Must merevaik Fourth level Fifth level Sinine merevaik Page 7 Hiinlased arvasid, et merevaigus on säilinud surnud tiigrite hinged ning merevaik oli seal väga au sees. Merevaiku on kasutatud ka rahana. Merevaiku kasutati enne meie aega. Tihti kasutati seda ravimina. Merevaigutolm pandi põlema ja sellega suitsutati last, et ta kasvaks tugevaks ja suureks Page 8 Põletamisel eraldab merevaik meeldivat lõhna. Merevaik pehmeneb 150 °C ja sulab 350375 °C juures. Iseloomulik on elektriseerumine näiteks villase riidega hõõrumisel. Merevaik on andnud nime elektronile ja elektrile. Page 9 Legend Kalur Kastitis ja Juurate
Maeti naturaalsetes materjalides,mis tehti juba enne surma inimese enda poolt valmis. Joodi ühest pangest selleks ettenähtus kopsikust. Kui tuli külaline,kes tahtis juua,siis toodi talle eraldi ämber veega ning kopsikust valati klaasi vesi, kui külaline oli selle ära joonud,siis keedeti see klaas läbi. Setud Saun oli väga tähtis! Tiik oli kõrval,et pärast ennast seal puhtaks pesta, sest üldiselt käidi suitsusaunas. Samal ajal suitsutati seal sinki. Liimdümine- enne sauna minekut ooteaeg. Ait oli kõige tähtsam, mida rohkem aita, seda rikkam perekond. Oli riideait e. Magamisait,kuhu läksid tüdrukud suveajal. Viljakusjumal Peko, talle tehti kaks korda aastas pidustusi,et tänada või paluda teda. Kevadel võisid kõik osa võtta, sügisel ainult mehed. Järeldused: 1)
poole leib võis majast välja minna. · Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti, sest õhtune leib kahaneb, hommikune kasvab. · Leiva otsakontsu sai peretütar, et tal kasvaksid ilusad rinnad. · Leivaviilu ei tohtinud ühe käega murda ega leivapätsi lauale selili panna, siis pidi perenaine ära surema. Liha · Kihnus on läbi aegade söödud HÜLGELIHA. · Paljudes peredes oli oma hülgekütt. · Liha keedeti, soolati ja suitsutati. · Hülgerasvaga määriti paate ja kasutati maja värvimisel. · Hüljes oli mandril hinnaline vahetuskaup. Kohv · Kohv oli külaliste tarvis. · Kohv keedeti pajas ja valmistati viljast, millele lisati juurde sigureid. · Sigureid kasvatati ise või vahetati millegi vastu.
Suur reede ja nõidused ❖ nagu ka suurel neljapäeval, oli tähtsal kohal karjanõidus ja üldse igasugune nõidus ❖ samamoodi üritati suurel reedel enda karjale piima ja ka võid juurde nõiduda ❖ korjati võõra karja jälgi, hüüti kõrgemalt kohalt piimatulu juurde ja kasutati muid maagilise ülekande võtteid Suur reede ja nõidused ❖ käidi ka salaja võõraid lehmi lüpsmas või lambaid pügamas - selliselt saadud piim ja vill olid tulu allikad ❖ õunapuid suitsutati või visati neile valge/punane riie üle, et niiviisi siis oma õunasaaki suurendada Suur reede ja nõidused ❖ maagiarohkus on seotud kevadise pöördepunktiga, samuti kristliku õpetusega, mille kohaselt suurel nädalal tegutsevad nõiad, kurjad jõud ja kurat ❖ usuti, et laps, kes sündis reedel, eriti suurel reedel, oli väga kurva saatusega ❖ samuti arvati, et nii saab sellest lapsest kurjategija või nõid Suur reede ja nõidused
likööri- ja veinitööstuses, neid kasutatakse ka dzinni valmistamisel. Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime, soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi. Särinal ja terava leegiga põlevatel kadakaokstel on desinfitseeriv ja õhkupuhastav toime. Tubasid ja loomalautasid suitsutati kadakasuitsuga haiguste ajal. Ka puunõusid, eriti piimanõusid, hautati või suitsutati kadakaokstega, kui neil oli halb lõhn või maitse. Kadakasuitsus suitsutatud liha saab hea maitse. Rahvameditsiin omistab hariliku kadaka viljadele seedimist soodustava (digestiivse), diureetilise ja antiseptilise toime. Nende tarbimisest peaksid aga hoiduma rasedad. Kadakakäbitee valmistamiseks lisatakse 1/4 l veele 15 purustatud käbi, kuumutatakse
Sarnaselt suure neljapäevaga püüti oma karjale piima, samuti võid juurde nõiduda, korjates võõra karja jälgi, hüüdes kõrgemalt kohalt piimatulu juurde või kasutades muid maagilise ülekande võtteid. Käidi ka salaja võõraid lehmi lüpsmas või lambaid pügamas selliselt saadud piim ja vill olid tulu allikad, viimane tagas heade rõivaste saamise, seda sai kasutada kalapüüginõiduseks, mõjusa vahendina kohtus võitmiseks. Õunapuid suitsutati või visati neile valge/punane riie üle, et õunasaaki suurendada. Suur reede oli mõjukamaid nõidumisaegu seegi päev sobis, sarnaselt suure neljapäevaga, kõikvõimalikuks pisimaagiaks ja eelseisva aastapoole mõjutamiseks. Maagiarohkus on seotud olulise kevadise pöördepunktiga, samuti kristliku õpetusega, mille kohaselt suurel nädalal tegutsevad kurjad jõud ja kurat. Näiteks laps, kes sündis reedel, eriti aga suurel reedel, oli õnnetu saatusega ja
Meejook (meeõlu) Õlu Ohvriõlu (nim kahjaks) Soeõlu ehk peergas (pulmadeks) Soojendatud õllevirre (pulmadeks) Viin ,,Kui ei ole surmatõbi siis saab ikka viinast abi" Toitluse uuenemine Linlikum, rahvusvahelisest toidukultuurist mõjustatud laad hakkas levima Hakati ehitama pliite Kartuli tähtsus Aed ja köögiviljade levik Paistekakkude asemel pannkoogid Puhas rukkileib sai igapäevaseks toiduks Suurenes liha tarbimine Jaheliha asemel sült (konditükkideta) Saunas suitsutati suitsusinki Heeringas Levima hakkasid: tanguvorstid, kama, kohupiim, mulgikapsad, seened. Toitluse uuenemine Hapendati ka kurki, raiekapsast Suppi keedeti juurviljade ning manna ja riisiga Manna ja riisipuder Moosid ja magussöögid Hakati jooma rõõska piima Tee ja kohv Vorsti, liha, juustu, jm kattega võileivad Peamine söögiaeg toodi õhtult lõunale Süüa tehti tihedamini Toidukaupa osteti ka poest (hakkliha, vorsti, kotlette, koort, kohupiima jm)
Toiduvalmistamisel seened hakiti peeneks ja praeti sibulaga õlis. Söödi keedukartulite kõrvale. Seentest valmistati suppe. Korjati metsamarju, millest tehti moosi; mustikaid, vaarikaid kuivatati; jõhvikaid säilitati värskena vees. Marjadest tehti pirukatäidiseid, keedeti kisselli ja magusaid suppe. Värsketest kaladest keedeti uhhaad. Kala valmistati mitmel moel - keedeti, praeti, küpsetati, soolati, vinnutati. Hilisemal ajal ka suitsutati ja marineeriti. Tervetest kaladest valmistati sülti. Põhiline lihaliik oli sealiha. Väga harva söödi veise- või lambaliha. Pidulikumaks peeti siiski veiselihasülti ja ka värskekapsasupp pidi veiselihast tulema parem. Veretoite vanausulised ei söönud. Igas majapidamises valmistati ka kohupiima ja võid. Kala vanausuliste moodi ehk vees praetud kala. Kõige levinum kalavalmistusviis Peipsi ääres ja sealne kõige popim toit
kadakasuitsu. Ohutised olid samuti kõikvõimalikud jõuluks valmistatud krässid, tähed ja ristid. Arvati, et need koguvad pühade ajal endasse kõik soovimatu, seepärast tuli nad peale pühi põletada. Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehti riste. Ristid olid eri paigus erinevad. Aitas seegi, kui hooned n Saaremaal suitsutati jõuluõlgedega põldusid. Jõuluööks toodi viljavakk tuppa laua alla ja viidi linnuvihk aiateibasse või katusele, puistati viljateri käsikivile. Hommikul viidi 6 tuppatoodud vakast vilja hobustele ja puistati õlgi lauda-, aida-, kaevuteele. Tõrjeks kurja vastu pandi raudesemeid lauta või talli, tõmmati rist laudauksele, suitsutati kariloomi. (Nõiad
(500-2000 pKr). 1) VANA RIIK (3. aastatuhat 2. at eKr) 2) KESKMINE RIIK ( 2. aastatuhande I pool) 3) UUS RIIK (2. aastatuhande lõpp) Usund egiptlased mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni alusel, preestrid sõnastasid usulisi tõekspidamisi. Austati paljusid jumalaid, 1 peajumal. Jumalatele rajati templeid, nendele ohverdati loomi ja suitsutati viirukit, samuti jumalakujusid toideti, pesti ja riietati. Korraldati mitmesuguseid rituaale. Tähtsamate jumalate eest hoolitsemine jäi ülemkihi tööks (aristokraatlikkus). Usuti surmajärgsesse ellu, matuserituaalid, mumifitseerimine, palsameerimine, matusetseremooniad. Preestrid Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa, kujundasid eeskätt egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Etendas jumala asemiku kohta maa peal. Viisid läbi ametlikku religiooni, mis
Osirise naine ja õde oli Isis, nende poeg oli Horos teda austati, oli maapealne valitseja ja vaarao Egiptuse religioonis etendasid olulist osa pühad loomad, kes sümboliseerisid üht või teist jumalat selle eri ilminguis. Jumalad võisid egiptlaste meelest asuda kõikjal, taevas ja maal. Kuid nad soovisid kindlat varjupaika, kus inimesed nende eest pidevalt hoolt kannaksid. Selleks rajati neile templeid. Seal painevale jumalakujule ohverdati loomim, suitsutati viiukit, teda toideti, pesti ja riietati. Rahva ette ilmus jumal paid usupidustuste käigus, siis oli lihtrahval võimalus talle oma soove avaldada, muidu jäid kõik preestrite kombetalitlused jumalatega templisügavustes tundmatuks. Egiptuse ametlikku religiooni iseloomustas artistoktaatlikus. Tähtsamate jumalate eest hoolitsemine oli eelkõige ülemkihti kuuluvate preestrite eesõigus, rahvale pööras ametlik religioon vähe tähelepanu.
