Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suur reede (0)

1 Hindamata
Punktid
Suur reede
Mis  tähtpäev  on suur reede?
❖ suur reede on kristlik püha, mil tähistatakse  Jeesus  
Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel
❖ see kuulub kokku rea teiste pühadega, mis seostuvad 
Jeesuse eluga
❖ suurele reedele järgneb vaikne laupäev
Suur reede kui halb enne
❖ suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu 
päev, nagu reede on  tervikuna  nädala õnnetuim päev
❖ üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste 
kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt 
oli sel ine kahtlemata suur reede
Reedest üldiselt
❖ nimetus reede tuleneb muinasskandinaavia 
viljakusjumalanna  Freya nimest
❖ halb päev juba sel e pärast, et oli tegu paaritu päevaga 
ja oli halvendeline mitmete ususündmuste tõttu
❖ sobis hästi näiteks putukate ja teiste kahjurite 
hävitamiseks
Suurest reedest lähemalt
❖ rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ka keeldu 
töötada
❖  hommikul  tõusti vara ( mitmel pool Lääne-Eestis ja 
saartel  käidi  nn hane tegemas ja kasevitsaga magajaid 
peksmas)
❖ majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenutada
Suurest reedest lähemalt
❖ suure reede  liturgiline  värv on must
❖ suurel reedel kirikukel ad ei  helise
❖ kirikus ei toimu laulatusi, matuseid ega muid pidulikke 
talitusi
❖ algristikoguduses peeti igal reedel Jeesuse surma 
mälestuspäeva
Suur reede ja nõidused
❖ nagu ka suurel neljapäeval, oli tähtsal kohal karjanõidus 
ja üldse igasugune nõidus
❖ samamoodi üritati suurel reedel enda karjale pi ma ja ka 
võid juurde nõiduda
❖ korjati võõra karja jälgi,  hüüti  kõrgemalt kohalt pi matulu 
juurde ja kasutati muid maagilise ülekande võtteid
Suur reede ja nõidused
❖ käidi ka  salaja  võõraid lehmi lüpsmas või lambaid 
pügamas - sel iselt saadud pi m ja  vill  olid tulu al ikad
❖  õunapuid  suitsutati või visati neile valge/punane riie üle, 
et ni vi si siis oma õunasaaki suurendada 
Suur reede ja nõidused
❖ maagiarohkus on seotud kevadise pöördepunktiga, 
samuti kristliku õpetusega, mil e kohaselt suurel nädalal 
tegutsevad nõiad, kurjad jõud ja kurat
❖ usuti, et laps, kes sündis reedel, eriti suurel reedel, oli 
väga kurva saatusega
❖ samuti arvati, et ni  saab sel est lapsest kurjategija või 
nõid
Suur reede ja nõidused
❖ Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda 
tervist ja õnne. Näiteks ronisid inimesed redeli või mäe 
otsa
❖ Kõrge koha peal hüüdsid inimesed nõidussõnasid. 
❖ Nõidussõnad on sõnad või  laused , mida inimesed 
ütlevad korduvalt mingi asja saamiseks. 
❖ Inimesed uskusid, et need sõnad toovad lehmadele hea 
tervise
Suure reede keelud
❖ keelatud oli suure kära või  müra  tegemine
❖ keelatud oli ka pil imäng ja tantsimine
❖ ei tohtinud külas käia
❖ ei tohtinud põrandat pühkida
❖ ei tohtinud tööd teha, kuid pidi vara  ärkama  
❖ ei tohtinud söömata hommikul välja minna
Suure reede toidud
❖ kestis  paastuaeg
❖ toiduks valmistati kruubiputru,  herneid  ja ube, samuti 
kaerakilet
❖ setude toidulaud erines natuke, seal pakuti kala, 
naereid, marju ja õunu
Uskumused suurest reedest
❖ paljud vanad eestlased ei uskunud Kristust, aga  pidasid  
suurt reedet ikkagi halvaks päevaks
❖ ei sobi tööde alustamiseks, reisimiseks ja pulmadeks
❖ vanasti inimesed uskusid, et  reedel alustatud tööd ei 
tule hästi välja 
Pildid
Mida teised teevad?
❖ näiteks inglased istutavad aedvilju ja panevad maha 
kartuleid  ja ube, sest kurat ei saa pühal päeval istutatut 
ja külvatut kahjustada
❖ hoiduti pesu pesemisest
❖ küpsetati kooki ja leiba 
Kasutatud kirjandus
❖  http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_reede
❖  http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-suurreedepaev.php
❖ google pildid
❖  http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Kutsehariduse%20progra m
m/HEV/ Rahvakalender /Suur%20reede.pdf
Tänan vaatamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Mis tähtpäev on suur reede?
  • Suur reede kui halb enne
  • Reedest üldiselt
  • Suurest reedest lähemalt
  • Suurest reedest lähemalt
  • Suur reede ja nõidused
  • Suur reede ja nõidused
  • Suur reede ja nõidused
  • Suur reede ja nõidused
  • Suure reede keelud
  • Suure reede toidud
  • Uskumused suurest reedest
  • Pildid
  • Mida teised teevad?
  • Kasutatud kirjandus
  • Slide 17
Vasakule Paremale
Suur reede #1 Suur reede #2 Suur reede #3 Suur reede #4 Suur reede #5 Suur reede #6 Suur reede #7 Suur reede #8 Suur reede #9 Suur reede #10 Suur reede #11 Suur reede #12 Suur reede #13 Suur reede #14 Suur reede #15 Suur reede #16 Suur reede #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor PPluuto1995 Õppematerjali autor
Ettekanne, Suure Reede kohta, ettekanne selle rahvatähtpäeva kohta, selle ajaloost ja tähistamisest tänapäeval.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

