Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria informaatika - 26 õppematerjali

Informaatika >> Informaatika
informaatika on teaduse ning tehnika haru, mis käsitleb peamiselt info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist.
thumbnail
7
doc

Opsüsteemid - loeng

Mälu haldamine Programm laetakse mällu enne tema käivitamist Protsess võib liikuda põhimälu ja ketta vahet ka töötamise ajal Kasutaja protsess võib asuda erinevates mälu piirkondades Mäluaadress sõnaline aadress ­ programmi tekstis (esimene, counter,...) suhteline aadress ­ objektmoodulis (14 baiti programmi algusest) absoluutne aadress absoluutne aadress tekitatakse: kompileerimise ajal laadimise ajal (kompilaator moodustab suhtelised aadressid) töötamise ajal (protsess töötamise ajal saab nihkuda ühest mälupiirkonnast teise) Kuidas realiseeritakse erinevaid sidumisviise? dünaamiline laadimine (korraldab põhiliselt kasutaja) programm laetakse sisse alles siis kui pöördutakse dünaamiline linkimine linkimise ajal asendusprogramm, mis näitab kuidas vajalik alamprogramm asub (keelte standard...

Informaatika → Informaatika
27 allalaadimist
thumbnail
21
xls

Exeli kodutöö nr. 1

Tabeltöötlus. Ülesanne 1 Andmed ja valemid Kujundage sellele lehele "kirjanurk" kõrvaloleva näite järgi (tekstid, raamjooned, vajadusel ühendage lahtrid), sisestage nõutud andmed Tallinna Teh Informaatik Töö Üliõpilane Õppejõud Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Andmed ja valemid Ardi Lepp Õppemärkmik 82176 Jelena Vendelin Õpperühm KAKB-11 Koostada kaks 10x10 korratabelit, ühes valemites lahtriaadressid, teises tegurite piirkondadele (tabeli esimene rida ja esimene veerg) määratud nimed. Kummaski tabelis peab arvutusvalem olema muutusteta kopeeritav kogu tabeli jaoks. 1 2 3 ...

Informaatika → Informaatika
139 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Operatsioonsüsteem Debian

TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut Jaanus K. OPERATSIOONSÜSTEEM DEBIAN Referaat Õppegrupp: G-2 Juhendaja: Hillar Põldmaa Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 VÄLJALASKED.......................................................................................................................4 KOODNIMED........................................................................................................................4 VERSIOONID........................................................................................................................ 4 PAKETIHALDUS............................................................................

Informaatika → Informaatika
48 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Programmeerimise aluste kodutöö (Python)

docstxt/122928059825885.txt

Informaatika → Informaatika
77 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Programmeerimise aluste 2.kodutöö (Python)

docstxt/122928092125885.txt

Informaatika → Informaatika
54 allalaadimist
thumbnail
0
zip

Excel "Tabelid"

docstxt/12320457329704.txt

Informaatika → Informaatika
99 allalaadimist
thumbnail
0
zip

Excel "Keskkond"

docstxt/12320454869704.txt

Informaatika → Informaatika
31 allalaadimist
thumbnail
63
xls

Kodutöö - Tabelid

Ülesanne 3 Tabelid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö: Tabelid Üliõpilane: Õppemärkmik: Õppejõud:Jüri Vilipõld Õpperühm: 82800 Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Uldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Rakendus "Detail III". Ülesande püstitus Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Eraldada skeemil näidat...

Informaatika → Informaatika
201 allalaadimist
thumbnail
369
xls

Exeli kodutöö nr. 2

Tabeltöötlus. Ülesanne 2 Tabelid Sellele lehele kopeerida ja täita andmetega "kirjanurk" eelmisest ülesandest. Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Ardi Lepp Õppemärkmik 82176 Õppejõud Jelena Vendelin Õpperühm KAKB-11 Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 061372 Variant 22 Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kuju ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: - Kopeerige eelmises ülesandes tehtud detaili skeem ja arvutusvalemid antud vihikusse - Koostada valemid, mis võimaldavad leida: a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali koguse ja maksumuse antud materjali marg...

Informaatika → Informaatika
166 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Suguvõsa Lepa koolielu läbi kolme põlvkonna

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest..........................................................................7 4. Minu senised mälestused koolielust.............................................................................. 9 5. Koolielu võrdlus läbi aegade....................................................................................... 11 7. Kasutatud allikad.................................

Informaatika → Informaatika
45 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Eesti Jalgratturite Liit

Eesti Jalgratturite Liit Ardi Lepp 1 Ardi Lepp Jalgratturite Liidust · Eesti Jalgratturite Liit on vaba algatuse alusel asutatud ja mittetulundusühinguna avalikes huvides tegutsev vabatahtlik ühendus, mille põhitegevus on suunatud Eesti jalgrattaspordi arendamisele. · Eesti Jalgratturite Liidu asukoht on Tallinn ning tema tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik. · EJL on asutatud 9. detsembril 1989. a. ning ta on 1933. a. asutatud Eesti Kergejõustiku, Rattasõidu ja Veespordi Liidu, 1935. aastal reorganiseeritud Eesti Kergejõustiku ja Rattasõidu Liidu ning ENSV Jalgrattaspordi Föderatsiooni õigusjärglane. 2 Ardi Lepp Eesti Jalgratturite Liidu missioon · Organisatsioon ­ Jalgrattaspordi tasakaalustatud arendamine ja uute ideed...

Informaatika → Informaatika
11 allalaadimist
thumbnail
0
rar

VBA ülesanne

docstxt/12316236546461.txt

Informaatika → Informaatika
58 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Programmeerimine 2

docstxt/1279478951101372.txt

Informaatika → Informaatika
37 allalaadimist
thumbnail
11
docx

General-purpose computing on graphics processing units

GPGPU Referaat 2010 GPGPU Referaat 2010 SISUKORD GPGPU Referaat 2010 1. SISSEJUHATUS GPGPU (General-purpose computing on graphics processing units, mida nimetatakse ka GPGP ja vähemal määral GP²) on võimsate graafikaprotsessorite ärakasutamine massiivselt paralleelsete ülesannete lahendamiseks. Kuidas on GPU'd (graafikaprotsessorit) täiendatud, et GPGPU oleks teostatav ja milline GPGPU oma olemuselt on? GPGPU Referaat 2010 2. GPU PARANDUSED GPU funktsioonid on olnud traditsiooniliselt väga piiratud. Palju aastaid oli GPU harjunud kiirendama teatuid osi graafikakonveieril. Mõningad parandused olid vajalikud, et GPGPU oleks teostatav. 2.1 Programmeeritavus Programmeeritavad vertex ja fragment shaderid lisati graafikakonveierile, mis võimaldab mäng...

Informaatika → Informaatika
14 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Riistvara referaat Direct3D

TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLEDZ Infotehnoloogia osakond Kristi Metshein DIRECT3D Referaat Juhendaja: Rain Koor Taebla 2009 Mis on Direct3D? Direct3D on osa Microsofti DirectX API-st. Direct3D on saadaval ainult Microsoft erinevatele Windowsi operatsioonisüsteemidele (Windows 95 ja kõrgemad) ning on aluseks graafikale API Xbox ja Xbox 360 konsoolide süsteemides. Direct3D-d kasutatakse kolmemõõtmelise graafika renderdamisel seadetes, kus selle esitlus on oluline, nagu mängud. Direct3D võimaldab rakendusi töötama täisekraanil, mitte aknas kinni olevana, kuigi nad suudavad ka töötada aknas kui see on nii programmeeritud. Direct3D kasutab riistvara kiirendust kui see on kättesaadav graafikakaardil, võimaldades riistvara kiirendus kogu 3D renderdamist torujuhtme või isegi, vaid osaliselt kiirendusel. Direct3D paljastab graafika arene...

Informaatika → Informaatika
21 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades

TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Infotehnoloogia osakond Kristi Metshein INIMESE ARENDAMINE TEHNOLOOGIAT KASUTADES Referaat Juhendaja: Aimar Lints Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades Haapsalu 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. GEENITEHNOLOOGIA...........................................................................................4 2. MIND UPLOAD..............................................................................................

Informaatika → Informaatika
34 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Väline kõvaketas

===Väline kõvaketas===

Väline kõvaketas (inglise ,,external hard drive") on arvutiväline andmesäilitusseade.

[[Pilt:Buffalo HD-H250U2.jpg|pisi|'border'|Väline kõvaketas]]

Arvutisüsteemid on ajaga arenenud ning tekkinud on uusi erinevaid vajadusi, ohte ja olukordi, mis on teinud välised kõvakettad väga populaarseks. Välised kõvakettad on sama tüüpi kõvakettad, mida kasutatakse PCdes ning laptopides. Seda kasutatakse, samuti nagu arvutis, informatsiooni (andmete) hoiustamiseks ajutiselt või pikema aja vältel. Peamised erinevused välise kõvaketta ja arvutisisese kõvaketta vahel seisnevad selles, et väline kõvaketas asetseb arvutist väljas, on lihtsasti kaasaskantav ning tunduvalt turvalisem ja kindlam andmete talletamiseks.

---- __TOC__ ---- ===Välise kõvaketta ajalugu===

Esimesed välised kõvakettad tegid debüüdi hilistes 1950ndates. Neil oli 5MB vaba mälu ning nad käisid kaasas esimeste kommertslike IBMi süsteemi...

Informaatika → Informaatika
14 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Arvutiõpetuse konspekt

Loeng 1: · crtl ja - annavad kokku laheda "pehme" poolitamise · crtl, shift (see nooleke) ja tühik => pikk tühik st. · sõna aktiveerimiseks topeltklõps tema pääl. · mitu sõna korraga => hoia crtl klahvi all. · teatud osa aktiveerimine : aktiveerid esimese, hoiad shifti all ja lähed viimase juurde. · lõigu aktiveerimine : kolm klõpsu ühe sõna peal. · lõigu ees topeltklõps aktiveerib kogu lõigu. · ... · kui sõnaga palju formatit tehtud ja tahad teise sõna samasuguseks teha siis => sõna aktiivseks , home ribalt "format painter", kursor muutub pintsliks ja vajuta soovitud sõnale ja see muutub esimesega identse formatingiga. · kiirelt teksti lõppu saab - Crtl ja end · uus dokument => Crtl ja n · Crtl ja home saab algusesse · laad- nagu munder mis ...

Informaatika → Informaatika
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Referaat ''Skanner''

Skanner (või ka skänner) on seade, mis optiliselt skaneerib pilte, trükitud teksti, käekirja või objekti ja teisendab selle digitaalseks pildiks. See on umbes arvutiploki suurune, pealt ülestõstetava kaanega. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse, skanner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogu paberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile. Graafiline kujutis tuleb muuta signaalijadaks, milleks kombitakse kujutist rida-realt valguskiirega (skaneeritakse), registreerides pinna heleduse või ka värvuse muutused. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Nimetus "skanner" tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab "silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama". Kõikidel sellesse kategooriasse kuuluvatel seadmete...

Informaatika → Informaatika
30 allalaadimist
thumbnail
7
txt

Paralleelülekandega loendur mooduliga 10, -1

$ 3 5.0E-6 1.500424758475255 50 5.0 50 150 1104 16 1200 16 0 2 0.0 150 1104 72 1200 72 0 2 0.0 150 1104 128 1200 128 0 2 0.0 150 1104 184 1200 184 0 2 5.0 L 968 0 888 0 2 1 false 5.0 0.0 L 968 112 888 112 2 1 false 5.0 0.0 I 968 0 1040 0 0 0.5 I 968 112 1040 112 0 0.5 w 1040 0 1104 0 0 w 968 200 1104 200 0 w 1104 88 968 88 0 w 968 112 968 88 0 w 1104 0 1104 56 0 w 1104 112 1088 112 0 w 1040 112 1088 112 0 w 1088 112 1088 32 0 w 1088 32 1104 32 0 w 968 112 968 200 0 w 968 0 968 32 0 w 968 32 1056 32 0 w 1056 32 1056 144 0 w 1056 144 1104 144 0 w 1056 144 1056 168 0 w 1056 168 1104 168 0 152 1072 664 1072 728 1 4 0.0 150 1024 600 1024 648 1 2 0.0 150 1056 600 1056 648 1 2 0.0 150 1088 600 1088 648 1 2 0.0 150 1120 600 1120 648 1 2 0.0 w 1024 648 1056 664 0 w 1056 648 1064 664 0 w 1088 648 1080 664 0 w 1120 648 1088 664 0 w 1264 648 1232 664 0 w 1232 648 1224 664 0 w 1200 648 1208 664 0 w 1168 648 1200 664 0 150 1264 600 1264 648 1 2 0.0 1...

Informaatika → Informaatika
153 allalaadimist
thumbnail
0
py

Redi eriülesanne (lausearvutus)

docstxt/1328442129101372.txt

Informaatika → Informaatika
17 allalaadimist
thumbnail
0
sb

SCRATCH Kodutöö

docstxt/134970491016.txt

Informaatika → Informaatika
49 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Praktikaaruanne - INFOTEHNOLOOGIA SÜSTEEMIDE ARENDAMISE ÕPPEKAVA

EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ PRAKTIKA ARUANNE PEETER LUMP INFOTEHNOLOOGIA SÜSTEEMIDE ARENDAMISE ÕPPEKAVA Juhendaja: T. Järvi Konsultant: M. Tamm Tallinn 2011 Sisukord 1 Sisukord 1 Sisukord ....................................................................................................................... 2 2 Praktikaettevõte............................................................................................................ 4 2.1 Tegevusvaldkond .................................................................................................. 4 2.2 Keskuse struktuur .................................................................................................. 4 2.3 Divisjonide Põhiülesanded ...............

Informaatika → Informaatika
170 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Interneti Ajalugu

Tallinna polütehnikum Interneti ajalugu ******* ******* Juhendaja: ***** **** Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet. Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark, mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku. ARPA-t aastail 1965­1967 juhtinud direktori Charles Herzfeldi sõnul oli ARPAneti loomise põhjuseks pigem frustratsioon, et USA-s oli piir...

Informaatika → Informaatika
12 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Praktika aruanne

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD 09 Taavi Metsvahi PRAKTIKA ARUANNE Aruanne Juhendaja: A. Sillak Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09 UUEMÕISA 2010 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Labor 4..........................................................................................................................3 1.Töövahendid........................................................................................................... 3 2.Tunni sisu.......................................................................

Informaatika → Informaatika
28 allalaadimist
thumbnail
6
doc

ISS0050 Mõõtmine, kodutöö I, variant 3034

Tallinna Tehnikaülikool ISS0050 Mõõtmine I ­ kodutöö 1 Variant nr 3034 Tallinn 2009 2 1. Osutmõõteriistaga M1107 mõõdeti signaali mõõtepiirkonnal 7,5 V, lugem oli 113,5 jaotust. Andmed: Täpsusklass: t = 0,2 (mõõteriista passist) Skaala: s = 150 jaotust (mõõteriista passist) Mõõtepiirkond: m = 7,5 V Lugem: l = 113,5 jaotust Pinge: m U = l s 7,5 U = 113,5 = 5,675 150 Mõõteviga: t U = ± m 100 0,2 U = ± 7,5 = ±0,015 100 Vastus: U = ( 5,675 ± 0,015 ) V 2. Firma Agilent multimeetriga tüüp 34410A mõõdeti alalissignaali. Näit piirkonnal 100 V oli -27,6800 V. Viimasest taatlusest oli möödas 4 kuud. Andmed: Mõõtepiirkond: m = 100 V Näit: U = -27,6800 V Viga: ± (0,0035 + 0,0006) Mõõteviga: U viga m viga U = ±...

Informaatika → Informaatika
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun