Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sugupuu tabel näidis 1-2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maetud, emapoolne, isapoolne, sugulus, huvialad, kadri, poolvend, elsa, anderson, majas, käisin, hauaplaat, kiroviVõru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
pikkuseks on 1,58 m. Vanaema oli peres kolmas tütar. Vanem õde Linda oli sündinud 1924.a. Linda elab praegugi Raitsil ning on suguvõsa kooshoidja. Keskmine tütar Silve sündis 1925.a. Silve suri 1999. a. Vanaema ema nimi oli Julie-Marie (edaspidi mamma Juuli) ning isa nimi oli Albert (edaspidi papa). Raitsi on tänaseni suguvõsa kokkutulemise paik. Seal käiakse jõulude ajal, aastavahetusel ning lapsed on veetnud enamuse suvevaheaegadest Raitsil. Suguvõsa liikmed on maetud Puhja surnuaeda. Foto 1. Nn. nelja põlve foto. Mamma ja papa on teises reas, vasakult äärmised. Foto tehtud 1931. a. Foto pärineb perekonna arhiivist. 5 KOKKUVÕTE Minu uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna vana ema ja vanaisa elulood , ühine elu ning leida seosed meie suguvõsa ning Eesti ajaloo vahel. Vanaema ja vanaisa sündisid mõlemad 1931. a. Vanaema oli maalaps, vanaisa linnalaps
esivanemate hulgas päriseestlasi, mis võibolla seletab tema käitumises ja loomingus esinevaid ebaeestilikke jooni. Nora K. isa Jaan Raudsepp (1877 1961) on pärit Eoste külast Põlva lähedalt. Põlva lähedal elab palju Raudseppade suguvõsa esindajaid, kes on kauges suguluses ka naaberkülas Himmastes elanud ja elavate Hurtadega (sh. Jakob Hurt). Abiellumise kaudu on Raudsepad seotud Astidega (sh. Karl Ast), sugulus on ka Zirnaskitega Räpina poolt seda perekonnanime kandis Nora Raudsepa vanaema Ann. Nora Raudsepa ema Marie (1881 1971) neiupõlvenimi oli Jänes, tema ema Anna neiupõlvenimi omakorda Schulzenberg. Üks Anna Schulzenbergi õdedest Ida oli kirjanik Arvo Mägi ema. Jänesed on pärit Mulgimaalt. Schulzenbergid on pärit Hallistest, üks neist, Martin Schulzenberg oli Venemaa esimese duuma saadik Liivimaalt.
Heinamaast osa oli Laeva jõe äärne luht, teine osa 1,5 km kaugusel olev metsaheinamaa nn. Hundiheinamaa.Kodu rajati maantee ja jõe vahele. Maa oli madal, sellepärast veeti pinna tõstmiseks hobusega palju mulda juurde. 3 Esimene ehitis oli saun. Teisena ehitati laut, küün ja ait, mis asusid ühe katuse all. Elumaja ehitati alles 1928 aastal, Helvi sünniaastal. Elumaja oli sindlikatusega palkmaja. Majas oli väike esik, sahver, köök ja kolm tuba. Mõned aastad hiljem ehitati võlvitud laega raudbetoonist kelder. Veel hiljem, umbes 1936. aasta ehitati omaette ait ja puukuur küüni kõrvale. Lauda kõrval olev ait kohandati talliks (Lisa 1. punkt 2). 1.4 Sõja aastad 1940. aasta toimus riigipööre. Eestimaal kehtestati Nõukogude kord. Seejärel 1941. aasta algas sõda. Sõjasuvi oli raske. Mööda teed liikusid põgenenud, sõjaväelased ja tankid. Lennukid pommitasid liikuvaid voore
VÕRU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ilmar Valge ELULUGU UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: GEIDY JUKS 12. KLASS JUHENDAJA: TIIT VAHER VÕRU 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Minu uurimistöö pealkiri on ,,Ilmar Valge elulugu''. Valisin sellise teema sellepärast, et tuletada meelde ja jäädvustada mälestused oma vanaisast. Samuti tutvusin uurimistööd tehes vanaisa lapsepõlve- , kooliaastate- ja kodukohaga. Mina oma lapsepõlve veetsin vanaisa seltsis. Ta oli kõige lähedasem vanavanem mulle. Seega on mulle oluline temast rääkida ja tuletada meelde kõike head, mis praeguseks juba ununenud on. Töö eesmärgiks oli kirja panna vanaisa elukäigud. Selleks kogusin kokku vanad fotod ja otsisin informatsiooni kooli kohta, kus vanaisa õppis. Küsitlesin ka inimesi, et teada saada lapsepõlve ja tö
palju halvemaks, sest haava tekkis nakkus, ja samal õhtul, 29 tundi pärast enda tulistamist, ta suri. Theo kinnitusel olid tema viimased sõnad: "Kurbus kestab igavesti." Vincent van Gogh maeti 30. juulil Auvers-sur-Oise'is. Matus oli rahvarohke: seal oli mitukümmend tuttavat ja kohalikku, sealhulgas Theo van Gogh, doktor Paul Gachet ja teisigi, keda van Gogh oli maalinud. Pärast matust halvenes ka Theo tervis kiiresti, sest ta põdes süüfilist. Theo suri 25. jaanuaril 1891 ja on maetud Vincenti kõrvale. 5 Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Pärast surma kasvas kiiresti van Goghi kuulsus kunstnike, kunstikriitikute, -kaupmeeste ja -kogujate seas. Pärast surma korraldati tema mälestusnäitused Brüsselis, Haagis, Pariisis ja Antverpenis.
Kuressaare Gümnaasium Anni Kassuki emapoolne suguvõsa Uurimistöö Autor: Anni Kassuk, Xe klass Juhendaja: Madli-Maria Naulainen Kuressaare 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 I SUGUVÕSA UURIMINE.................................................................................................................5 1.1 Mis on genealoogia?...................................................................................................................5 1.2 Genealoogia ajalugu ja areng..................................................................................................... 5 1.3 Suguvõsa uurimine Eestis...........................................................................................................7 1.4 Kuidas suguvõsa uurida?.............
· 1950 satub põlu alla, teda laimatakse, süüdistatakse, palju kriitilisi kirjutisi, ei saanud oma teoseid avaldada · 1953 Stalin sureb · 1956 Tuglase au taastatakse, teda hakatakse jälle ülistama · Tervis elu lõpuni väga halb, uudisloominuga ei tegelenud, vaid redigeeris vanu teoseid · inimesed käisid ringi ja kartsid, et neid võidakse kohe külmale maale saata. Alati valmis pakitud kohvrid · Tuglased elasid Underi majas, mis nüüd on majamuuseum · Kõikidel tema novellidel sarnased teemad ja ideed, mis tulevad euroopast · analoogilised sõlmsündmused-vastu oma saatusele, tundmatus maailmas lüüasaamine, lõpplahendus katastroofiline · tüüpilised tegelased-agressiivsed valitsejad, passiivne lihtrahvas, lapsed, loomad · Looming: Marginaalia, tähelepanekud elust, I hakas tähelepanu pöörama vormile
pärines Hannoverist ja peatus tol ajal Liivimaal. Ta oli 15 aastat vanem kui abikaasa Alexander-Georg-Gottlieb. Tal oli esimesest abielust väike poeg Julius de la Nöe, kes varases lapseeas suri ja puhkab Riidajas perekonna kalmistul. 1825. a. põles maha Suure-Kõpu mõisa elumaja. Mõlemas tütred hilisemast abielust Alexandrine (Alla) ja Mathilde abiellusid hiljem. Juliane von Stryk suri pärast 17 aastat kestnud abielu 25. märtsil 1825. Ka tema on maetud Ridaja kabelisse. Alexander-Georg- Gottlieb elas palju aastaid lesena ja pärast Kõpu mõisa põlemist kolis üle Viljandi mõisasse. 15. mail 1836 (49-aastasena) sõlmis ta teistkordse abielu noore daamiga, kes vanuse poolest oleks võinud tema tütar olla. Helene von Maydell oli sündinud 12. detsembril 1814 (oli seega 22-aastane). See daam pärines Eestimaalt. Helene (teda kutsuti Nellyks) kinkis oma abikaasale 3 tütart ja ühe poja. Helene suri pärast õnnetut abielu 15.
aastani, sellest suurema osa aega Tartus, kus talle kuulus Raudsepa raamatukauplus Küüni tänavas, spordiriistade vabrik ja hulk muude ettevõtete (Tartu Pärmivabrik, a-s Extractor) aktsiaid. Perekond elas algul Tartus Tiigi tänaval (maja on sõjas hävind), siis ostis Jaan R. Tartu külje all asuva maja, mille 1912 oli soome arhitekti Valter Thomé projekti järgi lasnud ehitada Aino Kallas, kes seal, alguses Kallaste, siis Lastela nime kandvas majas kuni 1918. aastani ka elas. Seal majas möödusid Jaan Kaplinski esimesed eluaastad ja sealt on pärit tema elu esimesed suvised mälestused. Pere pid i Saksa sõjaväe nõudmisel majast lahkuma 1943. aasta lõpus. Nüüd on maja Kaplinskitele kui Raudseppade pärijatele tagasi antud. Raudseppade peres oli neli last, kellest üks, Mart, suri üliõpilasena. Leo õppis õigusteadust ja töötas juristina Tartus ja Tallinnas, hakkas hiljem ikka rohkem tegelema lauluga. Tütar Eva 4
KASUTATUD KIRJANDUS · Aunin, T., Listra, L. Mattisen, H. Väike maailmakirjanike leksikon. Tallinn: Virgela, 1990 · Hesse, H. Kokkuvõtlik elukäik,-H. Hesse, Lõputu unenägu. Tallinn: Eesti raamat, 1990. · http://www.sirp.ee/2002/26.04.02/Uudis/uudis1-3.html · http://www.jarva.ee/?action=article&ArtID=528 · http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?475 ELULUGU Hesse sündis Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Ta isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud Tartu ülikooli ja töötanud Paides kreisiarstina, onu olnud aga Oleviste koguduse pastor. Kodus sai Hermann Hesse sügavalt religioosse kasvatuse, mille autoritaarsus põhjustas Hesses hingelist segadust ning ajendas teda hiljem elus ja loomingus vaimsele allasurumisele vastu hakkama. Teiseks sai Hesse kodust kaasa huvi idamaade vastu: kirjaniku isa oli Indias töötanud, ema seal sündinud ja emapoolne
ägeda poisina, kes oskas enda eest seista. Byron oli väga kättemaksuhimuline ja pika vihaga; kakles tihti. Koolist sai ta hüüdnime Mrs Byroni Väike Lonkav Kurat. Lapsest peale domineerisid vaimsed huvid ta luges kõike, mis kätte juhtus, eriti huvitasid teda Idamaad; ka paistis ta silma hea jutustamisoskusega. Lisaks armastas ta tulirelvi, see andis talle kindluse enda eest seista, sest füüsiliselt polnud ta väga tugev. Kui Byron oli 10-aastane (1798), suri Byroni isapoolne vanaisa ning Byronist sai tohutu varanduse pärija ning Inglise peeri tiitli omanik. See tõi kaasa suuri muutusi poisikese elus uueks koduks sai esivanemate pärusloss Inglismaal Newsteadis Nottinghami krahvkonnas. Pärast seda vähenes ema mõju Byroni elus emal puudus väärikus, mis luuletajal endal oli eriti arenenud omadus, ja see pahandas teda väga. Byroni haridustee jätkus Harrow` kolledzis, mainekas koolis, kus vanemad õpilased
kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab mujalgi. Tripp on Kessu ustav sõber ja igapäevane mängukaaslane. Elavad nad kuskil-miskil puiesteel tumerohelisega valgeks värvitud helekollases majas. Südalinna poolt minna vasakut kätt ja südalinna poole tulla samuti vasakut kätt. Teist kätt nad üldse elada ei tahagi. Kui Kessu ja Tripp alles kohtusid, siis Tripp tutvustas Kessule tsirkuse elu. Tutvustas silmamoonutaja Paulo Picelli jt. Ühel päeval tahtis Kessu joonistada maja ja tänavat, kus ta elab. Maja seinad ja katus tulid aga jube kõverad ja Kessu tahtis minna joonlauda ostma. Ema andis talle raha. Võttis kaasa Trippi ja Picelli. Müüja oli aga jube tigeda näoga ja
veel vestelda, tütar sai aru, kelle hauast jutt, tegu oli mehega, kes kolhooside tegemise ajal ära tapeti, ja maeti küüni taha metsa kase alla, paari nädala eest olid matused, kuid hauale risti panna hukkunu naisel ei lubatud, seega viis ta sinna sületäie lilli igal aastal - teel koju oli palju okstraate, pidi ettevaatlikult liikuma - tütar möödus vanast talust, millesse käis piilumas, selles elas Ärna ja August, kes oli võõral maal sõjas, tema ema käis jälgimas, et kell majas ikka käiks, muidu saab poeg hukka, majja sisse naine tegelikult ei tohtinud minna, sest see oli ära võetud ja uksed kinni pandud, kuid tal oli võti, millega sisse hiilis salaja - tütar leidis raamatu ,,Hitler laste sõber" ja uuris seda, kui Augusti ema lahkus - ema jõudis tütrele järgi, mindi koos koju, nähti vanaema askeldamas, ema asus pihlakatest moosi tegema, suhkrut oli tol ajal vähe ja raske saada
haava tekkis nakkus, ja samal õhtul, 29 tundi pärast enda tulistamist, ta suri. Theo kinnitusel olid tema viimased sõnad: "Kurbus kestab igavesti." Vincent van Gogh maeti 30. juulil Auvers-sur-Oise'is. Matus oli rahvarohke: seal oli mitukümmend tuttavat ja kohalikku, sealhulgas Theo van Gogh, doktor Paul Gachet ja teisigi, keda van Gogh oli maalinud. Pärast matust halvenes ka Theo tervis kiiresti, sest ta põdes süüfilist. Theo suri 25. jaanuaril 1891 ja on maetud Vincenti kõrvale. 7 5. KUULSUS Pärast surma kasvas kiiresti van Goghi kuulsus kunstnike, kunstikriitikute, -kaupmeeste ja -kogujate seas. Pärast surma korraldati tema mälestusnäitused Brüsselis, Haagis, Pariisis ja Antverpenis. Järgnesid mõjukad ülevaatenäitused Pariisis (1901 ja 1905), Amsterdamis (1905), Kölnis (1912), New Yorgis (1913) ja Berliinis (1914). Nendel oli kunstnike
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
Jaan Poska kui pereisa Jaan Poska pere lugu on seotud Tallinna vanalinnaga, kus ta elas esialgu Pikk 49 ja siis Lai 5, ja mille viimane periood kandub juba Kadriorgu Liiva 8 majja. Kadriorgu kolimine oli perele pikemaajaline plaan, mis ilmselt ei täitunud nii kiiresti, kui esialgu loodeti. Tütar Veera mälestustest saame teada, et sellest Kadrioru majast oli peres juttu juba 1906. või 1907. aastal. Lastele tundus suure imena, et selles majas pidi neil olema elektrivalgustus "vajuta ainult nupule ja valgus hakkab lambis põlema". Liiva 8 asumine oli suur sündmus: võttis tükk aega, enne kui lapsed jätsid rahule elektrilülitid, süüdates ja jälle kustutades elektrilampe. Poska püüdis oma perele muretseda teisigi uue aja imesid. Poska maja õue rajati purskkaev ja lastele suureks imeks oli näiteks esimese tolmuimeja muretsemine perekonnale. Poskade peres teenijaks olnud
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest.............................................
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Matteuse evangeeliumi kohaselt sai talle siin osaks täielik läbikukkumine: Ja ta tuli oma kodukohta ja õpetas nende sünagoogis, nii et nad hämmastusid ja ütlesid: "...Eks ta ole see puusepa poeg? Eks tema ema hüüta Maarjaks ja ta vendi Jaakobuseks ja Joosepiks ja Siimonaks ja Juudaks? Ja eks ta õed ole kõik meie juures? Kust siis talle see kõik on tulnud?" Ja nad kõik põlastasid teda. Aga Jeesus ütles neile: "Kuskil ei austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma majas." Ja ta ei teinud seal kuigi palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast. Leonardo da Vinci. Maarja lapse ja püha Annaga. Louvre, Pariis Ka Jeesuse emapoolne vanaema Anna pole kunstiteostes sugugi harva esinev tegelane. Leonardo da Vinci Louvre'is paikneval maalil "Neitsi Maarja lapse ja püha Annaga" istub Maarja oma ema süles, kahe käega toetab ta poega, kes veel ei kõnni; viimane omakorda
Raamatust vaadates tundus just tema jutt ja nimi huvitavam kui teised. Gauss olevat ilmutanud oma matemaatilisi võimeid juba siis kui ta oli kolme aastane. Ta oli väga tark laps.Ta arvutas alati isaga koos arveid ja oli omapärane poiss. Gaussi aju kaalus kolm naela ehk 1492 grammi. Carl fr. Gauss Matemaatikute vürsti gaussi sugupuu oli kõike muud kui vürstilik. Ta sündis armetus hütis vaeste vanemate lapsena 30. aprill 1777 Braunschweigis. Isapoolne vanaisa Jürgen Gooss (1712-1774), vaene talunik oli kolinud Braunschweigi 1740 ning hoidis siin aednikuna oma pere kuidagiviisi hinges. Tema teine poeg, Gebhard Dietrich (1744-1808), oli Gaussi isa. Korraldas 1791.a. Gaussi esitlemise Braunschweigi hertsogile.karl Wilhelm Ferdinandile.Hertsog võttis Gaussi heatahtlikult vastu. Arglik, tagasihoidlikja pisut kohmakas poiss meeldis talle. Gaussile lubati kindlustada tema edasine haridustee. Aasta hiljem immatrikuleeris noormees
ISESEISEV TÖÖ nr 2 (Laps ja lapsevanemaks olemine ning kodu ja argielu põhjal; pt 4,5) Palun vasta alljärgnevatele küsimustele. Arutelu ei pea olema pikk. 1.Meenutage, kuidas vastati lapsepõlves teie küsimusele, et kust lapsed tulevad? Kuidas vastaksite sellele küsimusele nüüd, kui küsijaks on 4-5 a laps. Mõeldes küsimusele ja üritades meenutada, ei tulegi meelde, et oleksin seda ise vanematelt kunagi küsinud. Olin varakult nii tark ja lugesin palju raamatud ning jälgisin teles reklaame. Oskasin sellele huvi tekkides juba ise vastuse leida. Kui minult küsitaks, vastaksin nagu on. Ütleksin, et naise ja mehe vahelisel seksuaalsuhtel või sugulisel teel, mis juhtub peale abiellumist (rääkides varakult lapsele abielu olulisusest ja olemasolust ning lootes, et see lapseni jõuab ja suurena tema tõekspidamistes ja põhimõtetes kajastub). 2.,,Palju õnne. Te ootate last" Millised võiks olla esmased mõtted naisel või mehel seda lauset kuuldes? (Valige M või N vasta
Viimane poeg sündis tal aastal 1884, kelle nimi oli Max, kuid ta oli elamisvõimetu. Lydia Koidula on aga oma esimese pojaga reisinud Saksamaale, (oma tütre Hedda jättis ta Jannsenite hoole alla), kui Eduard Michelson sai oma erialadel täiendõpet. Kui Saksamaal olles Viinis sündis Koidulale kolmas tütar, siis olukord muutus kriitiliseks, sest majaomanik (selle maja omanik, kus nad parasjagu viibisid) keeldus korterit edasi üürimast põhjendusega, et väikesi lapsi oma majas ei talu. Seda kuuldes Jannsen tuli otsekohe neile Viini järgi ja viis nad Tartusse, enne kui Michelson oma õpingutega lõpule jõuab. Tartus aga juhtus õnnetus - Koidula poeg Hans suri leetritesse ja see oli kõigepealt Koidulale endale kui ka teistele pereliikmetele suureks tragöödiaks. Kui Koidula tagasi Kroonlinna suundus, võttis ta oma poja haualt siidkotikese- täie mulda. Kroonlinna tagasi jõudes Lydia tervis halveneb, kuid ta võtab oma deviisiks ,,kannata ja tööta!’’
Eestlased ei olnud ise oma peremehed ja see mõjutas ka õpetajatööd. Koolidel tuli välja sõeluda see, mida tuli õpetada, ja see, kuidasmoodi ,,oma asja'' edasi viia. Märjamaa keskkoolis õpetas Jõgisalu looduslugu, keemiat, saksa keelt, vajaduse korral ka eesti keelt ning korraldas õpilastele looduseteemalisi matku. 1954. aasta suvisel matkal kohtus ta Puhtu laiul professor Erik Kumariga, kes kutsus Jõgisalu Looduskaitse Komisjoni juurde. 1957. aastal abiellus Harri Jõgisalu Elsa Milliga. Jõgisalude perre sündis tütar Miina 1958. aastal, kes lõpetas Märjamaa Keskkooli 1976. aastal. Miina sai kõrgema hariduse Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogika erialal ning tänaseks töötab Türi Muusikakoolis, kus annab klaveritunde ja muusikaajalugu. 1.5 Kirjanik Ühel päeval, Harri Jõgisalu mäletas seda hästi, tuli Märjamaa keskkooli õpetajatetuppa tuttav,
Valga Gümnaasium August Kitzberg (29.12.1855 10.10.1927) Referaat Koostas: Liisi Eelsaar 2 Valga 2009 Sisukord............................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 Lapsepõlv...................................................................... 4-5 Elulugu..............................................................................6 Looming.......................................................................7-10 Kirjanduslik tegevus.............................................................7 Draamalooming..................................................................8-9 I Draamaloomingu algus...............................................
1917 lõpul on G juba Tartus Postimehes ja avaldab rohkesti teravaid kirjanduslikke artikleid. Vabadussõjast võtab osa sõjaväeametnikukirjasaatjana. 1920-1922 on G Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibib seejärel 1922-24 välismaal (Saks, Pr ja It) ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, pärast seda kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. 1944 põgeneb Rootsi. Sureb 1960, maetud Örebro kaimistule. Looming 1909-1924: Romantiline laad, erandlikud karakterid ja hingeseisundid. Üldtuntuks saab seoses Siuruga. Selle perioodi teosed: Klounid ja faunid (följetonikogu, 1919) Saatana karussell (novellid, 1917) August Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928) Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Piiblinimede populaarsus kolmekümnendatel ja tänapäeval Aastatöö Secunda aste Koostaja Emma Reinhold Juhendaja Gerli Laur Pärnu 2009 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1.1. Statistika...........................................................................................................................6 1.2 Ristimine........................................................................................................................... 7 2. NIMED .................................................................................................................................
1922 „Lapse sünd” rahvaluuleline ballaad, luulekogu „Kõik on kokku unenägu” Seejärel pikem paus, pühendus õpetamisetööle ülikoolis. Ilmusid mõned valikkogud. Nõukogude ajal puhkes sõda, sõjakeerises sai kodu pihta. Suurem osa tema käsikirjadest ja materjalidest põles ära. 1944. a õnnestus Soome kaudu Rootsi põgeneda. 1950 viimane luulekogu „Tuli ja tuul”. Suri 1965. aastal, maetud Stockholmi Pilet 3 1. Antiikteater – tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg, Sophokles ,,Kuningas Oidipus” VANAKREEKA TEATER – koosnes kolmest osast: orkestra e ringikujuline tantsuväljak, ajutine hütitaoline ehitis ehk skene, kus näitleja saaks oma välimust muuta (tähtsaimaks oli tegelastüüpi iseloomustav mask), kolmandaks osaks oli theatron ehk vaatamispaik. Laugjalt tõusval maastikul oli alguses. Enamasti mereranniku lähistel, hiljem jätkati seda ehitustüüpi
kaduma. ,,Ei juhtunud midagi" baasidelepingust, et tava inimesele ei tähendanud need midagi. Kuidas mõjutas inimeste tavaelu sõda. Septembris 1939 oli maailmasõda käimas/algas, aga tavainimese jaoks ei muutunud midagi. Selle maani olnud tavaline pagulus kirjanik. Pagulus proosa kõige kõvem tegija. 1953, Stalini surm. ,,Hingede öö" Sürrealistlik romaan. eesti modernistlik romaan. Tegevus leiab aset vana-aasta õhtul Surnud mehe majas (u kell 23.00 00.05). teos koosneb kahest osast. Üks mees hulgub mööda tänavaid ja otsustab sisse minna majja, kus on piletitega toimuv uus aasta õhtu pidu. Majas hakkab toimuma midagi kummalist. Mees pole varem seal majas olnud, aga kõik seal tunduvad teda teadvat. Kõik nagu oleks teda sinna majja ootavat. Ühes saalis mängitakse näidendit, mille ta oli nooruses kirjutanud. Kuuleb kontserti mida ta oli kunagi kuulanud. Rännak ei toimu välismaailmas vaid mehe sees
inglise, prantsuse keelt ja ka aritmeetikat, muusikat ja kunsti. Ema nõudmisel keelati tüdrukul võõrastega rääkida ja avalikult nutta. Seda arvestades oli tema esimene nõudmine kuningannaks saamisel üks tund omaette iga päev ja eraldi magamistuba. Ta ise meenutab oma lapsepõlve õnnetu ja eraklikuna, kaasajal aga arvatakse, et tegelikult see päris nii ei olnud. Ta seltsilisteks olid ema poolt poolvend Carl ja poolõde Feodora, viimasega oli ta elu lõpuni lähedane. Kui aga Victoria sai kuningannaks, siis küsis ta ema alati, kas ta võib teha üht või teist. Peale ema surma ütles Victoria, et ta ei teadnudki, kui palju ta oma ema armastas. 1.3 Victoria ja Alberti pulmad Nad abiellusid 10.02.1840. Victoriast algas traditsioon kanda pulmas valget pruutkleiti. Enne kanti pulmas enda parimat kleiti, olenemata värvist. Pulmatort kaalus sada kolmkümmend kilo, oli ligi
KONSPEKT Marcell Proust 10 juuni 1871- 18 november 1922. Pärit rikkast perest. Õppis Sorgonnis. Elas suurlinna elu. Avaldas kunsti ja kirjandus kriitikat. Katsetas luuletamist. 35-aastasena loobus astma pärast ühiskondlikust elust ja pühendus romaani kirjutamisele. Kavatses kirjutada 7osalise romaani, 16 köidet: ,, Kadunud aega otsimas" . Teoseid iseloomustas süvapsühholoogiline analüüs. Tekst on üles ehitatud jutustaja mälestusele Prantsusmaa peenemast seltskonnast, kellesse ta ise suhtus irooniliselt. 1912 valmis 1.osa, mille pidi avaldama oma raha eest. 1913 ,,Svanni armastus" , ,,Soodam ja Gomorra". Seda nimetatakse impressionismiks. Virginia Woolf ( 1882-1941 ) Tema isa oli tuntud biograaf. Kodus oli rikkalik raamatukogu. 1912 abiellus ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos asutas kirjastuse. 1922 ,, Jakobi tuba" . Loobus korrapärasest süzeest. Oli andekas esseist. 1929 ilmus esseede kogu ,,Oma tuba". 20.saj feministl
1944 põgenes Rootsi. ,,Hääl varjust" 1927, Rõõm ühest ilusast päevast" 1928, ,,Õnnevarjutus". Olid luulekogud. 1981 ilmus tema loomingut kokku võttev luulekogu ,,Mu süda laulab". Ta kirjutab hinge- ja meelterõõmust. Ta kuulutab eluküllust, armastust ja õitsemist. Tema sonettides võib märgata ka erootilisust. Luule on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, rootsi jne keeltes. Eesti Kirjanike Liidu asutajaliige. Suri Stockholmis ja on maetud sinna samasse. Hiiumaale on püstitatud tema mälestuskivi. See oli Underile väga kalliks kohaks. Tal olid ka õed ja vend. Marie oli peres kõige noorem laps. Arbujad Ants Oras on välja toonud 4 põlvkonda: Nooreestlased Siurulased ja tarapitalased Orbiitlased Arbujad Arbujate liikumisse kuulusid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viiding. 1938aastal ilmus arbujate antoloogia, toimetajaks Ants Oras
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT ,,2 GRAMMI HÄMARUSENI" DIANA LEESALU Liisi Remmet 9.klass Rakkes 2008 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Ümberjutustus 5-7 Mõtted ja tsitaadid 8 Kasutatud kirjandus 9 3 Sissejuhatus Tegelikult valisin ma selle raamatu juhuslikult. Olin kuulnud, et see on väga hea raamat ning mõtlesin, et võiks kunagi selle läbi lugeda. Kuna see oli ka üks kohustuslikkudest raamatutest, oli põhjus seda raamatukogust küsida. Olen väga rõõmus, et
annaabi.ee 
