Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks meri on soolane? (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Miks meri on
soolane?
HÜDROSFÄÄR
Soolane 97,2%
Mage 2,8%
Merevee Soolsus
Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%) , sulfaate,
ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat)
Keskmine soolsus 35 promilli
Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem
Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike)
Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli)
veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul
Mere soolsust mõjuatvad:
sademete hulga ja auramise vahekord
jõgede suubumine
ühendus ookeaniga
Kõige soolasem meri
Punane meri
Sooja vee suur aurustumine on muutnud Punase mere üheks maailma kõige

Vasakule Paremale
Miks meri on soolane #1 Miks meri on soolane #2 Miks meri on soolane #3 Miks meri on soolane #4 Miks meri on soolane #5 Miks meri on soolane #6 Miks meri on soolane #7 Miks meri on soolane #8 Miks meri on soolane #9 Miks meri on soolane #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marek niklus Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
49
ppt

Hüdrosfäär Powerpointi esitlus

Tuule kiirusest Too näide kuidas need mõjutavad auramist! AURAMINE · Millises piirkonnas on auramine suurem? Ekvaatoril ookeani kohal või mandril? Parasvöötmes ookeani kohal või troopilises vöötmes ookeani kohal? SADEMED · Kaugus ookeanidest ja meredest · Pinnamood mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist (rohkesti sajab mägistel rannikualadel) · Auramine maailmamerelt aurab rohkem kui maismaalt Millised tegurid veel mõjutavad sademete teket? SADEMED · Miks sajab järgmistes kohtades palju? Amazonase madalik PõhjaAmeerika idarannik Aafrika kagurannikul PõhjaAmeerika looderannik Himaalaja lõunanõlvadel MEREVEE OMADUSED · TEMPERATUUR sõltub Mere pinnale langeva päikesekiirguse hulgast Sademete hulga ja auramise vahekord Hoovustega veotud vee ümberpaigutumine Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri 2/3 neeldub 1m paksuses pinnakihis ja neeldumine lõpeb 3040m sügavusel

Geograafia
thumbnail
58
pptx

LAEVA ELEKTRIAKUD 2

ENIMKASUTATAVAD AKUMULAATORID PLII- e. HAPPEAKUD - nn. ,,MÄRJAD" AKUD ­ VÄÄVELHAPPE LAHUSEGA TÄIDETUD PLIIAKUD - AGM AKUD (KLAASVILLMATTIDESSE IMENDUNUD ELEKTROLÜÜDIGA AKUD) - GEELAKUD (GEELELEKTROLÜÜDIGA AKUD) NIKKEL ­ KAADMIUMAKUD (NiCd) NIKKEL ­ METALLHÜDRIITAKUD (NiMH) LIITIUM ­ IOONAKUD (Li - ion) LEELISAKUD (FeNi - KOH-elektrolüüdiga) ELEKTRIAKUMULAATOR ÜLDISELT Elektriakumulaator ehk elektriaku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline alalisvoolu seade elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks. Akudesse laetakse (salvestatakse) elektrienergiat juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise protsessi käigus muundub akusid läbiv alalisvool keemiliseks energiaks salvestudes aku plaatidele. Üldiselt võib akut vaadelda koosnevana galvaanilistest elementidest (leiutatud juba 18. saj. või varemgi) Galvaaniline element Click to edit Master text styles Second l

Kategoriseerimata
thumbnail
80
pptx

Orienteerumine (PowerPoint)

Orienteerumine MIS ON KAART? Igapäevaelus kasutatakse kaarte kõikjal. Ehk olete teiegi kasutanud võõras linnas tänavate kaarti ja erinevaid maanteede kaarte. Need kõik on eriotstarbelised kaardid. Mis on kaart? Kaart on lihtsustatud vertikaalne vaade maapinnale, mis kujutab esemete/objektide piirjooni nii, nagu need ülalt/ pealt vaadates paistavad, ning on vähendatud niipalju, et mahub ära konkreetsele paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil. 1. Arvmõ

Geograafia
thumbnail
24
pptx

Soolsus

Soolsus Soolsus Soolsus  on vees lahustunud soolade h ulk. Soolsust väljendatakse klassikaliselt promillides ehk tuhandikosades Ookeanivee keskimine soolsus on 35‰. Normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38‰. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri – 4-12‰) või soolasemad (Punane meri – 42-43‰) Soolsusest enamuse, annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4) Soolad satuvad merevette lahustuvatest kivimitest. Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest .  Aurumisest Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem. Sademete hulgast Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, aurumine väike)

Geograafia
thumbnail
24
pptx

Loodus

Loodus Alvaro-Mati Viilver 16.03.2014 Loodusreostus Reostus tekib, kui kahjulikud ained satuvad loodusesse sellises koguses, mis kahjustab inimest, loodust või keskkonda. Keskkonnareostuse piiramine on üks suuremaid probleeme maailmas. Peagi võivad suured piirkonnad muutuda elamiskõlbmatuiks ja mitmed taimed ning loomaliigid välja surra. Õnneks on tänapäeval hakatud sundima valitsusi ja tööstust reostust ohjeldama. VING JA HAIS Autod ja tehased paiskavad õhku ohtlikke aineid. Mõned gaasid kogunevad vihmapilvedesse, nii tekivad ohtlikud happevihmad. Süsinikdioksiid on üks nn. "kasvuhoonegaasidest", mis neelab päikesesoojust ja viib kliima soojenemiseni. CFC gaasid (klorofluorosüsivesinikud) hävitavad aga Maad ümbritsevat osoonkihti, mis kaitseb meid ohtliku kiirguse eest. Ka liigkõva müra on keskkonnasaaste, mis mõjub tervisele halvasti. Reostus * PRÜGIMÄED Prügi tekib tohutus koguses ja aina ras

Loodus õpetus
thumbnail
46
pptx

TORI RAHVARÕIVAD

TORI kihelkonna RAHVARÕIVAD UULU PÕHIKOOL KOOSTAS: MARILIIS ALLIKVEE Tori kihelkonna rahvarõivad 19. sajandil 19.saj teisel poolel rõhutati sageli eesti rahvarõivaste ilu ja nende tähtsust rahvuslikust seisukohast vaadates. Tolleaegne kirjandus propageeris rahvarõivaste kandmist kui eestlaste enesemääratluse ühte võimalust. Vähe oli tol ajal eesti rahval seda, mida ta kultuuri alal võis põris omaks pidada. Samaselt meelestatud oli ka Pärnumaa oma mees C.R. Jakobson, kelle arvates olevat rahvuslikud riided "mitu sada korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided". Õnneks on Tori kihelkonna inimesed rahvarõivast läbi ajaloo väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikukalevist pidevseesilin

Uurimustöö
thumbnail
12
pdf

Hüdrosfäär

Veebilanss  Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul  Aurumine  Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt  Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt  Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest  Transpiratsioon – auramine taimedelt  Umbes 10% atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel  Efektiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumisest ja taime liigist  Sademed  Vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus  Sademeks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett; ka hall, härmatis, kaste, udu  Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi, enamik vihmana  Sademete hulk sõltu

Bioloogia
thumbnail
11
pptx

Taimne ja vegetaarne toit

Taimne ja vegetaarne toit Liisi Iling T11K Mis on taimne toit? Köögiviljad Teraviljad Seened Mis on taimetoitlus? Puuviljad Seemned Taimetoitlus on toitumisharjumus, Taimne õli mis eetilistel, moraalsetel, Pähklid religioossetel, kultuursetel, Marjad esteetilistel, keskkondlikel, Merevetikad sotsiaalsetel, majanduslikel, Kaunviljad poliitilistel, maitselistel või mesi tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete, sh linnuliha, kala, mereandide tarbimise. Taimetoitlus viisid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · Toortaimetoitlased Fifth level · Elava toidu

Kokandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun