Enamus oma asju saad sa teha ära kodus arvuti taga olles, maksta makse, suhelda sõprade, pere, tuttavate ja töökaaslastega, olla kursis kõige uuemate uudistega ja seda mõnusalt oma kodus. Tänu arenenud infotehnoloogiale on tehtud inimeste elu palju lihtsamaks. Arvutitel on olemas miljoneid erinevaid programme mis täidavad erinevaid funktsioone, enam ei pea joonestama tähtsaid jooniseid käsitsi, kirjanikud ei pea kirjutama enam raamatuid sulepeaga või trükimasinaga. Piisab vaid väikesest arvutist, telefonist. Inimesed ei pea õppima pähe keerukaid valemeid vaid arvutid täidavad kõik funktsioonid meie ees. Kuid kas see on ka ohutu? Igapäevane ekraani ees olemine ei ole sugugi ohutu meie tervisele. Ere ekraan rikub silma nägemist, mida on näha meie ümber olevatest inimestest kellest aina rohkem on hakanud kandma prille. Samas ei kahjusta see vaid su silmanägemist vaid ka füüsilist tervist
O.Lutsu teoses ,,Kevade" on üheks tegelaseks Heinrich Georg Aadniel Kiir, keda koolis tuntakse, kui suurimat kaebajat. Ta oli punakate juuste ja tedretähnidega poiss, ta kehaehitus oli kõhnavõitu. Kiir oli pärit rätsepa perest, ta isa oli rätsepmeister, seega sai ta endale lubada palju uusi ja uhkemaid asju, kui teised kihelkonna poisid. ,,Üks teine jälle, punaste juuste ja naljakate nööpsaabastega, nähti oma uutmoodi sulepeaga üldist tähelepanu enesele tõmbavat"(2.pt.lk.12) Kiir oli aga väga uhke ja uhkustaja tüüpi poiss ,, ,,Näita'nd, Kiir, näita!" Aga Kiir oli uhke poiss, ja ainult mõni üksik sai selle au osaliseks, et talle sulepead näidati"(2.pt.lk.13) Kuna kiir oli suur kaebaja ja pidevalt kaebas Tootsi vembud köstrile, siis tegi Toots ka palju vempe Kiirele. ,,Ühel hommikul, kui ärkasid poisid, kes öösel koolimajas olid
Meil pole vaja lugeda, kuna me võime raamatu kokkuvõtet ka internetist lugeda, see on mugavam. Ma ei väida, et see mugavus halb on, kuid ma arvan, et inimesed, eriti meie, noored, kuritarvitame seda järjest rohkem. Muidugi on tehnika ja teaduse areng kaasa aidanud suuresti inimeste võimalustele areneda ja õppida, ma ei kujutaks enam ettegi kui peaksin koolis õppima näiteks nii nagu mu ema, kui peaksin kirjutama kriidiga väiksele tahvlile, või tinti laiali pritsiva ja määriva sulepeaga. See oleks meie põlvkonnale juba vastuvõetamatu, ebareaalne. Kahju on sellest millest meie noored tegelikult ilma jääme, me ei tea tänu tehnika arengule palju sellest, mis toimus näiteks 100 aastat tagasi. Jah, meile räägitakse sellest, me üritame ette kujutada, kuid seda tunnet ei saa me kunagi kogeda, kuidas oleks sõita kooli hobusekaarikuga, selle asemel istume igal hommikul mugavasse autosse, kuidas oleks vedada
Segakoorilaulud: "Ave Maria", "Eesti vobla forell", "Mõtelda on mõnus", "Jõulupalve", "Kui armsast Jõulupuu nüüd hiilgab", "Üle kodumäe"; poistekoorilaulud: "Kiitkem südamest Mariat"; poistekoorile ja solistile "Heliseb väljadel". Sisask on öelnud, et tema jaoks on teose kirjutamine nagu lapsetegemine. Oma sõnul ei ole tal selleks vaja muud kui head tähtedeseisu ja inspiratsiooni. Ta on hoobelnud, kuidas ta vahel ei jõua sulepeaga oma peas hargnevatele ideedele järele. Kord, kui tal polnud ei paberit ega pliiatsit ja tal loomehoog peale tuli, haaranud ta tikuväävli ja sirgeldanud viinapudelisildile ühe teema, millest hiljem terve laulude tsükli jagu välja andnud. "Teos on nagu lapsetegemine, see käib kähku!" on ta hoobelnud. Kersti õhtulaul op. 59 klaverile Aurora borealis (Põhjataeva virmalised) segakoorile Hjakutake komeet mandoliiniorkestrile Taevakuusnurk in memoriam Leo Normet. Kajakas ja vesi klaverile
ka mitteprofessionaalsed koorid. Nakatav rütm ja väga lihtne helikeel on teinud ka paljud tema vaimulikest lauludest ülipopulaarseiks, nagu näiteks laul "Kiitkem südamest Mariat". Urmas Sisaski töötuba nii loeng-kontsertite, astronoomiliste vaatluste kui ka loomingu jaoks. Urmas Sisask on öelnud, et teose kirjutamiseks ei ole Tal vaja muud, kui head tähtedeseisu ja inspiratsiooni. Ta on hoobelnud, kuidas Ta vahel ei jõua sulepeaga oma peas hargnevatele ideedele järele. Kord, kui Tal polnud ei paberit ega pliiatsit ja hetkeline loomehoog peale tuli, haaranud Ta tikuväävli ja sirgeldanud viinapudelisildile ühe teema, millest hiljem terve laulude tsükli jagu välja andnud. Esimesed sammud oma tõe otsingul: 1969- esimene sõrmepuudutus klaveriklahvile Lohusalu algkoolis. 1971 - esimene avalik esinemine, esimene põgus tutvumine tähistaevaga. 1972 - esimene enda valmistatud 5m kõrgune tähetorn.
Kuna pered olid vaesed ja riideid ei jõutud osta, tehti need ise. Tüdrukud kandsid tavaliselt seelikut, pluusi ja kingi. Poisid kandsid tavaliselt pükse, triiksärki ja pastlaid. Talvel oli seljas veel kampsun. Õpikuid kanti räti sees. Kuna kindlat ümbrispaberit polnud, ümbritseti need ajalehepaberiga. Koolitunnid kestsid kella 9-st kuni kella 14-ni. Tavaliselt oli iga päev viis tundi, harvem ka seitse. Klassis õppis umbes 18-20, koolis aga 126-140 õpilast. Kirjutati sulepeaga vihikutesse. Istuti paarikaupa klapplaudade taga. Istumiseks olid seljatugedega pingid. Koolis oli ka võimalik süüa sooja toitu. Söök oli riigi poolt. Peamiseks söögiks oli kapsasupp ja piim. See pandi väikestesse plekkkaussidesse. Õpetajateks olid naised. Nad olid mõistvad ja head ning nurka pandi harva. Lapsed ei seganud tunde. Õppeained olid igavad, sest nendest ei saadud aru. Kuna minu vanaema ümbritsesid venelased, oskab ta seda keelt perfektselt.
Segakoorilaulud: "Ave Maria", "Eesti vobla forell", "Mõtelda on mõnus", "Jõulupalve", "Kui armsast Jõulupuu nüüd hiilgab", "Üle kodumäe"; poistekoorilaulud: "Kiitkem südamest Mariat"; poistekoorile ja solistile "Heliseb väljadel". "Teos on nagu lapsetegemine, see käib kähku!" on Sisask öelnud. Oma sõnul ei ole tal selleks vaja muud kui head tähtedeseisu ja inspiratsiooni. Ta on hoobelnud, kuidas ta vahel ei jõua sulepeaga oma peas hargnevatele ideedele järele. Kord, kui tal polnud ei paberit ega pliiatsit ja tal loomehoog peale tuli, haaranud ta tikuväävli ja sirgeldanud viinapudelisildile ühe teema, millest hiljem terve laulude tsükli jagu välja andnud. Teosed 1982 "Noorus" segakoorile (tekst A. Oit) 1983 "U-R-M-A-S S-I-S-A-S-K " op 1, trio flöödile, oboele (või klarnetile) ja klaverile
Vedelikku neelake väikeste koguste kaupa; Vajadusel sööge peenestatud toitu; Soovita patsiendile: vedeliku dieet, sest kuivad või praetud toidud on raskem neelata ja seedida kui keedetud toidud, kreemid ja püreed. 8. Selgita patsiendile, et käekirja parandamiseks võib teha joonistusharjutusi: võiks proovida teha spiraali jm kujundeid võimalikult ühtlaselt. Raskema pliiatsi või sulepeaga on parem kirjutada, kuna värin segab vähem. Suurtähtedega (trükitähtedega) on lihtsam kirjutada. Nähtavad märgid paberil (abijooned, punktid) aitavad käekirja parandada. KOKKUVÕTTE Parkinsoni tõbe tõsine tervishoiu probleem vananevates populatsioonides, mis põhjustab koormust ühiskonnale ja vajab suurenevaid tervishoiuressursse. Eestis olemas 2007. aastast piirkondlikku seltsid, kuhu kuuluvad haiged, nende pereliikmed ja Parkinsoni tõvega tegelevaid
toimib salaliit iseseisvate inimeste vastu – inimeste, kel on oma arvamus ja pealekauba tahavad ühiskonnale veel midagi õpetada. Selle ebaõigluse vastu ei olnud võimalik võidelda, seda polnud võimalik võita. Ta ise uskus oma võimetesse teistest hoolimata, ta ei kahelnud kunagi, nagu ta ise ütleb, teha midagi hulljulgemat – ja see pidi õnnestuma; ta oli nelja aastaga sooritanud kirjanikutöö, millele taani kirjanikul kuluks tavaliselt kakskümmend aastat, ta oli sulepeaga võitnud oma kehva tervise, raskemeelsuse, pannud filosoofid ja teoloogid vaikima. Kierkegaard kirjutas: „Ajakirjanduse türannia on kõige väiklasem kõikide türanniate hulgast“. Kierkegaard ründab ähvardavalt oma kirjutistega rahvakirikut, pastoreid ja piiskopi, seades kahtluse alla nende poolt kuulutatud tõed. Kierkegaard oli elanud liialt kirikumehelikkuse lähedal, ta ei suutnud säilitada respekti, autoriteetsuse ustav rüütel muutus lõpuks selle mõrvajaks.
Parunil oli vahepeal tekkinud raskusi võiäris. Ta sai Timmilt hiilgava idee, hakata pakendama ja müüma hoopis margariini. Sellele soovitas Selek Bei panna Timmi nime. Selek Bei andis Timmile sulepea, kuspidi olema ajajooksul iseenesest kustuv tint sees. Ta tahtis parunit äriliselt nõrgestada ja kahjustada ning, kui oli aja Timmi nõusolekut ja allkirja lepingule, et tema nime margariinil kasutada, siis soovitas ta Timmil allkiri anda just selle sulepeaga. Ent keegi paruni abilistest oli juba tindi ära vahetanud ja parun kavaldas nad taas üle, kirjutades Timmi allkirjale lisaks alla lepingule ka veel Timmi eestkostjana. Aasta jooksul oli parun vältinud Timmi kodukohta naasmist, kuigi Timm sinna aegajalt igatses. Ent lõpuks nad siiski naasesid Timmi kodukanti. Nende tulekust oli Selek Bei teavitanud Jonnyt Rickertit ja Kreschimiri. Jonny maskeerus taksojuhiks ja läks saabujatele vastu
