..1,3%, terastel 2...2,4%, Al-sulamitel 0,5...1,5%. Kahanemine põhjustab kahanemistühikuid ja -poorsust, samuti valandite kaardumist ning isegi pragunemist. Kahanemistühik ja -poorsus paiknevad valandi viimasena tardunud osas. Kahanemistühikuteta ja -poorsuseta valandi saab, kui lisada tardumispiirkonda vedelmetalli. Selleks kasutatakse valupäid e. kompensaatoreid, mis asetatakse valandite massiivsemate osade juurde. Viimasena kristalliseerudes toidavad nad valandit sulametalliga. Peale kahanemise lõppu valutühikuga valupea eemaldatakse. Pärast valuvormist eemaldamist tehakse valandite järeltöötlemine valukanalite ja pinnadefektide eemaldamine, juga- või trummelpuhastus. Jugapuhastamisel töödeldakse valandite pinda haavlijoaga. Martin Raba Trummeldamisel puhastatakse suhteliselt väikeste valandite pind puhastamine abrasiivmaterjaliga täidetud pöörlevas trumlis. Liivvormvalu on enimkasutatav valumeetod
b. kompensaatoreid ei kasutata c. kompensaatorid on 50-60% valandite massist suuremad d. jahuteid ei kasutata Küsimus 9 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leida toitekanali ristlõike pindala A (mm2) survevaluga valmistava valandi mahuga 432900,0 mm3 jaoks. Valusulamiks on Zn-sulam (tihedus 6,8 g/cm3). Valuvorm täitub 1,8 sekundiga ja kiirusega 5,1 m/s. , kus m valandi mass, kg; - sulametalli tihedus, kg/m3; v- sulametalliga vormi täitmise kiirus v=2,3-7,5 , m/s; t vormi täitmise aeg, s. Vastus andke täpsusega kolm kohta peale koma. Vastus: 47,157 Küsimus 10 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Messungust valandite valmistamiseks valukanalitesüsteemide iseärasuseks on: Vali üks: a. kasutatakse kompensaatoreid ja jahuteid b. jahuteid ei kasutata c. kompensaatoreid ei kasutata
osades. 5. Termokeemilinepüsivus – segu võime taluda kõrgeid temperature 6. Väljalöödavus – seguomadus mis näitab kui raske on jahtunud vormi osi valandilt eemaldada. Hea väljalöödavusega segud kaotavad kuumenedes sideaine lagunemisega oma tugevuse ja murenevad. 7. Gaasiläbilaskvus – suureneb kui suureneb liivaterade suurus ja hulk. Mudelisegu - vormisegu mis puutub otseselt kokku sulametalliga, kasutatakse kvaliteet liiva ja savi. Täitesegu – Koosneb kasutatud vormisegust. Masstootmisel kasutatakse asja lihtsustamiseks ühtsetvormi segu mis sisaldab 5-15% värskeid komponente 5 Piirdaine (parting agent) kantakse mudelplaadi pinnale, et kergendada mudeli vormist eemaldamist. Piirdaineid kasutatakse ka vormi poolte vahel, et neid oleks kergem eemaldada
· Ultrahelikeevitus · Ioonkeevitus · Difusioonkeevitus Tänapäeval kasutatakse peale käsikeevituse veel poolautomaat- ning automaatkeevitust ning rakendatakse arvutiprogrammjuhtimisega keevitusseadmeid ja roboteid. Lihtsamad keevitusmoodused olid tuntud juba aastatuhandeid enne meie ajaarvamist. Vaskesemeid kuumutati ja see järel taoti kokku. Pronksi, tina ning väärismetalli ühendati valukeevitamise abil. Selleks kuumutati liidetavad kohad valati üle sulametalliga . Raudesemeid sepistati kokku. Sellist keevitust on hakatud kutsuma sepakeevituseks. Keevitustööd võib jaotada: · Kokku-, külge-, juurde- ja pealekeevitamine elektrikaare või gaasileegi abil. · Lõikamine elektrikaare või gaasileegi abil Keevitajat varitsevad töö juures mitmesugused ohud, näiteks elektrivool, elektromagnetväli, kiirgusenergia, aerosoolid, müra, vibratsioon, gaasiplahvatused jne.
Sel juhul sõltuvad mehaanilised omadused grafiidiosakeste hulgast, kujust ja jaotusest metalses põhimassis. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Tempermalmi vajalik lähtestruktuur kindlustatakse keemilise koostise ja jahtumiskiiruse õige valikuga. Keemilise koostise määramisel tuleb arvestada ka valuomadustega, kuna tempermalmist valandid on suhteliselt õhukeseseinalised ning vorm täitub sulametalliga raskelt. Keragrafiitmalmi teket soodustab eelkõige erilisandite-modifikaatorite sisseviimine sulamalmi. Enamikel juhtudel kasutatakse modifitseerimiseks magneesiumirikkaid lisasulameid. 2.2 Kodutöö. Terase termotöötlus 1. C=0,7; st C0,8, tegemist on alaeutektoidterasega. Eelkõige on tegemist konstruktsiooniterasega, mis peale kroomi sisaldab veel ka teisi legeerivaid elemente, aga ka tööriistateras, kui C sisaldus on 0,4...0,8. 2.
Mudel on varustatud kärnmärkidega, mis kujundavad vormis kärnile toetuspinna. Mudeli valmistamisel lisatakse detaili töödeldavatele pindadele töötlus varu vastavalt nõuetele. Järgmine protsess valandi saamisel on mudeli paigutamine vormikasti ning vormikasti täitmine vormiseguga. Vormisegu on vormimaterjalide segu liivvormide valmistamiseks. Vormkast on jäik metallist raam, mis ümbritseb vormisegu valuvormi valmistamise, teisaldamise ja sulametalliga täitmise ajal. Vormimaterjalide all mõistetakse kordkasutusega vormide vormi- ja kärnisegusid (vormiliiv, vormisavi, abimaterjalid). Abimaterjalid lisandid segude tehnoloogiliste, mehaaniliste jne omaduste parandamiseks.Näiteks kivisöetolm, saepuru, kvartsijahu. Valuvormi valmistamine: 1. tervikmudeliga kahte vormkasti: 1) alumise vormipoole täitmine ja tihendamine, 2) ülemise vormipoole täitmine ja tihendamine,
) keevitatakse kokku hea keevitatavusega metallidest ja metallisulamitest, näiteks madalsüsinikterastest (süsinikusisaldus alla 0,25%). Jootmine Sageli ei ole võimalik või otstarbekas kasutada liitetehnoloogiana keevitamist,seda näiteks halvast keevitatavusest tingituna. Jootmiseks nimetatakse lahtivõetamatu liite saamise sellist tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. Pilu täitvat metallisulamit, mis on võimeline liidetavaid materjale märgama ning pärast tardumist moodustab jooteliite, nimetatakse joodiseks. Keevitamisega võrreldes on jootmisel mitmeid iseärasusi: · joodise ja jooteõmbluse koostis erinevad liidetavate materjalide koostisest, · joodise ja moodustunud jooteõmbluse tugevus on liidetavate materjalide tugevusest väiksem,
alumiiniumsulamidest või plastist. Muidugi on vaja vormikaste, milleta vormi pole praktiliselt võimalik teha ning sellele lisaks veel mudelikomplekti. Mudelkomplekt aitab valmistada püstkanali, valupea, valulehtrit ja toitekanali. Lõpuks on vaja veel sula metalli, mida valada valmistatud vormi, selle sulatamiseks kasutatakse ahju, näiteks elektriahju. Töötingimuste koha pealt on tähtis kõrge tuleohutus, sest töötatakse kõrgel temperatuuril oleva tuleohtliku sulametalliga. Tööjõu kvalifikatsioon ei pea eriti suur olema, sest antud valumeetodiga tootmine on üpriski lihtne, muidugi oleneb tööjõu suurus ka tootmismahust ja sellest, kas tegu on masin- või käsitsivormimisega. Kasutatud kirjandus 1. ,,Metallide Tehnoloogia: Juhendmaterjalid Harjutustöödeks"; J.Kübarsepp, F.Kommel, A.Laansoo; Tallinn 2001 2. https://moodle.e- ope.ee/pluginfile.php/469162/mod_folder/content/17/Valutehnoloogia %20kodut%C3%B6%C3%B6%20juhend.pdf?forcedownload=1
parandamiseks tuleb tõsta valuvormi pöörlemiskiirust. Näteks, pöörlemiskiiruse tõstmisega kuni 680 p/min on võimalik juba saavutada lubatut seinapaksuse kõikumist. Lisaküsimus: Millisest parameetrist ja kuidas sõltub saadava valandi kvaliteet kõige rohkem? Saadava valandi kvaliteet sõltub kõige rohkem valuvormi pöörlemiskiirusest. See tähendab, et mida suurem on valuvormi pöörlemiskiirus, seda suurem on tekkiv tsentrifugaaljõud. See omakorda, parandab vormi täitumist sulametalliga ja kiirendab mittemetallsete osakeste eraldumist. Kergemad, mittemetallsed osakesed kogunevad valandi vabapinnale või sisemistesse osadesse. 6
