konstruktsioonisulameid on aga magneesiumsulamid .Kergsulavad sulamid on leidnud eelkõige kasutamist joodiste ja laagrimaterjalina. Mitteraudmetallidest(Cr, Mn, Ni, V, Ti, Co, jt)kasutatakse legeerivate elementitena. Alumiinium-titaan ja magneesium sulameid kasutatakse kergkonstruksioonisulamites. Vask, tsink, plii, baasil sulameid kasutatakse laagri materjalina. Kuld, hõbe, plaatina, baasil sulameid aga väärismetallidena ja sulameina. Toodete valmistusviisilt lähtuvalt jaotatakse mitteraudmetallid ja sulamid deformeeritavteks ja valusulameiks. Alumiinium ja alumiiniumsulamid Alumiinium on levinumaid elemente maakoores. Alumiiniumil on rida omadusi (hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teeb ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjalide valdkonnas. Puhas alumiinium on küll madala tõmbetugevusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel. Elastsusmoodul on küll 1/3 terase
View Attempt . 1 3 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr. 3 Mitteraudmetallid Started: Wednesday 4 April 2007 13:54 Submitted: Wednesday 4 April 2007 14:06 Time spent: 00:12:51 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Mis tüüpi on sulam ja sulami keemiline koostis? Student Response Value Correct Answer A. pronks, 10% Sn ja ülejäänud Cu 100% B
1 Kristallivõre tüübid primitiivsed e. lihtsad aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); b) ruumkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võre- elemendi sees; Cr a, Fe a, Mna, Mo, V, W a ; c) tahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel; Ag, Al, Cu, Coy , Cu, Fey, Ni, Pb, Pt, Sny d) põhitahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel. kompaktne heksagonaalvõre: Be, Cd, Co, Cr , Mg, Ti, Zn. KRISTALLVÕRET ISELOOMUSTAVAD SUURUSED · Võre periood · Võre baas · Võre koordinatsiooniarv · Aatomiraadius · Võre kompaktsusaste Polümorfism. Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre t...
Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 6 OT allkiri Mitterauasulamite mikrostruktuur ja omadused Töö eesmärk: Tutvuda Töövahendid: mikroskoop mitteraudmetallide ja mitterauasualmite struktuuri ja omadustega. Mitteraudmetallide ehk väärismetallide hulka kuuluvad kõik metallid peale raua. Mitteraudmetallid ja mitterauasulamid liigitatakse omadustest lähtuvalt: a)Tiheduse järgi: -kergmetallid ja-sulamid(tihedus kuni 5000kg/cm3)-Mg,Al,Ti jt. -keskmetallid ja-sulamid(tihedus 5000-10000 kg/cm3)Sn,Zn,Cu,Ni jt. -raskmetallid-ja sulamid(tihedus üle 10000 kg/cm3)Pb,Ag,Au,W b)Sulamistemp.järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid(ei ületa 327 C)Li,Sn,Pb -kesksulavad metallid ja sulamid(üle 327,alla 1539C)Mn,Cu,Ni,Ag -rasksulavad metallid ja sulamid(üle 1539C)Ti,Cr,W
P(727C) 7)tavalisandid terastes, nende sisaldus Si ( <0,4%); Mn (<0,8%); S (0,035-0,06%); P (0,025-0,045%). 8)malmide liigitus lahtudes C-olekust. Nende tekke eeltingimused · Seotud süsinikuga malmid valgemalmid (kogu süsinik on seotud olekus tsementiidi (Fe3C) kujul); lisandeid pole ja KIIRE jahutamine · Vaba grafiidiga malmid hallmalmid (kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus); räni olemasolul ja aeglases jahutamisel 9)kuidas liigitakse mitteraudmetallid ja sulamid lahtudes tihedusest, tooge piirtiheduse vaartused · Kergmetallid ja sulamid: <5000 kg/m3 (Li, Mg, Al, Ti) · Keskmetallid ja sulamid: 5000-10.000 kg/m3 · Raskmetallid ja sulamid: >10.000 kg/m3 (Pt, Pb, Sn) 10)CC-CuSn12N1 taht C- vase baasil materjal: CC- valadina, CuSn12N1- sulamite korral legeerivate elemetide sumbolid ja nende nominaalsisaldus (täisarv %) (ehk siis 12% Sn-i ja 1% N-i) 11)liig.plastid, temp toime jargi
Jump to Navigation Frame Your location: Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr. 3 Mitteraudmetallid Started: Monday 31 March 2008 16:11 Submitted: Monday 31 March 2008 16:21 Time spent: 00:10:29 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Milline on AlSi8Mg2 keemiline koostis ja sulami tüüp Correct Student Response Value Feedback Answer A. valualumiinium; 100% 8% Si, 2% Mg ülejäänud Al B. valuduralumiinium; 0%
16 14. AL, CU margitähised Alumiiniumi (Al) margitähis põhineb Saksa tähistussüsteemil, nummerdussüsteem ja oleku tähistus aga rahvusvahelistel ISO-standarditel Deformeeritav AW-Al 99,6 Valualumiinium AC-Al99,5 Vase (Cu) margitähistussüsteem põhineb standardil ISO1190-1, nummerdussüsteem eurostandardil EN1412-1, materjali olekut näitav tähis standardil EN1173 Deformeeritav vask Cu-0F Vaskvalu Cu-C 15. Mitteraudmetallid Mitteraudmetallide eelisteks on: hea korrosioonikondlus, lihtne töödeldavus, head elektrilised ja soojuslikud omadused, kergekaalulisus, värvus. Mitteraudmetallid Teised Kõrgtemperatuurilised korrosioonikindlad mitteraudmetallid Kergmetallid metalid metallid
suhe 3:1 7.tavalisandid terastes, nende sisaldus Räni<0,4% ; mangan <0,8% ; väävel 0,035...0,06%; fosfor 0,025...0,045% 8.maldmide liigitus lähtudes C olekust. Nende tekke eeltingimused 1) seotud C malmid e. valgemalmid- seotud süsinik tsementiidi kujul (grafitiseerivad lisandeid vähe või on jahtumiskiirus suur) Vaba grafiidiga malmid (hallmalmid)- malmid, kus kogu süsinik, või osa sellest on vabas olekus (malmi aeglane jahtumine ja malmi suur räni sisaldus) 9.kuidas liigitatakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes tihedusest, tooge piirtihetuse väärtused 1.kergmetallid ja sulamid <5000kg/m3 (Mg,Al,Ti) 2.keskmetallid ja sulamid 5000...10000 (Zn, Sn, Cu, Cr, Mn, antimon) 3.raskmetallid ja sulamid > 10000 (Au, Ag,Pb,W,Mo) 10. CC- CuSn12Ni Täht C vase baasil materjal, CC valandina; CuSn12Ni sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisalds ( Täisarv % ) 11. liigitage Plastid, temp toime järgi Temperatuurile
moodustab kuni poole saadava malmi hinnast. 3) 1. Kütuse põlemine → 1800…2000 °C 2. Raua taandamine 3. Raua rikastamine süsinikuga → 400…1400 °C 4. Malmi (3,7...4 % C) moodustumine 5. Räbu tekkimine 4) võib saada kas valumalmi (9-12%), ferrosulami (<1%) või terase 5) terase elektrometallurgia 6) toormalmi süsiniku- ja lisanditesisalduse vähendamine. Legeerteraste tootmisel tuleb täiendavalt lisada legeerivaid elemente. Mitteraudmetallid 7) Titaanimaak (rutiil, ilmeniit) rikastatakse kas flotatsiooni 8) – 9) pürometallurgia 10) Elektrometallurgia ja ahjus 11) magnotermiat pulbermatallurgia 12) Pulbermetallurgia oluliseks iseärasuseks klassikaliste tehnoloogiatega võrreldes on see, et pulbermaterjal ja sellest materjalist toode valmivad üldjuhul samaaegselt, aga Jäätmete vähesus, lõppkujulähedus, energia kokkuhoid, tehnoloogilise
Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid,komposiitmaterjalid ja keraamilised. Metallide ja sulamite liigitus-Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige,head elektri-ja soojusjuhtivus ning üldiselt ka hea töödeldavus,plastsus,elastsus. Liigitatakse raud-ja rauasulamid ning mitteraudmetallid ja mitterauasulamid.Tiheduse poolest kergmetallid ja sulamid(alla 5000kg/m3 , alumiinium) raskmetalle ja sulameid(üle 10000,plaatina)keskmetalle ja sulamid. Tempi pooles kergsulavaid,alla327C, rasksulavad üle1539C ja kesksulavad.Keemilise aktiivususe poolest väärismetallid ja mitteväärismetallid. Metallide aatomehitus- Aatom on aine kõige väiksem osake,mida keemilisel teel lagundada ei saa.Aatom koosneb :prootonitest,neutronitest ja elektronidest. Prootonid ja neutronid moodustavad tuuma
