suurt rooli noormehed Taanist. Nende postitust nähes tulin ideele neid järgida (vt. Lisa 1). Teema valimisel sai määravaks see, et olen ise sotsiaalmeedia kasutaja ning soovisin teada saada, kuidas levivad ning mõjuvad postitused. Uurimistöös kasutatud uurimismeetodiks on tegevusuurimus. Töös on kolm peatükki ja kolmteist alapeatükki. Töö teoreetilises osas uurisin sotsiaalmeedia liike ning kanaleid. Praktilise osa tarbeks postitasin sotsiaalmeediasse Facebook ühe pildi ja ühe video. Pildil ning videos palusin inimestel postitust jagada. Töö eesmärgiks oli uurida postituste mõju ning levikut. Lisaks sellele selgitada välja, missuguses formaadis postitused inimestele rohkem huvi pakuvad. Töö teoreetilise osa informatsiooni sain ma internetist. Saadud informatsioon oli mahukas, mistõttu ei tekkinud vajadust haarata mõne raamatu järele. Lisaks vaatasin erinevaid uudiseid sotsiaalmeedia mõju kohta.
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ FACEBOOK Ettekanne Kärolin Kiviste Tallinn 2010 SISU Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Ülevaade Facebook Inc-ist....................................................................................................................... 4 Statistilisi fakte .................................................................................................................................... 5 Mälestustahvlid ................................................................................................................................... 6 Grupid ja tugigrupid ....................................
.................................................................................4 Müügile orienteeritud veebileht.......................................................................................................5 Müügikontaktide loomine................................................................................................................5 Eestis enim levinud suhtlusvõrgustike tutvustus..................................................................................5 FACEBOOK....................................................................................................................................5 ORKUT............................................................................................................................................6 RATE...............................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................
kasutatakse. Uuring näitas, et üliõpilased kasutavad keskmiselt Facebooki 30 minutit päevas sõpradega suhtlemiseks, samas enamuse ajast kasutati Facebooki avaldatud info uurimiseks. Meedia ja interneti kasutamine annab noortele olulise tausta sotsiaalse, emotsionaalse ja kognitiivses arengus. Üks eriline võrgustik, mis sai alguse internetiga on suhtlemisvõrgustik, mis on kiiresti kasvanud, levinud ja populaarseks saanud just viimastel aastatel. Need veebisaidid on Facebook, MySpace, Friendster, LiveJournal ja Bebo. Et suhelda veebikeskonnas, tuleb luua kasutajakonto. Tekivad liikmed, mida ühendus põhineveb interneti ühendustes. Veebikeskkonnad võimaldavad kasutajatel postitada teateid ja sõnumeid, profiili kujundada. Saab laadida veebikeskkonda fotosid, videosid ja suhelda teiste inimestega. Palju on tehtud keskkondade kaasajastamiseks: On loodud võimalused sõnumite ja piltide jagamiseks avaliku ja erasektori vahel. 2006
.................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel ................................................................................................................ 11 1.3.1. Virtuaalne inforuum ............................................................................................. 13 1.3.2. Virtuaalne kommunikatsiooniruum ...................................................................... 13 1.3.3. Virtuaalne jaotusruum .......................................................................................... 14 1.3.4. Virtuaalne tehinguruum ...................................................................................
........................................................................................................................2 1. SOTSIAALMEEDIA OLEMUS JA RAKENDAMINE TURUNDUSKANALINA.............3 1.1. Sotsiaalmeedia olemus..............................................................................................................3 1.2. Sotsiaalmeedia rakendamine turunduskanalina.....................................................................4 1.3. Sotsiaalmeediavõrgustik Facebook..........................................................................................6 2. FACEBOOK TURUNDUSKANALINA................................................................................8 2.1. Facebooki fännilehed................................................................................................................8 2.2. Facebooki postitused.................................................................................................................9 2.3
bränditeadlikkuse loomiseks ning kasvatamiseks online keskkondades. Strateegia üritab luua sisu, mis paeluks külastajaid sedavõrd, et nad hakkaks arvama, et informatsioon võiks pakkuda huvi ka teistele ning asuksid saadud informatsiooni jagama. See aga aitab turustajal jõuda võimalikult paljude inimesteni kiirelt ja odavalt (Luik 2008, 128). Joonisel 1.1 on kujutatud viirustutunduse olemust skemaatiliselt. Joonis 1.1Nakkusturunduse olemus Allikas: Internet Koostatud kampaania abil levib reklaam justkui viirushaigus kiirelt ja kaugele väga lühikese ajaperioodi jooksul. Taolise skeemiga teostatavad reklaamikampaaniad võivad esineda väga erinevatel kujudel: e-raamatutena, suusõnaliselt, tekstiliste sõnumitena, interaktiivsete Flash mängudena või piltidena. Mõiste nakkusturundus, tuleneb aga asjaolust, et kui kampaania jõuab kasutajani, siis vastav isik "nakatub", ehk saab kampaaniast mõjutatud, muutudes ise nn nakkusekandjaks ja
Meedial on meelelahutusel suur osa. Võib isegi õelda, et meedia võrdub meelelahutus. Paljudel ajalehtedelgi on eraldi lehekülg meelelahutuse jaoks. Meelelahutusliku meedia alla kuuluvad ka kõik raadiod. Igat raadioprogrammi kuulates on võimalik samal ajal teada saada uudiseid ja ka lõbusalt aega veeta. Kõik telekanalid omavad oma meelelahutussaateid alates realityshoudega lõpetades uudistega. Ka koomiksid ja raamatud on meedia. Kõige suurem meedia edastaja on ikkagi internet. Palju saidid pakuvad meelelahutus teenuseid. Internet omab suurt osa noorte elus meelelahutus- ja suhtlusportaalid nimega Rate.ee, Orkut ja ka Facebook on noorte seas väga levinud. Inimesed satuvad lihtsalt nende küüsi. Nad ei suuda enam nendest mitte sõltuda. Meedia võib olla nii sõber kui vaenlane, sest on paljusid artikleid ja arutelusid, mida lugedes saad sa targemaks ja hulgamisi kogemusi, Meedia võib paista igale inimesele nii sõbrana või
2008). Sõimamist märkisid nii kiusajad kui ka ohvrid teistest kiusamisliikidest protsentuaalselt rohkem. Ka Kristi Kõivu (2006) uurimuse tulemused näitava, et koolikiusamine seostub eelkõige verbaalse kiusamise liikidega, enam levinud on solvangud, alandavad märkused, karjumine, sõimamine, pilkamine. (Naruskov, Küberkiusamine, 2008) 6 Mida teha, kui sind kiusatakse (Siimets, 2008): · Vaheta meiliaadress, sulge konto või võta ühendust veebimoderaatoriga ja palu tal kustutada solvavad märkused. Ära näita oma salasõnu ega usalda võõrastele mobiilinumbrit. · Räägi juhtunust kellelegi, keda usaldad, kes toetab sind ja oskab aidata. Näiteks sõbrale, vanemale, õpetajale või koolipsühholoogile. · Ära muutu ise ohvrist kiusajaks. Mida teha, kui sinu last kiusatakse (Siimets, 2008):
Sissejuhatus Kommunikatsioon ehk suhtlemine ümbritseb meid igapäevaselt ning areneb ja muutub koos meiega. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on üha tähtsam roll inimestevahelisel suhtlusel sotsiaalmeedias. Kuidas mõjutab Facebook meie isiksuseomadusi? Kuidas erineb identiteet päriselus ja internetis? Üritan leida vastust nendele küsimustele tuginedes suhtlemispsühholoogiale ja erinevatele läbiviidud uuringutele. Statistikaameti andmetele tuginedes on 2013.aastal 80,6% Eesti leibkondadest kodus Internetiühendus (Statistikaamet,2013,/5/). Internetisuhtlus on muutunud samaoluliseks kui teised suhtlemisviisid. Kas võime seda võrdsustada tavalise näost-näkku suhtlemisega?
Praegune maailm on sellele sarnane- Nõukogude Liidus oli keelatud valitsuse halvustamine, tänapäeval on keelatud sponsorite vastased seisukohavõtud. Miljonid inimesed üle kogu maailma on ühe või mitme sotsiaalvõrgustiku liikmed ning omavad ligipääsu internetile. Nad pidevalt täiendavad oma netiprofiili, jagades fotosid ja mõtteid sõprade-tuttavatega. Selleks kulutatakse tunde selleks, et püsida kursis kõigega, mida nende sõbrad ja tuttavad sotsiaalvõrgustikes jagavad. Facebook Facebook on internetipõhine suhtlusvõrgustik, mis loodi 2004. aastal Mark Zuckerberg koos kaasõpilaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesi poolt, kui õppisid Harvardi Ülikoolis informaatikat. Veebilehe kasutajaõigusi anti algul vaid Harvardi ülikooli õpilastele, kuid seda laiendati ka teistele ülikoolidele Bostonis. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooli õpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi
Facebook Teemaks on Facebook. Käesolevas referaadis räägin sellise internetiportaali nagu Facebook telgitagustest. See esialgu seksikate tudengiplikade hindamiseks mõeldud arvutiprogramm on vallutanud maailma. Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi. Veebilehel on hetkel rohkem kui 500 miljonit aktiivset liiget. Aktiivseks loetakse kasutajat, kes on sisenenud viimase 30 päeva jooksul. Numbritest natuke: (seisuga 01. Jan. 2010.) * 2010
Rakke Gümnaasium ÕPILASTE KÄITUMISHARJUMUSED JA TEADMISED TURVALISEST KÄITUMISEST INTERNETIST. Õpilasuurimus Rakke 2013 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kaasajal on internet peaaegu kõiki eluvaldkondi haarav teenus. Juba Interneti lühiajaline puudumine tekitab probleeme paljudes elutähtsates valdkondades. Inimestel, kellel ei ole ligipääsu internetile või puudub oskus seda kasutada, on paljusid vajalikke teenuseid tegelikult raske kasutada. Ühe aktuaalsemaks muutub ka turvalisuse küsimus, sest mida rohkem sõltume internetist, seda suurem võib olla kahju, mis tekib, kui eiratakse või ei tunta turvanõudeid
omavaheline suhtlus, millest täiskavanud ei pruugi alati aru saada. Tuttavatega suheldes on vahel endalgi raske aru saada, mida nad öelda tahavad. See tekitas minus huvi asja põhjalikumalt uurida. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, millist keelt kasutatakse suhtlusportaalides, ekirjades ja mobiilisõnumites. Töömeetodina olen kasutanud kirjandust Oma keel 2, Tekstid ja taustad I, Tekstid ja taustad III , rate.ee ja orkuti suhtlusportaale. Rate.ee ja orkuti suhtlusportaalid valisin, sest need on kõige populaarsemad noorte seas. Autor eeldab, et meedia alane keelekasutus erineb osaliselt suulisest ja gramaatilisest keelekasutusest. Uurimistöö on jaotatud kolmeks peatükiks: Esimeses kirjanduse analüüsi, teises peatükkis analüüs ja kolmandas kirjanduse ja tulemuste kokkuvõtte. Tänan uurimistöö koostamisel abiks olnud õpetaja Sirje Ääremaad, kes on minu uurimistöö juhendaja. Sõnad tabel 1. suhtlusportaalist kogutud materjal.