pätsi ei pandud lauale nii, et lõigatud ots oleks ukse poole leivatükk võis majast välja minna. Siis õhtul ei lõigatud uut leiba lahti, sest "õhtune leib kahaneb, hommikune kasvab", ja veel palju muid pärimusi, samuti olid kindlad rituaalid leiva valmistamisel. Levinumaid rahvuslikke toite olid verega ja vereta tanguvorstid. Liha söödi peamiselt sügisel ja talvel lisandina tera-, kaun- ja aedviljatoitudele. Liha tarvitati tavaliselt soolatult ja ka suitsutatult. Suitsutati sea- ja lambaliha. Värsket liha söödi peale loomade tapmist. Vana kombe järgi algas loomade tapmise hooaeg mihklipäeval, millal tapeti lammas, mardiks tapeti hani, kadriks kana, näärideks siga ja kevadpühadeks vasikas. Väga tähtis toit oli ka kala. Sisemaal söödi peamiselt soolatud kala, rannikualadel ja suurte järvede äärsetel aladel rohkesti ka värsket kala. Aedviljadest tarvitati toiduks talvel kõige enam naereid, hiljem kaalikaid ja hapukapsaid. 19
putukatevastaseks vahendiks takistas moskiitode arengut, kes ongi malaaria edasikandjateks. Eukalüptid on võimelised kasvama malaariarikastel maa-aladel, kus nad dreenivad hästi maapinda ja muudavad kliima tervislikumaks. Eukalüpti puit leidis laia kasutamist laevaehituses ja tänavate sillutamises, sest ta on ju kaitstud kõdunemise eest tänu oma suurele eeterliku õli sisaldusele. ,,Influentsa" (ägedate viirusnakkuste) epideemiate ajal suitsutati ruume eukalüpti lehtede suitsuga. Peen ja veidi kirbe eukalüpti aroom kuulub paljude rafineeritud parfümeerse kosmeetika toodete koostisesse. Kasutatud kirjandus: 1. http://rebion.ee/ 2. otsingusüsteem www.google.ee (pildid)
Suvel kasutati aitasid magamiskohtadena. Siis tehti sinna ka aken. 1) viljaait 2) kala-/lihaait 3) riideait muu) kirstuait, magamisait, söögiait, piimaait, meeait. · Eestis on leitud hooneid, mida kasutati tagavarade hoiustamiseks juba 10-11 sajandi asulakohtadel. Aida sisse tehti auk, et kass saaks käia hiiri püüdmas. Aida ees oli tihti suur katusealune. · Suitsuahi soolamise kõrval üks vanimaid tooraine säilitamise viise. Ranna ääres suitsutati enamus kalu ja igal majapidamisel oli suitsuahi. Erinevad konstruktsioonid. Meil kasutusel kuumsuitsuahi. · Saun üks iidsemaid ehitisi kogu Euraasias. Meile iseloomulik leilisaun, kus sa viheldakse. Esimesed jäljed saunast Eestis pärinevad 13. sajandist. · Et muldpõrand nii külm ei oleks, kaeti see saunatamise ajaks õlgedega. · Korstnaid hakati ehitama 19-20 sajandi alguses. · Mõnes piirkonnas, kus sauna polnud, pesti end rehetoas.
Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppi rasvaga või piimaga. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud kulutada perenaise tööaega. Tihti söödi lõunaks ainult leiba, silku ja hapupiima. Hommikuks soojendati kas eelmisel õhtul ülejäänud toitu, millele anti kõrvale leiba ja silku, keedeti jahukörti või mõnda muud kiiresti valmistatavat toitu. Liha söödi peamiselt sügisel ja talvel lisandina aedviljatoitudele. Liha tarvitati tavaliselt soolatult ja ka suitsutatult. Suitsutati sea- ja lambaliha. Värsket liha söödi pärast loomade tapmist. Vana kombe järgi algas loomade tapmise hooaeg mihklipäeval, millal tapeti lammas, mardiks tapeti hani, kadriks - kana, näärideks -- siga ja kevadpühadeks -- vasikas. Veiseid tapeti kas mihkli- või mardipäevaks. Toiduks kasutati kogu loom. Kohe pärast tapmist keedeti rupskisuppi. Seajalad soolati vastlapäevaks, seasaba hoiti kevadeks ja anti siis odrakülvajale supis keedetult, et hästi pika peaga oder kasvaks. Sea
hernesupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppi rasvaga või piimaga. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud kulutada perenaise tööaega. Tihti söödi lõunaks ainult leiba, silku ja hapupiima. Hommikuks soojendati kas eelmisel õhtul ülejäänud toitu, millele anti kõrvale leiba ja silku, keedeti jahukörti või mõnda muud kiiresti valmistatavat toitu. Liha söödi peamiselt sügisel ja talvel lisandina aedviljatoitudele. Liha tarvitati tavaliselt soolatult ja ka suitsutatult. Suitsutati sea- ja lambaliha. Värsket liha söödi pärast loomade tapmist. Vana kombe järgi algas loomade tapmise hooaeg mihklipäeval, millal tapeti lammas, mardiks tapeti hani, kadriks - kana, näärideks -- siga ja kevadpühadeks -- vasikas. Veiseid tapeti kas mihkli- või mardipäevaks. Toiduks kasutati kogu loom. Kohe pärast tapmist keedeti rupskisuppi. Seajalad soolati vastlapäevaks, seasaba hoiti kevadeks ja anti siis odrakülvajale supis keedetult, et hästi pika peaga oder kasvaks
teame, et kreeklased tegid paljudest lõhnataimedest essentse ja segasid siis õlidesse, lahustitesse ja veinidesse. Araablane Avicenna (980- 1037) oli õpetlane ja filosoof , kes kirjutas mitmeid raamatuid taimede raviomadustest. Avicennat peetakse esimese "moodsa" destilleerimisaparaadi loojaks, millega sai ekstraheerida lilleõitest eeterlikke õlisid . Taimetarkusi hoiti tallel ka keskajal, mil paljusid õlisid kasutati epideemiate korral , musta katku ajal suitsutati tänavatel männi ja viiruki tõrvikuid ning uusajal, mil herbalistid ja ka mõned arstid kasutasid erinevaid aroomiõlisid. (Beaumont College; lk 5-7). 16nda sajandi alkeemikud võtsid kasutusele termini eeterlikud õlid, mida peeti kvintessentsiks või elueliksiiriks, mis moodustas jumalikke kehasid ja läbis kõike. Muutus toimus 19ndal sajandil, mil teadlased hakkasid uurima eeterlike õlide keemilist k oostist ning nende põhjal valmistama sünteetilisi õlisid, millel polnud
Selle talvõ ülgesi suaski. (Pärnu kommunist lk3) 9 Hülgeliha Mulle endale meeldib hülgeliha väga, sest sellel on väga omapäraselt hea maitse. Ma olen saanud oma elu jooksul õnneks umbes 5-6 korda hülgeliha maitsta ja arvan, et kõige parem on keedetud hülgeliha kartulitega, sest siis on liha väga hea mahlane ja maitsev. Hülgeliha süüakse Kihnus väga hea meelega, keedetakse koos kartulitega või suitsetatakse. Hülgeliha soolati astjasse, kuivatati ja suitsutati. Soolast hülgeliha kuivatati kerisel, mis andis parema maitse. Ruhnu mehed olid kihnlaste peale kadedad kuna kihnlastel oli palju lapsi, arvati sellepärast, et mehed sõid toorest hülgeliha. Hülgeliha soolamiseks oli eraldi kapp, sest liha on vänge lõhnaga. Kui mehed hülgejahil olid, keetsid nad ka värskest hülgelihast suppi, kõige parem oli hallhülge poja liha. Kui hülgeid veel Kihnus kütiti, oli hülgeliha igapäevane leivakõrvane toit
Esimest korda nägi ema oma last elusuuruses ja riieteta üldjuhul alles haiglast koju jõudes. Puudega vastsündinut emale sageli ei näidatudki, vaid ema veendi andma lapsest loobumise dokumendile allkiri ning laps saadeti sünnitusmajast otse hooldekodusse- nõukogude ühiskonna avalikus ruumis oli kohta vaid tervetele ja tugevatele. Füüsilise ja intellektipuudega inimesed isoleeriti lähedastest ja ühiskonnast. [1, lk 27] 2.1 ELU PEALE LAPSE SÜNDI Kuni laps oli ristimata, suitsutati igal õhtul musta lõngaga ema ja last, et kurjad vaimud lähedale ei pääseks. Emal ei lubatud sel ajal minna õue ilma lambita, paljajalu ja paljapäi - uskumuse järgi ei kasvanud rohi enam kohtadel, kuhu ta astus. Enne lapse ristimist ei tohtinud naine õuest väljuda, kaevust vett võtta ega loomi talitada. Nurgavoodi ajal, kuue nädala jooksul polnud naisele keelatud mujal kui vaid kirikus käia.
meeskonnale mitmeti kasuks. Nii lahkutigi saarelt, et liikuda edasi uute avastuste poole. Ükski mees Cooki laeva pardal ei haigestunud skorbuuti. Oma seniste mereretkede ajal oli ta palju kordi näinud, kuidas pooled või isegi üle poole meeskonnast suri sellesse kohutavasse tõppe, seetõttu oli ta kindlaslt otsustanud skorbuudi vastu võidelda. Eelkõige nõudis ta laeval puhtust ja vaatasalati isiklikult laeva üle. Kõiki ruume suitsutati sagely, pesti hoolikalt ja koristati, kusjuures kajutisse ja trümmidesse toodi pärast pesemist paremkas kuivamiseks tuliseid süsisid. Kõige tähtsam skorbuudivastane võitlusviis oli spetsiaalne rangelt kohustuslik dieet. See sisaldas hapumaitselisi taimi, sinepit, äädikat, nisuteri, viljalihaga apelsini- ja sidrunimahla, suhkrut, siirupi, kööögivilju.ja linnasevirret.("21 Maailmakuulsat meresõitjat" lk 106, lõik 1) Uus-Meremaa ja Austraalia ida-rannik.
Saunavett soojendati kas lahtisele koldele asetatud pajas, ahju ees rippuvas pajas, elamus või suvekojas. Hiljem hakkasid levima saunaköögid. Sauna tuli minna heas ja lahkes meeleolus. Saunas ei tohtinud tülitseda. Vihtlemisel tuli vastastikku üksteist abistada ja kombekohaseid tänusõnu lausuda. Saun oli püha koht. Arvati, et saunas käivad esivanemate hinged ja haldjad. Saun oli sünnitusruum ja tohterdamiskoht; saunas suitsutati liha, kuivatati väheses koguses vilja või lina, vanutati villast riiet. Sauna kasutati ka eluruumina, kus elasid vaesed ja maata inimesed, kes saunaajaks pidid oma kraaminatukesega välja kolima. Magamiseks 2 kasutasid nad saunalava, toitu tegid ahjusuus. Pärast talude päriseksostmist oli Lõuna- Eesti suurtaludes saunakambrite ehitamine väga levinud. Saunas elasid saunikupered,
tegemine ja ära põletamine. Tähtsad ohvriloomad: lammas (maks). Raviteed, salvid, vannid, ülevalamine, aadri laskmine. Meditsiin jagunes kahte suunda: Asutu (arstimise kunst) ja Asiputu (nõidumine). Mesopotaamia haiguste põhjused: üleloomulikud jõud, kättemaks, loomulikud põhjused. Ravimtaimed: sinep, küüslauk, sibul, kress, seedriõli, mee tooted, loomade ekskremendid. *Koostises pidi olema palju komponente. Ravimit manustati vaginaalselt ja rektaalselt. Suitsutati haigeid. Ravimite puhumine suhu, kõrvadesse, silma, ninna. *Asiputu üleloomulike jõudude väljaajamine. Vana-India Indiat on peetud tugevate traditsioonide ja kõrge arstikunsti maaks. Tugevus anatoomia tundmine. Kirjandus: meieni erinevate ürikute kaudu, pühad tekstid e. Veedad, hümnid, loitsude- ja palvekogu. Tuntud neli veedat Rigveda, Sanaveda, Ajuveda, Atharvaveda. *Rigveda kolm rasket haigust: leepra, tuberkuloos, verejooksud
' Kristoslaavitajatele anti väikesi rahasummasid. Kirde-Eesti aladel on liikunud ringi ka naised, lauldes vaimulikke laule. Leib loomadele Üks neid tavasid, mida paiguti tänini järgitakse, on jõuluõhtul (või -öösel) loomadele leiva lauta viimine. Vanasti riputati leivale mõni tera soola ja sooviti seda pakkudes loomadele häid pühi. Nagu eespool viidatud, viiakse tänapäeval tihti metsloomadele ja -lindudele pühadetoitu. Maagilisi tavasid jõulude ajal Saaremaal suitsutati jõuluõlgedega põldusid. Jõuluööks toodi viljavakk tuppa laua alla ja viidi linnuvihk aiateibasse või katusele, puistati viljateri käsikivile. Hommikul viidi tuppatoodud vakast vilja hobustele ja puistati õlgi lauda-, aida-, kaevuteele. Tõrjeks kurja vastu pandi raudesemeid lauta või talli, tõmmati rist laudauksele, suitsutati kariloomi. (Nõiad omakorda käisid võõraid lambaid niitmas.) Rist tehti peaaegu kõigile esemetele,
ettevalmistamise viise ja nende ühiskondlikku positsiooni. Avati mitmeid koole arstide koolitamiseks. Kaasaegne meditsiin ei suutnud haigestunute piinu eriti palju vähendada, kuid haiguste leviku tõkestamiseks kasutati siiski teatud meetmeid. Kauplemisele ja reisimisele seati piirangud, haigestunud perekonnad eraldati kogukonnast, hooneid suitsutati ja kariloomi tapeti. Ameerikas ja Austraalias ei esinenud enne Euroopa kolonialistide saabumist 15.–18. sajandil leetreid, grippi ega rõugeid. Hispaanias olid mauride toodud rõuged sellel ajal endeemilised. 18. sajandil olid rõuged muutunud Euroopas endeemiliseks. 1719–1746 toimus Londonis viis epideemiat ja ka teistes suurtes Euroopa linnades esines ulatuslikke haiguspuhanguid. Sajandi lõpuks suri haiguse tõttu igal aastal 400 000 eurooplast. 1713
ei tähendanud head - laeva jälitavat haid usuti ette nägevat kellegi surma (et siis 'merematuse puhul sellest osa saada). Rottide lahkumine laevalt ennustas kindlalt laevahukku. Ja vastupidi - kui Eesti randlased tormis laevapragudest lutikaid leidsid, uskusid nad laevahuku veel kaugel olevat. Saarlaste esivanemad võtsid meresõitudele kaasa omapärase nõiakoti, mis sisaldas kuivatatud ussipäid ja küla kõikide uksepiitade ja paatide küljest lõigatud laaste. Vajaduse korral suitsutati koti sisu, uskudes sellest abi tormis ja võõrsil. Erilise austusega suhtuti albatrossidesse - neis üksildastes lindudes arvati olevat varjupaiga leidnud hukkunud meremeeste hinged. Tormi ajal kaeblikult kõlav albatrossi häälitsus oli kutseks pidada hukkunud meremehele hingepalvet. Maaigatsust on leevendanud merel kass ja koer. Must kass laevas toovat õnne. Inglismaa meremeeste naised teavad, et niikaua kui nad kodus hoolitsevad musta kassi eest, ei ähvarda nende mehi mingi oht
toiduportsione ja ka praadida. Üldiseks sai liha praadimine ja pannkookide tegemine. Pannkoogid tõrjusid menüüst paistekakud. [] Põllumajanduse üldine areng. Kadus vajadus leivajahule aganaid lisada ja puhas rukkileib sai igapäevaseks toiduks. Pidupäevadeks tehti peenleiba. Sajandi lõpupoole hakati peo- ja pühadetoiduks kodus küpsetama ka saia ja pirukaid. [] Suurenes liha tarbimine, armastatud oli just sealiha. Lõuna-Eesti kuumas saunas suitsutati sageli suitsusinki. Jaheliha asemel hakati tegema sülti ja konditükke ei jäetud enam sisse. Soolasilgu asemele ja kõrvale tuli heeringas. Piima kasutamine suurenes, kadus hapuroka, hapupiimale lisaks hakati söögi kõrvale jooma ka rõõska piima. Või jäi ikka vaid pidulikeks puhkudeks. Levima hakkasid tanguvorstid, kama, kohupiim, mulgikapsad ja seened. [] Toidulauale toodi järjest enam aed- ja köögivilju: porgandit, aedhernest, kurki, peeti, õunu, pirne, marju
Dionüüsia oli veinijumala Dionysose auks peetud pidustus. Egiptlased ei saanud kuidagi läbi meeldivate lõhnadeta. Nende religioosseid kombetalitusi saatis põletamisel head lõhna andvate ainete - viiruki ja mürri - suitsu. Rituaalse hommikutualeti ajal (jumalakuju pesemine, rõivastamine, ehtimine) hoiti kuju ees suitsutamisnõu selles põlevate lõhnaainetega. Kõikidel usupidustustel (neid aga oli muinasegiptlastel arvukalt) suitsutati viirukit ja mürri. 4.Vorrelda kreeklase ettekujutusi surmajärgsusest mesopotaamlaste ja egiptlaste vastavate uskumustega. Kreeklased panid rõhku peamisel siinpoolsele elule. Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatut lõppu, millele järgneb otsatu olesklemine sünges Hadese riigis, mis asub sügaval maa all ja oli levinud arusaam, et surnute riiki pääseb mööda maailma ümbritsevat jõge purjetades
Dionüüsia oli veinijumala Dionysose auks peetud pidustus. Egiptlased ei saanud kuidagi läbi meeldivate lõhnadeta. Nende religioosseid kombetalitusi saatis põletamisel head lõhna andvate ainete - viiruki ja mürri - suitsu. Rituaalse hommikutualeti ajal (jumalakuju pesemine, rõivastamine, ehtimine) hoiti kuju ees suitsutamisnõu selles põlevate lõhnaainetega. Kõikidel usupidustustel (neid aga oli muinasegiptlastel arvukalt) suitsutati viirukit ja mürri. 4.Vorrelda kreeklase ettekujutusi surmajärgsusest mesopotaamlaste ja egiptlaste vastavate uskumustega. Kreeklased panid rõhku peamisel siinpoolsele elule. Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatut lõppu, millele järgneb otsatu olesklemine sünges Hadese riigis, mis asub sügaval maa all ja oli levinud arusaam, et surnute riiki pääseb mööda maailma ümbritsevat jõge purjetades
Vastavalt surnu sugulaste tähtsusele ja hulgale osales protsessioonis rohkem või vähem laevu. Neli härga vedasid lamedapõhjalise laeva, millel asus muumiasark, teisel kaldal veest välja ja lohistasid selle matmispaika, "et ta seltsiks isade ja emadega ning et surnuteriigi valitsejad ütleksid talle tere tulemast". Paistab, et haua ääres läbi viidud tseremoonia, mis sümboliseeris Ra-Osirise öist rännakut, oli lausa teatraalne. Retsiteeriti kohustuslike palveid ja suitsutati viirukit. Lahkunu sugulased kaeblesid valjusti, abiks elukutselised leinalised, kes itkesid läbilõikavalt, kui rongkäik lähenes pikkamisi hauale ehk mastabale, millest sai muumia viimne puhkepaik. Matuserituaali tähtsaim isik oli preester, keda kutsuti semiks. Kui matuserong saabus, lebas sem nagu muumiagi sidemetesse mähitult hauas. Kolm meest pidid semi äratama, et too juhiks pikalevenivat tseremooniat. Kui jõuti pika haudehitise ukseni,
1. Laibamatus 2. Põletusmatus 3. Mumifitseerimine (avastatud ka isetekkelisi muumiaid nt kõrbe aladel, kus on palav ja kuiv, seal surnu kuivab ära ning keha säilib) Isetekkelisi muumiaid leitud soos, rabas, järvemudas, sest õhku pole ja lagunemisbakterid ei pääse ligi. Leitud nii Taanist, Alpidest nn jäämees. Nt Lenin mumifitseeriti, et ei saaks tekkida vale-Leninit. 1.sajand e.Kr Musta mere ääres massakeetide hõim sõi oma esivanemaid, et austust avaldada. Kehasid ka suitsutati, viikingid soolasid kehi, et saaks merereisidel hukkunud kaaslasi kodumaale viia. Kivist kalmed rikastele? Hudu vähem kui inimesi. Hauapanused sõltuvad vastava aja kommetest, mõned esemed tehtud spetsiaalselt hauapanuseks, nt miniatuurkujukesed. Majandusliku tgevusega seotud muistised Tulekivi, soolakaevandused (rauaajal), muistsete põldude jäänused (kündmisel jäänud põhjakihti vaod,
a Briti saartel, kus hani kuulub mihklipäeva toitude hulka. Hane rinnaluuga ennustati talve: valge kont tähendas lund, must lumetut talve. Inglismaal kutsutakse mardipäeva ka kõhuvalupäevaks, sest süüakse ohtralt liha, farmitöölistel on luba külastada sugulasi. Üldiselt tapetigi mardipäeval loomi ja soolati talveks liha. Sotimaal ja Põhja-Inglismaal kutsutakse näiteks nuumhärga ja ka muid mardipäevaks tapetud loomi mart. Inglismaal valmistati veel erilist mardiliha, mida suitsutati kaminakorstnas. Veel tehti verivorsti ehk nn musta mardipudingut. Üldiselt olid kõikjal Euroopas, nagu meilgi, keelatud ketrus- ja villatööd ja väga laialt tuntud mõiste mardisuvi, mis tähistab vaikseid ja päikselisi ilmu. 31 Prantsusmaal on tavaks faire le Saint-Martin ehk marti tähistada veinijoomisega.
Keisririigi ajajärgul võttis Pontifex Maximuse ameti ja tiitli üle keiser, see kestis kuni Constantinuseni. Kultus seisi loomade ja taimede ohverdamises ning palvetes. Enim ohverdati veretuid ohvreid talupojad nt põllu- ja aedvilja saagist mingi osa ning viljast valmistatud toitusid, samuti ohverdati mett, õli, veini jmt. Vereohvritena toodi praktiliselt kõiki koduloomi ja alates 2saj eKr on teada ka suitsuohvrite toomine. See on idamaise päritoluga, suitsutati kaneeli, hürri ja ___ . Roomas oli ka mitmeid omalaadseid rituaale millest olulisemad on 2 : Lectisternium ja Evokatsioon. Lectisternium on eraldi ohverdamise vorm mis seisneb selles, et jumalatele seatakse ette ase ning neile tuuakse igasugu toite ja jooke, jumalaid esinasid kujud, see oli ühtlasi ka jõukuse ja sotsiaalse staatuse näitaja. Evokatsioon on seotud sõjakäikudega, pöördutakse palves kohaliku linna
kohalviibijad hoidsid kätel küünlaid ning laulsid. Matuserong peatus palvetamiseks teel seisvate kabelite, pühakodade ja surnule tähtsate paikade ees ( 2004: 209). Ristilõikamise traditsioon oli venelastele võõras, kuid kodukäija tõrjumise paganausulised rituaalid olid neile tuttavad küll. Näiteks, esimesel ristmikul peatuti ning pöörati kirst vastu päikest kolm korda ümber, niimoodi elavad "eksitasid kadunukese jälgi", igal järgneval ristmikul peatuti ja suitsutati viirukit. ( 1999: 522). Nõukogude perioodil oli matuserongi rivistus võimude poolt ette kirjutatud: esimesena läksid ordenite ja medalitega isikud, seejärel pärjakandjad ja nende vahetus, järgnes orkester, kelle järel sõitis veok puusärgiga. Rongkäik võis mööduda viimasest töökohast. Tavainimeste matustel läks ees lähedane sugulane mälestusplaadiga, seejärel matusekõneleja, puusärgikandjad ja omaksed (Järve 2007: 22).
mis inimesed segab". Vastavalt surnu sugulaste tähtsusele ja hulgale osales protsessioonis rohkem või vähem laevu. Neli härga vedasid lamedapõhjalise laeva, millel asus muumiasark, teisel kaldal veest välja ja lohistasid selle matmispaika, "et ta seltsiks isade ja emadega ning et surnuteriigi valitsejad ütleksid talle tere tulemast". Paistab, et haua ääres läbi viidud tseremoonia, mis sümboliseeris Ra-Osirise öist rännakut, oli lausa teatraalne. Retsiteeriti kohustuslike palveid ja suitsutati viirukit. Lahkunu sugulased kaeblesid valjusti, abiks elukutselised leinalised, kes itkesid läbilõikavalt, kui rongkäik lähenes pikkamisi hauale ehk mastabale, millest sai muumia viimne puhkepaik. Matuserituaali tähtsaim isik oli preester, keda kutsuti semiks. Kui matuserong saabus, lebas sem nagu muumiagi sidemetesse mähitult hauas. Kolm meest pidid semi äratama, et too juhiks pikalevenivat tseremooniat. Kui jõuti pika haudehitise ukseni, võeti surnukeha kirstust ning jumal
Kaladest tehti kalasuppi, kalu küpsetati vardas, kuivatati, soolati, hapendati ja külmutati. Kalarasva kasutati jahutoitude maitsestamiseks. Kalamarja keedeti ja soolati. Põhjapõtrade kodustamise järel on suurel osal saamidest olnud peatoiduseks põhjapõdrasaadused - ära kasutati võimalikult suur osa loomast, valmistades erinevaid lihatoite, suppe ja vorste. Toitude valmistamiseks kasutati ka verd, rasva ja luuüdi. Põhjapõdraliha küpsetati vardas, praeti, keedeti, kuivatati ja suitsutati. Olulisteks saadusteks olid põhjapõdrapiim ning sellest valmistatud vadak, juust ning või (välja arvatud Koola poolsaarel, kus põhjapõtrade lüpsmist ei tuntud). Külmutades saadi nn jääpiim. Suuremaarvulisel saami perel kulus äraelamiseks umbkaudu üks põhjapõder nädalas. Kui elatuti ainult põdrakasvatusest, pidi kari olema vähemalt kolmesajapealine. Põhjapõtru tapeti enamasti sügisest kevadtalveni. Jõulu-
annaabi.ee 
