r= n x y Dispersioon andmetele vastav hälvete keskväärtus. Standardhälve iseloomustab tunnuse hajuvust. Mida suurem on standardhälve, seda ( x - x1 ) 2 + ( x - x 2 ) 2 + ( x - x3 ) 2 + ... + ( x - x n ) 2 = suurem on tunnuse väärtuste hajuvus. n - 1/ n Alumine kvartiil Kv tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonireas 4 ehk 25%. Ülemine kvartiil tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonireas 4 ehk 25%. Üldkogum kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järelduse. Sissejuhatus Kuna tegelen ise väga palju spordiga siis otsustasin uurida, kui populaarne on sport Nõo Reaalgümnaasiumis (edaspidi: NRG)
Enamus vastanutest leidsid, et alaealised tarvitavad palju alkoholi ning väga vähesed ütlesid, et nende arvates see nii ei ole. Nõustumist põhjendati sellega, et noortel pole midagi muud teha ning juuakse vaba aja veetmiseks. See on noorte jaoks nagu hea ja lõbus ajaviide, soovitakse avaldada muljet sõpradele ja endast vanematele inimestele ning näidata, milleks ollakse võimelised. Kurvastuseks on Eestis alkohol ka väga kergesti kättesaadav. Enamus noorte pidusid mööduvad alkoholi tarbides, mis on nende puhul juba üsna loomulik tegevus. Noored tahavad saada liiga ruttu täiskasvanute maailma. Lisad. Miniuurimistöö küsitlus alkoholi liigse tarbimise kohta alaealiste seas Hea 10. klassi õpilane, koostame miniuurimistööd alkoholi liigse tarbimise kohta alaealiste seas Palun ole hea ja täida ära küsitlus, mis võtab aega ainult 5-10 minutit. Ette tänades Annemai Harak ja Johanna Käosaar
väärtusele antakse üks uus väärtus. (kood) Sagedustabel näitab mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse. Keskväärtus ehk aritmeetiline keskmine tunnuse kõigi väärtuste summa ja objektide arvu jagatis . Mediaan - arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju. Tähistatakse sümblouga Me . Mood - tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Tähistatakse sümboliga Mo . Alumine kvartiil Kv - tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või millega võrdseid) liikmeid on variatsioonreas ligikaudu 1/4 ehk 25%. Ülemine kvartiil Kv - tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonreas ligikaudu 1/4 ehk 25%. Minimaalne element xmin - vähim tunnuste väärtuste hulgas. Maksimaalne element xmax - suurim tunnuste väärtuste hulgas. Sagedustabel näitab, mitmel korral saab antud tunnus antud väärtuse .
11. klass Juhendaja: Mailis Tarendi Aravete 2012 SISUKORD 2 ANNOTATSIOON Töö pealkiri Noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimisharjumused Uurimistöös on teksti ....5.....lk tabeleid, jooniseid .......15....tk lisasid.....2....tk kasutatud allikate arv ....7.... tk Referaat Töö probleem oli noorte suitsetamine ja alkohol, selle tarbimine ja tarbimisharjumused. Eesmärk teada saada ja uurida noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimisharjumusi. Uurimustöö koosneb kirjanduse ülevaatest ja uurimuslikust osast ehk koostatud küsimustikust. Kirjanduse ülevaates kirjeldatakse ja tutvustatakse alkoholi ja suitsetamisprobleeme, tarbimisi ja tarbimisharjumusi noorte seas. Andmeid kogusin veel koostatud küsimustikust, mis sisaldas kokku 14 küsimust. Küsitlusele oli vastanud 66 noort.
Valimi maht N - uuritavate objektide koguarv. Aritmeetiline keskmine - tunnuse kõigi väärtuste summa ja objektide arvu jagatis. Keskväärtus - tunnuste väärtuste aritmeetiline keskmine. Mood - tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus Mediaan - arv, millest on suuremaid ja väiksemaid väärtusi variatsioonireas on ühepalju. Maksimaalne element, Xmax - tunnuse väärtuste hulgas suurim element. Minimaalne element, Xmin - tunnuse väärtuste hulgas väikseim väärtus. Ülemine kvartiil - tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonireas ¼ ehk 25%. Alumine kvartiil - tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonireas ¼ ehk 25%. Dispersioon 2 andmetele vastav hälvete keskväärtus. Standardhälve dispersiooni ruutjuur. Andmed ühesugused dispersioon=0. Korrelatsioon - statistiline sõltuvus- ühe muutuja iga väärtusega saab seada vastavusse teise muutuja sagedusjaotuse.
Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi, siis on ka tema õpitulemused koolis paremad. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi, missugused on ajendid noorte hulgas alkoholi tarbimiseks, kuidas teadvustada alkoholi kahjuliku mõju tervisele ja tegeleda ennetustööga. Alkohol on olemuselt antidepressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine (Alkoinfo 2011). Meedias ilmub pidevalt alkoholireklaame, mis kutsuvad üha rohkem ostma ja tarbima erinevaid alkohoolseid jooke. Räägitakse isegi alkoholi tarbimise positiivsetest aspektidest, nagu klaas punast veini päevas tagab parema tervise ja pikema eluea.
harrastusspordis on tihedalt seoses optimaalse toitumisega. Toitumisvajadused sõltuvad vanusest, soost, tervisest, töökoormusest, kehalisest aktiivsusest ja nii edasi. Seoses tehnika ja tehnoloogia arenemisega väheneb pidevalt inimeste üldine liikumisaktiivsus, kuid teiselt poolt suureneb meie igapäevases elus psüühiline pinge. Kõike seda tuleb arvestada ka toidu valikul (1, lk 5). Valisime oma loovtöö teemaks ,,Sportlaste toitumine ". Uurimustöös tutvustame sportlaste toitumist ning uurime, kuidas peavad kinni toitumisreeglitest meie Audentese kooli sportlased. Viisime läbi küsitluse 10-11 klassi õppilaste seas. Eesmärgiks on tulemuste analüüsimine, mille põhjal selgitame välja sportlaste toitmisharjumused ja -tavad. Vastuste põhjal tegime diagrammid, mis annavad hea võrreldava ülevaate. Töös kasutasime selleteemalist kirjandust, sporditreenerite abi ning materjali internetist.
Küsitluse viisin läbi septembris kahe päeva jooksul 12'ndate klasside seas. Kokku 40 õpilasel tuli vastata alkoholi tarbimise harjumuste kohta kodus ja väljaspool. Samuti soovisin teada nende keskmist hinnet ning vanust, millal esmalt alkoholi prooviti. Ühe peamise ideena tahtsin kindlaks teha, kui palju loevad tegelikult kodused harjumused edasisel elul ning kas tõesti segab alkoholi tarbimine õppimist. Kuna alkohol on alati olnud üheks ühiskonna valupunktiks, otsustasin uurida, kuidas on lood Nõo Reaalgümnaasiumi abiturientidega, kelle seisavad peagi ees eksamid. Kõige selle uurimistöö analüüsiks kasutasin Excelis järgnevaid valemeid: Countif tingimustega loendamine. Average keskväärtus. Max maksimaalne element. Min minimaalne element. Mode mood. Correl korrelatsioon. Median mediaan. Stdev- standardhälve. Andmekirjeldus 1
eest............................................................................................................................ 6 Lisa 1. Fitnesspalli kasutamisjuhend Lisa 2. Hea une kümme käsku 2 1. ANAMNEES Patsient on 62 aastane töötav naisterahvas. Pikkus 162,7 cm, kaal 75,2 kg, KMI 28,4. Ülekaal 6,7 kg. Rasvasisaldus organismis üle normi 39% (norm 60-80a N=24-35,9). Skeletilihased normis 26,7% (norm 60-80a N=23,9-29,9). Vistseraalse rasva tase 9% (norm 1-9). Vööümbermõõt 91cm. RR 110/70 mmHg. Töötab toimetajana ajalehes. Istuv töö alates 1977a. Kuvaritöö alates 1991a. Enne seda töötanud 3a õmblejana. Sööb isevalmistatud toitu ka tööl. Lihatooteid sööb iga päev, kala sööb harva. Tööl käib bussiga, tuleb paar peatust varem maha ja jalutab. Tervisespordiga ei tegele regulaarselt. Puhkab kodus arvuti taga või televiisorit vaadates.
Energia ja toitained on vajalikud igapäevasteks tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks, näiteks rääkimiseks, hingamiseks, liikumiseks ja seismiseks. Samas on inimeste vajadused väga erinevad, sõltudes soost, vanusest, eluviisist, ainevahetuse eripäradest ja paljudest muudest teguritest. Kui inimene sööb rohkem kui tema organism vajab, ladestub toidust saadav liigne energia rasvkoena ning kehakaal hakkab tasapisi tõusma (2: 86). Inimese toitevajaduse määrab: · põhiainevahetuse käive (nooruki organismis 2000-3000 kilokalorit päevas) · liikumisaktiivsus · iga, sugu · töö iseloom · organismi erinevad seisundid (haigus, rasedus jm.) (2: 86). 3.1 Päevane toidukordade jaotus Üldjuhul ei mõjuta päevane toidu tarbimise sagedus kehamassi, kui energia tarbimine ei ületa selle kulu
n i =1 Tunnuse keskväärtus tunnuste väärtuste aritmeetiline keskmine. Valem: Kodeerimine tunnuste väärtuste hulga teisendamine, milles igale tunnuse esialgsele väärtusele seatakse vastavusse üks uus väärtus kood. Variatsioonrida kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida. Sagedustabel - moodustatakse variatsioonirea põhjal. Näitab, mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse. Jaotustabel tabel, kus tunnuse väärtusele on seatud vastavusse nende esinemise suhteline sagedus. M Mediaan ( e ) arv, millest on suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas sama palju. Kui variatsioonreas on paaritu arv elemente, siis on selleks variatsioonrea keskmine element. Kui variatsioonreas on paarisarv elemente, siis kahe keskmine aritmeetline keskmine. M
. 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikkus.......................................................................................5 1.3 Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte seas.................................................6 1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. ...................................................................7 1.5 Joobe astmed................................................................................................................ 7 1.6 Alkohol ja tervis........................................................................................................... 8 1.7 Alkoholi tarbimisega seonduvad terviseriskid.............................................................9 2. Metoodika ja andmeanalüüsi meetodid............................................................................11 2.1 Valim..........................................................................................................................11 3
piisavust/mittepiisavust (joonis 1). Antud küsimuse juures oli suurem enamus gümnasiste (65%) väitnud, et nad tarbivad päevas piisavalt valgulisi toiduaineid. Kõik õpilased, kes kasutavad valgukontsentraate, olid täiesti kindlad, et nende päevane valgutarve on piisav. Hinda, kas tarbid päevas piisavalt valke 40 35 30 25 20 15 10 5 0 Kindlasti tarbin Pigem Tarbin Ei oska hinnata Pigem mitte Kindlasti mitte Joonis 1. Valkude tarbimine päevas 14 Teises küsimuses tuli õpilastel välja valida kõikide toiduainete hulgast valgurikkad. Valgukontsentraate tarbinute õpilaste hulgas võis märgata nii mõnegi toiduaine juures paremaid tulemusi, kuid samas olid mõne teise suurema valgusisaldusega toidu juures
kõikide elundite tööks ja kogu organismi liigutuste täitmiseks. Isegi diivanil puhates kulutab inimene energiat. Eriti vajab ta seda kasvuperioodil. Liigne treenimine ja dieedipidamine (mida kasutatakse sageli kaalukategooriatega spordialade puhul nagu näiteks maadlus) võib viia toitumishäireteni, näiteks anoreksia. Seda põdev inimene pole kunagi rahul oma kehakaaluga ja arvab, et ta on liiga kogukas [3]. Alates Mexico olümpiamängudest on sportlaste seas tunduvalt sagenenud äkksurma juhud võistluse või treeningu ajal või varsti peale suurt koormust. Kõige sagedasem põhjus on infarkt. Järelikult pole liigne sporditegemine tervisele kasulik [4]. Alles mitte kaugest ajast on ka näide: 18-ndal oktoobril 2009-ndal aastal 32. korda toimunud Detroidi maraton lõppes traagiliselt. Kuuteistkümnenda minuti jooksul kukkus kokku ning suri kolm osalejat. Samas surmajuhtumid maratonidel on küllaltki harvad.
