Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Komposiidid (0)

1 Hindamata
Punktid
1. Komposiit materjalid on kahest või enamast osast(faasist) koosnevad materjalid. Faaside omadused ja orientatsioon järsult erinev ja kontrollitav.Komposiitmaterjali omadused on ette antud.
2.Üks faasidest kõva ja tugev teine plastne ja elastne. Kõva faasi nim. armatuuriks ja plastset maatriksiks .Omadused ette antud. Armatuur annab tugevuse ja jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks annab materjalile vormi,monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel.
3.KM Kasutusvaldkonna järgi: üldkonstruktiivsed, kuumuskindlad, kuumuspüsivad, antifriktsiooniliste või friktsiooniliste omadustega, löögikindlad, tulekindlad komposiitmaterjalid .
4.Maatriksi järgi: Komposiitmaterjali põhimaterjaliks on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga(sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Kui kiud purunevad deformeerub maatriks plastselt. Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulameid(Al, Mg, Ni, Ti) polümeersetest materjalidest termoreaktiive (epoksü-, polõester-, fenoolvaike), keraamilistest materjalidest oksüüdkeraamikat(Al2O3, MgO, ZrO2 ) ja mitteoksüüdkeraamikat ( boriide TiB2, ZrB2, nitriide Si3N4, AlN, BN ja silitsiide MoSi2)
Liigitus: metall-, polümeer -, keraamilised - ja süsinikkomposiitmaterjalid.
5.Armatuuri järgi: dispersse armatuuriga,diskreetse kiudarmatuuriga, pideva kiudarmatuuriga KM
6.Kiudude valmistamine ja omadused:
Niitkristallid: Niitkristallid on äratanud tähelepanu oma suure tugevusega , mida põhjustab kristallide defektivaba struktuur. Niitkristall on monokristall , milles aatomid moodustavad defektideta kristallivõre . Kristalli pikkus on tavaliselt mõni milimeeter , mõnikord kuni 50mm, läbimõõt aga mõni mikromeeter tavaliselt 0,1 või 0,2 mikromeetrit.Mida väiksem on niitkritalli läbimõõt, seda väiksem on kristallivõre defektide arv ja seda tugevam monokristall. Niitkristallide tugevus sõltub oluliselt temperatuurist ja läbimõõdust. Kallid valmistamisel. Valmistavad neid alumiiniumoksiidist(Al2O3), ränikarbiidist (SiC)ja mulliidist(3Al2O3 2SiO2)
Metalltraat: kõrgtugevad, levinud, kättesaadavad armatuurmaterjalid. Valmistamine läbi töötatud ja kõrgtootlik. Kõigetugevamad on martensiitstruktuuriga terastraadid.
Süsinik ja roostevaba terasest ,volframist,berülliumist,molübdeenist jne.
Polükristallilist ja anorganilist kiud, neid iseloomustab odavus ja kergus ning mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjuste suhtes.
7.Keraamilised kiud:
Klaaskiud-klaasist ja kvartsist kiud. Kasutatakse armatuurina plastides. Odavad ja toodetakse tööstuslikult suurtes kogustes . Valmistatakse väljatõmbamise teel klaasi sulamassist. Kvartskiul- suurem tõmbetugevus kõrgematel teperatuuridel.
Ränikarbiidkiud-kõrge kuumuskindlus,kasutatakse metall ja keraamilistes komposiitides.
Süsinikkiud -väike tihedus,kõrge tõmbetugevus ja normaalelastsusmoodul.Valmistamiseks kasutatakse loodusliku või sünteetilist kiudu ,mida grafitiseeritakse kuumutamisega kaitsekeskkonnas.
Boorkiud- suure tugevusega,väike tihedus. Valmistatakse aurufaasist BCL3 väljasadestamise teel kuumal volframtraadil.
8. Armeerivate elementide valmistamine: Armeerivad kiud viiakse maatriksi orienteritult või orienteerimata. Lühikesest kiust valmistatakse vilti, kangast ja paberit. Vildi valmistamiseks kasutatakse kiususpensiooni
9.Metallkomposiitmaterjalid. Metallkomposiitmaterjalides kasutatakse maatriksina kõige sagedamini alumiiniumi, magneesiumi, titaani, niklit ja kobaltit, armatuurina aga kõrgtugevat ja jäika teras- või süsinikkiudu. Metallkomposiitmaterjalide valmistamisel kasutatakse praktiliselt kõiki metallide tehnoloogias tuntud tehnoloogolosi meetodeid : survetöötlemist, keevitamist, valamist, pulbermetallurgiat.
Liigitus:
1)Pideva armatuuriga( kiud, võrk, kangas ) materjalid. (Al baasil, Mg baasil, Ti baasil, Ni baasil
2)Dispersioontugevdatud materjalid. ( Metalsed dispersioontugevdatud KM, Metalsed dispersioontugevdatud KM alumiiniumi, hõbeda, nikli ja volfraami baasil)
3)Pseudosulamid ja eutektilised suundkristalliseeritud sulamid .
Kasutamine:
Lennukite ehituses, Autospordis, Kaitseväe tehnikas, robototehnikas, spordivahendite ehitusel ja ettevalmistusel, autonduses ja transpordis .
10. Metalsed dispersioonarmeeritud komposiitmaterjalid on materjalid,mille pehmesse metallmaatriksi on kunstlikult viidud või tekitatud ja seal ühtlaselt jaotatud disperssed osakesed. Dispersse faasina kasutatakse tavaliselt karbiide,oksiide,nitriide jt. Armatuur viiakse sisse legeerimise teel või tekib termotöötluse tulemusena.
Pseudosulamid on isotroopsed heterogeensulamid teineteises lahustumatute metallide baasil. Pseudosulamite faaside omaduste suure erinevuse tõttu on neil kõrge vastupidavus intensiivsetes soojusvoogudes,vibratsiooni neelduvus,isemäärivus kuivhõõrdumise tingimustes jne.
Toodetakse pulbermetallurgilisel meetodil,kasutades vedelas faasis paagutamist või rasksulava karkassi immutamist sulametalliga. Tähtsamad sulamid on vasega immutatud raud ja vasega immutatud volfram või molübdeen, mida kasutatakse elektrikontaktmaterjalina.
11. plast ehk polümeerkomposiitmaterjalid on materjalid mis koosnevad polümeersest maatriksist ja tugevdavast komponendist kiulisel või pulbrilisel kujul. Käesoleval ajal valmistab tööstus erinevaid plastkomposiite( klaasplastid, metalloplastid jt.) ja teeb neist konstruktsioonidetaile: raketikeresid, naftasisteme, lennukipropellereid, el.mikroskeeme. Armeeritud plastid on head elektri ja soojusisolaatorid,vibratsioonikindlad ja mittemagnetilised. Kuid nad on madal termopüsivad.
Plastkomposiitide põhirühmad on:
-Klaasplastid (väga tugevad, raskkoormatud konstruktsiion detailid)
-Süsinikplastid(võib olla madal ja kõrge elastsus moodul .tugevad ja suur jäikus )
-Boorplastid(suur tõmbe tugevus)
-Metalloplastid( odavad, kõrgelöögisitkus, hea tehnoloogilisus .
-Organoplastid ( kapron , lina, lavsaan , nailoon)
12.Keraamilisi materjale iseloomustab kõrge sulamistemperatuur ja survetugevus ,vastupidavus oksüdeerumisele ning tooraine odavus. Sisaldavad metallarmatuuri. Keraamilise KM valmistamiseks kasutatakse kolme põhimeetodit: pressimist järelpaagutamisega, kuumpressimist, lobrivalu järgneva paagutamisega. Keraamika puuduseks on haprus ,omaduste ebastabiilsus ,halb töödeldavus,termolöögikindlus.
Kasutus:
Konstruktsioonikeraamika(MgO ja Mo)
Tööriistakeraamika(Mo, Niitkristallide kasutamine)
Elektrokeraamika(volfraamtradiga armeeritud fajansskeraamika)
Ker. Maatriksit saab tugevdada metallarmatuuriga 2 viisil: kasutades armatuuriks millel on maatriksist suurem elastsusmoodul VÕI kasutades armatuuriks materjali millel on maatriksiga võrreldes suurem joonpaisumine.
13.Süsinikkomposiitidel on väike tihedus,suur tõmbetugevus ja elastsusmoodul,hea termokindlus.Pidevate või diskreetsete kiududena süsinikarmatuur saadakse orgaaniliste kiudude kõrgtemperatuurse prolüüsi teel. Lähtematerjaliks on naturaalsed(tseluloos) või sagedamini tehiskiud ( viskoos , polüamiid). Süsinik KM omadused ebastabiilsemad kui teistel KM-del. Kasutatakse kõrgtemperatuursetel tehnikal ja tribotehnikas.
Komposiidid #1 Komposiidid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jevgeni Slejev Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Exami piletite vastused
19
rtf

Exami piletite vastused

41) Süsinikkomposiitmaterjalid ja nende omadused. Süsinikkomposiitmaterjalide (SKM) kasutuselevõtu on tinginud eelkõige kõrgetemperatuurse tehnika areng: on vaja konstruktsioonmaterjale, mille talituslikud omadused säiluvad kõrgel temperatuuril (üle 1000 °C). Polümeermaatriksiga materjalidel on kõrge eritugevus, kuid nad kaotavad selle juba suhteliselt madalatel temperatuuridel. Metallmaatriksiga komposiidid on rasked, lisaks sellele on nad kallid kas kee- ruka valmistamistehnoloogia või komponentide kõrge hinna tõttu. Sama võib öelda ka traditsiooniliste keraamilise maatriksiga komposiitmaterjalide kohta. Nende asjaolude tõttu pakuvad huvi süsiniku baasil ning süsinikkiududega armeeritud materjalid. Neid on paljudes maades viimase 10...15 aasta jooksul intensiivselt uuritud. Sellistel süsinikkomposiitidel

Kategoriseerimata
Tehnomaterjalid II KT
7
docx

Tehnomaterjalid II KT

Tehnomaterjalid II KT 1. Fe-Fe3C faasidiagramm: faasid rauasüsinikesulameis: F, T, A. Faaside omadused. Raud moodustab süsinikuga järgmised metalsed faasid: Piiratud tardlahused: ferriit, austeniit. Keemilised ühendid: Fe 3C jt. Toatemperatuuril on kõikidel tasakaalulistel rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit (Fe 3C), temperatuuril üle 727°C lisandub neile austeniit. Ferriit (F) (ferrite)- süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse (eelkõige tahkudel olevatesse). Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi%), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Temperatuuridel 0...911 °C esineb -ferriit, 1392...1539 °C-ferriit. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8), väike tugevus ja kõvadus, suur plastsus. - ferriidi puhul on süsiniku lahustuvus -rauas väga väike: temperatuuril 727 C 0,02%, toatemperatuuril 0,01%. Ferriit on sitk

Tehnomaterjalid
Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused
20
docx

Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused.

MATERJALIÕPETUS ( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid, Erinevatest võreelementidest ja paigutuse motiividest lähtudes võivad aatomid paigutuda regulaarselt teatud korra kohaselt, mille tulemusena tekib kristalliline struktuur. On ka võimalik, et tavaline aatomite või aatomite rühmade korduvus kristallis on piiratud. Kristallivõre elemendid (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e. lihtsad (primitive, simple) ­ aatomi

Materjaliõpetus
Metallide Tehnoloogia 1 Referaat
52
pdf

Metallide Tehnoloogia 1 Referaat

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine ....................................................................................................... 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused ...... 5 4.1. Materjalide füüsikalised omadused ............................................................................ 5 4.2. Materjalide tehnoloogil

Metalliõpetus
Metallide tehnoloogia kontrolltöö kordamiseks
7
docx

Metallide tehnoloogia kontrolltöö kordamiseks

1 Kristallivõre tüübid primitiivsed e. lihtsad ­ aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); b) ruumkesendatud ­ lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võre- elemendi sees; Cr a, Fe a, Mna, Mo, V, W a ; c) tahkkesendatud ­ lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel; Ag, Al, Cu, Coy , Cu, Fey, Ni, Pb, Pt, Sny d) põhitahkkesendatud ­lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel. kompaktne heksagonaalvõre: Be, Cd, Co, Cr , Mg, Ti, Zn. KRISTALLVÕRET ISELOOMUSTAVAD SUURUSED · Võre periood · Võre baas · Võre koordinatsiooniarv · Aatomiraadius · Võre kompaktsusaste Polümorfism. Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre t üüp. Metallid o

Materjalitehnika
Materjalid
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata
konspekt ja KT vastused
24
pdf

konspekt ja KT vastused

konspekt KT 1 kasutatud konspekt 1. Aine, ainete liigitus, aatomi ehituse skeem, materjaliõpetus Aine: a. Kõik, mis meid ümbritseb, koosneb ainetest. Eestikeelne sõna materjal tuleneb ladinakeelsest sõnast materia, mis tähendabki ainet. ainete liigitus: a. looduslikud b. inimtekkelised c. tehnomaterialid aatomi ehitus: a. tuum (prootonid, neutronid) b. elektronid materialiõpetus: a. käsitleb peamiselt seda, missugune on eri materjalide liigitus, nende koostis ja struktuur, kuidas sellest oleneb materjali tugevus ja teised omadused. 2. Materjali struktuur, liigitus, kristallvõred, kristallvõrede defektid, anisotroopia, isotroopia, polümorfism materiali struktuur: a. Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuriühikuks on aatom liigitus: a. Tahked ained liigitatakse kristallilisteks ja amorfseteks b. Kristallilised ained lähevad tahkest olek

Materjaliteaduse üldalused
Tehnomaterjalide eksami materjal
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis ­ tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv ­ on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas ­ on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre ­ Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8

Tehnomaterjalid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun