1. Mis on kommunikatsioon? Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessi käigus edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. (Ülemus ütleb, et kollektiiviga liitus uus kolleeg.) Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoog, mis nõuab informatsiooni edastajalt enam planeerimist, kavandamist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas
Kodutöö Nimi: Mari-Liis Puusalu SR088 1. Kommunikatsiooniprotsess: saatja vastuvõtja teade tagasiside kontakt Antud valikus peaksid kõik kommunikatsiooniprotsessi hulka kuuluma. Kontakt on ilmselt selleks, et saaks üldse kellegagi ühendust. 2. Loetlege informatsiooni edastamise võimalusi (vähemalt viis võimalust) Telefonikõne, pressiteade, faks, kiri, kohtumine ajakirjanikega ettevõttes, pressikonverents, erialane kohtumine, artikli kirjutamine avalike suhete töötaja poolt, videolindid, helisalvestised ja elektroonilised teated 3. Teade ehk signaalid liiguvad kanali kaudu. Kanaliks võivad olla: raadio, televisioon, trükiajakirjandus, veebimeedia 4. Avalikud suhted on: Avalikud suhted on juhtimisfunktsioon.
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu
organisatsiooni, vaid püütakse muuta sihtgruppide hoiakuid ja käitumist. Suhtekorralduspraktikud planeerivad edastatavaid sõnumeid hoolega, et saavutada maksimaalseid muutusi sihtgruppide hoiakutes ja käitumises. 3. mudel: kahesuunaline asümmeetria ( Tampere) Suhtlemine on kahesuunaline- saatajalt saajale ja saaja tagasiside saatjale. Mudel kasutab teaduslikku veenmist ning jõupositsioonil on saatja, ke süritab saajat veenda tunnustama ja toetama saatja organisatsiooni. Selline suhtekorraldusmudel ei ole suunatud organisatsiooni muutmisele vaid, organisatsioon soovib muuta saaja suhtumist. Tagasiside põhjal üritab organisatsioon saata oma sõnumeid välja sihtrühmadele vastuvõetaval kujul. Tehakse uurimusi avalikkuse suhtumise väljaselgitamiseks ning uuringute eesmärk on võimalikult efektiivse kampaania loomine. Kahesuunaline sümmeetriline suhtekorraldus
1. toetada organisatsiooni põhitegevust (nt tootmist ja müüki) sihtgruppide informeerituse ja positiivse imago abil (VÄLINE KOMMUNIKATSIOON) 2. kaasata töötajaid organisatsiooni eesmärkide saavutamisse (SISEKOMMUNIKATSIOON) Kommunikatsiooni efektiivsuse tagavad sihtgruppidele suunatud spetsiaalsed sõnumid. Kommunikatsiooni protsess Kommunikatsiooni põhimõtteline skeem: Kommunikaator, saatja Teade, saatja sõnumi sisu kodeerib sõnumi Meedium, vahendaja Retsipient, vastuvõtja dekodeerib sõnumi Tõlgendus müra võib tekkida kõikjal Sõnumi vastuvõtmine Vastuvõtu protsess: Teadvustamine (reklaami, uudise vms kaudu) Huvi tekkimine (lisainfo hankimine) Hinnang vastavalt vajadustele ja soovidele Kontroll või prooviost
Sidusrühm on grupp või indiviid, kes võib mõjutada või on mõjutatud läbi organisatsiooni eesmärkide saavutuste Esmased (kliendid, töötajad jne) ja teisased (huvigrupid) sidusrühmad Aktiivsed, passiivsed ja erilised siht- ja sidusrühmad Grunig: Suhtekorralduse 4 mudelit: Pressiagentide mudel propaganda Avaliku informatsiooni mudel Ühesuunaline, tõesus oluline Kahesuunaline asümmeetriline mudel Tagasiside. Võim saatjal, et mõjutada vastuvõtjat nõustuma ja toetama saatja organisatsiooni Kahesuunaline sümmeetriline mudel Üksteisemõistmise ideaal, dialoog. Mõlemad pooled valmis muutuma. Põhjalikud uuringud Mudelid; STRATEEGILINE PLANEERIMINE RACE mudel Uurimistöö (research) Tegevuse planeerimine (action planning) Kommunikatsioon (communication) Hindamine (evaluation) ROPE mudel Uurimistöö (research) Eesmärkide seadmine (objectives) Programmi elluviimine (programming) Hindamine (evaluation) POLIITILINE KOMMUNIKATSIOON Mis on poliitika?
• Tagasiside Sisekommunikatsioon toimub, kui: • Töötajad on rahul • Töötajad on motiveeritud • Sisekanalid on informatiivsed & efektiivsed • Viiakse läbi siseuuringuid ja analüüse !4 7. Millised on sisekommunikatsioonikanalid? • Silmast-silma • Telefoni teel • Meili teel • Siseveebi kaudu • Üritused • Koosolekud • Teadete tahvel 8. Mis on kriisikommunikatsioon? • Kriis on olukord, mis on jõudnud murrangulisse faasi. • Erakorraliselt tähtis on sekkumine, et vältida suuremat kahju. • Kriis on ootamatu sündmus. Põhiküsimus: millal? Kriisikommunikatsioon: Riskide kaardistamine Pidev koostöö kriisi kaardistamisel ning selle lahendamisel Kriisi märgid: • Üllatus • Ebapiisav info • Eskaleeruvad sündmused
TARBIJASUHTED tarbija peab jääma rahule juba esimesel kokkupuutel firmaga. AVALIK TÄHELEPANU firmat puudutava teabe tasuta kajastamine massiteabevahendites,mille algatajakseipruugi firma ise olla. REKLAAM tasuline firma toodete ja teenuste tutvustamine. MÜÜGITOETUS soodusmüügid, loteriid, kupongide kasutamine KOMMUNIKATSIOON organisatsioonisisene ja väline. Teadetetahvlid, koosolekud, e-mail, ajakirjandus, TV. SPONSORLUS vahend mõjutamaks inimesi,kes huvituvad spordist, kunstist või kespooldavad heategevuslikku käitumist. SUHTED MEEDIAGA . Suhetes meediaga on oluline: a)valida hoolikalt infot, mida kasutatakse uudistes ja ülevaadetes b)nõustuda telefoniintervjuude andmisega c)korraldada pressikonverentse,kui edastatav informatsioon on piisavalt tähtis d)kohtuda ühe ajakirjanikuga,mille tulemusel valmib põhjalikum lugu
tööhõive olukorrast ning võimalikust arengust muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest. Sisekomm. strateegia 11.4 Peab põhinema org-i üldisel strateegial ja toetama e/v põhitegevust. Kava koostatakse pikema perioodi kohta (aasta) või iga sündmuse kohta eraldi. Strateegiale eelneb audit. Kommunikatsiooniplaanis peab olema määratud: · eesmärgid · kommunikatsiooni vajadus · sihtrühmad · sõnumid · sõnumi edastamise kanalid 3 · sõnumi edastamise aeg Kommunikatsiooniplaan tipneb tegevuse hindamisega. Suhtlemisstrateegiad Strateegiate võtmeelemendid: · Regulaarsed ülevaated töötajate hoiakutest (auditid) · Järjekindlus ning lubaduste täitmine (avatud suhtlemine, usaldus) · Personaliseeritud suhtlemine (face-to-face suhe ülemuste ja omanikega)
määratleb kuidas tajutakse üles- ja allapoole kommunikatsiooni kvaliteeti ja kuivõrd ergutatakse alt-üles kommunikatsiooni. oma tööalase olulise info kättesaadavus peegeldab kuivõrd saadakse informatsiooni oma vahetu töökoha/osakonna vms plaanide kohta ( nt personali puudutavad teated). Vastav info suurendab töötajates kuuluvustunnet. kommunikatsiooni kanalid ja nende kvaliteet peegeldab suhtumisi olmesolevatesse kanalitesse nt e-mail, koosolekud, intranet, infotunnid, käskkirjad, korraldused (kirjalike ja suuliste korralduste selgus, lihtsus, kättesaadavus) ja teistesse olulistesse kommunikatsiooni kanalisse horisontaalne ja mitteametlik informatsioon peegeldab suhtlemisvõrgustiku aktiivsust, asjakohasust ja suhtlemisvoo vabadust (nt kuivõrd ollakse rahul horisontaalse suhtlemisega või mitteametliku suhtlemisega) organisatsiooni üldine toimimine peegeldab kuidas tajutakse organisatsiooni kui terviku toimimist, k.a
sissejuhatus suhtekorraldusse suhtekorraldus on strateegiline kommunikatsiooniprotsess, mis rajab mõlemapoolset kasulikke suhteid organisatsiooni ja avalikkuse vahel. suhtekorraldus on tegevusala mis aitab organisatsioonidel kirjeldada oma olemust, väärtusi, ehitada organisatsioonikultuuri,mis põhineb dialoogil ja kaasamisel ning viia täide orgaisatsioonide vastutust ühiskonna ees osapooled -organisatsioon -siht ja sidusrühmad ELION tootja, töötajad, tarnija, meedia, konkurent, sponsorsuhted, partner(EMT), klient, reklaamijad, emafirma, seadusandja suhtekorralduse võtmesõnad kaalutletud, plaanitud tegevus juhtimisfunktsioon sõnum siht- ja sidusrühmad avalik huvi kahesuunaline kommunikatsioon õpik: tench, yeomans: exploring public relations,prentice hall shirley harrisson: public relations. An introduction seitel, the practice of public relations, 11th edition,prentice hall mis on eetika? teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale praktiline,kutse-eetika eetika te
Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis. Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam · Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond, kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid. PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid organisatsiooni tegevuse kohta tähenduslikus kontekstis. Ajakirjaniku ülesanne on teha valik talle pakutud info seast, lähtudes meediakanali lugejate huvidest. · Meediasuhete põhialused Professionaalsete meediasuhete alus on oskus koostada olulisi ja uudisväärtusega sõnumeid, lähtudes seejuures konkreetse meediakanali profiilist ja ajakirjaniku huvidest. Ajakirjanik ootab:
kinnistame oma ettekujutust iseendast(minapilti). Oskus selgelt ja tõhusalt oma vajadusi teistele väljendada on meile abiks eluliste eesmärkide saavutamisel. Kommunikatsioon mõiste on kasutusel nii laiemas kui ka kitsamas tähenduses ning on sedavõrd keerulise koostisega nähtus,et selle lahti mõtestamisel tuleb toetuda psühholoogia kõrval teistelegi teadusdistsipliinidele. Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess ning seda edastatakse sõnumi saatjalt vastuvõtjale. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Suhtlemise komponentideks on : teabevahetus ehk kommunikatsioon tajumine ja tunnetamine mõjutamine
SEMINAR: TOETUSTEGEVUS 1. MÕISTED turunduskommunikatsiooni etapid toetusmeetmestik reklaam AIDAS-mudel Tõukestrateegia- Tõukestrateegia on toetuse suunamine vahendajatele (hulgi- ja jaekaubandusele). Toetustegevuseks siin isiklik müük ja müügi soodustamine. Tõmbestrateegia - suunatud a) Turustuskanalite liikmete ergutamisele b) Kauba turult ära tõmbamisele c) Vahendajate ostunõudluse ergutamisele suhtekorraldus (PR) (erinevad tegevused) Avaliku arvamuse ennetamine, analüüsimine, tõlgendamine; organisatsiooni juhtkonna nõustamine mitmel alal (meediasuhted, finantssuhted, suhted töötajatega, suhted ametivõimudega); organisatsioonisisese suhtekorralduse arendamine, teostamine ja planeerimine; organisatsioonis teostavate programmide ja avalikkusega suhtlemise uurimine, juhendamine ja hindamine, et saavutada viimase arusaam o
MAINORI KÕRGKOOL Indrek Semm Ärijuhtimine Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis Referaat Juhendaja: Liina Randmann, MSc Tartu 2009 Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. SUHTEKORRALDUSE VAJALIKKUS.....................................................................4 1.1. Suhtekorralduse eesmärk ja funktsioonid..............................................................4 1.2. Suhtekorraldaja ülesanded organisatsioonis...........................................................4 2. EDUKA SUHTEKORRALDUSE SAAVUTAMISE VIISID JA TULEMUSE HINDAMINE.....................................................................................................
projekti maine kujundamise võtetest. Kommunikatsioon ja informatsioon Mõistetel "kommunikatsioon" ja "informatsioon" on palju käsitlusi ja definitsioone. Seetõttu selgitame esmalt, mida selles käsiraamatus nende terminite all mõistetakse. Informatsioon on igasugune kirjalik, suuline või visuaalne teave, mida edastatakse kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida
Selleks, et oma tööd efektiivselt ja kvaliteetselt teha vajavad töötajad piisavalt informatsiooni. Kui inimesed on teadlikud ettevõttes toimuvatest protsessidest, siis tunnevad nad ennast organisatsiooni täisväärtusliku osana. Iga edukas ja arenev ettevõtte paneb paika oma missiooni ja eesmärke ning tutvustab neid oma töötajatele, et nad saaksid nendest juhinduda. Tänapäeval on palju erinevaid viise, mille abil on võimalik informatsiooni kiiresti jagada. Näiteks siseajaleht, intranet, koosolekud, meil, vestlused jne Mina kindlasti muretsen sellest, et kõik minu töötajad oleksid teadlikud nii firma eesmärkidest kui ka oma õigustest ja kohustustest, see tekitab turvatunnet ja annb head motivatsiooni. Edukas juht on hea kuulaja. Peab mäletama, et kuulamine ja kuulmine on erinevad asjad ja tuleb osata nendele vahet teha. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Efektiivne kuulamine on tähendab keskenduda rääkijale ja suutma
Kommunikatsiooniskeem: saatja-sidekanal (+müra)-vastuvõtja. Informatsiooni väärtust mõõdetakse bittides. Bittide hulk sõltub sellest, mitu võimalust oli, nt. Mis k informatsiooniväärtus sõltub korterite arvust. Informatsiooni ja müra kvantitatiivne suhe: 1 informatsioon võib olla teise suhtes müra, nt. kaks kõnet korraga; müra korrumpeerib informatsiooni, "valge müra" absoluutn kõikvõimalikke informatsioone. (????R Jakobson- Iga kommunikatsioon on seotud 6 komponendiga: saatja, vastuvõtja, tekst, kontekst, kontakt, keel. 1.Tekst on orienteeritud kontsektsile (Kommunikatiivne ehk diferentsiaalne) 2.Tekst on orienteeritud saatjale (emotiivne funktsioon) 3.Tekst on orienteeritud vastuvõtjale pöördumused, käsud; (Konatiivne funktsioon) 4.Tekst on orienteeritud kontaktile (faatiline) Kontakti kontrollimine ja loomine 5.Tekst on orienteeritud keelele (metakeelne) 6.Tekst on orienteeritud tekstile ainuke eesmärk on tekst ise (poeetiline)????? )
4P-d Product Price Place Promotion (info viimine kliendini) Selle mudeli probleem: Ei kasutatud ära kõiki võimalikke viise klienditega suhtlemisel ITK on kanali suhtes neutraalne- mis iganes kommunikatsioon, mis on mõeldud selleks, et müüa klientide abil oma toode või idee Organisatsioonikommunikatsioon- üks osa on turunduskommunikatsioon. On mõeldud klientide mõjutamiseks, ehk raha sisse toomiseks Kommunikatsiooniprotsess Saatja sõnum meedia vastuvõtja (kes – mida ütleb – kus – kellele – mis mõjuga) Kommunikatsiooni mudel MÜRA (raskus sõnumi vastuvõtmisel, nt inimene räägib, sina oled telefonis, eelmises loengus kuulsid midagi, mis on vastuolus hetkel räägitavaga) TAGASISIDE (vastus, abi, tunnustus). Saatja saab infot, kas tema sõnum mõjus, jõudis pärale, mil viisil mõjus. Parandab kommunikatsiooniprotsessi. Ühesuunaline kommunikatsioon (tagasisidet ei toimu) Võib olla ka lihtsalt info edastamine.
kujundavad kultuur, eluviis Arenevast tehnoloogiast hoolimata püsib massikommunikatsiooni nähtus kindlalt massimeedia institutsiooni raames. Meediainstitutsioonid on seesmiselt liigendatud vastavalt tehnoloogia .(tüübile(trükkimine, film, televisioon) ja ka selle siseselt(üleriigiline vs kohalik press Massimeedia institutsioon põhitegevus on sümbolise sisu loomine ja levitamine. Meedia toimib avalikus sfääris ja on sellele vastavalt reguleeritud. Osalus saatja või vastuvõtjana on vabatahtlik. .Organisatsioon on professionaalne ja vormilt bürokraatlik. Meedia on korraga vaba ja võimutu :Meedia peamised tunnusjooned on järgmised Asub avalikus sfääris avatus kõigile vastuvõtjatele ja saatjatele. Publitseerimine kui meedia põhitegevus ühiskonnaliikmete nimel. Puudub ametlik võim. Osalemine on vabatahtlik ja ilma .sotsiaalse kohustuseta loeng.2 Informatsioon ja inimtegevus
Nt tegevused: osalemine erialakonverentsidel, klubitegevuses, ühingutes, valdkonna liitudes, suhtlemine kolleegidega väljaspool org'i jne... Info monitooring: Otsib infot, loeb erialaseid publikatsioone. Jälgib olulisi infoallikaid, küsitleb alluvaid, uurib aruandeid, ettekandeid. Kasutab mitmesuguseid isiklikke kontakte. Info jagamine: Vahendab ja korraldab alluvatele vajalikku infot org'i sees, peab koosolekuid, edastab kirju, jagab teavet. Korraldab ka sobiva teabe edastamise süsteemi. Info edastaja: Annab infot ka neile, kes antud org'i ei kuulu. Informeerib järgmise taseme juhte ja korraldab info levitamist übritsevasse keskkonda. Suheldes teiste org'idega arvestatakse sageli juhi ütlusi kui org'i ametlikku positsiooni antud küsimuses. Uuendaja: Toimingud, mille tulemusena seatakse eesmärgid, otsitakse võimalusi muutumiseks. Juhi roll on olla uuenduse õhutaja, täiustada org'i. Org'i ette kerkinud probleemide lahendamisel
teised peatükis teadmusjuhtimist. 3 1. Kommunikatsioon klassikaline informatsiooni juhtimine Et paremini aru saada, millest jutt käib, defineeritakse mõisted informatsioon ja kommunikatsioon. Informatsioon- igasugune kirjalik, suuline või visuaalne teave, mida edastatakse kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon- on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Kommunikatsiooni on kahesuunalist. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida
Kordamisküsimused Test Ülle Toode [email protected] 1. Kommunikatsiooniprotsessi toimemehhanism (loengumaterjal) SÕNUMI SAATJA (sender) -> SÕNUM (message) -> KODEERIMINE (encoding) VASTUVÕTJA (receiver) -> SÕNUM (message) -> LAHTI KODEERIMINE (decoding) 2. Kirjeldage, kuidas toimib poliitiline kommunikatsioon (McNair, lk 3-15) poliitiline kommunikatsioon on eesmärgipärane poliitikasse puutuv suhtlus, milleks võib olla: poliitikute või teiste poliitika subjektide spetsiifiliste eesmärkide saavutamisele suunatud mistahes
1)Ettevõtte juhtkonnal pole seni olnud 1. Milline on suhtluskorralduse kogemusi suhtekorraldusprogrammide põhifunktsioon? läbiviimisel Suhtekorralduse põhifunktsioon on 2)Organisatsioon asub kaugel informeerida, esitada oma seisukohti kommunikatsiooni ja ja sellega muuta kellegi suhtumist või finantskeskustest käitumist. 3)Ettevõttel on väga palju kontakte 2. Mida tähendab indentiteet?. 4)Kõrgetasemelist suhtekorraldust See kuidas tahetakse näha oma vajatakse vaid lühiajaliselt organisatsiooni ise 5)Eesmärkide saavutamiseks on 3. Mida tähendab 33330 mudel? vajalik erapooletu hinnang väljastpoolt Artikli lugejaskonna määratlemisel on 15.Millest algab kampaania tuntud "30330" mudel. kavandami
Hindamistulemusi ei avalikustata Hindamistulemuste ebapiisav rakendamine Hindamise lõpul ei koostata arenguprogramme olukorra parandamiseks. Äärmuslikkus Hindaja on kas liiga leebe või range. Eelarvamused Hindaja väärtustab neid omadusi, mis tal endal olemas on. KORDAMISKÜSIMUSED 14 8. mai 2010. a. 11:00 1. Nimetage vähemalt viis suhtlemisprotsessi elementi. Info allikas - koostab sõnumi. Info vastuvõtja - mõtestab sõnumi lahti Kodeerimine ja dekodeerimine - info tõlkimine keele või mõnda muusse märgisüsteemi. Sõnum - idee või mõte, mida dekodeeritakse Kanal - kanalite vahendusel edastatakse sõnumeid Müra - keskkonnas esinevad nähtused, mis takistavad sõnumite liikumist mööda kanaleid. Tagasiside - reageering sõnumile Kompetentsid - neid mõjutavad keeleoskus, isiklik taust ja kultuur. 1. Millest sõltub suhtlemiskanali valik?
