HAPPEVIHMAD Kuigi piiratud aladel tunti hapestumist juba mõned aastakümned tagasi, tõstatati happeliste sademetega seotud temaatika ülemaailmselt alles 1972. aastal (eeskätt Rootsi uurijate väljaannetes), Skandinaavia järvede ja metsade hapestumise hüpoteesina. Pärast seda on happeliste sademete arvele pandud metsa- ja veeökosüsteemide kahjustused USA-s, Kanadas ja paljudel aladel Euroopas. Juba aastal 1661 toestas inglane Evelyn, et õhku paisatud väävel põhjustab Londonis ebamugavustunnet ja tervisehäireid.1920. aastatel tunti happelise sadestumise (depositsiooni) kahjulikku mõju nõrga puhverdusvõimega muldadele, pinnaveele ja kaladele. Skandinaavias teostati esimesed happelise depositsiooni mõõtmised 1940. ja 1950. aastatel, millega üritati selgitada happeliste sademete mõju. Esimesed tervet maailmajagu hõlmavad mõõtmisvõrgustikud sellesuunaliseks seireks rajati 1950. aastatel Euroopas ja 1960. aastatel Põhja-Ameeri
Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Happevihmasid põhjustavad otseselt vääveldioksiid (SO2) ja erinevad lämmastikoksiidid (NOx). Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. 7. NIMETA 5 meteoroloogilist elementi. Õhutemperatuur, Õhuniiskus, Sademed, Õhurõhk, Tuule kiirus ja suund 8. NIMETA 5 atmosfäärinähtust. Vihm, tuisk, äike, keeris, miraaz 9. Millega mõõdetakse õhutemperatuuri, õhurõhku, sademeid ? Termomeeter, baromeeter ja sadememõõtja.
Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Teadlased on avastanud, et happevihmasid põhjustavad otseselt vääveldioksiid (SO2) ja erinevad lämmastikoksiidid (NOx). Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. Selle tulemusel tekivad väävel- ja lämmastikhape. Happevihma happesust mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi. Puhta kaevuvee pH näitaja on tavaliselt 7,0. Vihmavesi on tavaliselt nõrgalt happeline ja selle pH = 5,5. 2000-ndal aastal USA -s sadanud vihma happelisus oli enamasti pH = 4,3. 3. Pinnase saaste
Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Teadlased on avastanud, et happevihmasid põhjustavad otseselt vääveldioksiid (SO2) ja erinevad lämmastikoksiidid (NOx). Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. Selle tulemusel tekivad väävel- ja lämmastikhape. Happevihma happesust mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi. Puhta kaevuvee pH näitaja on tavaliselt 7,0. Vihmavesi on tavaliselt nõrgalt happeline ja selle pH = 5,5. 2000-ndal aastal USA -s sadanud vihma happelisus oli enamasti pH Õhu saastumine. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis
Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Teadlased on avastanud, et happevihmasid põhjustavad otseselt vääveldioksiid (SO2) ja erinevad lämmastikoksiidid (NOx). Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. Selle tulemusel tekivad väävel- ja lämmastikhape. Happevihma happesust mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi. Puhta kaevuvee pH näitaja on tavaliselt 7,0. Vihmavesi on tavaliselt nõrgalt happeline ja selle pH = 5,5. 2000-ndal aastal USA -s sadanud vihma happelisus oli enamasti pH = 4,3. Õhu saastumine
Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju.Teadlased on avastanud, et happevihmasid põhjustavad otseselt vääveldioksiid (SO2) ja erinevad lämmastikoksiidid (NOx). Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. Selle tulemusel tekivad väävel- ja lämmastikhape. Happevihma happesust 7 mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi. Puhta kaevuvee pH näitaja on tavaliselt 7,0. Vihmavesi on tavaliselt nõrgalt happeline ja selle pH = 5,5. 2000-ndal aastal USA -s sadanud vihma happelisus oli enamasti pH = 4,3.Õhu saastumine
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid