Tulevik näib hall. 4. Suve luuletus: ,,Ootamatused" Kui hakata lugema seda luuletust, siis tundub see armastuseluuletus täis rõõmu olevat. Kuid luuletus lõpeb püandiga noori tabab nool, mis neile viimase kallistuse kingivad. ,,Sääl äkki nool, ei tea kust, tabas meest ja teine neidu: lõkendasid ihad meil uuteks kallistusteks ootmatult." See tundub küll kohati romantiline, kuid tegelikult on autori meeled minemas juba sügisesse, mil kõik on tume. Gustav Suitsu suve luuletused räägivadki armastusest, mis suubuvad masendusse (sügisesse).
Curriculum vitae Nimi: Gustav Suits Aadress: Võnnu külas, Tartumaal Sünniaeg: 30.11.1883 Haridus: 1905-1910 Helsingi Ülikool, kirjandus ja esteetika 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium 1890-1896 Võnnu külakool Töökogemus: 1944- 1956 Stockholmi Nobeli Instituud 1921-1944 Tartu Ülikoolis professor 1913-1917 Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana 1911-1913 Helsingi Ülikooli raamatukogus Luulekogud: ,,Kõik on kokku unenägu", ,,Tuulemaa", ,,Elu tuli" Oskused: Keeled: eesti keel emakeel soome keel suuline ja kirjalik väljendusoskus hea prantsuse keel - suuline ja kirjalik väljendusoskus hea saksa keel suuline ja kirjalik väljandusoskus hea rootsi keel suuline väljandusoskus hea Huvid ja harrastused: 1905-1950 ,,Noor-Eesti" rühmituse juht 1924-1941 Akade...
CURRICULUM VITAE Nimi: Gustav Suits Aadress: Stockholm Telefon: - Sünniaeg: 30.11.1883 Perekonna seis: abielu Aino Thauvoniga Haridus: 1905-1910 Helsingi Ülikool kaasaegne kirjandus ja esteetika 1904-1905 Tartu Ülikool keeleteaduskond 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium (lõpetas kuldmedaliga) Töökogemus: 1944 Stockholmi Nobeli Instituut 1919-1944 kirjanduse professor Tartu Ülikool 1917 Helsingi Vene Gümnaasium soome keele õpetaja 1911-1913 Helsingi Ülikooli raamatukogu Saavutused: 1905 esseekogu ,,Sihid ja vaated" 1913 luulekogu ,,Tuulemaa" 1922 luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu" 1931 esseekogu ,,Noor-Eesti nõlvakut" 1950 luulekogu ,,Tuli ja tuul" Oskused: Keeled eesti k...
GUSTAV SUITSU LUULE 1905.aasta välja tulnud ,,Elu tuli" oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Suitsu esimene luulekogu oli mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud ülipidulikke luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Enamasti lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul
OMA SAAR SÜGISE LAUL Ma sõuan merel ja sõuan, Hall on taevas ja must on maa. üht saart mina otsin sääl. Sajab ja sajab lõpmata. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere pääl. Udusse upuvad sihid kõik eel, haige on süda ja väsinud meel. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Ah, kui nii palju, ni palju ei sajaks, Oma saart aga mina ei leia, tuul selle udu kord laiali ajaks! oma unistust ilusat. Ilm aga sumestub hääletu. Ma sõuan merel -- ja hõljun Sügisepäev jõuab õhtule ju. ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved -- Kuhu küll lõpeb rändaja tee? oma saart aga otsin ma. Öö tuleb, pime ja pilkane. NOORUSE AEG Ah, kui nüüd taeva...
Rääkides Gustav Suitsust, räägime kohe kindlasti ühest Eesti nimekamast luuletajast. Ta kirjutas oma elu ajal mitmeid tänini väga tuntuid ning sügava mõttelisi luuletusi. Gustav oli edukas, mida tõestavad ka faktid, et just tema oli see, kes oli eesti modernse luule rajaja. Samuti kuulus ta rühmitusse ,,Noor-Eesti´´. Ta oli selle rühmituse vaimne juht ja asutaja. Tutvusin mitmete Gustav Suitsu luuletustega ning loetute seast jäid nii mõningad mulle oma mõtete poolest meelde. Võiksin lausa mitmetest Suitsu luuletustest rääkida, kuid pean tegema oma valiku ning valima ned kolm kõige erilisemat minu jaoks. Kohe kõige esimene luuletus, mida ma tema repertuaarist lugesin, oli ,,Lõpp ja algus´´. See puges mulle kohe kuidagi hinge. Luuletus tundus selline rahutu, see oli võimas. Võib võrrelda mingisuguse vulkaaniga
Gustav Suitsu luule ,,Iga Eesti kirjanik, kes ei nõjatu väliseeskujudele, vaid loob iseseisvalt, on tõupärane ning rahvuslik kirjanik." Nii on öelnud H.Visnapuu. Gustav Suitsu on kuulsate sõnade ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" autor. Tema viljakaim loomeperiood oli aastates 1913-1922, mil ilmusid armastusluuletuste valikkogu ,,Ohvrisuits", ballaad ,,Lapse sünd" ja kolmas luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu". Võib öelda, et luuletuses ,,Lõpp ja algus" on tunda 1905.a revolutsiooni mõju. Seda kirjeldavad sellised read nagu ,,Kas tunnete: väriseb maa! Kas kuulete: kisendab veri! /../ Me
Tervitus Oma saar Ma sõuan merel ja sõuan, Teid tervitan, tundmatud sõbrad üht saart mina otsin sääl. viha lõõtsuvas ajastikus Seda kaua ju otsinud olen teid, südamed häbelikud, laia lageda mere pääl. te heitluses lootusetus. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Näib kui liblikatiibade virveid Oma saart aga mina ei leia, kõuepilvede mustavast tõest oma unistust ilusat. teie värisev igatsus helkleb Ma sõuan merel -- ja hõljun kui tukkide suitsvate nõest. ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved Te tasased, jälgida julgust oma saart aga otsin ma. kel veel ulmade visandeid ma hingede üksindusängist tervitan teid. ...
Gustav Suits (1883-1956) Luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. Sündis Tartus. Tema lugemisvarasse kuulusid nii seiklusjutud kui ka Piibel, mille ta olevad läbi lugenud juba kuueaastasena. Tundis huvi Soome kultuuri ja kirjanduse vastu. Õppis üldist kirjnandust, esteetikat, soome keelt, kirjandust ja rahvaluulet. Helsingis ilmus tema esikkogu "Elu tuli". Kogu õpingute aja korraldas Suits Soomest rühimituse "Noor-Eesti" tegevust. Koostas läkituse "Eesti Töövabariik". Töötas Helsingi ülikooli raamatukogus ning vene gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetajana. Vene revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitilisse tegevusse. Astus esseeride parteisse. Töötas Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjanduse professorina. Eesti kirjandusteaduse arendaja. Suri Stockholmis. Looming Varjunimi: K(ustas) Wahur. Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud esseekogus "Sihid ja vaated". Luuletuse k...
Nooruslikult vabadusekuulutuselt liikus Suits järjest konkreetsema kujundilisuse suunas, väljendades järjekindlalt humanismi positsioone kaitsva iseseisva indiviidi reageeringuid läbi reaktsiooniaja, I maailmasõja, 1917. aasta revolutsiooni ja Eesti Vabariigi algusaastate. Suits oli rühmituse Noor-Eesti üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte, nende omanimeliste almanahhide ja ajakirja toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! Tugev kaasaja- ja ühiskondliku õigluse tunne, humanistlikud veendumused ja poeetiline jõud teevad Suitsu loomingu aegumatuks. SÜGISE LAUL Hall on taevas ja must on maa. Sajab ja sajab lõpmata. Udusse upuvad sihid kõik eel, haige on süda ja väsinud meel. Ah, kui nii palju, ni palju ei sajaks, tuul selle udu kord laiali ajaks! Ilm aga sumestub hääletu. Sügisepäev jõuab õhtule ju.
Gustav Suits Elulugu (1883-1956) sündis Võnnus õppis Tartu Gümnaasiumis ja Helsingi ülikoolis (lõpetas 1910. aastal) töötas: Tartu ülikoolis juhataja ja professorina; Stockholmi Nobeli Instituudi raamatukogus; õppejõuna; kirjandusteadlasena 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga Noor-Eesti liikumise juht suri 1956. aastal, pärast mitmeaastast rasket haigust. maetud Stockholmi Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus 1899, ajakirjas "Uus Aeg". Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetaja. esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" (1913) "Kõik on kokku unenägu" (1922) "Tuli ja tuul" (1950) esseekogud: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) NOORUSE AEG LÕPP JA ALGUS Aeg antud naerda, aeg antud nutta, Kas tunnete : väriseb maa ! aeg antud pisaraid pühkida. Kas kuulete : kisendab veri ! Aeg sea...
Gustav Suits ( 1883 1956) Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium, mille ta lõpetas kuldmedaliga. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19171919 oli ta Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud ajalehele Eesti Töövabariik. 19211944 töötas Suits Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigus. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Tema esimene luulekogu "Elu tuli" (1905), väljendab saj...
Gustav Suitsu elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide- revolutsionääride (esseeride) partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti isese...
Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. Aastast oli Gustav Suits Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule. Gusatv Suitsu luule G. Suitsu esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes "Uus Aeg" (1899-1901). Need tagasihoidlikud luuletused kaitsevad rahvuslikke huve ja jätkavad mõningal määral Fr. R. Kreutzwaldi ning J. Tamme luuletraditsioone. Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, millest esimese näitena jõudis 1899. aastal avalikkuse ette luuletus "Vesiroosid". Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski.
Lauri Piisang Noor-Eesti ja Gustav Suitsu osa selles Referaat Tallinna Polütehnikum 2008 Noor-Eesti Noor-Eesti on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud kirjalik rühmitus, mis aastatel 1905-1915 muutis Eesti kirjanduse, kunsti ja muusika arengut modernism ning uus-romantism võttis üle realismi. Noor-Eesti tegevus kajastus nende ajakirjades ning albumites
Kuressaare Gümnaasium Portaal koju Luulekava Marie Underi ja Gustav Suitsu põhjal Kuressaare 2009 Astusime läbi lume, pilves oli taevas tume. (1:88) Sääl ongi madal luitund värav, kust (1: 382) valgust väiksele lauale too. (1:108) Taastulnud olen. Tuntud paplireast lööb vastu jällenägemise tund. (1:382) Säälpool, päälpool laiub laotus, paistab paotus. (1:109) M a o l e n k o d u s. Enam miskist muust, ei mõtle unne vajuv harras meel.(1:383)
Hinnatava töökoha kirjeldus Töökoht : autoluksepp (ise valitud variant) Töö toimub siseruumis, garaazis. Tööline teostab parajasti levinud venepäritolu sõiduauto Moskvich kere demontaazi elektrilise käsiketaslõikuriga. Pildilt ei ole näha, kas tööline kasutab enda kaitseks töökindaid ja kaitseprille, kuid antud töö ohtu arvestades oleks see enesestmõistetav. Luksepp ei ole aga auto juures üksi. Seal on veel keegi töö- või muidumees, kes on end mugavalt autosse suitsu tegema sättinud, ilmselt ei puudunud ka märjuke, mis näo õhetama paneb. Temal ei ole näha mitte mingisuguseid kaitsevahendeid. Asja muudab tema jaoks ohtlikuks sõiduki esiklaasi puudumine. Silmad on ta mõistnud siiski kinni panna vältimaks sädemeid. Riietuse poole pealt meestele etteheiteid teha ei saa, kuna luksepp kasutab töötunkesid, teine töömees kehvasti süttivast materjalist jopet. On näha, et sädemed riietust oluliselt ei taba
Tsink NIMI Üldine Sümbol: Zn Molekulaarmass : 65.38 Sulamistempera tuur: 419.58 C Keemistemperatuur: 907 C Puhtal kujul on tsink sinikasvalge metall. Tsink ei ole püsiv hapete ja leeliste toime suhtes ja lahustub viimastes. Tsingi lahustuvad ühendid on mürgised. Omadused Tsink on keskmise reageerimisvõi mega sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakasroheli se leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooni aste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Tsingi ajalugu
tunnetuses 4) Viljelesid romantilist laadi luulet 5) Järgisid klassikalisi luule traditsioone 6) Sisemise tõe väljendamine 7) Individuaalsus Ajaluule - ühiskondlike probleemide käsitlus (Alle, Barbarus, Kärner; Semper, Under, Visnapuu, Adson). Teemad : ühiskonnakriitika, tööteema, filosoofiline luule, inimmõistuse ülistamine, sõjavastane hoiak, vaesus, ühiskondlik ebavõrdsus, sotsiaalsed probleemid. 3) Gustav Suitsu elu ja looming Gustav Suits 1883-1956. Sündis 30. novembril Tartumaal, võnnu vallas, koolmeistri peres. õppis Tartu Kroonu Gümnaasiumis 1894-1906. Valdas palju keeli (saksa, vene, prantsuse, soome, kreeka). Andis saksa ja prantsuse keele tunde. 1899 debüüt luuletusega "Vesiroos". Lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Õppis TÜ-s. kirjanduslugu ja esteetikat, lisaainetena soome keelt ja folkloori. Täiendas end Helsingi Ülikoolis. Esimene luulekogu 1905 Soomes "Elu tuli"
Treeningu kirjeldused venemaa laagrites oli samuti väga huvitav lugeda, ,,Koolist soovitati õpikud kaasa võtta, aga mida sa kurat seal iseseisvalt õpid, kui tuleb päevas seitse tundi trenni teha" lk 53. Kui raamatu algus tundud natuke igav, siis enam seda küll öelda ei saa, väga mõnusalt ja otsekoheselt on peatükid kirjutatud. Raamatus ei ole juttu ainult korvpalli mängust ja tulemustest vaid ka Martinist kui ,,pahapoisist", suitsu vargusest Palace´i poest, joomingutest sõpradega, purjuspeaga autojuhtimist ja ka kasiinokirest. 18-aastaselt saada leping Iisraeli meeskonnas Maccabis, on tõeliselt suur julgus see vastu võtta ja samas unistuste täitumine. Üldiselt oli huvitav lugeda kuidas ta juutide kombeid üritas austada ja millised olid summad mida ta seal teenis. Muljetavaldav oli tema keelte oskus, kohaneda uues keskkonnas ja tahta õppida kohalik keel selgeks ning loomulikult kombed
PIIRIVALVE KONSPEKT 1. Kes on piirivalveametnik? · Politsei/Piirivalveametnik on riigiametnik, kes vahetult täidab politsei/piirivalvele käesoleva seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesandeid. 2. Piirivalve ülesehitus ja juhtimine. · Politsei- ja Piirivalveametit juhib peadirektor. Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori asetäitja või koordinatsioonibüroo juht 3. Millised on piirivalve põhiülesanded? · Politsei ja Piirivalveameti põhiülesanded on: Euroopa välispiiri tagamine Kodakondsuse määratlemine ja dokumentide väljastamine Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigi sees Kuritegude menetlemine ja ennetamine 4. Millised on piirivalve kohustused? Politsei/Piirivalve kohustus on olla ustav Eesti põhiseduslikule korrale ja kohustus rakendada neile antud võimu õiglaselt ning erapooletult 1) riikliku järelevalve teostamin...
