SUHTLEMISTASANDID Age Taal Igal inimesel on 3 minatasandit: Lapsevanem ehk VANEM Täiskasvanu Laps Inimene on iga päev mõnda aega igal neist tasanditest ja kõik need 3 tasandit mõjutavad tema käitumist. Mina- tasand on psühholoogiline reaalsus: tunnete süsteem, millega käib kaasas teatud käitumismustrite kooslus. Inimese suhtlusstiil sõltub sellest, kas temas räägib parasjagu Lapsevanem, Täiskasvanu või laps. VANEMLIK TASAND Moraalinõuded Moraalinõudedjaja piirangud piirangud Käsud Käsud Keelud Keeludjuhtnöörid juhtnöörid Õpetamine Õpetamine Organiseerimine Organiseerimine Kiitmine Kiitmine Karistamine Karistamine Lohutamine Lohutamine Hinnangute ...
SUHTLEMISTASANDID (ERIC BERNE) 1. Tasandite iseloomustus Transaktsioonianalüüsi võttis 1960. aastate alguses kasutusele E Berne. Ta väitis, et igal inimesel on kolm minatasandit: · vanem · täiskasvanu · laps Kõik kolm mõjutavad inimese käitumist. Suhtlusstiil oleneb sellest, millisel tasandil parasjagu ollakse. 1.1. Vanem Käsud, keelud, reeglid, seadused. Vanemlik pöördumisviis tõrelemine ja õrnutsemine. Tugevad küljed: · autoriteetne väljenduslaad · kalduvus asuda õigustetaastaja või kaitsja ossa · veendumus moraalinormide vankumatuses Negatiivsed küljed: · tardunud mõtlemine · autoriteetide ületähtsustamine · enesekriitika minetamine · kamandajatoon · karm ja tõrjuv hääl Enam kasutatavad sõnad: tohib, ei tohi, lõpeta, ära tee, alati, mitte kunagi, vastik, rumal, naeruväärne, suurepärane, tuleks, peaks Vanematasand võimaldab · võimaldab üle võtta reaalne vanemlik roll...
1) Sa ei pea energiat kulutama info varjamisele. 2) Kui sa oled oma probleemidest rääkinud ja tagasisidet saanud, suudad asju näha selgemalt ja erapooletumalt. Võibolla oled enda suhtes liiga range. · Säästad energiat. Enesekohase tähtsa info varjamine võtab jõu ära ja lämmatab suhteid. Süükoorma kergendamine annab energiat juurde (Kidron 1986:54-60; McKay jt 1999:29-34; Hargie, Dickson 2004:220-232). 1.3 Suhtlemistasandid Ameerika psühholoog Eric Berne (1910-1970) on loonud S. Freudi populariseeriva transaktsionaalanalüüsi teooria, mis analüüsib inimestevahelisi suhteid. E. Berne võrdles inimaju tööd kaherealise magnetofoniga. Ühele ribale salvestatakse sündmused sünnist surmani ja teisele tunded, mis nende sündmustega kaasnesid (Wilson, Hantz, Hanna 1995:408). See on tunnete süsteem, millega käib kaasas vastav käitumismustrite kooslus (Berne 2001:21). Selle tulemusena võivad lapsepõlve
,,Paindlik käitumine" väljendab õpetaja juhtimiskäitumise seda külge mis puudutab oskust kasutada erinevates olukordades erinevaid käitumisviise. Paindlik käitumine tähendab situatsiooni analüüsioskust ja oskust ,,näha" suhtlemispartnerit. Paindlik käitumine arvestab suhtlemispartneri õiguste- ja vajadustega. Paindlik käitumine nagu eetiline käituminegi eeldab indiviidi psühholoogilist küpsust. Paindlik inimene tunnistab enesele oma vigu ja arendab ennast. SUHTLEMISTASANDID E. Berne Suheldes oleme ühel ajahetkel ühel tasandil kolmest VANEM, TÄISKASVANU, LAPS Nb! Suhtlemistasand tuleneb põhiliselt mitteverbaalsest käitumisest: hääletoon, pilk, poos, zestid Suhtlemistasandid pole seotud vanusega, nii lapsed kui täiskasvanud kasutavad kõiki kolme Vanema tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtleja ,,näitab välja"et ta on teisest üle s. o kõrgemal Täiskasvanu tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtlemispartneriga käitutakse kui
hea arvataakse heaks kõikides asjades) iidol -etalonidest lähtumine Etalonid on üldistused ( rahvatarkused) Kõrge laubaga tark Prillidega tark Blond naine- rumal Neeger- terrorist Sotsiaalne roll kui etalon( jurist , õpetaja, direktor,arst) Meile meeldivad need kellele meie meeldime!!!- sellest tulenevad kontakti loomise reeglid See kellena ja millisena partnerit tajutakse määrab avatuse suhtlemisel ja selle kuidas suheldakse Interaktsioon- vastastikune mõjutamine Suhtlemistasandid Suheldes oleme ühel ajahetkel ühel tasandil kolmest Vanem Täiskasvanu Laps NB! suhtlemistasand tuleneb põhiliselt mitteverbaalsest kõitumisest: hääletoon, pilk, poos, zestid Suhtlemistasandid pole seotud vanusega , nii lapsed kui täiskasvanud kasutavad kõiki kolme. Vanema tasandi suhtlemises tunneb ära sellest , et suhtleja näitab välja et ta on teistest üle ,,kõrgemal" Hea vanem või karm/kuri vanem Täiskasvanu tasand on see et suhtud teisega võrdselt.(ametijutud,
· Lahkumismulje efekt - Kõrvalepõiklemine 1.2 Eneseavamine - Loogiline argumenteerimine - Rahustamine · Avatud ala - Kolmeteistkümnes teesulg · Pime ala · Varjatud ala · Tundmatu ala 1.3 Suhtlemistasandid: · Vanema · Täiskasvanu · Lapse SUHTLEMISVAHENDID. Verbaalsed väljendusvahendid: · Suuline kõne, kirjalikkõne · Paralingvistika - Häälekõrgus - Hääletugevus - Tämber - Artikulatsioon e väljahääldus - Tempo - Rütm - Metasõnum - Paus Mitteverbaalsed väljendusvahendid : · Silmside · Näoilme
inimese jaoks isiklikult soovitatavad või sotsiaalselt eelistatavad (,,head" ja ,,õiged"). Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Suhtlemine - info vahetus. Toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine. Suhtlemistasandid (Berne´i teooria) Igas inimeses olemas kolm tasandit: 1. vanem (see käitumine võetakse üle oma vanematelt. Suheldakse teistega ülalt alla. Positiivne vanem kiitev, toetav, nõuandev. Negatiivne vanem kritiseeriv, käskiv). 2. täiskasvanu (asjalik, võrdne suhtlemine) 3. laps (loomulik, spontaanne. Positiivne laps rõõmus. Negatiivne laps jonniv) Eelisolukorras on alati suhtlemist alustav inimene, kuna tema saab valida suhtlemistasandi. V V
Kokku küsitlesime 20 inimest. Valisime inimesi, kes jaotuksid kolme vanusegruppi. Alla 15 aastased, täiskasvanud u 20-50 a ning vanurid u 60-85 aastased. Valisime ka erinevas rahvuses inimesi, nimelt kahte rahvust- eestlased ja venelased, et võrrelda inimeste reageeringuid ka rahvuse poolest. Katse võttis aega ligikaudu 1-2 tundi. Et analüüsida saadud vastuseid, käitumisi, reaktsioone vanusiti, kasutasime Eric Berne´i transaktsioonid kommunikatsioonis mudelit (suhtlemistasandid). Mis näeb välja selline: See mudel peab tõesti paika. Meie küsitletud vanemad inimesed, vastasid lühikestele küsimustele sõbraliku alatooniga, endas kindla olekuga. Vanemad inimesed on suhtlushimulisemad kui täiskasvanud ning lapsed. See tuleneb ilmselt ka sellest, et enamasti neil pole palju suhtluskaaslasi, kuid vajavad kellegiga kontakti. Küsides küsimuse, millele saab vastata paari sõnaga, vastasid nad nii, et hakkasid meiega rääkima teistest asjadest
Loengute lõppedes jätsime hüvasti (tsau homme näeme) ja läksime oma teed. Mina arvan, et kontakti saamine õnnestus mul hästi. Kui minna inimese juurde naeratusega ja lahkelt talle otsa vaadata, siis ei juhtu just tihti,et keegi kurjalt vastaks või ära jookseks. Oleme nüüdseks selle tüdrukuga juba päris head tuttavad ja ta mainis mulle, et esmalt, enne kui talle lähenesin siis ta arvas, et olen väga kuri. Aga naeratus ja sõbralikkus muutis kõike. Ülesanne 2: Suhtlemistasandid. a) Jälgi kahe inimese suhtlemist ja kirjelda (vaadeldavate anonüümsust säilitades) millistel tasanditel räägiti. Kuidas ühe suhtleja suhtlemistasand mõjutas teist suhtlejat. Räägiti täiskasvanu tasandil, kuid üks oli domineeriv täiskasvanu. Ütleme, et domineeriv täiskasvanu on A ja teine täiskasvanu B. Domineeriv täiskasvanu jagas õpetussõnu ja rääkis kuidas ikka oleks parem seda tööd ära teha. Et teine vestluses osaleja tegi kõll hästi, kuid tema teab viise
..Tõesti?" Eeltoodu näitab, et tahetakse partnerile meeldida. Ainus viis on kõigega nõus olla. Tegelikult kuulatakse vaid poole kõrvaga ja jutu sisusse ei süveneta. Mina suhtlejana Avatus/suletus ( milliste inimestega olen avatum, millistega suletum; millistel teemadel; kas annan tagasisidet ja kui palju) Suhtlemisstiil (agressiivne, alistuv, ennastkehtestav). Milline on Sulle kõige omasem? Too näiteid selle kohta, millist stiili oled erinevates olukordades kasutanud (3 näidet). Suhtlemistasandid (Laps, Täiskasvanu, Vanem). Too näiteid oma elust, kus oled kasutanud rööpseid ja ristuvaid tasandeid. Millist tasandit kasutad oma elus kõige rohkem? Kontakti loomine, hoidmine ja lõpetamine. Kirjelda, kuidas Sa seda teed. Kas on raskusi? Kui jah, siis milliseid? Iseloomusta oma kuulamisoskust. Millised on Sinu enim kasutatavad kuulamistõkked? Kellega ja mis teemadel rääkides kasutad kõige sagedamini kuulamistõkkeid (nimeta milliseid)? Käitumine konfliktsituatsioonis
seletusi · kirjalik suhtlemine - kasutatakse kui teadet on vaja säilitada, korduvalt kasutada, edastada kaugemale · piltlik ehk visuaalne suhtlemine on täienduseks suulisele või kirjalikule suhtlemisele 3 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru Suhtlemistasandid Suhtlemise mõistmiseks eristatakse nelja tasandit, mis näitavad, kes osalevad teabe vahetamises, tajus ja mõjutamises: 1. isikusisene suhtlemine avaldub sisekõnes, mille tulemusel kujunevad mina-pilt ja suhted teiste inimestega; 2. isikutevaheline suhtlemine seisneb kahe inimese teabe vahetamises, teineteise tajumises ja mõjutamises; 3. suhtlemist grupis iseloomustab suhtlemise eri komponentide grupis avaldumine, mis
· tervis halveneb rahulolematud kuhjuvad · rahulolu iseenese ja · pole häid suhted inimsuhitega tõuseb · tervis halveneb Vajadused jäävad · tervis on normis rahuldamata, suhted VAJADUSED ON Enamik vajadusi" säilivad näiliselt, kuid RAHULDATUD JA rahuldatud. Suhted ei on pinnapealsed SUHTED säili SÄILIVAD SUHTLEMISTASANDID Igal inimesel on 3 minatasandit: Lapsevanem, Täiskasvanu ja Laps. VANEMLIK TASAND. Esindab vanemlikke kujundeid: reeglite kehtestamine, moraalinõuded ja piirangud, käsud, juhtnöörid, õpetamine, organiseerimine, kiitmine, karistamine, lohutamine, hinnangud. LAPSELIK TASAND. Sisemine laps, kes januneb avastuste ja elamuste järele. Tung tundma õppida, katsuda, kogeda, seigelda, mängida. Palju tundeid: elurõõm, õnn, erutus, kurbus, viha, hirm ("ma ei ole selline nagu peab")
juhindudes määratletud eesmärkidest. Valida jälgitavad märksõnad ja teemad vastavalt mm eesmärkidele. potentsiaalne kasutaja;• dubleerimine: veebileht, teabeleht? Koguda ja analüüsida vajalikku teavet regul. ja periooditi, et näha turu arenguid ja omandada võrdlusbaas. Suhtlemistasandid meediaga Kasutada tulemusi efektiivselt ja võimalikult laiallt, kuna sellest võivad kasu saada eri tasandite otsustajad. Meediaga suhtlemisel tuntakse viit rahvusvaheliselt välja kujunenud suhtlemistasandit: Professionaalne monitooring koosneb: trüki ja online väljaannete lugemisest, raadio ja televisooni seirest, on the record ehk täielik tsiteerimine – ajakirjanik võib kasutada kõike, mida olete öelnud ning lisada ka teie
mis aitab neil vahetada tundeid ja teadmisi üle inimesi lahutava arusaamatuste jõe. Hea suhtlemine on organisatsioonile sama tähtis kui inimestele vereringe. Suhtlemine aitab kõrvaldada teadmatust ja ebakindlust ja kujundada paremat arusaamist. Mida kõrgem on arusaamise aste, seda vähem tekib arusaamatusi ja seda tõenäolisemalt püüavad inimesed tegutseda vastavalt organisatsiooni eesmärkidele. Seega tagab efektiivne suhtlemine organisatsiooni eesmärkide täitmise. Suhtlemistasandid Suhtlemise mõistmiseks eristatakse nelja tasandit, mis näitavad, kes osalevad teabe vahetamises, tajus ja mõjutamises: 1. isikusisene suhtlemine avaldub sisekõnes, mille tulemusel kujunevad mina-pilt ja suhted teiste inimestega; 2. isikutevaheline suhtlemine seisneb kahe inimese teabe vahetamises, teineteise tajumises ja mõjutamises; 3. suhtlemist grupis iseloomustab suhtlemise eri komponentide grupis avaldumine, mis
o Motiveerimine saab aru mis toimub ja see on kasulik selgitamine (kasudest, TEISE väärtuste ja vajaduste kaudu), tasu kaudu, tunnustamise kaudu/KIIDA!. Motiveerimine toob eelduse vastutustunne tekkeks. 1)ISIKLIK ASPEKT- väärtuste ja eesmärkidega kooskõlas. 2)VALIKUVABADUS see on kohustuse vabatahtlik võtmine. Et koristada koos- rääkida lapsega perekonna eesmärkidest. Lapse motiveerimisel peaks põhirõhk asuma huvi tekitamisel. SUHTLEMISTASANDID : 1) rööbitilised pareleljnqje T-T ja T-T mõlemad on täiskasvanu tasandil nt Kas sul on õpitud? Jah, põhiliselt küll. V-V ja V-V mõlemad on vanema tasandil, mõlemad kasutavad probleemist kõneledes üleolevat, kõiketeadvat hääletooni, kuid nad on vestulspartneri suhtes võrdsed nt klatsijuttud, tagarääkimised. L-L ja L-L üks suhtleja ütleb teisele midagi sõbralikult ja võrdselt ning teine vastab samaga
· heaks meie-tunde tugevdamise võimaluseks; · informatsiooni levimist toetab ka teabelehe avaldamine veebilehel (kui sihtrühmad erinevad); · nimetus, autorid, koostajad vms Teadetetahvel · "vanu häid" teadetetahvleid ei tasu informatsiooni edastamise kanalina arenevate uute tehnoloogiliste võimaluste taustal alahinnata; · asukoht, paigutus, tekst, kujundus; · info sisu ja selle potentsiaalne kasutaja; · dubleerimine: veebileht, teabeleht? Suhtlemistasandid meediaga Meediaga suhtlemisel tuntakse viit rahvusvaheliselt välja kujunenud suhtlemistasandit: · on the record ehk täielik tsiteerimine ajakirjanik võib kasutada kõike, mida olete öelnud ning lisada ka teie nime ja ameti. Nii toimub enamik intervjuusid ning pressikonverentse; · not for direct quotation öeldut võib küll kasutada koos teie nime ja ametiga, kuid mitte jutumärkides tsitaadina;
partneris esile teatud vastureaktsiooni. Ega ilmaasjata öelda, et "pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad" või et "tüli puhul on mõlemad pooled süüdi" või "mida küsid, seda saad". Et lähemalt käsitleda vastastikust mõjutamist, tuleb kindlasti mainida Berne`i nime. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 49 Mõjutamine ehk interaktsioon SUHTLEMISTASANDID JA KÄIGUD Berne nimetas oma teooria vastastikuste suhete kohta transaktsionaalseks analüüsiks. Inimesed kasutavad suhtlemises erinevaid suhtlemistasandeid, kusjuures kõik kolm tasandit on olemas kõigil inimestel. Vastavalt vajadusele valib inimene enda arvates situatsioonile (partneri eelnevale lausele) sobiva tasandi. Need tasandid on vanema, täiskasvanu ja lapse tasandid.
altkäemaksude, meelituste, teenete või hirmutamiste abil. Sellisel puhul ei jää mingisugust ruumi loomingulisusele või uutele suundadele. 3. EI SEGA VAHELE sel puhul puudub igasugune juhtimine. Juht ei hooli ümberringi toimuvast ning kollektiivis valitseb kaos. Igaüks teeb seda, mis talle meeldib. 4. JAGATUD JUHTIMINE juhtimist jagatakse võrdselt. Otsuseid langetatakse koos ning koostöö on meeldiv. Igasugused uued ideed on teretulnud. Isiksus on sama oluline kui grupp. SUHTLEMISTASANDID Märkige järgnevas testis ära need sõnad, toon, zestid jne, mis tunduvad teile sobivat, mida te ise enam kasutate või meeldib, et teised kasutavad. Otsustage kiiresti! Sõnad: Ei iialgi Hea Õige Ohoo! Ei saa Peaks Kena Kuidas? Lõbu Soovima Tuleks Ma armastan Mis? Tahtma Proovima
annaabi.ee 
