Happevihm (0)

Happevihm
Happevihm näib ja ka maitseb nagu puhas vihmavesi. See pole inimestele otseselt kahjulik. Küll aga põhjustavad happevihmas leiduvad ühendid inimestele surma. Happesademed on mis tahes sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast.
Happevihmad tekivad tööstuse ja autode heitgaaside ning naftasaaduste põletamise tõttu. Peamise panuse (üle 80%) annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3 . Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi.
Happevihmad on kujunemas tõsiseks probleemiks, mis juba praegu mõjutab näieks suurt osa USA ja Kanada territooriumist. Happevihma mõjusid vaadeldakse kahest erinevast aspektist - märja sadestuse ja kuiva sadestuse kaudu. Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi , erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju.
Väävelhappe ühendid sulfaatide ja sulfitite näol on ühed nn happevihma koostisosad moodustudes vääveloksiidide reageerimisel veega. Need kutsuvad esile taimestiku kahjustumise ja hävimise, looduslikes vetes kalade ja teiste elusorganismide hukkumise, pinnase ja muldade hapestumise, sattumise koos raskemetallidega joogivette ja toiduainetesse. Kirjanduse andmeil on vihmavees sulfaate 1,0–3,8 mg/l, merevesi sisaldab umbes 2700 mg/l. Seega ohustavad happevihmad otseselt inimeste joogivett ja sööki. Kui püütakse nn mürgises vees elanud kala ning inimene sööb selle ära, kogunevad toksilised jäätmed kehasse. Samuti põhjustavad happevihmad ka hingamisteedehaigusi nagu näiteks astma , bronhiit. Arvatakse, et happesademed mängivad rolli Alzhaimeri tõves, kuna sellised mürgised kemikaalid nagu elavhõbe ja alumiinium satuvad vihma tõttu mulda. Seejärel imenduvad need metallid näiteks juurviljadesse.
Happevihmadest enim koormatud lähialad on Kirde-Eesti ja Kagu-Soome ning Ida- Lapimaa , kuid problemaatilisi alasid on ka industiaalpiirkondade lähemas ümbruses. Happesademed panevad aga raskemetallid liikuma ning need satuvad pinna- ja põhjavette ning taimede vahendusel taimtoidulistesse loomadesse.
Happevihmasid on võimalik vähendada kas või väävlisisalduse vähendamisega teatavatest vedelkütustest. Kindlasti on abiks ka pidevad kontrollid suurtele tööstustele, kus tehakse järelvalvet, et firma kasutaks erinevaid suitsutõkkeid ja puhastussõelasid. Kindlasti peaks tähelepanu pöörama ka väiksematele asutustele, kus ei pruugi olla piisavalt meetmeid selleks, et happelisi ühendeid õhku ei satuks .
Kasutatud kirjandus

http://www.epa.gov/acidrain/effects/health.html

http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Keskkonnatervis/Keemilised_riskitegurid_vees_siilak.pdf

Santti R., Suominen J., Tenovuo R., Ahotupa M., Mäkelä S., Tenovuo O., Saava A. 1996, Muutuv keskkond ja tervis

E. Kaljurand, R. Mänikus ja J. Kivilo „Happesademed“