SUUR REEDE
2
doc

SUUR REEDE

SUUR REEDE Suure nädala kesksemad pühad on suur neljapäev ja reede. Kogu nädalat palmipuudepühast lihavõtteni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Mõlema päeva kombestik on suuremalt jaolt sarnane. Kehtib juba nädala nimetuses peegelduv vaikusenõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju. Suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reedene päev on tervikuna õnnetuim nädalapäev. Üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ja keeldu töötada. Hommikul tõusti vara, mitmel pool Lääne Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ehk kasevitstega magajaid peksmas. Majapidamisest ei

Kirjandus
Eesti rahvakalendri tähtpäevad
38
doc

Eesti rahvakalendri tähtpäevad

maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma. Veel 20. sajandi alguses harrastati Lääne-Eestis ja Saaremaal mitmeid maagilisi kombeid, et vabaneda putukatest. Näiteks aeti käsikivi ringi ehk "jahvatati kärbseid", nii pidid tüütud putukad hävima. Ka on mõnel pool naabrile ukse taha viidud õlest tehtud ja nööri otsa seotud "kärbseid" ­ kui neid ei märgatud edasi teise perre sokutada, siis oli suvel ees suur kärbsenuhtlus ja pererahvas laisk. Keelud: Õmblemine ja nõela kasutamine ­ sigitab palju ohtlikke usse ümbruskonda. Kapsaste, ubade, herneste söömine ­ ussid söövad need muidu suvel ära. Autor: ,,Antud rahvakalendri tähtpäevaga juures võib siiski öelda, et tööd tehakse sel päeval vähem, ka minu peres. Eelkõige on ühepäevane tööviljakuse vähenemine seotud Eesti Vabariigi sünniaastapäevaga, kuid mitte niivõrd madisepäevaga."

Ajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

kinniseks ruumiks peeti (Sauval *, tõsi küll, polnud tol ajal veel mõõtnud Montargis' lossi suurt saali). Tihedalt rahvast täis lossiplats paistis aknaile asetunud uudishimulikele merena, kuhu viis-kuus tänavat nagu jõesuudmed vahetpidamata uusi peade laineid juurde kallasid. Selle rahvahulga alatasa suurenevad vood põrkasid vastu majade nurki, mis ebareeglipärasest platsist siit-sealt neemedena esile tõrkusid. Palee kõrge gooti 1 fassaadi keskel asuv suur trepp, mida mööda vahetpidamata kahekordne inimvool üles-alla liikus, kuni see vahemisel platvormil katkes, et laiade lainetena mõlemat kõrvalasuvat kallakpinda mööda kahte harru valguda, see suur trepp, 1Sõna «gooti» ses mõttes, nagu seda tavaliselt tarvitatakse, pole sugugi täpne, küll aga läbilöönud. Koos teistega võtame ka meie ta vastu ja omaks, et sellega iseloomustada keskaja teise poole arhitektuuri, mille põhialuseks on

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

Nõnda sobis Vargamäe nooriku esimene tutvus kõrtsi ees, kui ta vankril istudes oma meest ootas. Juttu ajas enamasti Aaseme pere–eit, seletades iseenda, oma perekonna ja kogu ümbruse elu ja asju. Nimetas paiku ja inimesi, kellest Krõõt varemalt midagi polnud kuulnud. Jutu mõtegi jäi tal sagedasti üsna tumedaks. Ometi kuulas ta hea meelega, sest nõnda kulus aeg hoogsamini. Varsti seltsis nendega ka teisi perenaisi, sest kõigil oli suur uudishimu teada saada, kellega küll jutleb kõrtsi ees Aaseme eit. Hulgakesi saadi peagi otsale, et Vargamäe noorikul on tüdrukut tarvis, ja nüüd oli igaühel kedagi soovitada. Ilmusid varsti ka tüdrukud ise, kelle hulgast perenaine paraja valis ja kaubagagi hakkama sai. Puudus ainult peremees, kes selle oleks kinnitanud. Andres istus samal ajal kõrtsis kortli viina juures. Tema ise polnud suur rüüpaja, enam maitsesid tema klaasist sobitatud tutvused. Maitses uus

Kategoriseerimata



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun