10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Andri Basmakov
Õppematerjali autor
Suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. • Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja (võib- olla et suitsetajate õnneks) nüristab nende lõhnataju. • Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem parodontiiti ja muid igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist. • Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. • Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaar
Iga päev, ka täna, proovivad kümned ja kümned kooliõpilased esimest korda suitsetamist. Esimene sigarett süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Murettekitavalt palju noori on "tänu" sellele esimesele ja sellele järgnevatele suitsudele muutunud pidevaks suitsetajaks. Sest see sõltuvus on kiire kujunema. Kui paljud seda aga naudivad? Ainult veerand suitsetavatest Inglise teismelistest ütleb, et tegelikult suitsetamine neile meeldib (Bupa, 2001). Sama ohtlik, kui suitsetamine, on viibimine suitsuses õhus. Tegelikult lendub 85% tubakasuitsust ümbritsevasse ruumi. Eesti täiskasvanute seas läbiviidud uuringus (Eesti Tervisekasvatuse Keskus, 2001) leitakse, et 43% täiskasvanutest hingab oma kodus tubakasuitsust õhku. Võib arvata, et vähemalt sama palju, kui mitte veel rohkem imikuid, lapsi, teismelisi peab samuti kodus suitsuvinguses õhus viibima. SUITSETAMINE POLE SUITSETAJA ERALÕBU, VAID PROB
Narkootikumid Meidi Lillepuu 9.klass Faktid 1. Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. 2. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. 3. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. 4. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. 5. Sõltumusravimeid kasutatakse meditsiinis erineval viisil valu leevendamiseks, südamevaevuste kergendamiseks, vähktõve või nakkuste ravis. Kanep Click to edit Master text styles Second level Third level
kuni teadvuse kaotuseni. Sellest taimest peavad nad suurt lugu, istutades teda oma aedadesse ning põldudele.” (Turunen, M., Suuri Piippukirja). (1) Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. (1) Kui Euroopa lääneosas oli tubakas ja piibusuitsetamise komme levinud juba 16. sajandi keskel, siis peale Kolmekümneaastast sõda (1618-1648) sai tubakas sõdurite, kaupmeeste, üliõpilaste ja meremeeste vahendusel tuntuks terves Euroopas. Umbes sellel ajal jõudis piip ja tubakasuitsetamise komme ka Eestisse. Eesti talupojad hakkasid varakult ise tubakat kasvatama. Osteti üksnes ninatubakat. Kasvatati peaasjalikult kanget mahorka (Nicotiana
21,9% on igapäevasuitsetajad, kellest suurem osa on mehed. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Alkohooli tarbimine Alkoholi tarbimine on ohtlikult populaarne. Kolmandik (33,5%) 15–24-aastastest noortest tarvitab vähemalt kord nädalas alkoholi, 30% kaks-kolm korda nädalas ja 14,6% üks kord 30 päeva jooksul. Vaid 22% noortest ei tarvita üldse alkoholi. Mehed tarbivad alkoholi sagedamini kui naised. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Narkootikumid Paikkonna tervisemõjurite uuringus küsiti noortelt, kui lihtne on hankida kanepit ning kurvastusega tuleb tõdeda, et lausa 43,1% noortest ütleb, et kanepi hankimine on lihtne. Vaid kolmandik noori tõdesid, et ei oska hinnata, kui keeruline on kanepit hankida. Võimatuks pidas kanepi hankimist vaid 6,8% noortest. Vaatamata kanepi lihtsale kättesaadavusele väidab kaks kolmandikku noortest, et nad ei ole oma elu jooksul kanepit tarvitanud. 17,6% noortest on
Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Kurb saatus tabas oletatavasti esimest eurooplast, kes suitsetamisega Vanas maailmas algust tegi. Rodrigo de Jerez püüdis indiaanlasi jäljendades suitsetada Barcelona tänavatel, kuid äratas kahtlust inkvisitsioonis ning ta heideti "saatanast pärineva käitumise" tõttu vanglasse. Esialgu sai tubakas Euroopas tuntuks kui ilu-ja ravimtaimena. Kui 1559. aastal tuli prantsuse kuninga saadik Jean Nicot printsessi kätt paluma Portugali, tutvus ta Lissabonis tubakaga. Nicot tutvustas seda ka prantsuse kuninganna Katariina de Medicile. Too leidis tubakast abi oma krooniliste peavalude vastu. Ka euroopa teistesse õukondadesse levis tubakas kõigepealt arstirohu ja nuusktubakana. Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi, nt lavendlit ja paiselehte. Rootsi loodusteadlane K
Uimastid Margus Sööt KBp-12 Tubakas Läbi aegade on tubakat peamiselt suitsetatud, kuid üha rohkem on hakatud tarbima ka suitsuvabu tubakatooteid. Tubakatooted jagunevad kahte kategooriasse: suitsetatavad tubakatooted ja n-ö suitsuvabad tubakatooted, mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise või mingil muul teel. Tubaka kahjulikud mõjud kopsudele Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid