Ökoloogiline jalajälg Ökoloogiline jalajälg on kujundlik mõiste, mis suhestab inimtegevuse ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise potentsiaaliga. Riigi või mõne muu üksuse materjali- ja energiavarudele arvutatakse ekvivalentne bioloogiliselt tootliku ala suurus, mis suudab neid loodusvarasid taastoota ja heitmeid ohutuks muuta. Arvutustest on selgunud, et paljudes, eriti nn. arenenud maades, ja kogu maailmas tervikuna ületab ökoloogiline jalajälg ühe elaniku kohta ökoloogilise potentsiaali
Mõõtetulemus - mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus Mõõtemääramatus - suurus, mis kuulub mõõtetulemuse juurde ja iseloomustab tõenäosuslikult mõõtesuuruse võimalike väärtuste vahemikku Tõeline väärtus mõõteväärtus, mida pole võimalik kunagi leida, sest mõõtmisega seondub alati mõõteviga Mõõteviga - mõõteväärtuse ja suuruse tõelise väärtuse vahe Maailmavaade - teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega Nähtavushorisont - piir, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta Megamaailm - moodustub inimesest mõõtmete poolest palju suurematest objektidest Mikromaailm - moodustub inimesest mõõtmete poolest palju väiksematest objektidest (tüüpilise mõõtmega alla ühe mikromeetri) Makromaailm - moodustub objektidest, mille tüüpilised mõõtmed jäävad
26. Tehkem selgeks, mis on teadmine. Teadmine on midagi enamat fakti- näiteks põhimõiste, definitsiooni või daatumi- meelespidaine. Tõeline teadmine pole üksnes millestki informeeritus , vaid ka selle millegi põhiolemuse mõistmine. Seega on teadmiste omandamine liikumine õndsas teadmatuses ja hajali teabekildudest, oletustest, meelevaldseist arvamustest ja üldistustest asjade ja nähtuste lahti mõtestamise ja hõlpsasti meenutatava mäletamise suunas. Süvenev teadmine suhestab ükksikteadmised omavahel, luues nõnda õpitavast valdkonnast ühtse loogilise süsteemi. 27. Paljud psühholoogia põhitõed ei ole taibatavad mitte abstraktse arutluse, vaid probleemi läbielamise, oman nahal tajumise tulemusena. G. W. Allport kirjutas, et psühhiaatrid, kel endal on olnud neuroosi sümbromeid, võivad oma kliente terasnärvidega hingearstidest isegi paremini mõista. Samal kombel võib püshholooiga õppijal tema enda
Refereering Refereering on kasutatud lause, lõigu, mõtte või idee edasiandmine oma sõnadega; teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitus. Jutumärke ei kasutata. Kindlasti viidatakse allikale. Refereerides teist uurijat, esitleb kirjutaja uurijat ja tema uurimisobjekti ning tulemusi, mida ta selgitab, hindab ja kommenteerib oma uurimuse seiskohast ja suhestab veel teistegi uurijate tulemus- tega. Kui tsiteeritakse või refereeritakse mingit konkreetset ideed, lauset või andmeid, tuleb viide anda lehe- külje täpsusega. Kogu artiklile, raamatule või raamatu peatükile võib viidata juhul, kui viite aluseks on kogu teose argument tervikuna. Tsitaat Tsiteerimine on mõnes teises töös esineva lause, lauseosa või väljendi kasutamine sõna-sõnalt. Tsitaate
juhtimisega, motivatsiooniraskused, passiivne lugemisstiil. Hea lugeja teab juba enne lugema asumist, mis on lugemise eesmärk, mille poolest on tekst talle kasulik, millised teksti osad teenivad lugemise eesmärki kõige enam, milline on lugemisplaan. Lugemise ajal käsitleb oskuslik lugeja teksti osi seatud eesmärgi kohaselt, liigub tekstis edasi-tagasi, ennustab eelolevat ja leiab kinnitust oma oletustele või heidab need kõrvale, suhestab oma varasemaid teadmisi tekstist saadavate teadmistega või suhestab teksti eri osade sisu omavahel, samal ajal järeldusi tehes, kasutab lugedes erinevaid lugemisstrateegiaid (nt selgitab võõra termini tähendust, jätab meelde tähtsaid fakte, joonib alla, teeb märkmeid), elab loetavasse sisse, tõlgendab loetavat ja teeb järeldusi. Pärast lugemist tuleb oskuslik lugeja teksti või selle osade juurde tagasi, sõnastab teksti peamõtte oma sõnadega, teeb märkmed või kokkuvõtte ja
Psühholoogia ja õigus tegelevad mõlemad inimeste käitumisega. On omavahel tihedalt seotud Õigus kasutab psühholoogiat (õiguspsühholoogia, juriidiline psühholoogia, kriminaalpsüho-loogia, kohtupsühholoogia). Õigus võib psühholoogiat kasutada ,,enda sees" või kaasatakse psühholoogia õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistega. Erinevused: *õigus lähtub teo lõpptagajärjest, psühholoogia lähtub käitumisest. *õigus suhestab inimese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega. *õigus seostab inimese käitumist tema vaba tahtega, psühholoogia aga väidab, et inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist. * õigus on ,,verbaalsuskeskne", psühholoogia on ,,käitumiskeskne" 2. Õiguse ja psühholoogia kitsamad kokkupuutevaldkonnad: kohtupsühholoogia, kriminoloogia, kriminaalpsühholoogia, juurdluspsühholoogia.
Sündmused toimuvad Babülonis. Zadigi teekonna kaudu vihjab, et maailm on tulvil inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui ,,üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". 4. Montesquieu oli hariduselt jurist. Tema teos ,,Seaduste vaim" pandi keelatud raamatute nimekirja, sest julgelt absolutismi ja usufanatismi kritiseerides kaitses ta inimõigusi, rahva vabadusi ja usulist sallivust. Teoses ,,Pärsia kirjad" suhestab Lääne ja Ida. Näited teosest: Montesquieu eelistab Ida ühiskondade poliitilisele despootiale siiski kindlaid Lääne liberaalsemaid ühiskondi. Usub vabaduse vaimu olemuslikku kokkukuuluvust Lääne ühiskondade ja kultuuriga alates juba muistse Kreeka vabariiklikust ja demokraatlikust vaatlemisviisist. Irooniliselt kujutab Louis XIV-t, eriti tolle orjalikkust paavsti ees. Ennustab monarhiate lagunemist. Eriti pilkab
Vormiõpetuse põhiüksuseks on morfeem keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Morfeemide hulka kuuluvad sõnajuured ehk tüved, tuletusliited ja grammatilised tunnused. Nt sõnavorm majadeni koosneb tüvest maja, mitmuse tunnusest de ja rajava käände tunnusest ni. Morfeemid võivad kanda mitmesuguseid tähendusi. Leksikaalne tähendus on sõna põhitähendus, mis osutab asjadele, olenditele või nähtustele reaalses maailmas. Seda tähendust kannab sõna tüvi. Grammatiline tähendus suhestab leksikaalseid tähendusi. Seda tähendust kannavad tunnused. Tunnuseid on võimalik liigitada vastavalt nende asendile tüve suhtes, näitek sufiks järgneb tüvele, prefiks eelneb tüvele ja infiks asub tüve sees. Nagu foneem on abstraktsioon erinevatest foneemivariantidest, nõnda on ka morfeem abstraktsioon, millel võib olla mitu välist kuju. Näiteks sõnavormides saat/is ja saada/b esineb üks ja seesama morfeem kord kujul saat-, kord kujul saada-, ehkki tema tähendus on sama.
mõistus sünnitab poeesia, sisekaemus (meeleline tunnetus) plastilise kunsti, tunded muusika. Üks silmapaistvamaid nüüdisaja esteetikuid on Sourian Etienne, kes mõistab esteetika kategooriat kui kaunist ja teadust kui teadust kaunist. Sourianni arvates: ,,Elu on kaunis. Kaunis on see olevus, milline on kaunis meie arvates". Siin on sügav dialektiline mõte, kuna sisaldab samaaegselt nii objektiivsust kui subjektiivsust ning hinnangut. Sourian määratleb esteetilise ideaali ja suhestab selle ühiskonna ideaaliga ja inimelu ideaaliga. Kunstile on omane esteetiline kategooria tekitada vaimustust. Vaimustuda ei suuda see, kellele ei jätku esteetilist tunnetust. Samal ajal on kunst tunnetus ja kujutlusvõime. Olulisem kunstis on oskus ,,kenalt joonistada nägu", mitte ainult ilusat nägu vaid ka traagilist, naljakat, hirmutavat. ,,Joonistada ilus nägu" on esteetiline tunnetus.
muutmist, kus õpetus on mõju ja käitumine reaktsioon. Õppimisest tähtsam on õpetamine, õpilane on passiivne vastuvõtja, kes oma töö eest ise ei vastuta. Alates 60. aastatest hakkas tähelepanu võitma kognitivistlik paradigma. See põhineb teadmisel neist inimtunnetuse protsessidest, mis õppimisega kaasnevad: mõtlemine, mälu omadused, tegevus, info sisemised läbitöötamise protsessid. Õppija on aktiivne ja eesmärgiteadlik teabe vastuvõtja, tõlgendaja ja tootja, kes suhestab uut sellega, mida teadis varem. Neist kahest paradigmast lähtudes võib rääkida kahesugusest õpetamise kultuurist. Üks neist võtab enesele toimuva eest vastutuse kui ka võimu, näitab kätte tee ja jälgib, et seda käidaks. Taustaks oletus, et inimene peab sooritama talle ette asetatud ülesanded. Teine püüab luua taolise õpikeskkonna, mis pakub õppijale probleeme, vahendeid, erinevaid situatsioone, juhendamist ja tuge
iseenda arenemisest, ümbrusest. Kasvatusprotsessis arvestatakse kasvatatavaga ja iga kasvatuse juhtum on ainukordne. Kasvatuses luuakse situatsioon , kus on võimalus ennast arendada. See on kutse avastada ja leida üles oma võimalused. Leian, et õpingud Tallinna Ülikoolis on mulle andnud just sellise võimaluse. Kognitiivne paradigma seisukohalt on õppimine, kui kogemuste muutumine. Õppija on aktiivne ja eesmärgiteadlik teabe vastuvõtja, tõlgendaja ja tootja, kes suhestab uut sellega, mida teadis varem (T.Kuurme 2003: 125). Üks oluline põhjus, miks ma otsustasin õpingud jätkata, oli sisemine äratundmine oma seniste teadmiste ebapiisavusest. Olen võimeline endale eesmärke püstitama, õppimise eest vastutama ja mõistma, mille nimel ma midagi teen. Samas, kui hinnata haridusteed algklassist gümnaasiumi lõpuklassini, siis leian seoseid vähemalt kahe paradigmaga. Esiteks biheiviorism. Kuna tegemist oli ajaga, kus õppetöö oli õpetajakeskne, suunaga
ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi
lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus - ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat - on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi
Hiljem laienes see kohustus kõigile. (Wikipedia 2013) Kirjanduse tundides tutvuvad õpilased Eesti ajaloo erinevate järkudega. Näiteks kui läbitakse romantismiajastu perioodi, siis loetakse ka selle ajastu raamatuid (näiteks Mérimée ,,Carmen"). 1.3. Kirjanduse õppe- ja kasvatuseesmärgid gümnaasiumis Gümnaasiumi kirjandusõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) loeb ja väärtustab nii eesti kui ka maailmakirjanduse olulisemaid autoreid ja kirjandusteosed, suhestab loetut teose ajastu ning tänapäevaga; 2) väärtustab kirjanduse ühiskondlikku, ajaloolist ja kultuurilist tähtsust ning kirjanikku kui loojat; 3) väärtustab kirjandust kui tunde- kogemusmaailma rikastajat ning kujutlus- ja mõttemaailma arendajat; 4) loeb nii proosat, luulet kui ka draamat, tunneb tähtsamaid kirjandusvoole ja -zanre ning eristab kirjandusteksti poeetilisi võtteid ja peamisi kujundeid;
5) Õpi- ja töökeskkond, mille tingimuste parandamine on võimalik tõhusa tervisekaitse- ja tööohutussüsteemi abil. Viimaste aastate positiivseima suundumusena on Eestis elu-, töö- ja õpikeskkonna planeeringute koostamisel hakatud korraldama terviseriskide hindamisi, kuid tegemist ei ole süstemaatilise tegevusega ning sellele ei ole järgnenud kulutõhususe analüüse parimate keskkonnatervisealaste sekkumiste valikuks. Ökoloogiline jalajälg on ühendnäitaja, mis suhestab inimtegevuse ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise varuga. Sellega näidatakse, kui palju inimkond, riik või linn–maaökosüsteemi teenuseid tarbib ja kas see tarbimine on looduse taastumisvõime piirides, kuid ei näita ära majandusseoseid ega taastumatute loodusvarade tarbimist. Eesti ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja eelkõige vähendada fossiilkütuste ja energia kogutarbimist – elamute elektri-ja küttetarbimist, muuta
lükatakse järele nii , et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks Fusioon- palju tüvemuutusi Arv – gr.kategooria näitab arvu(2,3,5) Klass- näitab sõna grammatilist käitumist(sh sugu) Kääne- näitab sõna rolli lauses Määratlus e definiitsus- näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust Võrdlus-omadussõnade kategooria. ( suur,suurem, kõige suurem) Aeg-deiktiline gr kat,mis suhestab lause poolt väljendatu kõne hetkega või mõne muu valitud hetkega Isik- tegija olemust lähtuvalt kõneajast Kõneviis-näitab kõneleja suhet lausega(tingiv , käskiv , möödev , kindel) Tegumood-subjekti ja objekti suhe Aspekt-näitab lausega väljandatud tegevuse omadusi Eitus-näitab väljendatu paikapidamatust 9. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid. Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt
Kohus ja südametunnistus Kohuse mõiste rõhutab moraalinõuete täitmise ja eetilise ideaali poole pürgimise vajadust. Kohuse mõiste on otseselt seotud moraalifilosoofia keskse küsimusega mis peaks olemas olema? ning suunab inimest ületama lõhet olemasoleva ja püüdluste vahel. Kohuse täitmine eeldab igapäevase rutiini, autoriteetide ja komplitseeritud olukordade surve ületamist, eneseületamist. Inimene tajub kohust kui oma seesmist veendumust. Südametunnistuse mõiste suhestab inimese püüdlused, otsused ja tegevuse kohuse mõistega. Südametunnistus on inimese võime anda hinnang oma eesmärkidele, püüdlustele, tegudele. Südametunnistus on inimese vastutus iseenda ees. Südametunnistus tagab inimesele võime ilma välise sunnita täita oma kõlbelist kohust. Õnne mõiste väljendab täiusetunnet. Õnn eeldab inimesepoolset pingutust. Õnne paradoks J.S. Mill: inimese teadlik võime elada õnneta moodustub kõige kindlama vahendi täiusliku õnne saavutamiseks.
Uus, teravnev keskkonna- ja terviseprobleem on müra. 9. Keskkonna mõju tervisele Eestis- tervise arengukavas prioriteetsed ja lahendust vajavad probleemid (sh ökoloogilise jalajälje mõiste ja olukord Eestis) Ökoloogiline lähenemine rõhutab tervikliku ja süstemaatilise vaate kasutamise olulisust sotsiaalprobleemide ning inimeste ja nende elukeskkonna vastastikuse suhte käsitlemisel. Ökoloogiline jalajälg on ühendnäitaja, mis suhestab inimtegevuse ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise varuga. Ökoloogilise jalajäljega näidatakse, kui palju inimkond, riik või linn-maa ökosüsteemi teenuseid tarbib ja kas see tarbimine on looduse taastumisvõime piirides, kuid ei näita ära majandusseoseid ega taastumatute loodusvarade tarbimist. Eesti ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja eelkõige vähendada fossiilkütuste ja energia kogutarbimist – elamute elektri- ja küttetarbimist, muuta
Tuletatud tüvi, nt töölisele, tööliseni, töölistega; töökatele, töökateni, töökatega Morfoloogia põhimõisted Tunnus e grammatiline morfeem on sõna grammatilist tähendust kandev morfeem. tööle, tööni, tööde-ga Morfoloogia põhimõisted Leksikaalne tähendus on sõna põhitähendus, mis osutab asjadele, olenditele või nähtustele reaalses maailmas. Leksikaalset tähendust kannab sõna tüvi. Morfoloogia põhimõisted Grammatiline tähendus suhestab leksikaalseid tähendusi. Grammatilist tähendust kannavad tunnused. Morfoloogia põhimõisted Allomorfid on ühe morfeemi konkreetsetes sõnavormides esinevad variandid. (1) jõgedes jõge +de +s õpikutes õpiku +te +s (2) jõgedes jõge +de +s jões jõe +s Morfoloogia põhimõisted Allomorfidel on sama tähendus, kuid erinev häälikuline väljendus. Supletiivne tüvi on tüvekuju, mis pole algvormist reeglipäraselt tuletatav.
Kolm esimest aastat tegutseb Krahl kui projektiteater, puudub püsitrupp ja peale Jalaka lavastavad seal ka teisedki. Alates 95 aastast hakkab tegutsema väike omatrupp. Lavastuses kasutatakse erinevaid tehnikaid, tehakse tantsu- ja muusikalavastusi. Alates 98 aastast tegutseb juba püsitrupp. Teatri eripära seisneb selles, et tal on pidev suhtlus välisteatritega. Sageli käiakse välismaa festivalidel, kutsutakse näitlejaid ja lavastajaid. Teater suhestab end lääneteatriga esteetiliselt ja organisatsiooniliselt. Teatri alla on kokku toodud asju, mis omavahel ei sobi. Taotletakse erinevaid stiile, neid kombineeritakse. Kasutatakse elektroonilisi meediume ja uut tehnoloogiat. 2003. aastal luuakse Von Krahli Akadeemia, selle nime all loetakse eriteemalisi loenguid. Praegu on K tugevate projektijoontega repertuaariteater. 24. Kuidas kasutab nüüdisteater tehnoloogilisi vahendeid. Iseloomustage Peeter Jalakase reziid
Valdava osa inimeste usk nii määratletud välismaailma objektiivsesse ehk mistahes indiviidist sõltumatusse eksistentsi põhinebki asjaolul, et kõik tervete meeleelunditega inimesed saavad nende elundite abil maailma kohta põhijoontes ühesugust infot. Täheldame ka, et rangelt võttes on igal inimesel oma maailm ja kõik teised inimesed on ühe konkreetse inimese maailma osad. Maailmapildiks on kombeks nimetada teadmiste süsteemi, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Maailmapilt on kogu süstematiseeritud info, mida indiviid maailma kohta omab. Võib rääkida ka suure inimgrupi või inimkonna kui terviku kollektiivsest maailmapildist, mis on kõigi antud gruppi kuuluvate inimeste maailmapiltide koondvariant. Kui soovitakse rõhutada maailmapilti moodustava info saamise ühesuguseid ehk universaalseid füüsikalisi meetodeid või maailmapildi äärte puudumist, siis kasutatakse sageli maailmaga samas tähenduses mõistet Universum
-1678?) kroonikale. Trükikalender rahvakalender 18. saj trükikalender ei kajastanud rahvakalendri tähtpäevi ja rahvakalender omakorda ei võtnud kuigi oluliselt trükikalendri tähtpäevi. Lauri Vahtre (eestlase aeg, 1991) peab trükikaldendrite tähenduseks rahvakalendri suhtes seda, et trükikalendrid aitasid hoida rahvakalendri tähtpäevi meeles. Teaduslik antoloogia " Eesti rahvakalender" Selma Lätt ( 1. osa) Mall Hiiemäe (2.-7. osa) Rahvakalender · Kui liik: Mall suhestab rahvakalendri kui folkloristika liigi · Tõlgendusevõimalusi kultuuritüpoloogiast lähtudes: Arhailine mõtteviis tsükliline ajatunnetus- lineaarne ajatunnetus suuline-kirjalik ( puukalender, kalendri kirjandus) · kui kommunikatsioon. Liigikeskne lähenemine võimaldab vaadelda piparkoogi traditsiooni teket areaali kaudu, kuid ei võimalda vaadelda traditsiooni tekke põhjusi.