<0,8% ; väävel 0,035-0,06%; fosfor 0,025-0,045% 8.malmide liigitus lähtudes C olekust. Nende tekke eeltingimused Seotud süsinikuga malmid(valgemalmid), malmid kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidi kujul (grafetiseerivad lisaneid vähe või on jahtumiskiirus suur) Vaba grafiidiga malmid (hallmalmid)- malmid, kus kogu süsinik, või suurem osa sellest on vabas olekus (malmi aeglane jahtumine ja malmi suur räni sisaldus) 9.kuidas liigitatakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes tihedusest, tooge piirtihetuse väärtused 1.kergmetallid ja sulamid <5000kg/m3 (Li,Mg,Al,Ti) 2.keskmetallid ja sulamid 5000-10000 (Zn, Sn, Cu, Cr, Mn,Fe)3.raskmetallid ja sulamid > 10000 (Au, Ag,Pb,W,Mo) 10. CC-CuSn12N1 Täht C vase baasil materjal: CC-valadina. CuSn12N1 sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisalds ( Täisarv % ) 11. liigitage Plastid, temp toime järgi Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi:
1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on pinge väärtus, ...
Eriti puhas: A999;kõrgpuhas:A995,A99,A95;tehniline:A85,A8-A5,A0. Lõõmutamine on terase kuumutamine üle kriitilise punkti, hoidmine nimetatud temperatuuril ja aeglane jahutamine. Karastamine on terase kuumutamine üle kriitilise punkti 30...50 °C võrra, hoidmine nimetatud temperatuuril ning sellele järgnev kiire jahutamine. Vanandamine kunstlikul viisil peale karastamist kuumutada detaili ja lasta tal jahtuda, korrates seda protsessi 2 – 3 korda. 11. Muud mitteraudmetallid: Cu, Ni, Ti ja Mg ja nende sulamid. Puhaste metallide omadused. Sulamid, nende omadused ja kasutamine. Vase sulamid:pronks ja messing.(hea soojusjuhtivus). Nikli sulamid:Invar ja alpaka. (kasutatakse peamiselt sulamite loomiseks teiste metallidega;hästi töödeldav). Titaan (lennundus,tarbekaubad;omadused:kerge ja tugev). Magneesium on keemiliselt väga aktiivne ja kerge.(kasutatakse meditsiinis) 12. Polümeerid. Polümeeride liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi
elektrone, mis on omakorda mõjutatavad välise elektriväljaga, andes korrapärase elektronide voolu ja hea elektrijuhtivuse. Metallide hulka kuulub keemilistest elementidest 80%, kusjuures kõik metallid peale elavhõbeda on tavalisel temperatuuril tahked ained (tahkised). Metallid ja sulamid liigitatakse koostise kahte suurde gruppi - raud ja rauasulamid (nende arvele tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust) ning mitteraudmetallid ja mitterauasulamid (tuntud värvilismetallide ja -sulamitena) need on kõik ülejäänud metallid ja nende sulamid. Teisteks liigituse alusteks on tihedus (kerg- ja raskmetallid ning sulamid), sulamistemperatuur (kerg- ja rasksulavad metallid ja sulamid), keemiline aktiivsus (vääris- ja mitteväärismetallid). Tehakse vahet ka leelismetallide, leelismuldmetallide, haruldaste ja hajusate, radioaktiivsete jt. metallide
1%ni peale mida tõmbetugevus väheneb. Malmid: süsiniku sisaldus üle 2.14% Valgemal- kui jahtumiskiirus on suur. Hallmalm -süsinik on grafiidina, kui malm jahtub aeglaselt Nimi tuleb murdekeha värvusest. Malmil on head valuomadused. Hea voolavusega. Grafiit muudab malmi mitteläbipaistvaks. Väike tõmbetugevus, väga habras, kasutatakse laialdaselt tööstuses, sest malm on odav. 7) Mitteraudmetallid ja nende sulamid: Al, Cu, Ni, Ti ja Mg. Põhilised omadused ja kasutusvaldkonnad. Alumiinium on hõbevalge, pehme ja plastne metal. Al head omadused: hea korrosioonikindlus,väike tihedus. Al kasutatakse:transpordis,pakenduses,ehituses,eletriliinides jne. Lähtudes toodete saamise(valmistamise) moodusest,liigitatakse alumiiniumisulamid kaheks: 1)deformeeritavad(surve-töödeldavad) sulamid 2)valusulamid Termotöödeldavusepõhjaljagunevad sulamid samutikaheks:
kristallivõre aatomite välimises elektronkihis. Metallid loovutavad kergesti väliskihi elektrone, mis on omakorda mõjutatavad välise elektriväljaga, andes korrapärase elektronide voolu ja hea elektrijuhtivuse. Metallide hulka kuulub keemilistest elementidest 80%, kusjuures kõik metallid välja arvatud elavhõbe on tavalisel temperatuuril tahked ained (tahkised). Metallid ja sulamid liigitatakse koostise alusel kahte suurde gruppi: - raud ja rauasulamid (nn. mustad metallid) ning - mitteraudmetallid ja mitterauasulamid (tuntud värviliste metallidena ja nende sulamitena) ehk kõik ülejäänud metallid ja nende sulamid. Metalle liigitatakse ka tiheduse (kerg- ja raskmetallid ning sulamid), sulamistemperatuuri (kerg- ja rasksulavad metallid ja sulamid), keemilise aktiivsuse (vääris- ja mitteväärismetallid) ja looduses leiduvuse (haruldased ja hajusad) alusel. Tehakse vahet ka leelismetallide, leelismuldmetallide, radioaktiivsete jt. metalli liikide vahel.
jahutamises üleküllastunud tard- lahuse saamiseks. Jahutamine toimub vees. Vanandamine - 1) loomulikul (20 °C) ja madalatemperatuursel kunstlikul vanandamisel (kuni 100...150 °C) toimub vase aatomite ümberpaigutus tardlahuse kristallivõres ja vaserikaste alade teke (sellest tulenevalt kasvab kõvadus ja tugevus) 2) kuumutamisel temperatuuridel 200...250 °C tekib stabiilne ühend CuAl2 . 11. Muud mitteraudmetallid: Cu - Vase headeks omadusteks on plastilisus, hea elektri- ja soojusjuhtivus ja vastupidavus korrosioonile. Puhast vaske kasutatakse: -elektrotehnikas mähised, juhtmed. Sulamid: Cu- Zn-sulamid ehk messing. Zn lisamine suurendab sulami tugevust. Poldid, mutrid, torud, puhkpillid. Cu- Sn- Sn-sisaldus 5...25% (suurem sisaldus muudab sulami liialt hapraks). 7%. Need sulamid on plastsed,
SISSEJUHATUS Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse. Enamik metalle on hästi sepistatavad. Metallid jagunevad kaheks: värvilised -ja mustad metallid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mitteraudmetallid ehk värvilised metallid on metallurgias need metallid ja sulamid, mis ei sisalda rauda (või sisaldavad seda väga väheses hulgas). [1] 3 1. VÄRVILISED METALLID Värvilised metalli, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks (pronksid, messingud) ja kergsulamiteks (alumiiniumi- ja magneesiumisulamid). [2] 1.1 Pronks Pronks on sulam, mis koosneb 88% vasest ja 12% tinast
Alumiiniumi tootmine, tema sulamid ja kasutamine REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 Sisukord Tiitelleht ............................................................................................................ ..............................1 Sisukord........................................................................................................... 1 Sissejuhatus..................................................................................................... 2 Alumiinium..............................................................................
kõrvaldamiseks ning sitkuse ja plastsuse tõstmiseks. Malmide noolutustemperatuur analoogselt terastele on piires 150...650 oC sõltuvalt nõutavast kõvadusest ja sitkusnäitajatest. 6. Alumiinium ja sulamid. 7. Vask ja vasesulamid. 8. Titaan ja titaanisulamid. 9. Magneesium ja sulamid. 10.Rasksulavad metallid ja sulamid. 11.Väärismetallid ja sulamid. 12. Tehnoplastid. 13. Komposiitmaterjalid. 14. Pinded. Mitteraudmetallid ja sulamid Mitteraudmetallid ja nende sulamid liigitatakse omadustelt lähtuvalt : a)tiheduse järgi: -kergmetallid ja sulamid (tihedus kuni 5000 kg/m3)-Magneesium, alumiinium, titaan jt. -keskmetallid ja sulamid (tihedus 5000-10000kg/m3)-tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom jt. -raskmetallid ja sulamid (tihedus üle 10000kg/m3)-plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen jt. b)sulamistemperatuuri järgi:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Säästva tehnoloogia õppetool EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISTEHNOLOOGIAD Aines Materjalide ringlus NTS1021 Üliõpilane: Karin Erimäe Juhendaja: Jaan Kers Tartu, 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Aastal 2005 moodustasid ehitus- ja lammutusjäätmed maailma tahketest jäätmetest 35%. Enamus ehitus- ja lammutusjäätmeid jõuavad prügilasse. Samuti satuvad ehitusjäätmed sobimatutesse kohtadesse, näiteks metsa alla. Selline tegevus põhjustab aga keskkonnamõjusid, sealhulgas õhu, pinna- ja põhjavee saastumist ning loodusvarade vähenemist. Sellepärast on oluline suunata ehitamisel ja lammutamisel tekkivad jäätmed korduvkasutamisse või ümbertöötlemisse. Selline tegevusviis vähendaks prügilasse ladestatava jäätmete hulka oluliselt. Enamik ehitamisel ja lammutamisel tekkiv...
riigisisesestandardiga (näit. Venemaal GOST, Saksamaal DIN, Rootsis SS, Soomes SFS). Ent nüüd on olemas ka rahvusvahelised eurostandardid (EN),mis kehtivad kõigis Euroopa Liidu riikides ja laiemaltki. Eurostandardite hulk suureneb jõudsalt ja neid kehtestatakse järjepidevalt riikide (rahvuslike) standarditena. Nõnda toimitakse ka Eestis, sh. metallide markeerimist sätestavate eurostandarditega. Metalsete materjalide (teras, malm, mitteraudmetallid ja mitterauasulamid) Euroopa markeerimissüsteemi järgi, mis suures osas põhineb Saksa DIN standarditel, kasutatakse kahte tähistust: - materjali margitähist, -materjali tunnusnumbrit. Teraste margitähistus Teraste margitähistussüsteem põhineb nende kasutusala, mehaaniliste ja füüsikaliste omaduste ning keemilise koostise iseloomustamisel ja selle sätestab eurostandard EN10027. Kasutusalade järgi on teraste margitähiste põhilised sümbolid: S ehitusteras,
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Stenogramm aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi: ρ< 5000 kg/m3 – kergmetallid ja –sulamid; 5000 < ρ < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid; ρ > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi: kergsulavad metallid ja sulamid - TS ≤327°C (Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb; kesksulavad metallid ja sulamid - TS =327-1539°C - Mn, Cu, Ni, Ag jt; rasksulavad metallid ja sulamid - TS >1539°C (Fe sulamistemperatuur) – Ti, Cr, V, Mo, W. Plastsusnäitajad Plastsus on materjali võime purunemata muuta tal...
Jahutamine toimub vees. Pärast karastamist on Al-sulam, millel on tardlahuse struktuur, madalate tugevusomadustega, kuid suure plastsusega. vanandamine – tugevdamine. Seisneb karastamisele järgnevas seisutamises toatemperatuuril mõned ööpäevad (loomulik vanandamine) või kõrgendatud temperatuuril kuni 1 ööpäev (kunstlik vanandamine). Vanandamise käigus toimuvad üleküllastunud α- tardlahuse muutused, mille tulemusena sulam tugevneb. 11.Muud mitteraudmetallid: Cu sulamistemperatuur on 1083 °C, tihedus 8,93 g/cm³, kristallivõre K12, Vase headeks omadusteks on plastilisus, hea elektri- ja soojusjuhtivus ja vastupidavus korrosioonile. Puhast vaske kasutatakse: elektrotehnikas mähised, juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduaine- ja keemiatööstuses nõud ja mahutid, soojusvahetid jne. – Cu-Zn-sulamid ehk messingud (valgevased),
Koostis (värv) – jaotamine metallisisalduse järgi Mustad metallid ehk raud ja (kas sisaldavad rauda või mitte) rauasulamid N: Fe, teras (C < 2%), malm (C 2-5%) Värvilised metallid ehk mitteraudmetallid N: vasesulamid (pronks, messing), kergsulamid (Al- ja Mg-sulamid) Soojusjuhtivus - metalli võimet soojust üle anda Head soojusjuhid N: Ag, Cu, Al kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Halvad soojusjuhid N: Fe Seda saab seletada molekulide korrapäratute
laiemaltki.Eurostandardite hulk suureneb jõudsalt ja neid kehtestatakse järjepidevalt riikide (rahvuslike) Titaan on üks levinumaid elemente looduses. Titaani tugevus standarditena. Nõnda toimitakse ka Eestis, sh. ja kõvadus sõltuvad suurel määral ta puhtusest. Puhas titaan metallide markeerimist sätestavate eurostandarditega. ja titaanisulamid on plastsed ning kergesti külmalt Metalsete materjalide (teras, malm, mitteraudmetallid deformeeritavad; kuumsurvetöötlemisel tuleb aga kasutada ja mitterauasulamid) Euroopa markeerimissüsteemi toorikute kuumutamisel järgi, mis suures osas põhineb Saksa DINstandarditel, ahjudes kaitsekeskkonda (tavaliselt argoon). Samuti saab kasutatakse kahte tähistust: titaani keevitada ainult argooni keskkonnas. Titaanisulameid
Omadus Liigitus Koostis (värv) – jaotamine metallisisalduse järgi (kas Mustad metallid ehk raud ja rauasulamid sisaldavad rauda või mitte) N: Fe, teras (C < 2%), malm (C 2-5%) Värvilised metallid ehk mitteraudmetallid N: vasesulamid (pronks, messing), kergsulamid (Al- ja Mg- sulamid) Soojusjuhtivus - metalli võimet soojust üle anda kõrgema Head soojusjuhid N: Ag, Cu, Al temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga Halvad soojusjuhid N: Fe piirkonnale. Seda saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega
standardiga (näit. Venemaal GOST, Saksamaal DIN, Rootsis SS, Soomes SFS). Ent nüüd on olemas ka rahvusvahelised eurostandardid (EN), mis kehtivad kõigis Euroopa Liidu riikides ja laiemaltki. Eurostandardite hulk suureneb jõudsalt ja neid kehtestatakse järjepidevalt riikide (rahvuslike) standarditena. Nõnda toimitakse ka Eestis, sh. metallide markeerimist sätestavate eurostandarditega. Metalsete materjalide (teras, malm, mitteraudmetallid ja mitterauasulamid) Euroopa markeerimis- süsteemi järgi, mis suures osas põhineb Saksa DIN-standarditel, kasutatakse kahte tähistust: - materjali margitähist, - materjali tunnusnumbrit. Teraste margitähistus Teraste margitähistussüsteem põhineb nende kasutusala, mehaaniliste ja füüsikaliste omaduste ning keemilise koostise iseloomustamisel ja selle sätestab eurostandard EN10027. Kasutusalade järgi on teraste margitähiste põhilised sümbolid:
14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Omadus Liigitus Koostis (värv) – jaotamine metallisisalduse järgi (kas Mustad metallid ehk raud ja rauasulamid sisaldavad rauda või mitte) N: Fe, teras (C < 2%), malm (C 2-5%) Värvilised metallid ehk mitteraudmetallid N: vasesulamid (pronks, messing), kergsulamid (Al- ja Mg-sulamid) Tihedus – metalli ühe mahuühiku mass Kergmetallid ja -sulamid: tihedus < 5000 kg/m3 N: Mg (1750 kg/m3), Al (2700 kg/m3), Ti (4540 kg/m3)
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
vabalt langeda teimikehale. 8.b.Metallid ja nende liigid Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning enamikel juhtudel ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elastsus. Kõik metallid peale elavhõbeda on tavalisel temperatuuril tahked ained. Metallid ja sulamid liigitatakse kahte suurde gruppi: 1. mustad metallid - raud ja rauasulamid (nende tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust) 2. värvilised metallid - mitteraudmetallid ja mittterausulamid (kõik ülejäänud metallid ja nende sulamid). Füüsikalis-keemiliste omaduste ja maakoores leidumise järgi eristatakse: tihedusest lähtuvalt 1. kergmetalle ja sulameid, mille tihedus ei ületa 5000kg/m³ (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.) 2. keskmetalle ja sulameid (tihedus üle 5000, kuid alla 10 000 kg/m³) 3. raskemetalle ja sulameid, mille tihedus ületab 10 000kg/m³ (plaatina, volfram,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