ja individuaalse lähenemisega filmitegemisele. See eeldab loomulikult seda, et stsenarist lavastab ise oma stsenaariumid; või pigem, et stsenarist lakkab eksisteerimast, kuna seda laadi filmitegemise juures kaotab autori ja režissööri erinevus kogu tähenduse. Režii poleks enam pelgalt stseeni illustreerimise või esitlemise vahend, vaid tõeline kirjutamise moodus. Filmitegija/autor kirjutab oma kaameraga just nagu kirjanik sulepeaga.“ (Astruc, 1948) 1.2 Cahiers du Cinéma ja Cinémathèque Olulist rolli Prantsuse uue laine kujunemisel mängis just see filmiajakiri, mille asutasid 1951. aastal André Bazin, Jaques Doniol-Valcroze ja Joseph-Marie Lo Duca (Vikipeedia, 2014). Filmikriitika ja –teooria sai uue tähenduse, liikudes poliitiliste ja sotsiaalsete aspektide pealt rohkem filmide misanstseeni analüüsile. Ajakirja üks suuremaid juhtfiguure André Bazin kirjutas aastatel 1944-1958 mitmeid
1992 Lääne-eesti Aliide ja Zara valmistasid talve varusid. Zara hakkas otsima tunnusjooni vanaema ja Aliide vahel, kuid ei leidnud neid. Zara uuris maja. Ta mõtles kuidas vanaema oli siin elanud. 1991 Berliin Pasa tegi kohe alguses Zarale selgeks et ta on Pasale võlgu. Zara ei mõistnud küll mille eest. Võlga tuli maksta töö eest. Pasa ütles Zarale et võlg vähened päris kiirest ja Zara uskus. Üks tüdrukutest üritas Pasale tema lemmik sulepeaga silma torgata, kuid edutult ning sulepea purunus. Tüdruk kadus ning teised tüdrukud said karistada sest ta lemmiksulepea purunes. Soomlane andis Pasale uue lemmiksulepa, Lotto. Pasa hakkas ka lottot mängima. Klient vigastas Zara vittu ja ta vajas õmblust. Zara kuulis kuidas Lavrenti ja Pasa rääkisid Tallinnasse minekust ja Lavrenti pulma.aastapäevast. Zara hakkas Lavrtntilt paluma et ta kaasa võetaks. Pärast tuli Pasa ja lõi Zarat ning käskis pakkima hakata
seltskondlikult tuttavaks saadud, kes on meeldivad, vajalikud edaspidise asjaajamise, äri, karjääri huvides, kellel arvatakse olevat soov jätkuvateks ametialasteks kohtumisteks. Kujunduses võetakse arvesse firma stiili ja inimese isiklik maitse jääb tagaplaanile. Visiitkaarti kasutatakse ka info ja soovide edastamiseks, tehes väike märkus kaardi ülemisse või alumisse vasakusse serva. Märge tehakse pliiatsiga, kui kaart isiklikult üle antakse, ja sulepeaga (pastapliiatsiga), kui see saadetakse posti teel või teise isikuga. Prantsuskeelsed lühendid visiitkaartidel Info edastamiseks visiitkaartidel kasutatakse kogu maailmas peamiselt prantsuskeelsete väljendite lühendeid – oli ju prantsuse keel kuni Teise maailmasõjani diplomaatiline keel. Soovides õnnitleda ameti- või aukõrgenduse, pühade, juubeli jm sündmuste puhul, võite saata või jätta
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................
Masina päevaraamat on juriidiline dokument, mis koos laeva logiraamatuga, naftaraamatu ning prügiraamatuga ja teiste dokumentidega võib olla kasutatud tõestusmaterjalina juriidilistes protseduurides. Sissekandeid masina päevaraamatusse teeb vahimehhaanik või vanemmehhaanik. 33 Sissekanded peavad olema tehtud pastapliiatsi või sulepeaga ning korrektselt. Parandused päevaraamatusse peavad olema tehtud korrektselt ning kinnitatud allkirjaga. Enne vahist lahkumist peab vahimehhaanik olema kindel, et kõik sündmused ja toimingud, seoses peamasina ning abimehhanismidega, mis toimusid tema vahi ajal on täpselt kirjeldatud masina päevaraamatus. Masina päevaraamatusse kantakse järgmist. Iga 4 tunni tagant (kell 4, 8, 12, 16, 20, 24) - peamasinate koormused - peamasinate magevee rõhud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
