Nt. Zn, Mg, Ti, Co, Be POLÜMORFISM JA ISOMORFISM Polümorfism - metalli või mittemetalli erinevate kristallivõrede esinemine. Tuntumaks näiteks võib tuua raua ja titaani Isomorfism- erinevate metallide kristallivõrede samakujulisus. Isomorfsete ainete kristallivõredel on ligilähedased võreperioodid, aatomi raadiused. Näide: Ag ja Au- mõlema väärismetalli kristallivõre on K12 (tahkkesendatud kuupvõre), aatomi raadius R=0,144nm ja võreperiood a=0,408nm AG ja AU – mõlema väärismetalli kristallvõre on K12 (tahkkesendatud kuupvõre) AU kristallivõre METALLIDE TEGELIK STRUKTUUR Mis tahes tüüpi kristallvõres paiknevad aatomid korrapäraselt, kuid aatomite arv – pakketihedus kristallvõre tasandites ja suundades on erinev Aatomite tasandpakketihedus tahkkesendatud kuupvõres METALLIDE TEGELIK STRUKTUUR Sellest on tingitud ka monokristallide erinevad omadused
Tahkkesendatud (face-centered)- lisaks voreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel diagonaalide solmpunktides Põhitahkkesendatud (base-centered)- lisaks voreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid pohitahkude keskel diagonaalide loikepunktides Lihtne trikiliinne Lihtne monokliinne Lihtne Rombiline Heksagonaalne Rombeedriline Lihtne tetragonaalne Ruumkesendatud tetragonaalne Tahkkesendatud kuubiline Kristallvõret iseloomustavad suurused: Võreperiood Võrebaas (n) Võre koordinatsiooniarv (k) Aatomi raadius (R) Võre kompaktsusaste ehk ruumpakketihedus () Polümorfism (polymorphism)- metalli voi mittemetalli erinevate kristallivorede esinemine. Isomorfism- erinevate metallide kristallivorede samakujulisus. Isomorfsete ainete kristallivoredel on ligilahedased voreperioodid, aatomi raadiused. 5. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused. Tihedus. Sulamistemperatuur. Kõvadus. Elastus. Tihedus (density) ..
kõige püsivamad. Raua oksuüdatsiooniaste ühendites: II sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskohi s-orbitaailt III-sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskihi s-orbitaalilt ja 1 elektori 3d- orbitaalit. Eleketronvalemid: Fe: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d6 Fe2+: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d6 Fe3+: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d5 Raual võib olla nii ruumkesendatud kui ka tahkkesendatud kristallvõre (temperatuuril 912- 1394 kraadi). Kristallvõret iseloomustavad suurused: Võreperiood ehk lähimate paralleelsete aatomtasandite vaheline kaugus on 0,287nm. Võrebaas (n) ehk aatomite arv, mis tuleb võreelemendi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8 võreelemendile, aatom serval 1/4, aatom tahul 1/2, aatom võre sees tervenisti võreelemendile. Ruumkesendatud kuupvõre: n=2 (8*1/8+1=2) Tahkkesendatud kuupvõre: n=4 (8*1/8+6*1/2) Võre koordinatsiooniarv (k)- võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel
Ruumkeskendatud- lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võreelemendi sees diagonaalide sõlmpunktis. Tahkkeskendatud- lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel diagonaalide sõlmpunktides. Põhitahkkeskendatud- lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel diagonaalide sõlmpunktides. Kristallvõret iseloomustavad parameetrid- 1) võreperiood- lähimate paralleelsete aatomtasandite vaheline kaugus (on vahemikus 0,1...0,7 nm); 2) võrebaas- aatomite arv, mis tuleb võreelemendi kohta. 3) võre koordinatsiooniarv- võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv 4) aatomiraadius- pool aatomitevahelisest kaugusest e. võreperioodist 5) võre kompaktsusaste e. ruumpakketihedus- võreelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võreelemendi ruumalasse. Mida suurem on kristallivõre koordinatsiooniarv,
paikneb üks aatom võreelemendi sees diagonaalide sõlmpunktis; c) tahkkesendatud (face-centred) lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel diagonaalide sõlmpunktides; d) põhitahkkesendatud (base-centred) lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel diagonaalide sõlmpunktides. VAATA KA TABELIT, RMT LK 9 -võret iseloomustavad suurused 1) võreperiood (lattice parameter, lattice constant) (telgühikud a, b, c vastavalt x-, y- ja ztelje sihis), s.o. lähimate paralleelsete aatomtasandite vaheline kaugus (on vahemikus 0,1...0,7 nm); 2) võrebaas (n) (lattice base, lattice basis), s.o. aatomite arv, mis tuleb võreelemendi kohta. Kuupvõre korral tipus olev aatom kuulub 1/8-ga võreelemendile, aatom serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga, aatom võre sees tervenisti võreelemendile,
annaabi.ee 
