....................................................................................... 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. STRESSIST ÜLDISELT Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi
11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ......................................................................................... 7 2.2. Koolistressi avaldumine ....................................................................................
.........9 Kasutatud kirjandus ........................................................................................10 Lisad ...............................................................................................................11 Sissejuhatus Sellse referaadis kirjutasin koolistressist, kust ta tuleb ja kuidas võitlema temaga. Stress võib positiivne ja negatiivne. Mitte ainult õpilastel kuid ka õpetajatel ja teistel inimestel võib tekkida stress või stresslik situatsioon. Põhjalikumale sellest on kirjutatud allpool tekstis. Loodan et teile meeldib! Koolistress Stress on inimese reageering ümbritseva keskkonna mõjutustele. Stress on bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure. Elus me kohtume paljudega erinevatedega stressoritega. Füüsilised ja füsioloogilised: · Kestev füüsiline pingutus
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Stressi tekkepõhjused...........................................................................................................3 Kooli stress.......................................................................................................................3 Perestress..........................................................................................................................3 .........................................................................................................................................3 Kuidas vältida liigset stressi?.....................................................................
PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ..............................................
Pigem tuntakse muret nende pärast, kes magavad näiteks norskajaga ühes ruumis. Lähemal uurimisel tuleb siiski välja, et hingamishäire takistab ka norskaja või hammastekrigistaja puhkust. Kuna aju ei saa piisavalt hapnikku, ei puhka 6 inimene ennast välja. Hammastekrigitamine mitte ainult ei lase inimesel end välja puhata vaid rikub ja kulutab hambaid, mille tõttu näiteks hambaarst tegi minule hammaste proovi, mille ma öösel suhu pean panama, see näeb põhimõtteliselt välja selline, mida kannavad ka poksijad. Ükskõik kui kaua ta ka järjest ei magaks. See omakorda põhjustab halva enesetunde, mis viib halva meeleolu ning lõpuks suisa depressioonini. Unehäire mõjutab kogu organismi. Näiteks unes rääkimise puhul ärkab aju,
.............................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus....................................................................................................................7 1.4.Krooniline stress .......................................................................................................................7 1.5.Mis võiks koolistressi vähendada?.............................................................................................9 2.Uurimus........................................................................................................................................... 11 2.1.Valim ja metoodika...................................................................
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 Stress mis see on? Kas haigus või inimese väljamõeldud kaitse enda õigustamiseks umbes, et ,,ma olen närviline, mul on stress"? Käesolev referaat käsitleb teemat vaatenurgast, et stress on siiski pingeseisund. Selles töös on kirjutatud ka võimalikest stressi tekkepõhjustest ning antakse ka nõu, kuidas stressist vabaneda.................................3 1. STRESS..............................................................................................................................4 1.1 Mis on stress?............................................................................................................... 4 1.2 Millest tuleneb stress?.......................
on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaateid. Loomulikult ei saa me väita, et meie tänane elu poleks oluliselt parem ja mugavam kui meie kaugetel eelkäijatel. Selge on ka see, et vähene kehaline aktiivsus, pidevalt süvenev stress ja sellest põhjustatud väljakujunenud valed toitumisharjumused avaldavad laastavat mõju meie tervisele. Kroonilised haigused ja traumad, mis on põhjustatud vähesest kehalisest aktiivsusest, on tänaseks saanud arenenud turumajandusliku maailma tõsisemaks probleemiks. Järgnevalt uurime liikumise ja kehalise aktiivuse tähtsust inimese tervisele lähemalt. Liikumise kasu tervisele Kehaline liikumine ergutab ainevahetust ja südametegevust. Liikumine on vajalik igas
Juhtumi analüüs organism suuteline efektiivselt toimima terve päeva vältel. Kvaliteetne uni on tugeva immuunsüsteemi alus ja magades on keha puhkereziimis ning valmistub algava päeva katsumusteks. Samuti tuleb pidada meeles seda, et regulaarsest uneajast kinnipidamiseks võib magama mineku aeg kõikuda +/- 1 tundi. See on hea selleks, et keha saaks end välja puhata. Kõnealuse hilised uinumised väärivad tähelepanu, sest hilisõhtune krõpsude söömine, alkohol, tööasjade tegemine ja TV vaatamine võivad häirida rahulikku und. Õhtune söömine annab lisaenergiat ja häirib uinumist, alkohol neljal õhtul nädalas ei ole samuti soovitav ja võib tekitada arvatava rahusti asemel hoopis sõltuvuse. Samuti TV vaatamine, eriti juhul kui kiputakse vaatama seiklus- või õudusfilme, tekitab rahutustunde ja häirib uinumist. Seks annab parema une
Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava
et üleval püsida või mitte ennast väsinuna tunda on vale. Seega peab inimene leidma endale sobiva koormuse, mida päeva jooksul kulutada. c) Ergutid enne lõunat - erguteid ehk siis kohvi, energiajooke, kokajooke ning teepõõsa lehtetest tehtud teed tuleb vähe kasutada, sest need mõjuvad palju kauem kui arvatakse. Peale lõunat ei ole hea neid üldse tarvitada. d) Meeldiv kehaline tegevus - treening aitab saavutada hea tuju, värske oleku ja vaimse tasakaalu. 4-5 h pärast trenni on uni raskendatud, seepärast peaks trenni tegema veel varem. e) Mõnus magamistuba - Magamistoas peab olema võimalikult pime ja vaikne, nii jäävad ära paljud mikroärkamised, mis ajavad REM-une sassi. Ilma mikroärkamiseta uni on palju kosutavam ja värskendavam, samuti on oluline sobiv madrats(Director Media 2013, 22.04.2015). f) Elav suhtlemine ja emotsioonid - sageli on nii, et inimesed ei suuda peale lõbusat õhtut või kontserti uinuda
hoidmiseks. Kui laps kukub või end ära lööb, hõõrume haiget kohta: hingevalu püüame leevendada paituste ja kallistustega. Sellest ürginstinktist lähtudes on kõigis maailma tervendussüsteemides arendatud välja omaenda meetodid, kuidas vaigistada puudutuste abil valu ning ergutada organismi enesetervendusmehhanisme (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 459). Paljud üldlevinud terviseprobleemid tulenevad stressist ja elustiilist. Kui oleme võtnud enda kanda liiga suure koorma ega tule enam sellega toime, läheb keha peenhäälestus rivist välja ning asjad hakkavad viltu kiskuma. Organism vastab sellele hulga tüütute ja ebameeldivate sümptomitega, ent sageli annavad need väiksemad vaevused järele tervendava puudutuse massaazi, refleksoloogia, reiki või shiatsu toimel (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 497).
Stress, tööstress ja läbipõlemine Eustress Kohanemissündroom organismi normaalne reaktsioon muutustega toimetulemiseks, mis annab inimesele jõudu ja julgust ning stimuleerib tema tegevust. Stressorid Stressorid on stressi tekitavad sündmused, asjaolud. Keskondlikud: Müra, muusika, koera haukumine Sotsiaalsed: tähtajad Füüsilised ja psühholoogilised : arengukriisid, õnnetused, traumad, haigestumised. Saavutusega seonduv. Kognitiivsed: Akuutne ja krooniline stress Aukuutne stress on lühiajaline, Stressreaktsioon kaob stressori lakkamisel. Avaldab organisimile positiivset mõju, organism tugevneb. Krooniline stress tähistab jätkuvat olukorda. Jätkuvat ohtu ja pidevaid reageeringuid sellele. Unehäired, ebamäärased valuaistingud. Bioloogilised teooriad 1 Võitle ja põgene Cannon, W Homoöstaasi peal on teema, püütaks eoragnismi tasakaalu saavutada. Püüab muuta organismi sisemiselt (hormonaalne )või väiliselt (käitumuslik)
hapnikupuudusest. Minestuse korral võib inimene ootamatult kukkuda ja saada vigastusi. ESMAABI: Aseta minestanu pikali Tõsta jalad üles Vabasta pigistavatest riietest Pritsi näole külma vett Taga värske õhu juurdepääs. Minestanu toibub tavaliselt 2-3 minuti jooksul. Teadvuse taastumise järel on soovitatav juua külma vett, süüa magusat ja puhata. Pilet 3 1. Tasakaalustatud ja mitmekesine toit Peamisteks toitaineteks on süsivesikud, rasvad, valgud, vitamiinid, mineraalid ja vesi. Toiduga saadavatel toitainetel on organismis erinevad ülesanded, mis on olulised nii füüsilise kui ka vaimse tervise seisukohalt. Kõik toitained on kehale vajalikud, seetõttu peab toit olema mitmekesine. Hea enesetunde ja õppimise jaoks koolipäeva jooksul on oluline hommikusöök. Toidurasvu tuleb kasutada
juhtimise üle meie kiire süsteem ja me võime teha ebaloogilisi valikuid. Me ei saa lülituda oma aeglasesse süsteemi, kui me kogu aeg oleme kiires süsteemis. Me peame leidma viise, kuidas oma mõtlemist aeglustada ja lülituda ümber aeglase süsteemi peale. Kuidas aeglustuda: 1. Mõtiskle, mediteeri 2. Väldi sotsiaalmeediat, e-maile, telefoni jne tund peale ärkamist ja tund enne magamaminekut. 3. Võta kord nädalas üks täiesti vaba päev, kus saad puhata keha ja vaimu. 4. Pea päevikut/päevaraamatut isiklikuks arenguks. 7 Kogu aju töötab Tänapäeva ajukuvamismeetoditega on võimalik näha, mida aju teeb ja millised ajupiirkonnad parajasti aktiivsed on. Tuhandete teaduskatsete põhjal võib öelda, et kui mängite aktiivselt lapse või koeraga, aktiveeruvad paari minuti jooksul peaaegu kõik ajupiirkonnad
oskab ta vastavalt ka käituda ja oma tähelepanu suunata. 3. OLUKORD – ARENEV VASTASSEIS Sarnaselt esimesele olukorrale, võib ka siin aidata reeglite paika panemine kohe esimese tunnis. Siis õpilased teavad, mida neid ootan ja milline on just minu jaoks aksepteeritav käitumine. Sellises olukorras ei tohiks õpetaja kuritarvitada oma võimu või staatust. Kui hakkaksin üleolevalt käituma ja vastu rääkivat õpilast terve klassi ees maha salgama, ei tooks see mingit lahendust ning pigem süvendab vastasseisu. Susan Cowley on välja toonud väga häid lahendusi. Nimelt tuleks tegutseda võimalikult privaatselt. Kui tunni jooksul tekib mõni hetk, mil õpilased usinasti ülesandeid lahendavad, võib kükitada probleemse õpilase juurde ning vaikselt käitumist arutada. Selline tegutsemine lahendaks olukorra paremini, kui lihtsalt klassi ees karjumine. Samuti oleks professionaalne noore inimese probleemile pigem kaasa tunda kui vihastada
muutma tegusid. Pead oma juhtimisviisi ümber kujundama.Einstein:"Tähendusrikkaid probleeme, mis meil teel ees seisavad, ei ole võimalik lahendada samal mõttetasandil, kus olime siis, kui need probleemid tekistasime." (165) Pead mõtlema uutmoodi, kõrgemaid, julgemaid mõtteid, et saada hakkama muutustega, mis segastel ja muutusterohketel aegadel kaela sajavad. Pead õppima taluma ebaselgust ja teadmatust. Pead muutused avasüli vastu võtma. Enamikel juhtidel kaasneb muutustega stress ja võitlus või põgenemine selle eest. Tegelikult tuleb alistuda ja enda huvide kasuks need pöörata. Alistamiseks peab alistuma. Idamaade targad. Peab muutustega kaasa minema. Filosoof Laozi: ,,Karmuse üle valitseb õrnus. Paindlik on liikumatust alati kõrgem. See on asjade juhtimine nendega kaasaliikumise teel." Ralph Waldo Emerson:"Rumal järjekindlus on väikese mõistuse kiusaja." Ole paindlikum, avatum ja vastuvõtlikum. Mine vooluga kaasa. Ole nagu vesi
..........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad...
puudusega . Aneemial puuduvad ainuomased sümptomid. Haige kaebused sõltuvad suuresti veremahu muutusest, hemoglobiini hapnikukandlusvõime vähenemisest, aneemia kujunemise kiirusest, põhjuseks olevast haigusest ning südame- ja veresoonkonna kohastumisvõimest (Everaus, 2013). Aneemia tavalisemad sümptomid on: Kerge väsimuse teke ja energia puudus Ebatavaliselt kiire südame rütm, eriti trenni ajal Õhupuudus ja peavalu, eriti trenni ajal Keskendumisraskused Pearinglus/uimasus Kahvatu nahk Jalgade krambid Unetus (WebMD, 2018) Ravi on otseselt seotud aneemia põhjuse likvideerimisega. Enne ravi alustamist on kindlasti vaja aneemia olemus täpselt välja selgitada (Everaus, 2013). 3 2. SITUATSIOONI KIRJELDUS
selle all kannatavad ning selle vastu võitlevad. Esialgu arvatakse, et depressioon on lihtsalt halb tuju või hetkeline masendus, kuid see on väärarvamus ja see haigus on palju tõsisem kui arvata osatakse. Muret tekitab see, kui noored inimesed, kes käivad gümnaasiumis või põhikoolis, peavad seda haigust üle elama. Siinkohal sündiski idee teha uurimus gümnasistide seas depressiooni levikust ning kui palju nad teavad sellisest haigusest. Noorte seas on stress kahjuks aina sagedasem nähtus. Noorte vaimse tervisemured süvenevad aina enam, kui näiteks 2012. aastal 12-19 aastaste noorte hulgas oli rahustite või antidepressantide väljakirjutatud retseptide arv 6745, siis tänaseks, 2016.aastaks on arv tõusnud 10 385-ni. Sellest võib välja lugeda, et haigus süveneb ajaga aina enam.(Eesti Päevaleht 2017) Depressiooni võivad tekitada peamiselt liigsed koolitööd, õppeedukuse halvenemine või konfliktid lähedaste inimestega
Alljärgnevad sümptomid esinevad närvi- ja hormonaalsüsteemis aset leidvate märkimisväärsete biokeemiliste muutuste tagajärjel (pikemalt vt peatükid 7 ja 15). Üks või mitu sümptomit on märguandeks, et vähemalt osas teie hädades on süüdi bioloogiline väärtalitlus. Unehäired: une-ärkveloleku tsüklis võib toimuda mitmeid muutusi. Uinumisraskused on tüüpilised igasugusele stressile. Voodis vähkremist põhjustab enamikule inimestele väiksemgi stress. Teadlaste hinnangul esineb elu jooksul uinumisprobleeme 35%-l inimestest. Kuid mitmed unehäired on omased just nimelt depressioonile ning viitavad unetsükleid reguleeriva ajuosa väärtalitlusele. Depressiooniga seostatud unehäired on järgmised. Varajane ärkamine: inimene ärkab kaks-kolm tundi varem kui tavaliselt ega jää enam magama. Katkendlik uni: inimene ärkab öö jooksul mitu korda üles, kuid suudab tavaliselt uuesti magama jääda
5. Kurbus ja võõrandumine. Nagu depressioon eelevast mudelist. 6. Leppimine. Stress Antiikaeg. Hing, mis paneb meid tegema liigutusi ja tundma tundeid. Pärineb filosoofidelt, kes ususid, et on hing, millest algab kõik. Hing liigub mööda sensoorseid ja motoorseid närve, paneb neid liigutusi tegema ja tundma tundeid. Spiritus normalis lad keeles. Arvati, et haigus on süsteemne. Võtmise ja andmise tasakaaluhäire. Ravi eesmärk oli tasakaal taastada. 14. sajand hakati rääkima stressist haiguste või õnnetuste tähenduses. Stringere ladina keeles pingule tõmbumine: surve, pinge. 17. sajandil Stress kui surve. Robert Cook'i tööd. Surve, mida konstruktsioon suudab vastu pidada. Descartes hakkas rääkima, et inimese keha on masinaga võrreldav. Masina katki minnes inimene lõpetab eksistentsi. Inimesel oli hing, loomal mitte. Descartes arvas, et hing mõjutab keha väga piiratud moel, et töötavad tegelikult omaette. Descartesiga tekkis mehhanistlik mudel, patoloogiale
Füüsiline tegevus Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik küttides mammuteid, harides põldu, käies maha pikki teid külast linna jne. Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Kõige suurem suremuse protsent Eestis on just südameveresoonkonna haigustesse, mille üheks põhjuseks on kindlasti vähene kehaline aktiivsus. Rääkides aga noortest, tõdeme , kuidas koolides suureneb ülekaaluliste või labiilse närvikavaga laste arv.Tänapäeva elu oma hea autovarustusega, rikkaliku bussija rongiliiklusega, suurte hüpermarketitega soodustab mugavust, kusjuures teiselt poolt tõuseb infotulva ja kiirustamisega, närvilisus. Kui inimene endale ei teadvusta regulaarse liikumise vajalikkust, annab see tõuke liikumisvaeguse, suurema närvilisuse ja erinevate stresside kuhjumisele. Liikumine on üks inimesele lood
See on südamele lisakoormus, kahjustab veresooni ja kiirendab lubjastumist. Südant verega varustavate veresoonte ummistus viib insuldini. Kõrge vererõhk võib tekitada südamelihase infarkti, kroonilist südame puudulikkust, aju veresoonte kahjustust, dementsust, silmakahjustusi. Kõrget vererõhku tekitavad valed toitumisharjumused (rasvumine, liigne kehakaal), rohke keedusoola ja alkoholi tarbimine, suitsetamine, vähene liikumine, psüühiline stress, pärilikud tegurid, insuliini nõrgenenud toime kudedele, neeruhaigused, hormonaalsed häired. Kõige suuremad ohutegurid on stress ja liigne soola tarbimine. Suureks riskiteguriks on normaalse töö- ja puhkerežiimi eiramine. Haiguse algperioodil võib esineda peavalu, peapööritus, kohin kõrvus. Paraku jäetakse need sümptomid tähelepanuta või seostatakse muude haigustega. Üldine enesetunne võib püsida aastaid normaalsena, kuid samal ajal südame ja veresoonte kahjustus suureneb
suureks läinud ning sooviks ikka mõned kilod alla saada. Kehatunnetus eriliselt muutunud pole, kuid on märganud, et väsib igapäeva toimetustest palju kiiremini ära kui vanasti. Patsient enda sõnul ei ärritu ega vihastu kergesti. Patsiendil on oma elu üle kontroll ning tal pole vajadust karta, et ta selle kaotaks. ROLLISUHTED Patsient elab koos abikaasa ja kahe lapsega. Perekonnas raskeid probleeme ei esine ning väiksemad arusaamatused lahendatakse ühiselt arutades ja lahendust otsides. Patsient on perepea ning perekond sõltub temast- tulevad kenasti toime. Perekond on haigusest teadlik ning on haiguse ja erineva ravi osas toetav. Laste ega abikaasaga probleeme ei esine, läbisaamine on hea. Patsient ei tunne end üksildasena. Tal on mitmeid lähedasi sõpru, kellega suhtleb tihedalt. Ta ei tunne end ümbruskonnas isoleerituna. Patsient töötab eraettevõttes raamatupidajana. Tööl läheb tal hästi, kuid töö on päris pingeline ja tekitab stressi. Töölt
Küsitlesin Kerti, sest tahtsin aru saada, miks saab ühest mehest alkoholilemb. Usun, et põhjuseks, miks mees jooma hakkab, on sageli just suhted naistega. «Eks see jooma hakkamine käib oma rada pidi,» vestab Kert, hõõrudes sõrmenukkidega silmi, millest kiirgab selgesti välja väsimust, kurnatust. «Alguses tekib mõte, et võtaks mõned õlled. Ja siis, kui mõned õlled hakkavad maitsema, tuleb ikka üks viin, siis teine viin ja... ei saa enne pidama, kui pudelipõhi paistab. Stress hakkab tekkima ja pinged üle pea kasvama. Eks see viin ole nagu narkootikum, ma arvan. Pole küll narkootikumi proovinud, aga ka viin tekitab sõltuvuse. Kui pikemat aega pole võtnud, tekibki sees tunne, et peaks stresse maandama. Näiteks kui aeg-ajalt tarbida õlut või muid kergeid alkohoolseid jooke stabiilselt päevast päeva, siis kange alkoholi tarbimise tahe võib ka mitte tekkida.» Kerdi kodune olukord pole kiita. Tal on küll noor naine, temast aastaid rohkem kui kümme
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Raahel Apsalon ENESEJUHTIMINE Juhendaja: Piret Einpaul Tallinn 2015 Enesejuhtimine 1. MINU SUUREESMÄRK SEOSES ÕPINGUTEGA Ehkki viimasest õpikogemusest on möödunud üle viie aasta, oli kooli tulek iseseisev ja täie vastutusega võetud teadlik otsus, mis tekitab (õpi)sunni iseenda ees. Mulle iseloomulik sügav õpihoiak kasvab välja tunnetatud vajadusest osaleda õppimises põhjalikult ja mõtestatult (Tudengiveeb.ee [b]) ning seetõttu on eesmärkide seadmine lihtne. Minu õppetegevust iseloomustavad nii visuaalne kui auditiivne õpistiil. Kõrgkooli eduka lõpetamise ja loengumaterjalide parima omandamiseni aitavad mind kõige efektiivsemalt viia rohke märkmete tegemine, üksinda olles õppimine, eesmärkide sõnastamine, teiste õpetamine ja konspek
etendavad tähtsat osa teise poole rolli kujunemisel. Kui esimese nõudmised on väga kõrged, ent teine ei paindu neid täitma, tulevadki konfliktid. Sel juhul aga hakkavad toimima uued skeemid ja osutub raskeks näha tüli tegelikke põhjusi. Edasi võib järgneda juba suhetele ohtlik süüdistamine, karistamine või väärkohtlemine. 5.Selye stressi määratlus. Stressi füsioloogiline mõju. Stressi faasid. Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas
hoidmiseks. Kui laps kukub või end ära lööb, hõõrume haiget kohta: hingevalu püüame leevendada paituste ja kallistustega. Sellest ürginstinktist lähtudes on kõigis maailma tervendussüsteemides arendatud välja omaenda meetodid, kuidas vaigistada puudutuste abil valu ning ergutada organismi enesetervendusmehhanisme (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 459). Paljud üldlevinud terviseprobleemid tulenevad stressist ja elustiilist. Kui oleme võtnud enda kanda liiga suure koorma ega tule enam sellega toime, läheb keha peenhäälestus rivist välja ning asjad hakkavad viltu kiskuma. Organism vastab sellele hulga tüütute ja ebameeldivate sümptomitega, ent sageli annavad need väiksemad vaevused järele tervendava puudutuse massaazi, refleksoloogia, reiki või shiatsu toimel (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 497).
Kas sa sellele pole mõelnud, et võin mängida lolli, et sina end targana tunneksid? Või sellele, et kui sa arvad, et ma olen loll, siis sa ei oska karta seda mida ma tegelikult teha võin? Ära arva, et ma olen beib, kui panen selga miniseeliku ja pisikese topi. See lihtsalt suunab su mõtteid ja sa ei näe, kes ma tegelikult olen. Ära arva nüüd, et sa oled minust targem, sest said selle kõik teada. Ehk ongi konks selles, et ma olen tegelikult ajudeta beib ja üritan sind segadusse ajada? · Minu kõigesuurem hirm on ,et võin sind iga kell kaotada kui sa ei ole minuga! · Sind püüan ikka unustada. Kuid liiga raske on see. Oma mälestusi kustutada. Mu mõtteis oled sa veel. Unenäos sind veel ma näen. Kuidas õrnalt embad mind. Ja mu ümber on su käed. Ning ütled:ma armastan sind. Mul meeles on su naer. Mida korduvalt pakkusid. Kuid läbi sai see aeg. Mu juurest Sa lahkusid. · Just because i'm not crying , don't mean that i'm OKAY.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool ******** õppekava KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Juhendaja: ************* *************** Tartu 2017 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. HAIGE KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED.............................4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED......................................................................................................5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE...............................................................................................6 3
Pakutava toidu energiasisaldus eri päevadel ei tohi olla tabelis 17 toodud soovitusest väiksem. Samuti ei tohi see ületada soovitust rohkem kui 20%. Toiduportsjonite määramisel arvesta laste vanust.7. Toidu valikut mõjutavad tegurid:Harjumused, teadmised tervislikust toitumisest, toidu hind, maitse eelistused, valmistamiseaeg-mugavus, kättesaadavus, majanduslik olukord, figuur - dieedid, nälg, lõhn, elukoht, närvipinge, stress, rahvus, igavus, teised söövad.9. Koolilapse tervisliku toitumise põhimõtted. Laste tervise ja toitumise puhul on oluline pidada silmas asjaolu, et laste toitainevajadused kehamassi (kg) kohta on täiskasvanutest märkimisväärselt suuremad. Olulised laste tervisliku toitumise indikaatorid on kiudainete tarbimine, rasva osakaal toidus, suhkrute tarbimine ja kaltsiumi vajaliku päevakoguse saamine. Käesolevates toidusoovitustes on rõhk sellel, et toiduvalikul eelistataks puu- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