GUSTAV SUITS EESTI LUULES Referaat SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Gustav Suitsu sidemed teiste Eesti kirjanikega 3.1 Juhan Liiv 3.2 F. R. Kreutzwald 3.3 K. J. Peterson 4. Gustav Suitsu looming 5. Gustav Suitsu osa Eesti luules 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis räägin ma luuletajast Gustav Suitsust ning tema rollist eesti luules. Gustav Suits on üks eesti läbi aegade suurimaid lüürikuid, kelle loominguga on tuttav ilmselt iga eestlane. Luuletaja on elanud ajal, kus ühiskond oli pidevas muutumises ning põrutavaid sündmusi toimus üksteise järel. Neid segaseid aegu suutis ta väga tabavalt ja jõuliselt väljendada oma luules
kujukesi ja muid desserte. Kuigi me tihti ennast selle hõrgutisega hellitame, ei tea paljud, kust ja kuidas sokolaad pakendisse jõuabki. Käesolevas referaadis uuritakse, kust sokolaad alguse sai ja kuidas seda valmistatakse. Lisaks tutvutakse põhiliste sokolaaditüüpide omaduste ja omavaheliste erinevustega ning selgitatakse välja, milline sokolaad on tervisele kõige kasulikum. Põhiline materjal töö koostamiseks on saadud Maire Suitsu ,,Kalevi sokolaadiraamatust". 3 1. SOKOLAADI AJALUGU 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele Sokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad maiade ja asteekide hõimud juba 6. sajandil. Sokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega xocolatl. Seda jooki ohverdasid nad traditsioonilistel riitustel oma jumalatele
kujukesi ja muid desserte. Kuigi me tihti ennast selle hõrgutisega hellitame, ei tea paljud, kust ja kuidas šokolaad pakendisse jõuabki. Käesolevas referaadis uuritakse, kust šokolaad alguse sai ja kuidas seda valmistatakse. Lisaks tutvutakse põhiliste šokolaaditüüpide omaduste ja omavaheliste erinevustega ning selgitatakse välja, milline šokolaad on tervisele kõige kasulikum. Põhiline materjal töö koostamiseks on saadud Maire Suitsu „Kalevi šokolaadiraamatust“. 1. ŠOKOLAADI AJALUGU 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele Šokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad maiade ja asteekide hõimud juba 6. sajandil. Šokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega xocolatl. Seda jooki ohverdasid nad traditsioonilistel riitustel oma jumalatele. Kakaooad olid kasutusel ka rahana
Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast oli ta Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Aastast 2004 annavad Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn välja Gustav Suitsu stipendiumi. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetajana. Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I-V, 1905--1915) ja Looming ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor- Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!".
külakooli lõpetamist gümnaasiumi minna, sest vene keele õppimine oli edenenud eelmises koolis visalt. 1895.a. sügisel läks G. Suits Tartu 3.algkooli III klassi kursust kordama.Järgmisel sügisel oli ta juba Tartu kroonugümnaasiumi õpilane. Suits elas õpingute algaastail äärmiselt armetutes tingimustes. Hea õppeedukuse pärast vabastati G. Suits kooliraha tasumisest. 13 14aastane Gustav luges suure huviga ilukirjandust ja tundis huvi ka filatelismi vastu. Gustav Suitsu tähelepanu hakkasid köitma gümnaasiumi aastail kultuurilised ja ühiskondlikudpoliitilised küsimused ning õpingute kõrvalt õppis ta ka saksa ja kreeka keelt. Suits elas koolilaste pansionis ja teenis hiljem leivalisa vene keele tundide andmisega.15 aastasena tegi ta lisaks tunniandmisele ajalehe tõlkeid,mis ilmusid G.S.nimemärkide all. Õppenõukogu otsusega 25.jaan. 1899 määrati G. Suitsule dr. Heinrich Theodor v. Dreyeri nim. stipendium. 1900
nii tugev. Suits, isegi pärast veefiltri läbimist, sisaldab suurel hulgal toksilisi aineosakesi, sh vingugaasi, raskemetalli soolasid ja vähkitekitavaid keemilisi ühendeid. Tavaline vesipiibu suitsetamine kestab 20–80 minutit, et rahuldada organismi nikotiininälga. Sigareti suitsetamiseks kulub keskmiselt 2 kuni 10 minutit. Sigaretisuitsetajad tõmbavad 5–7 minuti jooksul tavaliselt 8–12 mahvi ja hingavad sisse 0,5–0,6 liitrit suitsu. Piibu suitsetamise tavaseansil tehakse 50–200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15–1,0 liitrit suitsu. Tavaline ühetunnine piibutamisseanss sisaldab 100–200 korda rohkem suitsu kui ühe sigareti tõmbamisel. 10. Mitmed teadusuuringud on korduvalt tõestanud, et mentooliga sigarettide suitsetamisel tekib nikotiinisõltuvus kiiremini ning seda eriti noorte ja naiste hulgas, kuna mentool aitab: peita sissehingatava suitsu kibedat maitset ja kirbet lõhna; muuta sissehingatava suitsu
1) Pilt........................................................................1 2) Elulugu..............................................................2-3 3) Saavutused...........................................................4 4) Tuntumad teosed...............................................5-6 5) Kokkuvõte............................................................7 Pilt Gustav Suits professorina Tartu ülkoolis. Gustav Suitsu Elulugu Gustav Suits sündis 30.novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu küla koolimaja rehetares. Tema isa Hendrik ja ema Liis pärinesid mõlemad koolmeistrite perekonnast. Gustav Suits oli andekas. Juba nelja-aataselt sai ta lugemise selgeks ning aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud. Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 1892-1895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud
· G. Suits · Fr. Tuglas · M. Under · A. Gailit · O. Luts · B. Alver · 20 sajandi I poole kirjanduslikud rühmitused 1. Kes olid Noore-Eesti rajajad? a. Koidula ja Tammsaare. b. Suits ja Tuglas. c. Tuglas ja Tammsaare. 2. Millest sai alguse Noor-Eesti? a. Salajastest õpilasringidest. b. Tuglase ja Tammsaare sõprusest. c. Albumist NoorEesti. 3. Mis ilmusid aastatel 1901-1902 Gustav Suitsu toimetamisel? a. Albumid NoorEesti. b. Postimees. c. Kolm kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 4. Kelle luulet ,,päästis" Noor-Eesti? a. Juhan Liivi luulet. b. Lydia Koidula luulet. c. August Gailiti luulet. 5. Mis olid Gustav Suitsu tähtsateks teejuhtideks? a. Vene kirjaniku Lev Tolstoi tööd. b. Vene luuletaja Aleksander Puskini tööd. c. Taani kirjandusloolalse Georg Brandese tööd. 6
KALLAVERE KESKKOOL REFERAAT G. SUITS JA K. LEPIK Koostaja: Jaan Kaupmees Juhendaja: õp. Hille Oona MAARDU 2008 2 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Gustav Suits 4 Gustav Suitsu looming 5 Elu tuli 6 Kalju Lepik 7 Kalju Lepiku looming 8-9 Topsisõbra matus 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 3 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on G. Suits ja K. Lepik, nende elulugu ja looming. Valisin just
selline isik kes aitaks invaliidi poodi saata näiteks. Kolmas esinev sotsiaalprobleem on alkohoolikud ehk parmud. Alkohoolikuid esineb eestis liigagi palju. Põhjustab seda ,siis see et isikud kes jäävad viinakuradi küüsi on selles ise süüdi. Põhjuseks näiteks see ,et vallandati töölt ega leie uut tööd või siis ültse pere probleemid. Alkohoolikud on igas kohas suureks probleemiks. Laaberdavad räuskavad lagastavad ja kerjavad suitsu iga ühe käest. Ehktsad näited on kohe tuua siit sammusest Kuressaarest kus RAE poe juures esineb neid vägagi palju. Panevad tähele et sa teed suitsu siis tulevad kohe suitsu kerjama. Osku ,siis endale ennem pakk suitsu ,kui meelemürke. Tegelt seda probleemi oleks vägagi lihtne lahendada. Tuttavad kelle lähedasel on probleeme alkohooliga tuleks saata ravile ja tema eest hoolitseda. Paljud saavad võitu küll alkohoolist aga need
põlemine (triatsetaat) jätkub Looduslikud valkkiud Raskesti Põleb Terav karva Must või hall (vill, siid). süttiv aeglaselt ja põlemise rabe kera särisedes, lõhn (vill), ajab suitsu, nõrk karva leegist põlemise eemaldamisel lõhn(siid). kustub Sünteeskiud Kuum põlemisjääk
GUSTAV SUITS Tuntuimad teosed: luulekogu ,,Elu tuli" luulekogu ,,Tuulemaa" luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu" luulekogu ,,Tuli ja tuul" Erilised teened: ,,Noor- Eesti" osalus ,,ELU TULI" Ilmus 1905. Aastal ja koondab Suitsu luulet alates aastast 1900. Nimiluuletus ,,Elu tuli" valmis viimaste hulgas ning on mõeldud mõtestavaks sissejuhatuseks esikraamatule ja Suitsu luulele tervikuna. Luuletuse keel on puhas ja jõuline, autori hoiak otsustuskindel. Tuli sümboliseerib elu, mille sisuks on vaimustusest tiivustatud töö, võitlus ja looming igatsetu saavutamiseks. Kontrastina on kaasas paratamatusetaju, teadmine, et võitluses ammendatakse jõuvarud, kuni kõik põleb mälestuste tuhaks.
Neljas küsimus : Kas suitsetad ka siis kui oled voodis haige ? 4 õpilast vastas jah 20 vastas ei ( kaasa arvatud need kes ei tee ) -8- Viies küsimus : Kas tunned et oled suitsetamisest sõltuvuses ? 5 õpilast vastas ja 19 vastas ei ( kaasa arvatud need kes ei suitseta ) 24'st õpilasest viis arvavad et nemad on sõltuvuses , see pole ka väga palju , aga ka mitte vähe. Kuues küsimus : Kui tihti teed umbes päevas suitsu ? 3 õpilast vastas 2 või rohkem korda tunnis 3 õpilast vastas et iga tunni aja tagant 1 õpilane vastas et iga kahe tunni tagant 5 õpilast vastas et iga kolme ja peale tunni tagant 12 õpilast ei tee üldse suitsu 3 õpilast on ikka oma vanusekohta päris tõsises nikotiini sõltuvuses , et teevad kaks või rohkem korda tunnis suitsu. Aga see eest on 5 õpilast kes teevad suitsu iga kolme ja peale tunni tagant. -9-
Suitsetamine ja noored Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate poolt püütakse süü veeretada vanemate kaela ja vanemad omakorda süüdistavad kooli halva mõju andmises oma lapsele. Tegelikult on aga süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju
rühmituse väljaannete toimetamisele, sest 1905. aastaks oli Suitsust saanud selle kirjanduslik-kultuurilise rühmituse vaimne juht. Ta oli ,,Noor-Eesti" väljaannete, albumite ,,Noor-Eesti" I-V (1905-1915), ,,Võitluse päivil" (1905), ajakirja ,,Noor-Eesti" (1910-1911) toimetaja (osalt koos Friedebert Tuglasega). Pärast ülikooli lõpetamist 1910.a jäi Suits Helsingisse, kus töötas esialgu ülikooli raamatukogus. 1911. a sai Gustav Suitsu elus tähtsaks, kuna siis abiellust ta õpingukaaslase, Põhja- Soomest pärit, Aino Thaivòniga, kellest sai hiljem soome keele lektor Tartu Ülikoolis. Aino on Gustavi noorusest ka raamatu kirjutanud. Suitsu järgmiseks töökohaks peale ülikooli raamatukogu sai 1913.a soome ja rootsi keele õpetaja Helsingi vene gümnaasiumis. 1913 ilmus ka tema teine luulekogu ,,Tuulemaa", mida võib võtta tema viljakaima loomeperioodi alguseks (1913-1922).
Paljud suitsetavad sellepärast, et mitte kehvemad olla kui nende sõbrad. Nad arvavad, et suitsetamine teeb nad "kõvaks meheks". Suitsetamist alustavad nad tavaliselt kellegi eeskujul. Näiteks sõprade järgi nad kardavad, et muidu ei võeta neid seltskonda. Vendade/õdede või vanemate eeskujul kui kodused suitsetavad, siis on ka suitsupakk kergemini kättesaadav ja siis tundub noorele suitsetamine tavalise asjana. Suitsetajate läheduses on halb olla, kuna suitsu lõhn ajab mul südame pahaks. Olen ka ise kunagi suitsu proovinud ja see oli minu jaoks väga ebameeldiv kogemus. Ma ei näe suitsetamises mitte midagi head, ma ei näe sellel ka mingit mõtet. Minu jaoks jääb arusaamatuks mida nad sellest kõrre tirimisest saavad? See teeb neile ainult kahju. Minu arust alustavad enamus noored suitsetamist 12-14-aastaselt. Tegelikult on see väga vara. Olen kuulnud, et suitsetamine pidurdab kasvu, kahjustab kopse ja vähendab nii võhma
Sissejuhatus Mina valisin oma referaadi teemaks ,, Teismelised ja suits" kuna leian, et tänapäeval on tubaka tarbimine väga suureks probleemiks ning , et see on laialt levinud eelkõige täiskasvanute kui ka neist eeskuju võtvate noorukite seas, mis on meie inimkonna arengu ja ühiskonna suhtes väga halb! Alloleva tekstiga üritan kõikidele noortele teadvustada suitsetamise kahjulikkust ja üritan selgeks teha, et ei tasu suitsu mitte isegi proovida, sest ka üks suits võib tekitada sõltuvust. Suitsetamine ja noored Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Süüdi suitsetamise suures rohkuses, eriti just noorteseas, on paljud täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad
(Tubakaseadusest, Postimees, 14.03.2001). Aastaks 2002 pidid asutustes olema tehnilistele tingimustele vastavad suitsetamisalad, aastaks 2004 aga ventilatsiooninõuete järgi välja ehitatud suitsetamisruumid. Nüüd võib asutusse astuda sisse tervise- või töökaitseametnik ja kontrollida näiteks, kas suitsetamiskohtade ventilatsioon ikka töötab. Tööandjal pole aga mingit kohustust suitsetamiskohti välja ehitada. Ta võib kehtestada korra, et suitsu tehakse õues, või üldse keelduda suitsetajaid tööle võtmast. Majandusliku 4 mõtlemisega firma-juhid eelistavad mittesuitsetajaid, sest poole sigaretipaki äratõmbamiseks kulub terve tund tööpäevast.(http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.htm) Suitsetajad pole ära pahandanud ainult firmajuhte, nad mürgitavad õhku ka korterites.
ja vähendada tule levikut. P2 Tulekustutussüsteem. Seadmed ja süsteemid tulekustutuseks. P3 Päästeteenistus. Päästeteenistuse võime säästa elusid ja takistada tule edasist levikut. P4 Tuletõkkesektsioonid. Hoone jaotuse aste tuletõkkesektsioonideks. P5 Sektsioonidevahelised piirded. Tuletõkkesektsioone eraldavate piirete tulepüsivus. P6 Uksed. Tuletõkkesüsteemide vaheliste uste tule ja suitsu eraldusvõime. P7 Aknad. Akendepoolne kaitse, s.o võime mõjutada tule levikut läbi avauste. P8 Fassaad. Fassaadi materjal ja piki fassaadi levivat tuld mõjutavad faktorid. P9 Pööning. Tule levikut pööningul ja pööningule takistavad tegurid. P10 Külgnevad hooned. Miinimumkaugus teistest hoonetest. P11 Suitsu eemaldamise seadmestik. Seadmed ja süsteemid toksiliste põlemisproduktide leviku piiramiseks.
Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome Gustav Suitsu abikaasa Aino keele õpetajana. Thauvón-Suits Nikolai Triigi maalil. Gustav Suits oli Noor- Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Aastatel 1917–1919 oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Helsingis elanud Suits saabus kodumaale, astus Eesti esseeride parteisse ning koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“
turismitallu, maakodusse ja ka restorani Ehitus · Kuumsuitsuahi on kahekambriline, mõlemad on uksega suletavad. · Alumine kamber on kütmiseks · Ülemine osa on suitsuruum milles asuvad roostevabast materjalist küpsetusrestid ja kerisekivid · Varustatud ka mehhaanilise termomeetriga · Suitsuahjud on valmistatud põhiosas 3mm lehtterasest. Seadme tööpõhimõte · Alumisse koldesse astetakse puud ning süüdatakse · Ülemisse asetatakse lehtpuu laaste ning oodatakse suitsu teket Erinevad tööprotsessid · Suitsuahju konstruktsioon on topeltseinaline, seinte vahel liikuv küttesuits ja kuumus hoiab suitsutuskambris ühtlast temperatuuri. - Suitsu saamiseks kasutage lepa saepuru või laastu, mis asetatakse vastava panniga suitsuruumi põhjale. - Esimesele riiulile pannakse rasvakogumise pann. Rasvapannile võib panna eelnevalt pestud ja kuumutatud liiva, mis takistab rasva süttimist ja suitsemist .
on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, miks inimestele meeldib suitsetada ja kuidas see neile mõjub. Mis on suitsetamine? Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja 20. sajandi algul. Algul tubakat nuusutati või näriti. Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest valmistataksegi sigarette, sigareid, vesipiibutubakat, nuusktubakat jms. Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Tänapäeval mõistetakse suitsetamise terminit, kui suitsetamist sigareti, sigari või piibuga. Mida sigaret sisaldab? Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuits sisaldab: · Ammooniumi · Ammoniaaki · Atsetooni · Kaadmiumi · Vinüülkloriidi · Formaldehüüdi · Naftaleeni · Vingugaasi · Tõrva · Mentooli
Mentooli omadused ■ Läbipaistev ■ Valkjas ■ Vahataoline ■ Kristalne aine ■ Toatemperatuuril tahke ■ Anesteetiline ja ärritusevastane toime Kasutamine ■ Kosmeetikatoodetes ■ Toiduainetes ■ Meditsiinis ■ Tubakatoodetes Mentoolsigaretid ■ Mentooli kasutatakse tubakatoodetes alates 1920. a ■ Mündile iseloomulik maitse ja lõhn ■ Mõjub iseloomulikult jahutavana ■ Mentool tuimestab kurku ning muudab suitsu mahedamaks ■ Peidab nii sigaretisuitsu karedust ja kirbet lõhna Mentoolsigaretid ■ Jahutava mõju tõttu kipuvad mentoolsigarettide suitsetajad rohkem suitsu alla tõmbama, misläbi suureneb ka sissehingatud nikotiini hulk ■ Mentoolsigaretid on suitsetamise alustamisel üks olulisemaid noori ahvatlevaid tegureid ■ Mitmed teadusuuringud on korduvalt tõestanud, et mentoolsigarettide suitsetamisel tekib nikotiinisõltuvus kiiremini, seda eriti noorte ja naiste hulgas
Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne ehituse alustamist, hiljem on tarvilike muudatuste tegemine väga kulukas, tihti ka võimatu. Majaehitajal on vajalik tunda tuleohutusalaseid mõisteid. Põlengu tekkimist tuleb ennetada. Selleks on koostatud projekteerimisnormide tuleohutust käsitlev osa, mis sätestab nõuded piksekaitseseadmetele, kütteseadmetele ja ehitusmaterjalidele, kasutusviisilt ohtlikumate elamu osade tule ja suitsu leviku tõkestamisele ning hoonetevahelisele kaugusele. Kui loetletud meetmed osutuvad ebapiisavaks, keskendutakse elamu tulepüsivusklassi tõstmisele, mis seab rangemad nõuded ehitusmaterjalide valikule. Referaadis räägime peamistest, tähtsamatest nõuetest mis on vajalikud ehitise turvalisuseks. Millised on olulisemad tuleohutusnõuded ja milleks neid on vaja järgida. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded
Võõrutamine - Kestab vähemalt 2 kuud, vajadusel kauem. - Vajab kestvat patsiendi ja võõrustaja omavahelist koostööd. - Mittesuitsetajaks loetakse patsienti alles aasta pärast suitsetamisest loobumise päeva. - Kui ilma nõustamiseta loobub suitsetamisest 3-6% nikotiinisõltlastest, siis nõustamise korral 10-20% ja enam. - Suitsetamiseks kulub 2-10 minutit. Si - Tõmmatakse sisse 8-12 mahvi. g - Hingatakse sisse 0,5-0,6 liitrit suitsu. ar Vesi et piib id u ja - Suitsetamine kestab üldjuhul 20-80 siga V minutit. retti es - Tõmmatakse sisse 50-200 mahvi. de ip - Iga mahv sisaldab 0,15-1 liitrit suitsu. võr ii dlus p Järeldused - Tavaline piibutamisseanss sisaldab 100-200 korda rohkem suitsu, kui ühe sigareti tõmbamine. - Vesipiibu suitsetamine ei ole kindlasti ohutum, kui teiste tubakatoodete kasutamine. Kuigi tegemist näiliselt huvitava tegevusega, ei tasu
alaealiste suitsetamise põhjuseks on see, et nad üritavad välja näha lahedad ja suhelda endast vanematega. Minu arvates on väga kole kui tüdruk/naine suitsetab. See on äärmiselt ebameeldiv ning enamikele mehi ei meeldi kui naine suitsetab. Naise suitsetamine on väga kahjulik ka tema tulevasele lapsele. Ma arvan, et iga naine tahab kunagi endale last. Aga missugune laps sellel suitsetaval naisel sünnib. Mina olen oma emale väga tänulik, et kui ta rase oli ei tarvitanud ta alkoholi, ei suitsu ega muid mõnuaineid, ning tänu sellele on minul tervisega kõik korras. Mina olen praegu enda üle väga uhke, sest mina pole enda elus veel kordagi proovinud suitsu. Enamustel minu vanustel ja ka noorematel on suits juba proovitud. Minul ei ole suitsu vasu ka mingit huvi ning ei kavatsegi seda proovida. Suits, alkohol, narkootikumid need kõik on tervisele väga kahjulikud ning ega nende tarvitamine alaealist lahedamaks ei tee. Mõni võibolla arvab, et ta on lahe, kui ta suitsetab,
Kui põlevmaterjal (põlemiskoormus) on suures osas ära põlenud ja temperatuur langeb, saabub kolmas, s.o jahtumisfaas. Nt eluhoone tulekahjus on süttimisfaasi kestus 10 15 minutit. Kui aga põlevmaterjal on tolmutaoline või selleks on põlevvedelik, võib süttimisfaasi kestuseks olla vaid mõni sekund. Erinevates faasides ohutuse tagamiseks tähelepanu väärivad tarindid ja tegevus: 1. Faas: väljapääsuteed, pinnakihid, kaitsekatted, mittepõlevad ehitusmaterjalid, suitsu ja soojuse eemaldamine, 2. Faas: tuletõkkesektsioonid, kandvad tarindid, 3. Faas: kandvad tarindid. Standardtulekahju Standardtulekahju on teoreetiline, standardiga ISO 834 määratud põlemise temperatuuri ja aja reziim, mille juures katsetatakse ehitusmaterjale ja -tarindeid tule toime suhtes. Temperatuuri ja aja reziim on määratud valemiga 71: T T0 = 345 log (8t + 1), (71) milles T - põlemisruumi (katseahju) temperatuur K, T0 - katsekeha algtemperatuur K,
Kui põlevmaterjal (põlemiskoormus) on suures osas ära põlenud ja temperatuur langeb, saabub kolmas, s.o jahtumisfaas. Nt eluhoone tulekahjus on süttimisfaasi kestus 10 15 minutit. Kui aga põlevmaterjal on tolmutaoline või selleks on põlevvedelik, võib süttimisfaasi kestuseks olla vaid mõni sekund. Erinevates faasides ohutuse tagamiseks tähelepanu väärivad tarindid ja tegevus: 1. Faas: väljapääsuteed, pinnakihid, kaitsekatted, mittepõlevad ehitusmaterjalid, suitsu ja soojuse eemaldamine, 2. Faas: tuletõkkesektsioonid, kandvad tarindid, 3. Faas: kandvad tarindid. Standardtulekahju Standardtulekahju on teoreetiline, standardiga ISO 834 määratud põlemise temperatuuri ja aja reziim, mille juures katsetatakse ehitusmaterjale ja -tarindeid tule toime suhtes. Temperatuuri ja aja reziim on määratud valemiga 71: T T0 = 345 log (8t + 1), (71) milles T - põlemisruumi (katseahju) temperatuur K, T0 - katsekeha algtemperatuur K,
avaldati üsna palju just Tarapita ajakirjas. Luule · Etendasid algatavat ja mõjuvat rolli eelkõige Noor-Eesti autorid G. Suits, E. Enno ja V. Ridala. Nende looming järgis uusromantilist, eriti just sümbolistlikku kujutuslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. · Väljendati oma põlvkonna maailmakäsutust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi. · Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Silmapaistsid Marie Under ja Hendrik Visnapuu · Eeskujuks olid Gustav Suitsu armastulaulud. · Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelises luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägeduseta. · Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil. · Armuõnne ja pettumuse, musta ja valge naise vahel heitlesid Hendrik Visnapuu. · Johannes Semper lavastas Euroopa populaarse rahvakomöödia, tüüpiliste tegelastega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