Armatuur viiakse sisse legeerimise teel või tekib termotöötluse tulemusena. Pseudosulamid on isotroopsed heterogeensulamid teineteises lahustumatute metallide baasil. Pseudosulamite faaside omaduste suure erinevuse tõttu on neil kõrge vastupidavus intensiivsetes soojusvoogudes,vibratsiooni neelduvus,isemäärivus kuivhõõrdumise tingimustes jne. Toodetakse pulbermetallurgilisel meetodil,kasutades vedelas faasis paagutamist või rasksulava karkassi immutamist sulametalliga. Tähtsamad sulamid on vasega immutatud raud ja vasega immutatud volfram või molübdeen, mida kasutatakse elektrikontaktmaterjalina. 11.plast ehk polümeerkomposiitmaterjalid on materjalid mis koosnevad polümeersest maatriksist ja tugevdavast komponendist kiulisel või pulbrilisel kujul. Käesoleval ajal valmistab tööstus erinevaid plastkomposiite( klaasplastid, metalloplastid jt.) ja teeb neist konstruktsioonidetaile: raketikeresid, naftasisteme, lennukipropellereid, el.mikroskeeme.
Korrosioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid : · legeerimise korral lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske . · oksüdeerimise korral tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksiidi kiht. · Fosfaatimisel tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht ) . · Kuumkatmisel kaetakse metall mõne teise sulametalliga · Galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht. · Plakeerimisel valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duraalumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumi lehega. · Lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav. · Konserveerimisel kaetakse metalli pind mingi õli- või rasvataolise aine kihiga.
3 Aruande sisu Tiitelleht koos aruandevormiga. Katsetulemused kanda tabelisse 2, arvutada välja vajalike andemete aritmeetilised keskmised väärtused koos standardhälbeteega. Lühike hinnang saadud tulemuste ja vormisegu kasutatavuse kohta, kasutades tabelit 1. Kasutatud mõisted (tagasi) Vormisegu tugevus (прочность, strength) On vormisegu võime vastu pidada jõududele, mis tekivad vormi valmistamisel, koostamisel, sulametalliga täitmisel, transpordimisel. Määratakse enamasti survekatsetel, kasutades vormi- ja kärnisegudest valmistatud standartseid proovikehi. Eristatakse märgtugevust (сырая прочность, green strength) ja kuivtugevust (сухая прочность, dry strength). Tugevus suureneb sideaine sisalduse ja segu tiheduse kasvades ning liivaterade suuruse vähenedes. Gaasiläbilaskvus (газопроницаемость, permeability) On vormi- või kärnisegu omadus lasta läbi gaase
Kristallidevaheline korrosioon 12. Korrosiooni liigutis algpõhjuse järgi Ilmastikuline Veealune Maa-alune Uitvoolude toimel (elektrivoolu mõjuväljas) 13. Korrosiooni kaitsemise võtted Legeerimine- lisatakse metalli koostisesse korrosiooni kindlust suurendavaid aineid Lakkimine- võõbatakse õlivärviga Konserveerimine- kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga Kuumkatmine- kaetakse metall mõne teise sulametalliga Oksüdeerimine- tekitatakse metallile sama metalli oksiidikiht
3. KORROSIOONIKAITSE Korrosioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise korral lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise korral tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksiidi kiht; · fosfaatimisel tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmisel kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimisel valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimisel kaetakse metalli pind mingi õli- või rasvataolise aine kihiga. 4. KORROSIOONITÕRJE
Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Instrumentaalterased sisaldavad süsinikku Select one: a. 0,15 % b. üle 0,8 % c. 4,0 % d. 0,01 % Question 27 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millisel pulbermetallurgia paagutamise meetodil on kahanemine väiksem? Select one: a. vedelfaaspaagutamine b. püsiva vedelfaasiga paagutamine c. tardfaaspaagutamine d. infiltreerimine sulametalliga Question 28 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised mehaanilised omadused määratakse dünaamilisel koormamisel? Select one: a. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi b. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine c. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus d. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus Question 29 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Al elektrolüüsil koguneb Al