märkinud) Läheb nagu tavaliselt- patsient ei tule kutsutud ajal vastuvõtule, kuid olles ise kindel , et ikka levotyhroxin kaebusi põhjustab, otsustab patsient ise annust vähendada, võttes vaheldumisi 50/100 mikrg päevas. Patsient jõuab perearsti vaatevälja rohkem kui 6 kuud hiljem,kuna kardiaalsed kaebused- südamekloppimine, rütmihäire tunne püsivad või on isegi süvenenud. Objektiivselt ei tuvastanud perearst südametegevuse kiirenemist vastuvõtul, vererõhk on normis. Teen uuesti analüüsid , kuna perearst mõtleb ikka kogu aeg uuringufondi ülekulule ja samas tegelikult korrigeerime thyroxini annust eelkõige TSH numbri järgi , võtan patsiendil vaid TSH ja vastuseks on 7,8 mU/l (N 0,4- 4). Tagantjärele mõeldes õpetas see lugu mulle,et minu otsus mitte muuta eutüreoidsel haigel levothyroxini annust oli õige, kuid ilmselt ei olnud ma patsiendi jaoks veenev selgitamaks psüühikahäire mõju inimese füsioloogiale
tarbima kuna kurk ja kõrvad pidid hakkama valutama. Tundes valu kurgus või kõrvades määrisin peale noni ekstrakti ja võtsin ka sisse ja minutitega hakkas valu taanduma. Tänu noni ekstraktile ei kasutanud ma valuvaigisteid mida oleks arsti soovitusel pidanud tegema. Vanaemal on mul Alzhaimer ja peale Kyäni toodete kasutamist helistas ta hooldaja mu emale ja küsis, et mis te vanaemaga teinud olete... tal ei ole veel elu sees vererõhk nii normis olnud. Kristjan 20 a. Aasta aega olin vaevelnud psoriaatilise artriidi käes, mis oli päris tugev jäsemete liigestes. Hüppeliigesed vajasid hommikul tund aega soojendamist, et saaks üldse käia. Õlaliiges liikus väga vaevaliselt, isegi autosõit oli vaevaline. Leidsin Body FX 9 kuud peale probleemi tekkimist. Liigestele peale määrides hakkasid need mõne minutiga uuesti tööle (ilma erilise valuta). Võtan ka Body FX 3 korda päevas sisse, mis on nüüd 3 kuuga leevendanud liigeste
Tore oli uurimusest teada saada, et 90% neist õpilastest teevad aktiivselt trenni, 2-3 korda nädalas. Ülejäänud 10% tegelesid ka spordiga, kui mitte regulaarselt. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks: Nautige toitu, mida sööte Toituge mitmekülgselt. Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. Ärge sööge palju rasvast toitu. Ärge maiustage liiga tihti. Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. Soolaga ei tohi liialdada. Saavutage optimaalne kehakaal. Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt (2) 4 2. NOORTE TOITUMISHARJUMUSED Tasakaalustatud toitumisele pööratakse järjest enam tähelepanu isegi noorte seas. Põhjus on lihtne söömine on eluks vajalik.(6) Päevaste toidukordade jagamisel on kõige õigem arvestada seedetrakti rütmi ning näljatunnet, sel juhul on seedimine kõige tõhusam, seedetrakti aktivatsiooniperiood kordub
.........................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile...................................................................6 1.3.1 Alkoholi mõju lapse organismile..........................................................7 1.4 Alkohol ja noored..............................................................................8 1.5 Ühiskondlikud probleemid.........................................................................................9 2.Uuring Tallinna 37.Keskkooli noorte suhtest alkoholiga.....................................10 2.1 Uuringu hüpotees...............................................................................10 2.2 Uuringu sisu....................................................................
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2
04): Pneumotooraks paremal vähenes. (30.04): Pneumotooraks paremal suurenes. (04.05): Õhkrind paremal alles, võrreldes 30.04.15 ülesvõttega mahult vähenenud. (07.05): Õhkrind ülaväljas kuni 1cm paksuse kihina; võrreldes 04.05.15 pisut suurenenud. EKG: teostatud 19.04 ning 20.04 17 6. LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE VÄÄRTUSED Vereanalüüside kõrvalkalded: 19.04: CRP 12 mg/L ↑, muud väärtused normis 26.04: kaalium 4.8 mmol/L ↑, CRP 172 mg/L ↑, ALAT 52 U/L ↑, ASAT 37 U/L ↑. 28.04: CRP 136 mg/L ↑. Hb 133 g/L ↓ 30.04: CRP 81 mg/L ↑, ALAT 69 U/L ↑, ASAT 44 U/L ↑. 05.05: CRP 22 mg/L ↑. ALAT 102 U/L ↑, ASAT 55 U/L ↑. Normväärtused: CRP (<5 mg/L) Kaalium (3,4 – 4,5 mmol/L) ALAT (<41 U/L) ASAT (<40 U/L) Hb (134 – 147 g/L) 18 7. PÄEVIK 22.04 Patsiendil planeeritud kell 10
Samuti võib tauriini ja kofeiini koosmõjul organism toota rohkem uriini, mis põhjustab organismis vee- ja naatriumikadu. (Tervise Arengu Instituut. 08.04.2012) Tauriini leidub inimese organismis kõige rohkem südamelihases, silma võrkkestas ja kesknärvisüsteemis. Red Bull sisaldab 5g/l tauriini. (Kikas, Koger 2004: lk 245, 246) Katseloomadega tehtud katsed on näidanud, et tauriin pidurdab kehakaalu tõusu rasvarikka sööda puhul. Mõningail andmeil tõstab tauriin sportlaste vormi ja vähendab lihaste väsimust, kuid inimestega tehtud usaldusväärsed katsed siiani puuduvad. (Liebert 2008: lk 124) 6 Tauriini isoleeriti esimest korda pulli sapist 1827. aastal, mispärast on ta saanudki oma nime pulli ladinakeelsest nimest taurus. (Ibid. lk 124) 1.2.3. Glükuroonlaktoon Glükuroonlaktooni toodab inimese maks glükoosist ning see on peaaegu kõikide sidekudede
(http://www.kirss.net) 14 Reeglina peetakse täiskasvanule kahjulikuks kui tarvitatakse üle kahe purgi (üle kahe liitri)energiajooke päevas. Muidu rikutakse elektrolüütide tasakaal organismis ja tekib iiveldustunne või oksendamine ja südame rütmihäired. Hiljutistest uuringutest selgub, et energiajoogid suurendavad ohtu haigestuda II tüübi diabeeti. (Tervise Arengu Instituut 2006) 1.6 Energiajoogid ja alkohol Noorte seas on populaarne kasutada energiajooke koos alkoholiga, eelkõige viinaga, sest usutakse, et sellel on ergutav mõju ning et energiajook vähendab viina depressiivseid omadusi. Levinud on ka arusaam, et energiajoogi ning alkoholi kokteilist ei jääda purju. Energiajook varjab tõesti joovet ja parandab enesetunnet, sest stimulaator, kofeiin, surub alla depressant, alkoholi, mõju. Selline kokteil suurendab
PASSIIVNE SUITSETAMINE ÕPILASTE HULGAS Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: 22.03.15 SISUKORD KASUTATUD MÕISTEID............................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE..................................................................................5 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest......................................................5 1.2 Tubakasuits ja selle koostis............................................
Kokku oli temaga kolm kohtumist. Esimesel kohtumisel käesoleva töö autor sai pildi kliendi tervisest, toimetulekusest elustiilist. Anamneesi kogumisel ja nõustamisel töö autor kasutas MI tehnikat ja sellega seotud tööriistu, valikutabelit, skaalasid ja muutuste jutu plusse ja miinuseid. Patsiendi tervisenäitajad olid järgmised: pikkus 162,7 cm, kaal 75,2 kg, KMI 28,4. Ülekaal 6,7 kg. Rasvasisaldus organismis üle normi 39% (norm 60-80a N=24-35,9). Skeletilihased normis 26,7% (norm 60-80a N=23,9-29,9). Vistseraalse rasva tase 9% (norm 1-9). Vööümbermõõt 91cm. RR 110/70 mmHg. Analüüsidest glükoos paastuseerumis/paastuplasmas 5.9 mmol/L (N:4,1...5,9mmol/L), kolesterool seerumis/plasmas 7.1 mmol/L (N:<5,2mmol/L), LDL-kolesterool paasseerumis/ paastuplasmas 4.4 mmol/L (N: <3,0 mmol/L), HDL-kolesterool seerumis/plasmas 1.4 mmol/L (N:>1,6 soovitav mmol/L), triglütseriidid paastuseerumis/paastuplasmas 1.6 mmol/L (N:<2,0),
Haiglasse tulles 26.09.2017 patsiendil kaebuseks suruv alaseljavalu. 4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 26.09.2017 oli teostatud EKG, võetud vere- ja uriinianalüüsid. EKG: siinusrütm fr:76x´, ilma isheemia tunnusteta. Vereanalüüside kõrvalkalded: CRP 12 mg/L , kaalium 5,2 mmol/L , Hb 116 g/L , muud väärtused normis Normväärtused (SYNLAB 19.10.2017): CRP (<10 mg/L) Kaalium (3,5 5,0 mmol/L) Hb naistel (118 150 g/L) 5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE 3.1 Patsiendi enda ravimid T. Perindopril/Indapamide Teva 2,5mg/0,625mg x 1 päevas p/o. Toimeained perindopriil+indapamiid. Patsiendil on kõrge vererõhk. Ravim langetab vererõhku. T. Amlocard 5mg x 1 päevas p/o. Toimeaine amlodipiin
Tere! Mina olen 11.a klassi õpilane .............. . Soovin Teie abi oma uurimustöö ,,Noored ja alkohol" koostamisel. Palun vastake ausalt järgmistele küsimustele. Sugu: M / N Vanus: .....a. 1.Mida te peate alkoholiks? 2.Kuidas hindate alkoholi mõju tervisele? Mis haigusi alkohol põhjustab. Tooge vähemalt kolm näidet. 3.Kas olete tarvitanud alkoholi? Jah / Ei 4.Kui vanalt tarbisite esimest korda alkoholi? a) -12a. b) 13-14 a. c) 15- 16a. d) 17- 5.Kui tihti tarbite alkoholi ? a) nädalas korra b) kord kuus c)kaks korda kuus d) ei tarbigi e) muu variant ....................... 6.Kust te alkoholi kätte saate ? 7. Millist alkoholi te tarbite ? a) kõike b) lahja (Gin, õlu jms.) c) kange (viin, liköör jms. ) d) muu variant .......... 8
Küsitlesin ka oma tädipoega, kes mängib välismaa käsipallikoondises. 3 1. TOITUMINE SPORDIS Sportlased kulutavad palju energiat tänu oma suurele kehalisele aktiivsusele. Kulutatav energia peab olema tasakaalus tarbitava energiaga. Seega sportlased peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorte sportlaste menüü on eriliselt tähtis, kuna nad on veel kasvu eas ja see nõuab lisaenergiat. Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Tasakaalustatud toidu all mõeldakse toitu, kust saab kõiki vajaminevaid vitamiine ja mineraalaineid ning süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord on paigas. Kõiki vitamiine pole organismis ja seepärast on nende täiendav toiduga saamine eriti vajalik. Regulaarselt spordiga tegeldes organismi vitamiini vajadus suureneb.
kui need teile sobivad, siis jätkake. Tervislik eluviis peaks kujunema teie elu rutiiniks. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks · Nautige toitu, mida sööte · Toituge mitmekülgselt. · Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. · Ärge sööge palju rasvast toitu. · Ärge maiustage liiga tihti. · Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. · Soolaga ei tohi liialdada. · Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt [4] 4. TOIT JA TEGELIKKUS Ajaloo vältel on inimese toitumistavad , söödava toidu valik ja koostis tundmatuseni muutunud.Kergesti kättesaadav valmistoit, sealhulgas erinevad küpsetised, lihatooded, ''ühe minuti'' supid, snäkid, vähendatud rasva-ja suhkrusisalduse tõttu reklaamitud maiustused ja sooja leti kiired ampsud (hamburgerid, hot dog'id, pitsalõigud) ja palju muud sarnast. Aga
SISUKORD SISSEJUHATUS Järgnev uurimistöö on kirjutatud teemal ,,Alkohol ja teismelised". Töö analüüsiv osa hõlmab noori vanuses 12-17 eluaastat ja nende vanemaid. Uurimuse käigus on noorte nimetuse all mõeldud teismelisi ehk 12-17 eluaastaseid inimesi. Teema valisin sellepärast, et see probleem on süvenenud ning mind huvitab ka noorte teadlikkus alkoholi osas mis on alkohol, selle kahjulikkus, alkoholi alased terminid, noorte esimene kokkupuude alkoholiga, kuidas ja kelle kaudu, enesetunne alkoholi tarbimisel, üldine arvamus alkoholist, alkoholi tarbimise alampiir. Alkohol on tuntud mürk kehale, mis muudab inimesed nii vaimselt kui ka füüsiliselt nõrgaks, tuimaks. Enesekontroll enda üle väheneb. Eriti suurt alkoholi tarbimise ennetamise rõhku peab panema noortele, kes alles avastavad alkoholi olemasolu ja
................................................................................ 11 6. TREENINGPÄEVIKU ANALÜÜS.........................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 16 4 SISEJUHATUS Olen 35 aastane naisterahvas, 170 cm pikk ja minu kehakaal on 57 kg. Kehamassiindeks on 19,72. Kehamassiindeksi normaalne vahemik on 19-25. Selle KMI vahemikku olen ma normkaalus. Normkaalu seostatakse pikema elueaga, tervemalt elatud aastate ja väiksema haiguste esinemise riskiga. Pidasin päeviku veebilehel http://tap.nutridata.ee/, see programm tundus mugav. 5 1. TOIDUPÄEVIK Kolmapäev, 24.02.2016
Edasisel vestlusel avaldub, et naine on viimasel ajal olnud isutu ning tarbib kaloreid päevasest vajadusest vähem. Sageli sööb ta lihtsalt sellepärast, et peab. Patsiendi anamneesist tuleb välja, et ta ei suuda end öösel välja puhata ja tunneb hommikuti sageli väsimust. Hommikul järsult voodist tõustes tunneb kerget peapööritust (Siamak, 2018). Objektiivselt: HS 15x', pulss 70x', RR 105/55mm/Hg, SpO2 95%, Pikkus 163cm, kehakaal 55kg (KMI 20.7), nahk kahvatu (Elutähtsate näitajate mõõtmine, 2018). Hemogramm: WBC 5.5 (3,5....8,8 E9/L) RBC 4.0 (3.9....5.2 E12/L) Hb 95 (117....153 g/L) Hct 33 (35....46%)
Kokku oli temaga kolm kohtumist. Esimesel kohtumisel käesoleva töö autor sai pildi kliendi tervisest, toimetulekusest elustiilist. Anamneesi kogumisel ja nõustamisel töö autor kasutas MI tehnikat ja sellega seotud tööriistu, valikutabelit, skaalasid ja muutuste jutu plusse ja miinuseid. Patsiendi tervisenäitajad olid järgmised: pikkus 162,7 cm, kaal 75,2 kg, KMI 28,4. Ülekaal 6,7 kg. Rasvasisaldus organismis üle normi 39% (norm 60-80a N=24-35,9). Skeletilihased normis 26,7% (norm 60-80a N=23,9-29,9). Vistseraalse rasva tase 9% (norm 1-9). Vööümbermõõt 91cm. RR 110/70 mmHg. Analüüsidest glükoos paastuseerumis/paastuplasmas 5.9 mmol/L (N:4,1...5,9mmol/L), kolesterool seerumis/plasmas 7.1 mmol/L (N:<5,2mmol/L), LDL-kolesterool paasseerumis/ paastuplasmas 4.4 mmol/L (N: <3,0 mmol/L), HDL-kolesterool seerumis/plasmas 1.4 mmol/L (N:>1,6 soovitav mmol/L), triglütseriidid paastuseerumis/paastuplasmas 2.0 mmol/L (N:<2,0),
Uimastid vanglas Laura Kikas Kadri Pendin Margus Murasin Richard Braam Franz Trautmann Justiitsministeerium 2006 2 Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname kõiki projektile kaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
