Rahu tagamise, õiglase maksupoliitika ja riigitulude mõistliku jaotamisega saab vaesust vähendada. Kogu ühiskonna(ük) rikkuse taset näitab sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP üldine rahvuslik tulu, mis sobib ÜK jõukuse mõõtmiseks. Kuna rahvaarv kõigub riigiti väga suuresti, siis tuleb tõepäease pildi saamiseks jagada kogu rahvuslik rikkus inimeste arvuga. Üksikisiku või perek.majanduslikku seisu ning perspektiie saab paremini analüüsida inflatsiooni ja elukalliduse abil. Majanduslikku arengut soosiv tegur on stabiilsus järjepidev poliitline kurss, vähemuutvad seadused, järjekindel rahapoliitika. Üldist hinnatõusu, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine, nim.inflatsiooniks. inflatsiooni perioodil tõusevad tavaliselt palk jm.väljamaksed, kuid see ei paranda oluliselt toimetulekut. Maj.teadus väljendab naid suhteid, kasutades nominaaltulu ja reaaltulu. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab. Reaaltulu summa, mille puhul a...
Euroopa õiguskohus Võtsiti euro alaseid andmeid, et saada Euroopa liitu. See riik oli Kreeka. Euroopa komisjoni presidendiks on Jose Barroso. Eesti esindaja on Siim Kallas, kes on samuti ka asepresident. SKP sisemajanduse koguprodukt. Ühes riigis võetakse kõik tooted, need liidetakse kokku ja siis jagatakse inimeste arvuga. Sellega möödetakse riigi rikkust ja see on tavaliselt dollarites. Inflatsioon on rahalangus; Tarbijaindeks on ostukorv, mida jälgitakse(selle hinda) ; toimetulekuressurss- raha, vaimne ja füüsiline ; tulemuspalk lisatundidega, kui töötad üle ; preemia- lisatasud mis makstakse jõulude ajal vms ; TALSE- tallinnas väärtpaberi börsi indeks ; aktsia väärtpaber; divident- kasum, mis tuleb aktsia peal; börs- koht kus kaubeldakse väärtpaberitega(kuld, nafta, kohvi jne) ; deebetkaart- tavaline pangakaart; krediitkaart- laenukaart.
ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava toetuse tüübid: · psühholoogiline · informatiivne
- raharinglus - väärtpaberid 7) Eesti majandusliku arengu võimalused - Eesti valitsuse majandus- ja maksupoliitika - innovatsioon 8) Eesti tööturg ja tööturupoliitika 7. Indiviid ja majandus 1) Rikkus ja vaesus (õpik lk 145-151, TV ül 120-123) - mõisted: sisemajanduse koguprodukt, inflatsioon, nominaaltulu, reaaltulu, ostujõud, tarbijahinna indeks, toimetulekuressurss, absoluutne vaesus, sotsiaalne tõrjutus, leibkond, vaesuspiir, toimetulekutoetus, elustandard. - Üksikisiku majandusliku olukorra mõjutajad - Leibkonna suurus ja struktuur kui majandusliku olukorra mõjutajad - Erinevad toimetulekuressursid ja nende mõjutajad - Vaesuse leevendamise meetodid 2) Peremajandus (õpik lk 164-168, TV ül 138-141)
toimetulekuks tehtavate püüdluste vahelist seost. Seotusviisid: määravad, kui käepärane ja tõhus on abi küsimine ja saamine stressi korral. Kiindumuskogemused mõjutavad ka uurimiskäitumist (julgust uute kogemuste omandamisel). NB! Isiksuseskaalad on toimetulekuskaaladega seotud valikuliselt! Isiksuseomadused on püsivad ning kohanemine saab toimuda käitumuslike reaktsioonide, aga ka hoiakute, püüdluste, harjumuste, strateegiate muutmise kaudu. Isiksuseomadused on toimetulekuressurss! Kohanemisvõimeline inimene on: emotsionaalselt stabiilne, meelekindel, ekstravertne, avatud, sotsiaalne ja optimistlik. Kriitiline omadus oleks neurootilisus. Pullmann, H. (2003). Enesehinnang. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 193-223. Enesehinnang Minakontseptsioon: tervik, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnanguid ja kirjeldavaid kategooriaid meist. Väliselt näitab see meie käitumist ja iseloomujooni,
annaabi.ee 
