Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Subkultuurid Eestis (Emod)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
subkultuur, emod, emode, kultuuril, subkultuurid, tavaliste, omaette, suhtle, niiöelda, riideid, pööra, teistega, eneseteadvus, enesehinnang, uhkust, levimist, omaseid, massimeedia, rahuliku, sotsioloogiasse, seminar, väljendamiseks, eiramine, noorukid, kitsaid, pükse, kuube, rahulikud, tunnevad, meelerahu, riietuma, unustada, muresid, poisseselle üle ära kellelegi teisele. *Tootmisvahenditest võõrutamine loob klassivõitlust: enamus ei saa lubada endale asju, mida nad on teinud. Minu töö väärtus ei ole seotud asjade väärtusega, mis ma toodan. See vahe, mis jääb üle, on kasum. Kapitalism peaks seega ajama vajadused loomulikkuse olukorrast/loodusest välja kultuuri osaks ja neid rikastama. Kuid see nii ei lähe - ainuke tõeline vajadus on raha. Vajadused ei ole enam eesmärk omaette vaid vajadused on ettevõtja tööriistad uue raha tegemiseks Marxi ja teiste kirjutistes on tarbijat võrreldud vahest liiga tugevalt romantilise mittevõõrandunud inimesega. Marxi jaoks on tarbija täiesti võõrandunud ja täiesti abstraktsioonide poolt juhitud. Vanasti oli ikka parem - inimesed tootsid enda jaoks, ilma turu vahenduseta, olid meistrid oma alal. Veidi ülepingutatud? Sest lõppeks nägi ka Marx ette, et eesmärgiks on asjade tootmine oma vajaduste
1) Arnoldi kultuurianarhia kaks põhimõistet (rahva ja kultuuri suhe romantismis?). Leavis Kultuur - teadmiste varamu (parim, mis maailmas loodud) peab kindlustama Jumala mõistuse ja tahte valitsemise. Sellest tuleb välja, et kultuuril on teatud kasulik aspekt. Sa tead, mis on parim ja sa oskad seda rakendada õige eesmärgi nimel. Mõtlemise ja lugemise kaudu saab tunda, mis parim maailmas. Mida kultuur tähendab Arnold'i jaoks: võime ära tunda, mis on parim parim ise, mis inimene on loonud parima rakendamine igapäeva elus parima poole püüdlemine (!) Need neli aspekti käivad koos Arnoldi jaoks. Anarhia on popkultuuri vastand. Kultuur juhib, suunab ja distsiplineerib. Kultuur on viis mille kaudu on võimalik valitseda
käitumist. • Igast inimesest, vaatamata rassile, klassile jne võib saada hälvik või kurjategija. Sotsialiseerimise elemendid Kõige rohkem uuritakse järgmiste sotsaliseerimise elementide mõju kriminaalsele karjäärile: • Perkond • Kool • Eakaaslased • Kirik Sotsiaalse protsessi teooriad Õpiteooriad Diferentsiaalsete assotsiatsioonide teooria (Sutherland) Alaealiste õigusrikkujate (delkventne) subkultuur (A. Cohen) Võimaluste teooria (Cloward & Ohlin) Neutraliseerimise teooria (Sykesja Matza) Kontrolli teooriad Sotsiaalse kontrolli teooria (Hirschi) Enesekontrolli teooria (Gottfredson ja Hirschi) Märgistamise teooriad ehk sotsiaalse reaktsiooni teooriad Märgistamine(Howard Becker) Primaarne ja sekundaarne deviantsus(Lemmert) Diferentsiaalsete assotsiatsioonide teooria 1.
Rahva enda oma pole, seega on peale surutud. 05.09.2013 M. Arnold Populaarkultuuri käsitlemisel on klassiaspekt täitsa olemas. "Kultuurianarhia", anarhia tänapäeva mõistes popkultuur. Kultuur on tema jaoks teadmiste varamu. "Kultuur on parim, mis on maailmas mõeldud ja öeldud." "Kultuuri kohalolek peab kindlustama jumaliku korra valitsemise maailmas" Kultuur peab võtma rolli, mida varem religioon täitis. Religioon on kadunud. Teisalt kultuuril on roll täita jumalikku korda vms. Ta kultuurimudel on tüüpiline elitaarne mudel kultuuriga saab masse valitseda. Arnoldi kultuurikonseptsioon: - Kultuur on inimese võime ära tunda parimat, mis on olemas. - Kultuur tähendab parimat ennast, mis on parim. - Kultuur kui parima rakendamine - Parima poole püüdlemine Nagu ka Herder, ta arvab et kultuuride paljusus on tore küll, aga ainult siis kui kultuur ei lähe oma piiridest välja, teab kuhu ta kuulub.
mõiste sees. Tema raamat oli ,,Culture and Anarchy" 1869 (algselt kultuur ja tema vaenlased). Selles raamatus pakkus ta välja oma kultuuri definitsooni ja uuris anarhiat. · Kultuuri mõistet nägi ta üldiselt kahte moodi. 1. Kultuur oli talle teadmistevaramu. Ta ültes: ,,Parim, mis maailmas on mõeldud ja öeldud". 2. Kultuuril on omadus kindlustada jumala tahte valitsemist maailmas. · Seega on kultuur lisaks teadmistevaramule ka miski, mis kindlustab jumalikku korda. · Kultuur on moraalselt kasulik. · Kultuur pole kogum tekste või saavutusi või väiteid, ta on sotsiaalselt toimiv ja kasulik. Ta hoiab korda, muudab inimese paremaks. · Kultuur tähendab seda, et teadmised on head ning neid ka rakendatakse.
teavad, kellega suhtlema peavad. Produktiivsus ja rahulolu eriti kõrge (jagavad norme ja väärtusi), juhitavus läheb suhteliselt kehvaks – kui asjad töötavad, pole vaja juhti, kes sinna „oma nina topiks“. 19. Millised on kolm autoriteedi tüüpi Max Weberi järgi? Mis on nende tugevused ja nõrkused? Max Weberi autoriteeditüübid: (küsis: „miks me allume uuele korrale?“, „mille abil valitsevad valitsejad?“) Autoriteeditüübid moodustavad omaette süsteemid, mis pole juhuslik. Peame vastame küsimustele: mis on selle autoriteedi allikas; millist kuuletumist see autoriteet toodab; milline on administratsioon; mille abil valitsetakse (vahendid). • Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): Aluseks on seadused. Ainuke juhtimistüüp, kus autoriteet ise allub seadustele. Toodab usku seaduste õigsusesse, legitiimsusesse. Valitseb bürokraatiku administratsiooni abil – inimesed valitud kompetentsi järgi.
teavad, kellega suhtlema peavad. Produktiivsus ja rahulolu eriti kõrge (jagavad norme ja väärtusi), juhitavus läheb suhteliselt kehvaks kui asjad töötavad, pole vaja juhti, kes sinna ,,oma nina topiks". 19. Millised on kolm autoriteedi tüüpi Max Weberi järgi? Mis on nende tugevused ja nõrkused? Max Weberi autoriteeditüübid: (küsis: ,,miks me allume uuele korrale?", ,,mille abil valitsevad valitsejad?") Autoriteeditüübid moodustavad omaette süsteemid, mis pole juhuslik. Peame vastame küsimustele: mis on selle autoriteedi allikas; millist kuuletumist see autoriteet toodab; milline on administratsioon; mille abil valitsetakse (vahendid). · Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): Aluseks on seadused. Ainuke juhtimistüüp, kus autoriteet ise allub seadustele. Toodab usku seaduste õigsusesse, legitiimsusesse. Valitseb bürokraatiku administratsiooni abil inimesed valitud kompetentsi järgi.
teavad, kellega suhtlema peavad. Produktiivsus ja rahulolu eriti kõrge (jagavad norme ja väärtusi), juhitavus läheb suhteliselt kehvaks – kui asjad töötavad, pole vaja juhti, kes sinna „oma nina topiks“. 19. Millised on kolm autoriteedi tüüpi Max Weberi järgi? Mis on nende tugevused ja nõrkused? Max Weberi autoriteeditüübid: (küsis: „miks me allume uuele korrale?“, „mille abil valitsevad valitsejad?“) Autoriteeditüübid moodustavad omaette süsteemid, mis pole juhuslik. Peame vastame küsimustele: mis on selle autoriteedi allikas; millist kuuletumist see autoriteet toodab; milline on administratsioon; mille abil valitsetakse (vahendid). • Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): Aluseks on seadused. Ainuke juhtimistüüp, kus autoriteet ise allub seadustele. Toodab usku seaduste õigsusesse, legitiimsusesse. Valitseb bürokraatiku administratsiooni abil – inimesed valitud kompetentsi järgi.
(Benjamini jaoks on revolutsioonid maailma päästjad). Ühe kultuuri ajalugu pannakse kokku teise poolt (näide: India muusika on meditatiivne ja diip). Selektiivne traditsioon töötab ajateljel ja ruumiteljel ka. Kultuur armastab rääkida püsiväärtuste kaudu: et aeg ei tee kunstile halba. Tegelikult ei ole kunagi kindel, mis jääb püsima ning kunstiteoseid ei saa käsitleda absoluutselt. Kunsti iseseisvus kunsti hakati tõlgendama omaette 60`. Nt. muusikud ei teinud muusikat publiku, vaid rituaalide jaoks. Kunst võib olla ka poliitiline. Aura mõiste: kunstiteose aura ehk ehtsuse määr. Kunstiteose väärtus tuleb läbi kultuurirituaali. Kunsti tarbimisväärtuseks on Benjamini väitel kunstiteose unikaalsus (unikaalne selle aja ja ruumi piirides. Unikaalsus ei ole absoluutne). Kunstiteose ainukordne eksistents kohas, kus ta asub. Kunstiteose vahetusväärtuseks on selle ehtsus, autentsus. Viimast võib olla rohkem või vähem
ületada seatud piire 10 *kunagi tagasi arvati, et lapseiga läheb automaatselt üle täiskavanu eaks *Emile hakkas uurima puberteeti nn uuestis ünd *Rouseeou arvas, et pubetrteedi aega tuleks hoopis pikendada, et nn noore inimese kukkumist täiskasvanute maailma pikendada *R : haridusteed tuleks pikendada, mitte saata 15 aastased tööle jne *romantismi aeg Saksamaa Torm ja tung Goethe "Noore Wertheri kannatused" 1774 varasuremine sai omaette tunnused, sümboliks *T. Chatterton (17aastane) varane surm, mis aitas teha ta surematuks *Suur Prantsuse revolutsioon inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon üks põlvkond ei tohi suruda oma põhimõtteid järgmistele tekib noorteteadvus *19 saj Euroopa anarhism, sotsialism noorte liikumised *noored kujunesid turul omaette grupiks turumoodustis, keda sai teenindada Granville Stanley Hall (Ameerika psühholoog 18841924 )
nagu naine oli suhestatud mehega. Alam ja sõltuv. Kuni 50ndateni oli skuuter pealegi itaalia konnotatsiooniga - imelik mehelikkus, võõrapärane, oht inglise autotööstusele jne. Mis muutus aeglaselt, kuid kindlasti. 1955 oli autoshowdel mootorrattaid kordades skuutritest vähem. Hebdige: Ehkki ilmselge on teoreetiliselt, et inimesed omistavad asjadele tähendusi, siis metodoloogiliselt tuleb asju vaadata. Modide subkultuur aitas sellele kõvasti kaasa. Modernist sai käibesõnaks, tarbimise kasv ja tarbides saadav identiteet muutus igapäevaseks ja promotavaks. See, et tarbimiskultuur on seotud reklaamiga, pole mingi uudis, ilmselt. 4. Sotsiaalsetel eludel on asjad ehk asjad kannavad tähendust Võiks mõelda, mida tähendab üldse sõnapaar materiaalne kultuur. Mingis mõttes on tegemist vastanditega - materiaalne on justkui kultuurist väljas, selle vastand. Ära ole
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ....................................................
arengu eeltingimus on muutused inimeste käitumises, mis on ühesugususe korral võimatu. Rober K Merton ta näitab reljeefselt, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite seaduslikkuse, suunab oma liikmeid otsima ja kasutama ka ebaseaduslikke vahendeid. Thorsten Sellin kultuurikonflikti reooria erinevate kultuuride kokkupõrked võivad põhjustada kuritegelikku käitumist. Igal kultuuril on omad käitumisnormid ning osa tegusid, mis ühtede normide puhul on lubatud, on teiste järgi keelatud ja isegi kuritegelikud. Ning kui isik, kes on omandanud ühed normid, satub teiste normide mõjupiirkonda, siis võib ta toime panna kuriteo. Sykes ja Matza neutraliseerimine näitab, kuidas toimub kurjategija sisemine psüühiline kaitse. Kurjategijad omandavad neutraliseerimise meetodid, mille abil nad püüavad endale
füüsilist kastreerimist. Seda kasutatakse seksuaalkurjategijate puhul. Selle teema üle on ka palju arutatud, et kas ei mind liiga kallale inimeste õigustele, kui võtta temalt seksuaalaktiivsus maha. Sellise alternatiivse vahendi kasutamisel on peale jäänud mudel, et riik ei saa seda vahendit kasutada otse sunniviisiliselt, vaid kasutada saab ainult siis, kui jätab kuriteo toimepannud isikule valikuvõimaluse, kas ta nõustub tavaliste kriminaalmenetluses kasutatud sanktsioonidega või on ta nõus, et nende tavaliste sanktsioonide asemel rakendatakse tema suhtes keemilist kastreerimist. See on ka Eestis arutluse all. Tõenäoliselt peaks see ka siin toimima hakkama. Põhiline vastuväide on, et kas ikka saame piisavalt hästi jälgitud seda keemilsit kastreerimist, sest põhimõtteliselt on võimalik Kriminoloogia Jaan Ginter 2012
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii
Neis kultuuridefinitsioonides rõhutatakse eeskätt kultuuri sotsiaalset päritavust, mis on samas erinev bioloogilisest pärinemisest. Ajalooliste kultuuridefinitsioonide suurim puudus on, et nad kipuvad ülerõhutama kultuuri stabiilsust; Kroeberi & Kluckhohni arvates viitab "pärandi" mõiste kultuuri staatilisele käsitlusele. Raymond Williams teoses Resources of Hope (1989: 4) kommenteerib ajaloolise ja tänapäevase vahekorda kultuuris järgmiselt: Igal kultuuril on kaks aspekti tuntud tähendused ja arengusuunad, mida selle liikmed on omandanud ja uued tähendused ja tähelepanekud, mida testitakse. Need protsessid esinevad nii indiviidi kui ka ühiskonna arengus, nii looduses kui kultuuris mõlemad on ühtaegu traditsioonilised ja loovad. Kultuur tähendab nii tuttavaid, tuntud tähendusi kui ka õppimist ja avastamist. Sama ka kultuurisemiootikas kultuurile on omane nii mäletamine e
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
Ühiskonna areng ühiskond areneb madalamatelt kõrgematele vormidele; ühiskond muutub üha organiseeritumaks, mitmepalgelisemaks, jaguneb erinevateks osadeks, segmentideks (institutsioonid). Osad kujutavad endast suhteliselt iseseisvaid ja terviklikke moodustisi, millel on kindel struktuur, juhtimisaparaat, funktsioonid ja neist segmentidest lõpp-kokkuvõttes ühiskond moodustubki. Need osad asetsevad ühiskonnas korrapäraselt üksteise kõrval nagu lahtilõigatud torditükid, olles omaette üksused ja samas teatud tervikut moodustades. See, millisel tasemel üks või teine institutsioon on, seda tugevam on ühiskond ise ka. Mis paneb ühiskonna liikuma? tööjaotus ja selle olemasolu. Sellega kaasneb ühiskonnaliikmete ühtekuuluvustunne ehk solidaarsus. Mida enam on tööjaotus arenenud, seda kiiremini jõuab ühiskond ühelt arenguetapilt teisele. 2 liiki tööjaotust ja solidaarsust:
punkariga. Tänan oma juhendajat Helve Leesi. 3 1. PUNKKULTUURI TEKE JA OLEMUS Inglise keeles tähendab punk viletsat, kogemusteta noorukit. 60ndatel hakati kutsuma garaazis tegutsevaid lärmakaid noorte bände, kes tegelikult ei teadnud pillimängimisest midagi, sõnaga `punk`. Eestis mõistetakse selle all muusika- ja elustiili, mis teatud ajal oli üks väga tähtis subkultuur. Eestisse jõudis punk muusikastiilina tükk maad hiljem kui mujale maailma. Üks tõeline punkar-anarhist oli Hillar Mardo ehk Rumbold. Tänu punkarite mässumeelsusele olid nad alatihti pahandustes. Punkar paistis teiste seast silma oma riietuse ja ka soenguga. Punk oli tihedalt seotud anarhismiga ja anarhism oligi see mis punki edasi viis. Punkarid viljelesid punk-rocki ning see oli nende eneseväljendusviis. Muusika oli pungi juures väga oluline
tajumist. SapiriWorfi hüpotees reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt. selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms. (see mida me enda ümber koguaeg tajume väljendub ka meie keeles. mida kogeme elus peegeldub automaatselt keeles. nt: visiitabielu) 27. Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? HARJUTUS!!! Igal kultuuril on olemas ideed, mis sõnastavad ära selle ühiskonna jaoks tähtsad, väärtuslikud ja ihaldusväärsed asjad ja elu teised aspektid. Sellised abstraktsed ideaalid ja väärtused annavad inimeste käitumisele tähenduse ja suuna nende sotsiaalses maailmas. Normid on käitumisreeglid, mis väljendavad neidsamu kultuurilisi väärtuseid ja ideaale
siis on vajalik noorte jaoks erinev poliitika. Kui mitte, siis on noori ja täiskasvanuid eristav joon sündmuse esmakordsus (noored) ja kordus (täiskasvanud). Kui räägime noorte kodutusest (Noored kodutud vanadest eraldatud. Noored – narkarid; vanad üldiselt alko või psüühiliste probleemidega.), rasestumisest, narkotarbimisest vms, siis on vaid osa neid nähtusi kirjeldavaid tunnuseid omased ainult noortele. Noorte subkultuur Nii nagu täiskasvanud nii ka noored ei soovi kultuuritarbimise “valmispaketti“, vaid koostavad selle eri sündmusi, stiile, nähtusi segades ise. Klubikultuur kui noortekultuur on seotud elutsükliga (inimese vanusega). Muusikalise maitse murdepunktid on 10-11 ja järgmine 30 aasta paiku Noorte kultuuriväljendused on hea baas mikro- ja minikogukondade tekkeks. Nii sport, kultuur kui ka ühistegevus genereerib sõprust ja loob kuuluvustunnet
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
Boasi õpilane Ruth Benedict (1887-1948) pani aluse sellisele koolkonnale nagu ,,Culture is pesonality writ large". Et aru 8 saada kultuurist, käitumisest jne tuleb mõista inimese intellektuaalseid omadusi nende iseloomu (temperamenti jne). Seda iseloomustas tugevalt tolleaegne freudism (psühhoanalüüs). Ta tuntuim raamatu ,,Patterns of Culture" (1934) - rõhutab, et igal kultuuril on oma iseloom, toob välja 4 rahvast, keda iseloomustab. Rahvusliku iseloomu uuringud muutusid ka rakenduslikuks antropoloogiaks II maailmasõja ajal USA valitsus tuli järeldusele, et sõjas hakkama saada on vaja tunda oma vaenlaste ja liitlaste kultuuri, kuidas seal käitutakse, mida mõeldakse. Seega töötasid paljud antropoloogid rahvusliku iseloomu uuringute kallal. Benedict ise tegeles jaapanlastega kasutas vangi langenud sõdurite päevikuid, propagandat, meediat.
3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Peter Berger'i sõnul tähendab sotsioloogiline kujutlus tavaliste asjade nägemist erilisena. Näiteks uurides täiesti tavalisi igapäevaseid käitumisviise täiesti teisest vaatenurgast. Ning kui me arvestame fakti, et iga inimene on unikaalne, siis ühiskond toimib igaühe jaoks erinevalt laiemalt vaadates kogevad erinevate tunnustega inimesed ühiskonda täiesti erinevalt. Nt tassi kohvi joomine: Rituaal - Sümboolne tähendus Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris
Konformsus normide pärane käitumine + + Innovatsioon uute lahenduste leidmine + - Ritualism harjumuspärase käitumise jätkamine - + Retreatism (käegalöömine, tagasitõmbumine) - - Mäss +/- +/- Richard Cloward & Lloyd Ohlin kuritegelikud subkultuurid 1. Kriminaalne subkultuur organiseeritud kuritegevus, kogenud kurjategijad kasvatavad endale noortest järglasi. 2. Konfliktne subkultuur noorte meeste vägivaldsed grupid. 3. Retreatistlik (tagasitõmbunud) subkultuur narkomaanid, alkohoolikud, eesmärgiks naudingud. Sildistamise (labeling) teooria Kuritegelik karjäär saab tihti alguse sellisel moel: 1. Esmane deviantsus inimene rikub (pool)juhuslikult mingit normi 2
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms, et pole bioloogiast tingitud,
Kuid need väärtused võivad olla valdkonniti väga erinevad ja seega tekitada ka inimesele endale erinevaid ootusi. Kõik räägivad pereväärtustest ja nende hoidmisest, kuid kui küsida täpsemalt mis need on siis võib vastuseks kuulda väga erisuguseid arvamusi. Kuid sõltumata sellest, milline on vastus, mõjutavad need inimeste vaba aja veetmist, seda kuidas nad oma raha kulutavad, milliseid toite söövad ja riideid ostavad ning kuidas nad üksteisesse suhtuvad. Seega väärtused annavad tähenduse ja suuna iga pereliikme elule. Enamik pereliikme väärtushinnangutest saavad alguse tema päritolu perekonnast. Oma vanematelt ja vanavanematelt võetakse üle nende uskumused sellest, mis on hea ja mis on halb. Kodust välja kasvades ja arenedes, hakatakse üha rohkem kokku puutuma teiste inimeste väärtustega, seda siis juba lasteaias, koolis ja töökohal
Kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist. 32. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise tabu. 33. Mis on subkultuur? Näited Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 34
territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba Maslow’ inimvajaduste hierarhias võib täheldada, et turvalisustunne on tähtsuselt teine vajadus. See tähendab, mida teadlikumad me oleme oma ruumist ja käitumisest selles, seda meeldivamaks võivad kujuneda meie suhted teiste inimestega, sest meie mugavustsoon ei saa rikutud. Igal kultuuril on omad ruumireeglid. Kultuur määrab, kuidas tema liikmed käituvad erinevates olukordades ja kuidas interpreteeritakse võõra kultuuri liikmete käitumist sarnastes situatsioonides (Keesing 1974, 89). Need reeglid omandatakse märkamatult ja sujuvalt koos suhtlemise õppimisega, eraldatakse alateadlikult aktsepteeritav ja domineeriv käitumismood tabuks peetavast. (Salo-Lee, Malmberg, Halinoja 1996) Inimesel on aga kalduvus pidada
generation independently of the biological genes. Neis kultuuridefinitsioonides rõhutatakse eeskätt kultuuri sotsiaalset päritavust, mis on samas erinev bioloogilisest pärinemisest. Ajalooliste kultuuridefinitsioonide suurim puudus on, et nad kipuvad ülerõhutama kultuuri stabiilsust; K & K arvates viitab "pärandi" mõiste kultuuri staatilisele käsitlusele. Raymond Williams Resources of Hope (1989:4) kommenteerib ajaloolise ja tänapäevase vahekorda kultuuris järgmiselt: Igal kultuuril on kaks aspekti tuntud tähendused ja arengusuunad, mida selle liikmed on omandanud ja uued tähendused ja tähelepanekud, mida testitakse. Need protsessid esinevad nii indiviidi kui ka ühiskonna arengus, nii looduses kui kultuuris mõlemad on ühtaegu traditsioonilised ja loovad. Kultuur tähendab nii tuttavaid, tuntud tähendusi kui ka õppimist ja avastamist. Sama ka kultuurisemiootikas kultuurile on omane nii mäletamine e
Kultuur on kollektiivne. Talle on ette heidetud, et see definitsioon oma põhiosas koosneb loetelust ja et ta ütleb kultuuri olemuse kohta vähe. Hiljem on definitsioone ka järjest esitatud. Kolm näidet definitsioonidest. Leslie White, hakkas 30ndatel aastatel uuetsi mõtisklema Tylori vaimus. Püüdis parandada Tylori definitsiooni: ,,Kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja sündmustest, mis sõltuvad sümboliseerimisest, kultuur sisaldab esemeid, seadmeid, tööriistasid, riideid jne. KEHAVÄLINE, AJUTINE, SÕLTUB SÜMBOLISEETIMISEST. See viimane on oluline, kultuuri osaks on see, millele me omandame kultuuri tähenduse, kui me tähtsustame neid ja anname neile mingi oma tähenduse. Näitavad ilmekalt, kuidas kultuuri mõiste on avardatud. Melville Herskovits, defineeris kultuuri teisel viisil, püüdis esitada lühikese def, et tabada kultuuri olemus: ,,kultuur on inimese loodud osa keskkonnast". Toimiks, kuid oleneb kuidas me suhtume sellesse
Hirm või viha võõrapärase või võõramaise vastu. Kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist. 38. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? Käitumisreeglid, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. 39. Mis on subkultuur? Näited Alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 40
annaabi.ee 