viisis, kuidas üha suureneva hulga inimeste isiklikud andmed kogu maailmas muutuvad rohkem või vähemavalikult kättesaadavaks. Need teenused on viimastel aastatel muutunud uskumatult populaarseks eriti noorte hulgas. Ent aina rohkem pakutakse selliseid teenuseid ka näiteks erialastes ringkondades ja vanematele inimestele. Turvalisus pole kunagi 100 protsenti ja kindlasti on mingid ,,augud", kust võidakse tungida sisse. Tavaliselt riskideks on: Internet ei kao e. täpsemalt andmed jäävad alles isegi kui on kustutatud. Kolmandatel isikutel võivad need alles olla ja kasutaja annab tavaliselt rohkem isikuandmeid, kui ta ise arvab ning keegi võib kuritarvitada neid andmeid. Tegelikult pole soovitatav endast väga palju infot ülesse panna. Kõik mida pakutakse, ei pruugi olla tegelikult tasuta ja igat liigutust tegelikult võib keegi salvestada ja võidakse müüda / edasi anda kolmandale isikule, kes kasutab neid millegi eesmärgiks
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
koordineeriva mehhanismina. Marxi jaoks oli kasumi tase seotud investeerimiskuludega, kui kasutajad muutuvad produktiivseks, siis Marxi klassiteooria mõistes tähendab see seda, et nad muutuvad produktiivseteks töötajateks, kes toodavad lisaväärtust ja keda kasutab kapital, kuna Marxi jaoks lõi tootev töö lisaväärtust. Seetõttu ei kasutata sellise lisaväärtuse tootjaid nagu Google, YouTube, MySpace ja Facebook puhul neid ettevõtteid programmeerimiseks, uuendamiseks ja riist- ning tarkvara hoolduseks, teostades turundusega seotud tegevusi, vaid samuti kaustajad ja tootjad, kes on seotud kasutaja loodud sisu tootmisega. Uued meediaettevõtted ei maksa üldse või teevad seda vähesel määral, selle sisu tootjatele ehk kasutajatele. Üheks kogumise strateegiaks on anda neile juurdepääs teenustele ja platvormidele, lubada neil
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
Räägitakse isegi, et see on kõik üks suur vandenõu ja viirused koostatakse samade inimeste poolt, kellele me näiliselt maksame ja kes meie arvutitesse koostavad tarku programme, et meie arvutid, hoidku jumal selle eest, eales viirustega ei nakatuks. Kindlasti mingil määral on see nii, kuid kas see ka üdini tõele vastab, ei oska ilmselt keegi ühest vastust anda. Ohtudest ning pahatahtlikest inimestest hoolimata võib internet olla ka hea kui osata teatud reeglitest kinni pidada. On ju päris sageli võimalik lugeda Delfi naisteka rubriigist, kuidas jälle kaks internetis tutvunud inimest on abiellunud ja tänavad südamest mõne suure interneti-suhtluskeskkonna loojat. Veel sagedasemad on pealiskaudsed suhted Rate.ee kasutajate seas ja esmakordne kohtumine Viru Keskuses oma kauaaegsete (3 päeva tagasi avastatud) südamesõpradega. Noored väidavad väga tihti, et on leidnud selle õige ja armastavad
on võib olla väga laialivalguv ning info hulk piiritu, ei saa ka selle auditooriumi nii lihtsalt määratleda. Raske oleks öelda, et see on suunatud just naistele või meestele. Kui varem kasutasid Internetti pigem mehed, siis aja jooksul on Interneti kasutamine naiste ja meeste vahel võrdsustumas. Kuigi Interneti kasutamine on naiste ja meeste puhul protsentuaalselt üsna võrdne, huvitavad neid siiski erinevad teemad, millega veebis tutvuda. 2005. aastal Pew Internet and American Life Projecti poolt läbi viidud uuring paljastas, et naised kasutasid Internetti kõige rohkem tervise kohta käiva info otsimiseks (85%), hingelise ja usulise info saamiseks (73%) ja tugigruppidega suhtlemiseks (63%). Mehed kasutasid Internetti uudiste lugemiseks (77%), reisiteenuste ostmiseks (60%), spordiuudiste (59%) ja poliitika jälgimiseks (57%) (Internet: the... 2005). Veel huvitavad naisi sellised teemad nagu õige toitumine, suitsetamisest loobumine ja kõiksugu
Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO Vali menüüst: Käsiraamatud > Ärisari > Kommunikatsioon > Sisukord Täiendav lugemisvara 1. Too oma meeskond ühte paati. Sisekommunikatsioon ettevõtete ja organisatsioonides. A. Past; ÄP Raamat 2009 2. Head ja halvad sõnumid
arvab. Kui selleks on väga õelad ning ebatsensuursed kommentaarid, siis pole midagi parata ning häbenema peaks vaid inimene, kes selle kommentaari on kirjutanud. Kuigi kõige tõhusam variant netikommentaatorite ohjamiseks oleks ilmselt sisuliste kommentaaridega ise sekkuda, nagu arvab Peeter Normak. Kirjand Interneti virtuaalmaailm Tänane maailm on internetiseerinud. Kõik käib läbi interneti ning tavaline paberile kirjutatu hakkab hoopis kaduma. Internet on iga teismelise elus väga tähtsal kohal ning ilma selleta ei oskakski enamik noori hakkama saada. Internetti peetakse nii loomulikuks. Näiteks on Eestis levinud ütlus: ,,Kui sul ei ole facebooki, ei ole sind olemas!" Enamik noortest omavad facebooki kontot ning seda, kellel ei ole facebooki, peetakse teistest halvemaks ning vähemvõimekamaks inimeseks. Kuid mida toob kaasa maailm, mis on üha enam mõjutatav virtuaalmaailma poolt?
vaid need ka häirivad neid. Eestis on 19% (6-14-aastastest) tundnud end võõra käitumisest online-keskkonnas häirituna. Inimene logib end Internetti heade kavatsustega, aga kui seal keegi on pahameelne ja tema ei mõtle teiste inimeste peale, siis paratamatu juhtub selline ebameeldiv kogemus. EU Kids Online järeldab, et nõuanded ja juhised teismelistele online-keskkonnas käitumiseks on jätkuvalt hädavajalikud. Suhtlusportaalid võiksid teha enamat, nõustamaks teismelisi nende privaatsuse küsimustes ning veendumaks, et lapsed saavad aru isikliku teabe avaldamise võimalikest tagajärgedest. Isegi kui nad on juba seda ka eelnevalt infot saanud, peab seda kordama, sest igas vanuses võetakse erinevalt infot vastu. Eriti hea kui lapsed kuulavad erinevatest juhtumitest. Andmeturve Võib väita, et võõrasse arvutisse ilma volitusteta sisenemine on igal juhul vale ning nii
kõne arengut. Kuigi televiisor ja ka arvuti on head, peab hoolega jälgima, kus on piir, kui palju on palju. Praeguse aja lapsed on üsna targad ja käsitsevad osavalt arvutit, aga loevad väga vähe raamatuid ning on ülekaalulised. Me tahame olla heade eelduste looja, heaks eeskujuks oma lastele. Kuid tehnoloogia areng, millega me oleme kõik seotud, on muutunud nii kiiresti, et iga päev toob meile üha uusi võimalusi. Arvuti, internet, mobiiltelefon, mp3 mängijad... Kõik uus on ahvatlev, huvitav, oluline, tähtis. Tundides pakutav ja õppekava ei suuda pakkuda juba ammu sellele konkurentsi. Paljud õpilased väidavad, et tundides räägitu on igav, see ei huvita, ei ole neile vajalik. Uued võimalused tulevad vaid koos uue vastutusega. Lapsevanemana/õpetajana peame me ära tajuma kus on piir, peame rääkima, mitte kaotama kontakti, olema lapse jaoks olemas
Hilisemad uurimistööd tõestavad, et sama tüüpi virtuaalset atmosfääri saab kasutada e-tarbijatega. Graafika, visuaalid, audio, värvid, video, 3D jne. Internetis tarbijate interaktiivsuse positiivset taju mõjutabki kodulehe atmosfäär. 5 Psühholoogia väidab, et inimeste esmane reaktsioon, mis tahes keskkonda on afektiivne ehk üliemotsionaalne. Paljud uuringud väidavad, et virtuaalne atmosfäär on sarnane füüsilisele jaemüügikeskkonnale, kus emotsionaalsed kaalutlused on olulised tegurid, mis mõjutavad Internetis ostleja ostukavatsust. Internetis tarbija emotsionaalset seisundit mõjutab positiivselt virtuaalne atmosfäär. Kui analüüsida Internetis ostlemise olukorra tegureid siis üks olulisemaid eeliseid Internetis tarbimisel on mugavus ja aja säästmine ostlemisel eriti, kui ollakse ajaliselt survestatud. Väheneb ka toote/hinna jms otsingu kulu
suhtlemisportaali sõltuvus. Olen täheldanud palju inimesi, kaasaarvatud mina, kes veedavad päevas mitmeid tunde Facebookis. Miks see halb on? Kas tõesti on suhtlemine internetis halb? Mina vastaksin mõlemale küsimusele jaatavalt. Interneti portaalis suhtlemine on muutnud vanu traditsioone, kus sõbrad saavad väljas kokku, suhtlevad näost näkku, mitte ei istu arvuti taga. Samuti võib facebookis suhtlemine mõjutada keele arengut, eriti nooremate seas. Aga tulles tagasi teema juurde, et facebook on sõltuvus, tunnistan, et mina olen üks neist. Järgnevalt kirjeldaksin, kuidas mina seda sõltuvust läbi elan. Hommikul, ärkan üles ja kui midagi teha ei ole, esimene asi on kohe facebook. Ja mis ma siis seal teen. Ma kestan terve uudisevoo läbi ja siis hakkan mängima facebooki mänge. Kui aga hommikul vaja kooli minna, siis lähen kooli, aga kas arvuti jääb koju, ei jää. Nii ma siis istun igas loengus arvutis ja facebookis
lehtede või aktiivsete linkidega uudistetekstide sees. Internetireklaami osakaal meediaturul on Emori uuringu kohaselt iga-aastaselt kasvavas trendis. Näiteks kui aastal 2007 oli internetireklaami osakaal meediaturust 8 %, siis 2008 aasta II kvartalis oli see juba 10 %. Reklaami maht internetis oli tõusnud selleks ajaks 37 %- ni ja kogu reklaamituru maht 571 miljoni eesti kroonini (frontpage.ee). 2010 aastal ületas internet reklaamikanalina juba 14 % ja oli televisiooni ning ajalehehtede järel üks olulisemaid reklaamikanaleid. Reklaami internetis peavad tähtsaks need ettevõtted, kes soovivad oma konkurentsivõimet tõsta omades selleks sihtgruppi, kes internetti kasutavad. Seega peetakse internetireklaami tõhusaks vahendiks oma toodete/teenuste paremaks reklaamimiseks ja müümiseks. Eesmärke, miks enda ettevõtet internetis reklaamida on mitmeid:
Twitter Twitter on suhtlemisvõrgustik ja mikroblogimise veebisait. Twitter võimaldab oma kasutajatel edastada lühisõnumeid, mida kutsutakse säutsudeks (inglise keeles tweet). Säutsud on kuni 140 tähemärki pikad ja need ilmuvad autori profiilil. Profiil võib olla avalik, aga seda saab muuta privaatseks, et vaid sõprade nimekirjas olevad inimesed seda näeks. Kasutajad saavad üksteist jälgida (inglise k. follow). Twitteri sotsiaalvõrgustik kuulub ettevõttele Twitter Inc. Ettevõtte peakorter asub San Brunos Californias. Samuti on Twitteril serverid ja kontorid San Antonios, Texases, Bostonis,Massachusettsis. Pärast Twitteri loomist Jack Dorsey poolt 2006. aastal on lehekülg kogunud populaarsust üle maailma ning 2011. aastal kasutab seda umbes 200 miljonit inimest. Twitterit finantseerinud riskikapitaliettevõtete hulka kuuluvad Institutional Venture Partners,
Alates 1970ndate keskpaigast tähistab infoühiskond kapitalismi restruktureerimist. Kuni infoühiskond oli orienteeritud tulemi maksimeerimisele tehastes, oli informatsionalism orienteeritud infotöötluse komplekssusele ja kõrgele tasemele. Globaliseerumine: suurkompaniide strateegiad on muutunud globaalseteks. See kõik põhineb infotehnoloogiate arengule. Interneti rolli tänapäeva ühiskonnas on Castells käsitlenud raamatus „The Internet Galaxy: reflections on the Internet Business and Society“. Castellsi uusim raamat, „The Information Society and the Welfare State: The Finnish Model “, mille ta kirjutas koos Pekka Himaneniga, analüüsib Soome edu infoühiskonnana. (laiendada) Frank Webster ja infoühiskonna kriitika Frank Webster võtab oma 1995. aastal ilmunud raamatus „Theories of TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Information Society“ kokku peamised teoreetilised lähenemised
ülemaailmsetele protestiaktsioonidele ning tänu rahva vastuseisule on suudetud lepingu jõustumine vähemalt esialgu ära hoida. ACTA teemal on sõna võtnud paljude riikide kõrged ametnikud ja poliitikud, avaldatud on väga erinevaid arvamusi ja seisukohti. ACTA-ga seotud lepingud CIPA On olnud ka teisi erinevaid internetti tsenseerivaid eelnõusid, mis valdavalt on jäänud USA piiridesse. Näiteks CIPA, ehk Children's Internet Protection Act, mis võeti Ameerikas seadusena vastu 21. detsembril 2000. aastal ning lisati põhiseadusesse 23. juunil 2003. aastal. See seadus takistab laste kokkupuutumist lehtedega, mille sisu ei ole nende ea pärast neile kohane. Nende hulka kuuluvad näiteks pornosaidid jms kohad. See seadus nõuab ka seda, et igas USA koolis ja raamatukogus kasutatavad arvutid oleks varustatud tarkvaraga, mis kontrollib seda, millistel lehtedel arvutikasutaja käib
turundusmeeskonna? Miks? ........................................................................................................................... 8 Kodulehe navigatsioonimudelid. Võrdle laia navigatsioonimudeli ja sügava navigatsioonimudeli plusse ja miinuseid ........................................................................................................................................... 8 Conversion rate. Mida see sisuliselt tähendab, mida see näitab ja miks see oluline on? ..................... 8 Bounce rate. Mida see sisuliselt tähendab, mida näitab ja miks see oluline on? ................................... 8 Kodulehe külastatavuse ja kasutajate tegevuse statistika ja analüüs. Miks selle kogumine ja jälgmine olulised on? Mis on kõige tähtsamad kodulehe külastajate tegevuse näitajad/arvud? .......... 8 Milliste vahenditega on võimalik kodulehe külastatavust tõsta? ...
seadmes alati olemas. Mõtle enne, kui tegutsed Internetis surfates ole eriti tähelepanelik pakkumiste suhtes, mis nõuavad kohest tegutsemist, küsivad personaalseid isikuandmeid või on lihtsalt liiga head, et olla tõsi. Selle alla kuulub ka postitamine. Kui oled midagi teele saatnud või üles laadinud, siis seda enam tagasi võtta ei saa. Kuidas ohte vältida? PRIVAATSUSSÄTTED Endast liigse informatsiooni jagamine sotsiaalvõrgustikes nagu Facebook ja Google on oht, mis võib kahjustada nii sinu mainet kui ka isiklikku vara. Kui oled harjunud kõike jagama kohti, kus oled käinud või oled praegu, millist marsruuti pidi õhtuti jooksed, ning see kõik on lisaks sinu sõpradele nähtav ka inimestele, keda sa ei tunne, siis on oht, et seda infot kasutavad ära inimesed, kes su maja sinu Egiptuse-reisi ajal tühjaks teevad. Samuti võivad sinu enda või sinu sõprade poolt ajajoonele lisatud pildid mõnest
Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus. Interneti turundus kui mõiste muutus aktuaalseks üheksakümnendate aastate teisel poolel. Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Internet suhteliselt tundmatu mõiste, siis üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus alguse 94-95 aastal, kui tekkis kasutusvõimalus ka neil inimestel, kes pole arvutispetsialistid või fanaatikud. Kuna suuremale enamusele kasutajatest tähendab Internet põhiliselt World Wide Web'i siis Interneti populaarsus sai teoks tänu WWW levikule. WWW võidukäik sai
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