Loeng 3 · Kommunikatsioon avalikus sektoris Kommunikatsioon erasektoris Kohalikud suhted PR integreeritud turunduskommunikatsiooni osana Sponsorlus ja heategevus · PR programmi ettevalmistus 5.2 PR programmi eesmärk positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras positiivse muutuse esilekutsumine. Koosneb neljast etapist: · probleemide määratlus, uuring planeerimine ja programmi koostamine tegevuste elluviimine tagasiside ja olukorra hindamine · II etapp - planeerimine ja programmi koostamine Strateegia ja taktikaline plaan 5.3 Strateegia - pikaajaline põhimõtete ja peamiste liikumissuundade määratlus (n ausus ja avatus, suhelda eriala ajakirjandusega). Abiks igapäevaste otsuste langetamisel (n sponsortaotlus, infopäring) Taktikaline plaan põhineb strateegia
4 Missiooni ja visiooni realiseerimine eeldavad strateegia väljatöötamist. Strateegias kui organisatsiooni üldises tegevusplaanis käsitletakse ressursside jaotamist ja teisi põhitegevusi, mis seonduvad keskkonnaga ja aitavad organisatsioonil lõppeesmärki saavutada. Eesmärk tulemus(ed) teatud ajaperioodi lõpuks 6. Juhi rollid H. Minzbergi järgi. Suhtlemisega seotud rollid : Tseremoniaalne, Juhtija-eestvedaja, Sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid: Vastuvõtja, Jagaja, Kõneleja Otsustamisega seotud rollid: Uuendaja, Ressursside jagaja, Arusaamatuste lahendaja, Läbirääkija Henry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhirollide kirjelduse, mis on muutunud populaarseksmudeliks, mille abil selgitada, mida juht peaks tegema. Mintzberg eristab kolme suurt rollidegruppi, mida on kujutatud skeemil 3. Juhi töö on nende rollide kombinatsioon. Mõned rolligaseotud ülesanded täidab juht ise, teised delegeerib alluvatele.
Kõrgel asuv eesmärk ja tee selleni jõudmiseks. Missiooni ja visiooni realiseerimine eeldavad strateegia väljatöötamist. Strateegias kui organisatsiooni üldises tegevusplaanis käsitletakse ressursside jaotamist ja teisi põhitegevusi, mis seonduvad keskkonnaga ja aitavad organisatsioonil lõppeesmärki saavutada. 6. Juhi rollid H. Minzbergi järgi. Suhtlemisega seotud rollid : Tseremoniaalne, Juhtija-eestvedaja, Sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid: Vastuvõtja, Jagaja, Kõneleja Otsustamisega seotud rollid: Uuendaja, Ressursside jagaja, Arusaamatuste lahendaja, Läbirääkija 7. Kaasaegsele (s.t. 21.saj) juhile vajalikud pädevused. Administratiivsed oskused juhtimisfunktsioonidega seonduv, uued juhtimisvaldkonnad. Sotsiaalsed oskused konfliktide lahendamine, mõjutamine, eestvedamine, ... Meeskonnatöö oskused grupiarengu juhtimine, koosolekute läbiviimine, ...
kontrollimine. 6. Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi • Finantsjuhid • Turundusjuhid • Tootmisjuhid • Personalijuhid • Kvaliteedijuhid • Haldusjuhid • jne 7. Juhi rollid H.Minzbergi järgi Sotsiaalne roll on käitumisviis, mida oodatakse teatud staatuses olevalt inimeselt. Juhi rollid: 1. Suhtlemisega seotud rollid: • Tseremoniaalne (esindaja) roll • Juhtija-eestvedaja roll • Sidepidaja 2. Infoga seotud rollid • Info vastuvõtja roll • Info jagaja roll • Kõneleja roll 3. Otsustamisega seotud rollid • Ettevõtja roll • Ressursside jagaja roll • Arusaamatuste lahendaja roll • Läbirääkija roll 8. Juhile vajalikud oskused • Tehnilised oskused -ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldasmine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne. • Suhtlusoskus
internet. Selle ülesandeks on pakkuda juurdepääsu kaugserveri kontoritele või palju reisivatele kasutajatele juurespääsu keskse organisatsiooni võrku. Ettevõttele annab VPN teenus kindlasti paremaid töötulemusi, kuna organisatsiooni võrku on juurdepääs igal ajal. Kas siis kodus oma arvuti taga, või olles kuskilt tööreisil. VPN on kindlasti parim lahendus kui ettevõtte kontorid asuvad nt igas linnas, see muudab informatsiooni edastamise lihtsamaks. 30. Mida annab ettevõttele VoIP teenus, konkreetsed lahendusvariandid? VoIP teenus aitab luua võimalusi ettevõtetele, kellel võimalused kommunikatsioonis olid varem kehvad. Tänu lairiba internetiühenduse levikule ja VoIP teenusepakkujatele, kes töötavad selle nimel, et tagada IP kõnede kättesaadavus maailma igas otsas, kasvab VoIP i kasutajate arv kiires tempos. Odavad hinnad,
Inimese suhtlemine arvutiga Info edastamine Kasutajaliidese disain on seotud selliste mõistetega nagu „kommunikatsioon“ ja „info edastamine“. Põhieesmärgiks on võimaldada kasutaja koostöö arvuti ja teiste kasutajatega. Kommunikatsiooniprotsess meenutab postiteenust: saatja peab saatma saajale teate; teade edastatakse saajale arusaadavas kontekstis; saaja on võimeline teadet lugema (dešifreerima); teade saatjalt saajale edastatakse „vahendaja“ ehk serveri kaudu, mis täidab postiljoni rolli. Informatsiooni võib edastada erinevalt: tekstina; heli ja pildina. Kommunikatsiooni peetakse edukaks, kui info edastati saatjalt saajale, saaja sai aru, mida saadeti ja dešifreeris selle korrektselt
tootearenduse grupis idee väljatöötaja (roll - tootearenduse projektimeeskonna liige). NB! Meenuta ka ,,Juhtimise aluste" ainest joonist ,,Juhid kui organisatsiooni ühenduslülid." Henry Minzberg on jaotanud juhi rollid tulenevalt ametlikust võimust ning mitte gruppidesse kuulumise vaid pigem situatsiooni- ja tegevusespetsiifiliselt järgmiselt: · Suhtlemisega seotud rollid: tseremoniaalne, juhtija-eestvedaja, sidepidaja; · Informatsiooniga seotud rollid: vastuvõtja, jagaja, kõneleja; · Otsustamisega seotud rollid: uuendaja, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija. Juhi karjääri kasuks otsustamine on mõne inimese puhul teadlik aastatepikkuse töö tulemus, mõne inimese jaoks organisatsiooni vajadusi arvestav paratamatus jne. põhjuseid võib olla mitmeid. Kindlasti ei tohiks seda valikut teha mõtlematult, sest ebaõnnestumisel ohustatakse mitte ainult isikliku mainet, vaid ka organisatsiooni head
7. Juhi rollid H.Minzbergi järgi 1. Suhtlemisega seotud rollid: 9. 2. · Tseremoniaalne (esindaja) roll 10. 3. · Juhtija-eestvedaja roll 11. Otsustamisega seotud rollid 4. · Sidepidaja 12. · Ettevõtja roll 5. Infoga seotud rollid 13. · Ressursside jagaja roll - eelarve 6. · Info vastuvõtja roll 14. · Arusaamatuste lahendaja roll 7. · Info jagaja roll 15. · Läbirääkija roll 8. · Kõneleja roll 16. 17. 8. Juhile vajalikud oskused 18. · Tehnilised oskused - ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldasmine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne. 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