Kontekstikesksed lähenemised (Kirjandus)teksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. Kontekstid a)keele & filoloogia ajalugu b)kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c)autori elulugu d)ühiskondlikud, kulltuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla. Harud Kirjanduslugu – paigutab tekstid kirjandusloo ja ka kultuuri konteksti, periodiseerib, suhestab teksti ajaloolise taustaga, dateerib, uurib konteksti ja teksti vastasmõju. Uushistoritsism: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid kirjandusliku nähtusena. !Ühiskonda mõjutavad võimustruktuurid sisalduvad nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides Kultuuriuuringud: keskendub kultuurilise eneseväljenduse erinevatele aspektidele, kujutav kunst, film, TV, reklaamid,
markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi
Punktuaalne/duratiivne - Punktuaalsel tegevusel ei ole ajalist kestust, duratiivne tegevust vastupidi kulgeb ajas. Iratiivne - korduv tegevus; progressiivne - jätkuv tegevus; frekventatiivne - korduv; habituaalne - harjumust või viisi väljendav; inhoatiivne - algust väljendav. Aeg - Aeg on deiktiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega. Imperfekt e lihtminevik Futuurum e tulevik Liitajad e perifastilised ajad Perfekt e täisminevik Pluskvamperfekt e enneminevik Kõneviis - informatsioon, millega kõneleja väljendab oma suhtumist või arvamust Espiseteemilisus - esitatud info tegelikkusele vastavuse aste Evidentsiaalsus - esitatud infoväidete põhjendused või allikad
-1678?) kroonikale. Trükikalender rahvakalender: 18. saj trükikalender ei kajastanud rahvakalendri tähtpäevi ja rahvakalender omakorda ei võtnud kuigi oluliselt trükikalendri tähtpäevi. Lauri Vahtre (,,Eestlase aeg", 1991) peab trükikaldendrite tähenduseks rahvakalendri suhtes seda, et trükikalendrid aitasid hoida rahvakalendri tähtpäevi meeles. NB! Teaduslik antoloogia "Eesti rahvakalender" Selma Lätt ( 1. osa) Mall Hiiemäe (2.-7. osa) Rahvakalender: - kui liik: Hiiemäe suhestab rahvakalendri kui folkloristika liigi - tõlgendusevõimalusi kultuuritüpoloogiast lähtudes: o Arhailine mõtteviis o Tsükliline ajatunnetus- lineaarne ajatunnetus o Suuline-kirjalik (puukalender, kalendri kirjandus) - kui kommunikatsioon: liigikeskne lähenemine võimaldab vaadelda piparkoogi traditsiooni teket areaali kaudu, kuid ei võimalda vaadelda traditsiooni tekke põhjusi.
käigus usutakse, et eemalseisvat isikut on võimalik mõjutada esemega, mis on sellele isikule kuulunud. Religioosne ja maagiline käitumine on kõikides usundites tihedasti põimunud. 3. Rituaalne Victor Turner: rituaal on kogukonna määratletud formaat käitumiseks olukordades, mis ei kuulu igapäevaellu (tehnoloogilisse rutiini) ning millega seostub usk müstilistesse olenditesse või vägedesse. Rituaal oluline sümbolite süsteem, mille abil inimene suhestab end uutesse olukordadesse, uutesse tingimustesse ja mille abil ta kommunikeerub ning millega ta kontrollib ennast. Rituaal on sümboolne tegevus. Religioosses rituaalis viidatakse sageli jumalikele või üleloomulikele olenditele või ka esivanematele, rituaalis osalejad kutsuvad neid välja ning lepitavad, toidavad (andide või ohverdustega) ja austavad neid või astuvad nendega mõnel muul viisil ühendusse. Rituaalide kaudu püütakse tulla toime inimeksistentsi kesksete
• mõju tervisele tingituna muutustest lõhna, müra, tolmu, putukate, pimeduse, vibratsiooni, rikutud valgustuse osas; • füüsilise aktiivsuse soodustamine või mittesoodustamine (kõnd või jalgrattasõit, sportimisvõimalused jms). Ökoloogiline lähenemine: • rõhutab tervikliku ja süstemaatilise käsitluse olulisust sotsiaalprobleemide ning inimeste ja nende elukeskkonna vastastikuse suhte kohta. • Ökoloogiline jalajälg on ühendnäitaja, mis suhestab inimtegevuse ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise varuga. • Ökoloogilise jalajäljega näidatakse, kui palju inimkond, riik või linn–maa ökosüsteemi teenuseid tarbib ja kas see tarbimine on looduse taastumisvõime piirides. • Eesti ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja eelkõige vähendada fossiilkütuste ja energia kogutarbimist – elamute elektri- ja küttetarbimist, muuta transpordisüsteemi
palvetamine, ohverdamine, meditatsioon jne. Kristlikus traditsioonis on näiteks armualauatraditsioon. Emile Durkheimi arvates on rituaal kogukonna ühine toiming. Seal kinnitatakse kindlaid tõekspidamisi, ühiseid väärtusi; rituaal annab ühise kogemuspinna/ kollektiivse kogemuse. Rituaalne käitumine on inimtsivilisatsiooni alus. Clifford Geertz - rituaal on kui oluline sümbolite süsteem, mille abil inimene suhestab end uutesse olukordadesse, uutesse tingimustesse ja mille abil ta kommunikeerub ning millega ta kontrollib ennast. Rituaalid on enese suhestamiseks uude olukorda. Rituaalid jaotatakse: · Kriisiriitusteks kurjast vaimust nt vaevatud inimene, kellest tuleb vaim välja ajada. Puudutab ka ühiskonda laiemalt kogukond on kriisis. Näiteks see aeg, kui Estonia põhja läks. Erinevad usuorganisatsioonid kaasati inimeste nõustamisse.
• Maailma mõiste alla saab paigutada kõik, mis olemas on, meie ise oma mõtete ja harjumustega kaasa arvatud. Ühe konkreetse maailma tunnuseks on see, et selle koostisosadel on alati midagi ühist, mis neid seob. • Füüsikas me hakkame edaspidi nimetama maailmaks kõike, mis ümbritseb mistahes konkreetset inimest samamoodi nagu kõiki teisi inimesi. • Maailmapildiks on kombeks nimetada teadmiste süsteemi, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. • Kui soovitakse rõhutada maailmapilti moodustava info saamise ühesuguseid ehk universaalseid füüsikalisi meetodeid, siis kasutatakse sageli maailmaga samas tähenduses mõistet universum. Pole midagi füüsikaliselt uuritavat, mis jääks väljapoole universumit. Loodus ja loodusteadused • Füüsika ei uuri inimese mõttemaailma. Mõttemaailm eksisteerib vaid inimese teadvuses ega ole reaalne.
SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Minu arvates oleme ühel meelel selles, et väliseid asju peab keha jaoks soetama, et keha tuleb hinge auks hooldada, et hinges on teenindavad osad, mille abil liigume ja toitume ning mis on meile antud tähtsaima enda pärast. Selles tähtsaimas on miski ebamõistuslik, on ka mõistuslik. Üks teenib teist; see on ainus, mis ei suhestu muuga, vaid suhestab kõik endaga. Sest ka too jumalik mõistus on kõigele juhtijaks, olemata ise kellegi alluvuses; samasugune on ka meie mõistus, kuna ta tollest pärineb. (2) Kui selles omavahel nõustume, siis oleme ühel meelel selleski, et õnneliku elu ainsaks tingimuseks on meie täiuslik mõistus. Tema ju ainsana ei lase kaotada söakust, avaldab saatusele vastupanu; mistahes olukorras tagab ta meile häirimatuse. Ainult see on ju hüve, mille küljest ei saa midagi ära murda. Õnnelik
konteksti sobivad ja sobimatud kujundid. Tarbetekstide koostamine ja vormistamine: elulookirjeldus, seletuskiri, avaldus, taotlus. Õigekeelsus ja keelehoole Õigekeelsus ja keelehoole väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja Üldteemad maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult, Keeleuuendus. Kirjakeele areng tänapäeval: tajub nende erinevusi; võimalused ja ohud. edastab võõrkeeles kuuldud ja loetud infot Keelesugulus, soomeugri ja indoeuroopa korrektses eesti keeles ja arvestades eesti keeled. keele kasutuse väljakujunenud tavasid; Eesti keele eripära, võrdlus teiste keeltega. leiab oma sõnavara rikastamiseks
kuulub 20 sajandi II poole kirjutamise kaanonisse. Ilma selleta on pea võimatu ümbritsevat maailma kajastada. Seda, et Krull selle vooluga kuidagi suhestub, näitab ka tema tegevus muudes valdkondadaes tema uurimused eesti sürrealismi klassikutest Ilmar Laabanist ja Andres Ehinist. ,,Swinburne" (,,Biograafiline sari kahes osas"); ,,Kaalud"; ,,Jazz" Neid teoseid ühendab see,et Krull keskendub neis mingile kindlale teemale või suhestab oma kirjutamise mingi laiema teema või ka kunstivaldkonnaga. ,,Swinburne" tegeleb väga üldiselt öeldes kirjandusloo probleemiga või kirjandusloolise biograafia kirjutamise probleemiga. See tähendab, et tegemist on poeetilise rekonstruktsiooniga ühe inglise poeedi Ch. A. Swinburne'i elusloost. See kirjanik kuulub inglise kirjanduses prerafaeliitide hulka, kelle tuntuim esindaja on Rosetti. Krull valib sellise autori põhjusel, et selle autori kaudu saab ta osutada kirjandusloo piiratusele