Küsimus 19 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Väävli ja fosfori eraldamine terasest tehakse Vali üks: a. lämmastikuga b. ferrosulamitega c. hapnikuga d. lubjakiviga Küsimus 20 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millisel pulbermetallurgia paagutamise meetodil on kahanemine väiksem? Vali üks: a. tardfaaspaagutamine b. püsiva vedelfaasiga paagutamine c. infiltreerimine sulametalliga d. vedelfaaspaagutamine Küsimus 21 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised mehaanilised omadused määratakse staatilisel koormamisel? Vali üks: a. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus b. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine c. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus d. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi Küsimus 22 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
Korrosioonikaitse · Legeerimine - metalli koostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid (nt nikklit, kroomi, vaske) · Oksüdeerimine - metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksüüdi kiht · Fosfaatimine - metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) · Kuumkatmine - metall kaetakse mõne teise sulametalliga · Galvaniseerimine - metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht · Plakeerimine - kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht · Lakkimine ja värvimine - kõige lihtsam, odavam ja enim kasutatav · Konserveerimine - metalli pind kaetakse õli või rasvataolise kihiga LOODUSKIVIMATERJALID
Question 37 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Remove flag Question text Valandi vabapinna kuju tsentrifugaalvalu puhul vertikaalteljega masinates on Select one: a. koonus b. pöördparaboloid c. hüperboloid d. silinder Question 38 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Nimetage survevalu iseärasused Select one: a. on võimalik valmistada valandeid massiga kuni 2000 kg b. valandi hea toitmine sulametalliga c. saadakse suurepärase pinnasiledusega õhukeseseinalisi (alates 0,8 mm) valandeid d. valandi hea täpsus ja pinnasiledus, kuid jämeteraline struktuur Question 39 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Remove flag Question text Sulavmudelitega täppisvalu puhul kasutatakse keraamilise kooriku valmistamiseks materjalina Select one: a. hüdrolüüsitud etüülisilikaadi lahust b. savi c. vesiklaasi d. termoreaktiivset vaiku Question 40 Incorrect Mark 0
6 Koostas: Reppy 21.11.2012 6. Jootmise protsess Sageli ei ole võimalik või otstarbekas kasutada liitetehnoloogiana keevitamist, seda näiteks halvast keevitatavusest tingituna. Jootmiseks nimetatakse lahtivõetamatu liite saamise sellist tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. Pilu täitvat metallisulamit, mis on võimeline liidetavaid materjale märgama ning pärast tardumist moodustab jooteliite, nimetatakse joodiseks. Keevitamisega võrreldes on jootmisel mitmeid iseärasusi: joodise ja jooteõmbluse koostis erinevad liidetavate materjalide koostisest, joodise ja moodustunud jooteõmbluse tugevus on liidetavate materjalide tugevusest
Flag question Küsimuse tekst Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena Vali üks: a. saepuru b. kivisöetolmu c. orgaanilisi aineid d. liiva Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Nimetage survevalu iseärasused Vali üks: a. valandi hea täpsus ja pinnasiledus, kuid jämeteraline struktuur b. on võimalik valmistada valandeid massiga kuni 2000 kg c. valandi hea toitmine sulametalliga d. saadakse suurepärase pinnasiledusega õhukeseseinalisi (alates 0,8 mm) valandeid Küsimus 13 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Malmvalandite pinna kvaliteedi tõstmiseks ja külgepõlemise vähendamiseks lisatakse vormisegule Vali üks: a. vesiklaasi b. lubjakivi c. kivisöetolmu d. saepuru Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
Joodis on madala sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel. kullasulamid Joodise põhilisteks koostismetallideks on enamasti tina ja ( Au - Cu, Au - Ag) plii. Jootmiseks nimetatakse tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. hõbedasulamid Jootmise olulisemad eelised: (Ag -Cu) · kõik metallid, sh. halvasti keevituvad, on joodetavad; · on võimalik liita erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh. metalli mittemetallidega; · protsess keevitamisest kiirem. Jootmise puudus: jooteliite temperatuuritundlikkus (kuumus võib põhjustada liite tugevuse vähenemise).
Kõvasulamid (kõvemad, vastupidvamad jne.) Stelliit: 60% koobaldist, 30% kroomist ja 10% mitmetest lisanditest, millest põhiline on volfram Sormaidid: 60% Fe, 30% Cr ja 10% muudest lisanditest (Ni, Si ja Mn) Jootmine. Joodis. Joodis on madalama sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel Joodise põhiliseks koostismetallideks on enamasti tina ja plii Jootmiseks nimetatakse tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. Woodi sulam (Wood's alloy) 50% vismuti, 26,7% plii, 13,3% tina ja 10% kaadmiumi Sulamistemperatuur on madalam tema komponentide sulamistemperatuuridest. Sulab temperatuuril 70kraadi C Hallikas värvus Tihedus 9700kg/m3 Saamine: koostiselementide kokkusulatamisel Rakendused: Joodisena Tulekatisesüsteemide sulavandurina, vedelas oleks soojusvahetajana Torude painutamiseks toru ristlõiget muutmata: tour valatakse täis Woodi metalli, pärast
26. Korrosiooni kaitse Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: • legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; • oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; • fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); • kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; • galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; • plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; • lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; • konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 27. Tardkivim liigid ja kasutuskohad
· Sulamite eelised: o Odavamad o Kõvemad o Tugevamad o Madalama sulamistemperatuuriga o Kuumakindlamad o Vastupidavamad o Korrosioonikindlamad · Joodis on madalama sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel. · Joodise põhiliseks koostismetallideks on enamasti tina ja plii · Jootmiseks nimetatakse tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. · Joodise eelised: o Kõik metallid, sh. halvasti keevituvad, on joodetavad; o On võimalik liita erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh. metalli mittemetallidega; o Protsess keevitusest kiirem. · Joodise puudus: o Jooteliite temperatuuritundlikkus (kuumus võib põhjustada liite tugevuse vähenemise) · Woodi sulam (Wood's alloy) 50% vismuti, 26,7% plii, 13,3% tina ja 10% kaadmiumi
1,5%. Kahanemine põhjustab kahanemistühikuid ja -poorsust, juga- või trummelpuhastus. samuti valandite kaardumist ning isegi pragunemist. Kahanemistühik ja -poorsus paiknevad valandi viimasena tardunud osas. Kahanemistühikuteta ja -poorsuseta valandi saab, kui lisada tardumispiirkonda vedelmetalli. Selleks kasutatakse valupäid e. kompensaatoreid, mis asetatakse valandite massiivsemate osade juurde (sele 2.2). Viimasena kristalliseerudes toidavad nad valandit sulametalliga. Peale kahanemise lõppu valutühikuga valupea eemaldatakse.Peale kahanemistühiku ja -poorsuse võivad valandi terviklikkust rikkuda ka gaasitühikud. Gaasitühikute vältimiseks kasutatakse peamiselt selliseid meetmeid nagu vedelmetalli gaasisisalduse vähendamine (näiteks sulametalli vaakumeerides) ning valuvormi gaasiläbilaskvuse suurendamine. Gaasiläbilaskvus, mis iseloomustab valuvormi materjali võimet läbi lasta vormiõõnsuses olevaid või
abinõusid, mis poorsuse puhul. Kokkusulamatus. Kaar- ja räbukeevitamisel tekib mõnikord õmbluse- ja põhimetalli kokkusulamatus kas keevitusvanni kogu perimeetri või selle mingi osa ulatuses. Seda põhjustab suur keevituse kiirus või tugev vool üle 1500A. Räbukeevitusel võib kokkusulamatus tekkida isegi normaalsel reziimil. Kokkusulamatus on seletatav keevitusvanni kujunemisega. Viimast võib vaadelda kui põhimetalli süvendi tekkimist ja selle täitumist sulametalliga. Kui süvendi pinda kattev sulanud metallikiht tardub enne süvendi täitumist ja keevitusvanni soojussisaldus pole küllaldane selle taassulatamiseks, siis põhi- ja õmblusmetall ei sula kokku. Defekt on välditav mitme kaarega keevitamisel, kuumutamisega keevitamise ajal, keevituskiiruse ja voolu vähendamisega. Kahanemisrabedus. Räbusti mitme kaarega suure kiirusega keevitamisel tekib omapärane defekt kahanemisrabedus. Defektsed kohad asuvad teineteisest
Kokkusulamatus: Kaar- ja räbukeevitamisel tekib mõnikord õmbluse- ja põhimetalli kokkusulamatus kas keevitusvanni kogu perimeetri või selle mingi osa ulatuses. Seda põhjustab suur keevituse kiirus või tugev vool üle 1500A. Räbukeevitusel võib kokkusulamatus tekkida isegi normaalsel režiimil. Kokkusulamatus on seletatav keevitusvanni kujunemisega. Viimast võib vaadelda kui põhimetalli süvendi tekkimist ja selle täitumist sulametalliga. Kui süvendi pinda kattev sulanud metallikiht tardub enne süvendi täitumist ja keevitusvanni soojussisaldus pole küllaldane selle taassulatamiseks, siis põhi- ja õmblusmetall ei sula kokku. Defekt on välditav mitme kaarega keevitamisel, kuumutamisega keevitamise ajal, keevituskiiruse ja –voolu vähendamisega. Kahanemisrabedus: Räbusti mitme kaarega suure kiirusega keevitamisel tekib omapärane defekt – kahanemisrabedus. Defektsed kohad asuvad
materjal paagutatakse juhul kui seda ei ole tehtud pressimise ajal. Dünaamilise kuumpressimise ja plahvatuskeevituse korral keevituvad komposiidi detailid kokku lühiajaliselt suure energia mõjul. Energia saadakse lõhkeainelt. Säärase meetodi juures on oluliseks see, et komposiit praktiliselt ei kuumene, mis võimaldaks komponentidel omavahel seguneda või lahustuda. Nende meetoditega valmistatakse nikli ja titaani baasil kuumuskindlaid komponente. Immutamine sulametalliga. Meetod võimaldab valmistada keerulise kujuga detaile. Armatuur immutatakse sulametalliga normaalrõhul, vaakumis või surve all. Immutamine eeldab head märgumist, ilma et armatuur oluliselt lahustuks. Juhul kui märgumine on väga halb või puudub toimub immutamine vaakumis. 48. Alumiiniumsulamite kaitse korrosiooni eest. a) Anoodne töötlus ja keemiline oksüdeerumine. Kaitsva oksiidikihi paksuse kunstlik kasvatamine. b) Metalliliste katete tekitamine
· Ultrahelikeevitus · Ioonkeevitus · Difusioonkeevitus Tänapäeval kasutatakse peale käsikeevituse veel poolautomaat- ning automaatkeevitust ning rakendatakse arvutiprogrammjuhtimisega keevitusseadmeid ja roboteid. Lihtsamad keevitusmoodused olid tuntud juba aastatuhandeid enne meie ajaarvamist. Vaskesemeid kuumutati ja see järel taoti kokku. Pronksi, tina ning väärismetalli ühendati valukeevitamise abil. Selleks kuumutati liidetavad kohad valati üle sulametalliga . Raudesemeid sepistati kokku. Sellist keevitust on hakatud kutsuma sepakeevituseks. Keevitustööd võib jaotada: · Kokku-, külge-, juurde- ja pealekeevitamine elektrikaare või gaasileegi abil. · Lõikamine elektrikaare või gaasileegi abil Keevitajat varitsevad töö juures mitmesugused ohud, näiteks elektrivool, elektromagnetväli, kiirgusenergia, aerosoolid, müra, vibratsioon, gaasiplahvatused jne. Seepärast keevitaja töö
12 16. Kokillvalu Kokillvalu korral kasutatakse korduvkasutusega, enamasti malmist vorme. Metallvormi mõned osad – eelkõige sisemisi õõnsusi moodustavad kärnid – võivad olla valmistatud liivast. Kokill on enamasti kaheosaline, koostatav. Mootorikolvi siseõõnsust moodustav metallkärn koosneb keskmisest (2) ja kahest külgmisest (1 ja 3) osast. Peale kokilli täitumist sulametalliga ja piisavalt tugeva kooriku moodustumist keskmine ja külgmised kärnid, samuti kolvi külgavasid moodustavad metallkärnid (4 ja 5) eemaldatakse. Valmisvaland emaldatakse kokillist tõukuritega. Valand kristalliseerub metallvormis kiirelt, mistõttu on kokillvalus raske saada keerulisi ja õhukeseseinalisi valandeid. Joonis 8. Koostatava kärniga kokill mootorikolvi valmistamiseks Kokillvalu eeliseks on vormi korduvkasutus – üks kokill peab vastu kuni 10 000 malmist ja
gaasiläbilaskvus? Gaasitühikuid, 17. Milliseid jahtumistingimusi on vaja valandi peeneteralise struktuuri saamiseks? Jahtumine peab erinevates valandi osades toimuma üheaegselt, piisavalt kiirelt ja ühtlaselt. 18. Milline valumeetod on sobivaim suurte malmvalandite, massiga 1 tonn tootmiseks? Liivvormvalu 19. Millisel eesmärgil teostatakse liivvormide kuivatamist? Suurendab tugevust ja gaaside eraldumise vähendamiseks sulametalliga kokkupuutel 20. Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne ja millistest materjalidest neid valmistatakse? Kujundab valandi sisepinna. Kärn valmistatakse liiva ja sideaine (savi, polümeerid jm) segust. Anorgaanilise sideainega kärnisegud: sideaineks on savi, vesiklaas, tsement, fosforhape jne. Orgaaniliste sideainetega kärnisegud: veega mittemärguvad sideained (sünteetilised vaigud, õlid, pigi), veega märguvad sideained (sünteetilised vaigud, dekstriin). 21
ohtlik. 30. Milliseid erinevaid võtteid kasutatakse korrosioonikaitseks, kirjelda ka veidi? legeerimine- lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele nt niklit oksüdeerumine- lisatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht fosfaatimine- tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht kuumkatmine- metall kaetakse mõne teise sulametalliga galvaniseerimine- sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metallikiht plakeerimine- valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli kiht lakkimine ja värvimine konserveerimine- kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga 12 EHITUSKERAAMIKA 1. Mida loetakse keraamilisteks ehitusmaterjalideks?
üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid 100. Korrosioonitõrje üldised meetodid. ➢ legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske. ➢ oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; ➢ fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht). ➢ kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga. ➢ galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht. ➢ plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit. ➢ plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega. ➢ lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav. ➢ konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga
Kahanemis- tühikuteta ja -poorsuseta valandi saab, kui lisada tardumispiirkonda vedelmetalli. Selleks kasutatakse valupäid e. kompensaatoreid, mis asetatakse valandite massiivsemate osade juurde (sele 2.2). Viimasena kristalliseerudes toidavad nad valandit sulametalliga. Peale kahanemise lõppu valutühikuga valupea eemaldatakse. Sele 2.1. Malmi ja terase ning terasest valtsprofiili tootmine 50 püüdja, toitekanal (toitekanalid). Kvaliteetse, ilma valutühikute ja -poorsuseta valandi saamiseks
raskesti avastatav a seetõttu väga ohtlik) 12. Metallide korrosioonikaitse erinevad võtted Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid : legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht) kuumkatmise puul kaetakse metall mõne teise sulametalliga galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht plakeerimise puul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav konserveerimise puul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kiiga 13. Tardkivimid- eriliigid, kasutuskohad Eriliigid -Purskekivimid (tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal
Korrosioonikaitse Legeerimine metalli tootmise käigus lisatakse metallile korrosioonikindlust andvaid aineid, terasele lisatakse niklit, vaske või kroomi Oksüdeerimine metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksüüdi kiht. Fosfaatimine metalli pinnale tekib fosforhappesooldast moodustnud kiht. Kuumkatmine metalli pind kaetakse teise korrosioonikindlama sulametalliga. Galvaniseerimine sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne korrosioonikindlama metalli kiht. Plakeerimine kuumale metallile valtsitakse peale õhuke kaitsemetalli leht, näiteks duralumiiniumit plakeeritakse puhta alumiiniumlehega. Lakkimine ja värvimine metalli katmine vedela/pastataolise ainega, mille kuivamise tagajärjel tekib pinnale tahke kelmekiht. Konserveerimine metalli pind kaetakse õli või rasvataolise kihiga.
seetõttu väga ohtlik. 12. Metallide korrosioonikaitse Korrorsioonikaitseks kasutatakse võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht; · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga.
väga ohtlik 31. 12. Metallide korrosioonikaitse 32. Korrosioonikaitse võtted: 1. LEGEERIMINE metalli koostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid (nt terasele niklit, kroomi) 2. OKSÜDEERIMINE metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht 3. FOSOFAATIMINE metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) 4. KUUMKATMINE kaetakse metall mõne teise sulametalliga 5. GALVANISEERIMINE metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht 6. PLAKEERIMINE kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht 7. LAKKIMINE JA VÄRVIMINE lihtsaim ja ohutuim, kõige odavam ja ehitusel enim kasutatav 8. KONSERVEERIMINE metalli pind kaetakse mingi õli või rasvataolise kihiga. 33. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 34. 13
Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit · plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav;
seetõttu väga ohtlik. Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: ·Legeerimisepuhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; ·Oksüdeerimisepuhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; ·Fosfaatimisepuhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); ·Kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; ·Galvaniseerimiselsadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; ·Plakeerimisepuhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; ·Lakkimine javärvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; ·Konserveerimisepuhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga.
Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga.
10. Metallide krrosioonikaitse Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga.
Ühendamiseks, -peentooted(ukse- ja aknahinged,lukud,riivid,haagid,käepidemed jne.) (joonis õpikus lk 27) 13. Metallide korrosioonikaitse 1. legeerimine-metalli kostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske 2. oksüdeerimine-metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht 3. fosfaatimine-metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht 4. kuumkatmine-metall kaetakse mõne muu sulametalliga 5. galvaniseerimine-sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht 6. plakeerimine-kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht 7. lakkimine, värvimine 8. konserveerimine-metalli pind kaetakse mingi õli- või rasvataolise aine kihiga 14. Tardkivimid Tekkinud vedela magma hangumisel. Jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt, seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad.
· Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; 05.05.2014 · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 15
See tekib metalli sisemuses, on raskesti avastatav. On väga ohtlik. Korrosioonikaitse. Kõige sagedamini kasutatakse ehitusel lakkimist ja värvimist, mis on kõige lihtsamad ja odavamad võtted. Lisaks kasutatakse veel järgmisi võtteid: metalli koostisse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid; metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht; metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht; metall kaetakse mõne teise sulametalliga; metalli pinnale pihustatakse mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht; metalli pind kaetakse mingi õli- või rasvataolise aine kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli ära 55 keskkonna kahjulikest välismõjudest. Miks on vaja korrosioonikaitsega tegelda?
See sunnib tõsiselt korrosioonikaitsega tegelema. Korrosioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · Legeerimine metalli koostisse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske · Oksüdeerimine - metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht · Fosfaatimine - metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) · Kuumkatmine - metall kaetakse mõne teise sulametalliga · Galvaniseerimine - metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht · Plakeerimine - kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakteeritakse sageli puhta alumiiniumilehega. · Lakkimine ja värvimine - kõige lihtsam, odavam ja ehitusel enim kasutatav 18
annaabi.ee 
