Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Stalini Venemaa ja Hitleri Saksamaa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hitler, stalin, segased, demokraatias, laienenud, tõuke, diktatuuride, diktatuurile, omaselt, jossif, üheparteisüsteem, natsid, plaanimajandus, majanduspoliitika, valitsejal, osalema, näljahäda, rahaväärtus, puhastada, tagakiusamine, tapmine, rikkumine, sõnavabadus, tapeti, tsensuur, valitsejad, julmad, arvas, juhitud, venamaaHitleri Saksamaa ja Stalini Nõukogude Liit. Sarnasusi ja erinevusi. Kahe maailmasõja vahel puhusid Euroopas segased tuuled. Rahva pettumine demokraatias, majanduslikud raskused, laienenud valijaskond ja pettumine Verailles' süsteemis andsid tõuke diktatuuride tekkeks. Kaks kõige ehedamat totalitaristliku riiki olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Neil riikidel oli nii ühiseid kui erinevaid tunnusjooni. Kommunistid ja natsid tulid võimule erinevalt. Kui Saksamaal puhkes majanduskriis, kasuatasid seda ära kommunistid, kes üritasid lööksalkade abiga agressiivselt võimu haarata. Paljude arvates oli neid võimalik peatada ainult natside abiga. See tõi kaasa Natsionaal Sotsialistliku Partei populaarsuse kasvu
Diktatuurid Saksamaal ja NSVL-s I MS pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Maailmasõjast kurnatud Venemaal tõstsid pead kommunistid, kes eesotsas Leniniga 1917a. relvastatud riigipöörde tagajärjel võimul said. Juba 1918a. kehtestasid nad üheparteisüsteemi. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaa kehtestati üheparteisüsteem.
II maailmasõja ajal kerkis Euroopas esile 3 diktatuuri - Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Mussolini juhitud Itaaliat, Hitleri juhitud Saksamaad ning Stalini juhitud Nõukogude Liitu on läbi ajaloo võrreldud ning kohati ka samastatud. Millised on nende riikide erinevused ja sarnasused antud perioodil? II maailmasõja ajal olid Saksamaal ja Itaalias võimul fašistid, Venemaal haarasid võimu enda kätte kommunistid. Natsionaalsotsialism ehk fašism tähtsustas rahvuse ühtsust. Hitleri eesmärgiks oli luua suurriik, mille kõik inimesed on puhtast ehk aaria rassist. Nulltolerantsiga suhtuti teisest rahvusest inimestesse ning rahvuse reeturitesse
10. Millised olid kriisi poliitilised tagajärjed eri riikides?USA-saadi kriisist üle kuna loodi Taastamise Finantseerimise Selts.Roosevelt ja uue kursi poliitika. Devalveeriti dollar,suurendati makse ja koondati raha föderaalvõimu kätte, mis investeeriti ehitusprojektidesse. Tööliste kaitse seadused. Saksamaa- 1934-Hitler võimule. Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi.Juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt.Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Sakamaad kiirest taasrelvastada, sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne. NSV liit-majanduskriis eriti ei mõjutanud. 1924-Stalini võimule tulek. Kolhoosid, rasketööstus, talude käest võtmine, industraliseerimine. Itaalia-kehtestati diktatuur.Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia
natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega. · rahvuste tagakiusamine ja küüditamine. · loodi salateenistusedGestapo, NKVD, kes tegutsesid väljaspool seadusi. · pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks. DIKTATUURIDE TEKKIMISE PÕHJUSED 30NDATEL : · Muutused ühiskonnas: keskklass kaotas mõjuvõimu; suurenes tööliskond, kes sai valimisõiguse; naistele anti valimisõigus. Nende rahulolematust kasutasid ära diktaatorid.
kehtestamine; selle veaga muudeti kriis ülemaailmseks ja pikendati seda. Majanduskriisi tagajärjed: Suur tööpuudus; töö kaotas kuni 30 milj inimest ning see omakorda põhjustas vaesumise, nälja ja rahulolematuse; inimesed kaotasid oma kodud ja kogu varanduse, muututi passiivseks (kannataja, kõrvalt vaataja); kaupade nõudlus vähenes mistõttu ka tootmine vähenes; see andis ka tõuke diktatuuri tekkele, just nendes maades kus olid äsja oma riigi loonud, sest demokraatias pettuti (Saksamaal Hitleri võimuletuleku põhjus). Demokraat Franklin Delano Roosevelt sai 1932. aastal USA presidendiks, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Rooseveldi reformikava sai nimeks New Deal. See põhines arusaamal, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanikkonna sissetulekute suurendamist. Tähtsamad
Hitleri Saksamaa · Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ning vabaduse kaotamist => riiklik meelsusjärelvalve. · Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega. · Majandus võeti kontrolli alla ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. · Riigi ülesandeks oli rassilise puhtuse tagamine => kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadsi · Algas juutide tagakiusamine · 1935. aastal piirati oluliselt juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi,. · Paljud neist olid sunnitud Saksamaalt põgenema. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (Schutzstaffel e kaitsemalev), mida juhtis Hitleri lähim kaastööline Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei e Gestapo (Geheime Staatspolizei).
nõukogulik sisemajandus. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigipeaks oli sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenin. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1921. aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, mille tagajärjel algas tema taandumine poliitikast. 1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Võitluses jäi peale Jossif Stalin, kes oli 1922. aastal saanud kommunistliku partei peasekretäriks. 1927. aastaks suutis ta kõrvale tõrjuda kõik konkurendid ja end lõplikult võimule kindlustada. Sellega kaasnes ka poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine. Stalini peamine vastane Lev Trotski, saadeti 1929. aastal riigist välja. Samal aastal tähistati ka Stalini 50. juubelit. Selleks ajaks oli Nõukogude Liiduv älja kujunenud Stalini ainuvõim
1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja
Avinurme Gümnaasium 9kl DIKTAATORID JA DIKTATUURIDE TEKE Referaat Koosataja: Laugren Ilves Juhendaja: Tiiu Uukkivi 2010 1 Sisukord 1 Adolf Hitler..............................................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv ja noorpõlv.......................................................................................................3 1.2 Päritolu ja lapsepõlv..........................................................................................................4 1.3 Sihitu noorpõlv.............................................................................
Päts sai esimeseks presidendiks. · Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss). · Tsehhoslovakkia loovutas Müncheni kokkuleppega sakslastele Sudeedimaa. · Toimus nn Kristalliöö, millega algas juutide massiline represseerimine Saksamaal. · Eesti kuulutas ennast neutraalseks riigiks. · 1939 · 23.august MRP sõlmimine NSV Liidu ja Saksamaa vahel. · Diktatuuride kujunemine: · Diktatuuride kujunemise põhjused: Kui 1920.aastate alguses domineeris Euroopa riikides veel demokraatia, siis 1930.aastatel hakkas pead tõstma ebademokraatlik valitsemisviis. Sellele aitasid kaasa: · Demokraatia kogemuse puudumine (nt Venemaal) või selle lühiajalisus (nt Eesti). · Paljude riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi puhkemise (nt revolutsioonid Saksa- ja Venemaal).
Enamik majandusest jäi aga ikkagi riigikontrolli alla. Uue majanduspoliitika tingimustes hakkas Venemaa majandus taastua. Kiirelt arenes põllumajandus. Kuid kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalusel see likvideeriti. 1924.a. sureb Lenin. Lenin soovitas enda järglaseks Lev Trotskit, kuid järgnenud võimuvõitluses ei suutnud Trotski end maksma panna. Esile tõusis partei peasekretäri kohal töötanud Jossif Stalin, keda Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast. Oma positsiooni kasutades kehtestas Stalin kontrolli kompartei liikmete üle, tagades selle juhtivates organites endale meelepärase elamuse. 1927.a. õnnestus Stalinil Trotski ja ema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada. 1929.a. saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja. Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus. Stalini võimuletulek tähendas NEP-i lõppu.
Sudeedimaa. Toimus nn Kristalliöö, millega algas juutide massiline represseerimine Saksamaal. Eesti kuulutas ennast neutraalseks riigiks. 1939 23.august MRP sõlmimine NSV Liidu ja Saksamaa vahel. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 3 1. Diktatuuride kujunemine: 1.1. Diktatuuride kujunemise põhjused: Kui 1920.aastate alguses domineeris Euroopa riikides veel demokraatia, siis 1930.aastatel hakkas pead tõstma ebademokraatlik valitsemisviis. Sellele aitasid kaasa: - Demokraatia kogemuse puudumine (nt Venemaal) või selle lühiajalisus (nt Eesti). - Paljude riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi puhkemise (nt revolutsioonid Saksa- ja Venemaal)
suurbritannia koosseisu , kuid ülejäänud iirimaa saavutas sõltumatuse, ning 1937 saavutati täielik iseseisvus. Briti Rahvaste Ühendusele pandi alus, kuna teised riigid, kes allusid Londonile, hakkasid ka iseseivust taotlema(nt Kanada ja Austraalia), see muutis senised dominioonid täiesti suveräänseks. Prantsusmaa: Sõja tulemusena liitis prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke Tänu sellele oli sõjajärgne majanduskriis prantsusmaal väiksem kui enamikus euroopa riikides Muutus peale sõda lõplikult tööstusriigiks Erinevalkt Inglismaast ei tekkinud prantsusmaal stabiilsed poliitilised parteid, mis tõi kaasa valitsuse kiire vahetuse(1919-1939 vahemikus oli prantsusmaal 41 valitsust) Rahvas pettunud demokraatias Ülemaailmse majanduskriisi ajal suurenes tööpuudus ning inimeste elujärg halvenes
tulekuga hakkasid liikuma äärmusliikumised. Välispoliitikas pürgis Prantsusmaa Euroopa tähtsaimaks suurvõimuks. 1930.ndatel hakkas koostööd tegema NSV Liiduga. Saksamaa jäi esialgu demokraatlikuks Weimari vabariigiks. Maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse. Rahvas pettus Versailles' lepingus ja hakkasid liikuma äärmusliikumised. Ebaõnnestunud „Müncheni õlleputš” aastal 1923. 1934 sai Hitler Saksamaa juhiks. Eesti oli demokraatlik ühe päeva – 24. veebruar 1918. Siis järgnes saksa okupatsioon, mis kestis novembrini. Tänu Vabadussõjale saavutas Eesti oma iseseisvuse, mis kestis kuni 1934. aastani, kui tuli võimule Konstatin Päts ja Eesti hakkas muutuma autoritaarseks diktatuuriks. 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa. Diktatuuride tekke põhjused: • nn demokraatia kriis (süsteemis pettumine), mille tulemusel kujunesid äärmusliikumised
nafta ja tekstiilitööstuses moe muutumine. Peamiseks probleemiks kujunes aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Tööpuudus oli suur. Naelsterlingi kiire devalveerimine aitas säilitada inglise tööstuse konkurentsivõimet. Inglismaa väljus kriisist teistest Euroopa riikidest kiiremini. Prantsusmaa Sõja tulemusena liitis võitjariik Prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule kõva tõuke. Majandust elavdasid ka võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse. St oli sõjajärgne majanduskriis Prantsusmaal väiksem kui enamikus Euroopa riikides. Prantsusmaa muutus tööstusriigiks. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid.Valitsuse keskmine eluiga oli lühem kui pool aastat- tõusis rahva pahameel ja pettumine demokraatias. Rootsi Rootsi oli väga ettevaatlik, sest oli uus riik ja tunnustas ettevaatlikult ka Eesti, Läti ja Leedu
* Saksamaa loovutas alasid Belgiale, Taanile ning uutele riikidele * Saksamaa kaotas oma kolooniad * Saksamaal ei tohtinud olla raskerelvastust, allveelaevu ega õhuväge * Saksamaa pidi kaotama sõjaväekohustuse ning piirama jalaväge 100 000 mehele * Saksamaa pidi maksma võitjatele reparatsioone * Reini jõe piirkond kuulutati demilitariseeritud tsooniks. DIKTATUURID EUROOPAS Et Esimesele maailmasõjale ei järgnenud kohest poliitilist ja majanduslikku heaolu, pettuti mitmel pool demokraatias. Seda võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised. Diktatuuride tekkele aitasid kaasa mitmed sõjajärgsed tegurid: Uute, kergemini suunatavate ühiskonnakihtide kaasamine poliitilisse ellu, uued suured valijate rühmad. Pettumine Versailles' süsteemis Pettumine demokraatlikus riigikorralduses Majanduslikud raskused, mis lubati heastada Itaalia Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias
puhtuse säilitamine · uus võimalus majanduskriisi puhkedes, kasutasid ära ka kommunistid, kritiseerisid demokraatiat, paljude arvates "punast katku" võimalik peatada vaid "pruuni katkuga"--- >natside populaarsus, 1930. suurendasid Riigipäeva valimistel oma saadikute hulka mitu korda, 1932 aga suurim saadikuterühm · Hitleri peatamiseks oleks piisanud sotsdemokraatide ja kommunistide koostööst, Stalin aga ära keelanud, peamine vaenlane sotsdemod · 1933 Hitler kantsleriks: esialgu põhiseaduse raamides, ka teised erakonnad, peagi kogu võim tema käes, kasutas Riigipäevahoone süütamist ettekäändena kommunistide vastu, asus piirama demokraatlikke vabadusi-->erakorraliste valimiste järel sai terroriga häälteenamuse · 1933 märts natslik Riigipäev võttis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust, Hitler
puhtuse säilitamine uus võimalus majanduskriisi puhkedes, kasutasid ära ka kommunistid, kritiseerisid demokraatiat, paljude arvates “punast katku” võimalik peatada vaid “pruuni katkuga”--- >natside populaarsus, 1930. suurendasid Riigipäeva valimistel oma saadikute hulka mitu korda, 1932 aga suurim saadikuterühm Hitleri peatamiseks oleks piisanud sotsdemokraatide ja kommunistide koostööst, Stalin aga ära keelanud, peamine vaenlane sotsdemod 1933 – Hitler kantsleriks: esialgu põhiseaduse raamides, ka teised erakonnad, peagi kogu võim tema käes, kasutas Riigipäevahoone süütamist ettekäändena kommunistide vastu, asus piirama demokraatlike vabadusi-->erakorraliste valimiste järel sai terroriga häälteenamuse 1933 märts – natslik Riigipäev võttis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust, Hitler
iseseisvuspüüetega. Esimesena suutis end Suurbritannia võimu alt vabastada Iirimaa. · 1931.aastal võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispuoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa · Sõja tulemusena liitis võitjariik Prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke. · Poliitiline ebastabiilsus. Ei olnud stabiilseid parteisid. · Ülemaailmne majanduskriis tabas ka Prantsusmaad. Suurenes tööpuudus ning halvenes elujärg. Hakkasid tugevnema äärmusliikumised, mis lubasid riigi karmil käel kriisist välja tuua. · Rahvarinde idee 1934.aastal. Kuigi Rahvarinde valitsus 1938.aastal lagunes, suutis rahvarinde teke siiski poliitilise olukorra stabiliseerida.
valimistel said vähem kui 5 protsenti häältest, parlamenti ei saa. 11. Totalitaarsete diktaktuuride üldiseloomustus Saksamaa ja NSVL näitel. SAKSAMAA NSVL Ideoloogia natsionaalsotsialism kommunism 1.partei NSDAP- Natsinaalsotsialistlik Saksa KP- Kommunistlik partei Töölispartei Juhikultus Adolf Hitler Jossif Stalin Inimeste hirmu- sisevaenlane: juudid, mustlase, prostad, jõukad (hiljem vastavalt tamine vaenalstega geid, puudega (vaimse) vajadusele) välisvaenlased mõlemal vastavalt vajadusele Sala- ja julgeoleku- Gestapo NKVD Teenistus 12. Kodusõja ja NEP-i aeg Venemaal/ NSVL-s Kodusõda 1918-20 Võitlesid punased ja valged.
EUROOPA POLIITILISED REŽIIMID 20. SAJANDIL Pole täiuslikult vastatud! Riikide juures on vaja rohkem režiimivahetustest rääkida kui mul kirjas on, milline oli näiteks see demokraatia (pole demokr siis kui naistel pole valimisõigust näiteks). Kirjavead, sorry, oma segased mõtted/ideed mõnes kohas. Edu selle jubeda aine läbimisel. KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikud osalevad poliitikas ja kodanikuelus, võimud on lahus ja tasakaalus. Austatakse kodaniku ja inimõigusi, seadused kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Demokraatias valitakse ja vahetatakse valitsusi läbi vabade ja ausate valimiste. Tuli kreeka keelest, rahva võim.
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osa
" Enamlik riigipööre/oktoobrirevolutsioon 1917. okt 25.- 26. okt 1917 relvastatud riigipööre Petrogradis jt suuremates Venemaa linnades Juht L. Trotski Talvepalee, riigiasutuste, telegraafi jm hõivamine relvastatud tööliste, soldatite, madruste poolt - Punakaart Ajutise valitsuse arreteerimine. Enamliku valitsuse moodustamine: Rahvakomissaride Nõukogu. Peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin rahvakomissarid. Riigipöörde õnnestumise tagas enamlaste organiseeritus, mõju armees, sõjalaevastikus, tööliste hulgas ning kaos riigis tänu Ajutise valitsuse nõrkusele Vladimir Lenini (Uljanov) 1870 -1924 Eluloolisi andmeid Sündis Volgamaal, isa koolide inspektor, ema kodune. Suur pere. Haridus: Kaasani Ülikool, Peterburi Ülikool õigusteadus. Valdas vene, saksa, prantsuse keelt. Vend Aleksander hukati, oli seotud
lendlehti. Samuti vajab partei elukutselisi poliitikuid, kes saaksid kogu oma aja pühendada ainult parteiasjadele, selleks on vaja tagada neile sissetulek. Bolsevike rahastamises tuuakse tavaliselt välja kolm allikat: 1) rikkad idealistid, kes uskusid, et bolsevikud tõesti loovad võimule tulles uue paradiisi, tuntuim neist oli "Iskra" rahastaja Savva Morozov (1862-1905). 2) röövimised, sh pangaröövid ja väljapressimised Kaukaaasias Jossif "Stalin" Dzugasvili (1878-1953) juhtimisel. Tuntuim neist oli juulis 1907 toimunud pangarööv, mis väidetavalt tõi bolsevikele sisse veerand miljonit rubla (tollal tohutu summa). 3) I maailmasõja ajal said bolsevikud väidetavalt raha Saksa valitsuselt. Sakslaste eesmärk oli õõnestada Venemaa valitsuse kandepinda ja seega toetati neid, kes võisid streike jms korraldada. See nõrgestas Venemaad ja oli seega sakslastele kasulik. Lenini ja sakslaste
Hispaania kodusõda *aitas vabariiklasi toidu,ravimite ja riietega 1936-39 *Pr ja Ingl ei toetanud RL,sest neile ei meel- demokraatia ja vabariigi kaitsjad dinud NSVL toetamine (toetas NSVL) vs demokraatia kaotajad, diktatuuri ja kindral Franco toetajad (totasid Itaalia ja Saksamaa) Tagajärg: kehtestati Franco diktatuur 4.pilet Versailles` süsteemi likvideerimise algus Saksamaal ja liitlaste otsing 1933 sai kantsleriks Adolf Hitler lahkuti Rahvasteliidust 1935 üldine sõjaväekohustus taastati *ei teinud midagi toimus rahvahääletus Saarimaal-otsustasid ühineda Saksamaaga Ingl ja Sm vaheline mereväekokkulepe Sm tohtis nüüd omad sõjalaevu ja allveelaevu *Ingl soosis 1936 viidi väed sisse Reini tsooni *Pr ega ka RL ei teinud midagi Saksamaa ja Itaalia sõjaspoliitiline liit Berliini-Rooma telg
aasta 7. märtsil viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. See tekitas protesti, kuid ei saa ju sõda alustada ainult sellepärast, et sakslased viisid oma väed omaenda territooriumile! Hitleri-Saksamaaga jätkati suhtlemist nagu normaalse riigiga. Seda, et Hitleri režiimi rahvusvaheliselt respekteeriti, näitasid 1936. aasta Berliini olümpiamängud, kuhu sõitsid kohale paljude riikide sportlased, sealhulgas ka nn rassivõõrad. Saksamaa olümpiakoondisesse määras Hitler isegi ühe juuditarist vehkleja. Lääne üldsust, keda häirisid nn Nürnbergi seadused, mis asetasid juudid „väljapoole Saksa rahva ühendust“ ning keelasid juutide ja nn aarialaste vahelised abielud, ülalmainitud tõsiasi arvatavasti rahustas. Juutide hävitamine polnud veel alanud, esialgu neid vaid vallandati riigiteenistusest, heideti välja kutselistest ja teistest organisatsioonidest jms.
mõnes tuuakse natsionaalsotsialism välja kui fasismi erivorm. See oleneb autorist. Neil oli palju sarnast. Kõige olulisem oli rahvus, Saksamaa puhul eelkõige aaria rass (nendega peaaegu võrdsed inglased ja skandinaavlased). Nii Itaalia kui Saksamaa tegid koostööd Jaapaniga, seega ei ole see absoluutne kriteerium, vaid vaadati üle vastavalt vajadusele. Niinimetatud alama rassiga sai siiski koostööd teha Hitler tegi koostööd Nõukogude Liiduga. Miks tekkisid Euroopas diktatuurid? Põhjuseid on palju, tõuke andis erinevate tegurite põimumine.: 1) Rahulolematus rahulepingutega. Rahulolematu ei olnud vaid Saksamaa, vaid ka Itaalia, kes ei arvas, et tema panus oli suurem. Rahulolematud olid Tsehhoslovakkia, Ungari ja teised uued riigid rahvuspiirid ei langenud kokku riigipiiridega, seega sooviti rahvuskaaslaste alasid endaga liita
hakkama. Sekkus Suurbritannia peamin N. Chamberlain, kes külastas Hitlerit (lendas elus 1. Korda lennukiga). 29. sept. 1938 toimus Münchenis Saksamaa (Hitler), Itaalia (Mussolini), Suurbritannia ja Prantsusmaa juhti- de kohtumine. Kokkulepe kohustas Ts-t oktoobri esimese 10 päeva jooksul loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Ts-t läbirääkimistele ei kutsutud, talle esitati vaid nelja riigi ühisnõue, millega nõustuti. 30. sept. 1938 kirjutasid Hitler ja Chamberlain viimase palvel alla Inglise-Saksa deklaratsioonile, milles tõotasid rahva nimel enam mitte kunagi omavahel sõdida. (Churchill:"Chamberlainil oli valida sõja ja häbi vahel. Ta valis häbi ja saab ka sõja.") MRP e Molotovi-Ribbentropi Pakt. Kohe peale Tsehhoslovakkia likvideerimist kutsus Ribbentrop enda juurde Poola suursaadiku ja tetas, et Saksamaa soovib tagasi Danzigi ja likvideerida nn Poola koridor (Poola pääs merele). Päev hiljem (22.03.1939) pidi Leedu
Nimeks oli Natsionaal Sotsialistlik, et erineda Austria sotsialistidest, kuhu kuulus palju juute. Seetõttu hakati ka saksa parteilasi "natsideks" hüüdma, kuigi sisult olid nad fasistid. NSDAP koosolekutel oli nuhk koodnimega Lud, kes pidi kontrollima partei rahvameelsust. Ta muutus ägedaks ja hakkas ise koosolekutel kõnesid pidama. 1921 aastal sai temast partei juht ehk fürer. Lud oli Adolf Hitleri (sünd. Schikelgruber) koodnimi. Hitler oli Austerlane, kes tahtis olla sakslane. Ta oli läbikukkunud kunstnik. I maailmasõja ajal teenis välja nooremkaprali auastme. Peale põrutada saamist hakkas ta Baieri staabis nuhiks. 1921 - Hitler koos Röhmiga asutasid SA rünnakrühmlased ehk pruunsärklased. Nende tegevuse eesmärk oli sotsialistide segamine ja pidev tülitamine. 1923 Müncheni õllekeldri puts - Hitleri üritas koos Hindenburgiga SA-meestele toetudes võimule tulla. Mäss suruti maha. Hitler mõisteti kuueks kuuks vangi
Enne sõda oli Prantsusmaa agraar-industriaalmaa, nüüd muutus lõplikult tööstusriigiks. 11. Mitu valitsust oli Prantsusmaal 1919-1939? Vastus: 41 valitsust. 12. Miks loodi Prantsusmaal rahvarinne? Vastus: Hoidmaks ära äärmusliikumiste tõusu võimule. 13. Kes nad olid: a) J.M.Keynes b) James S. Braddock c) Ramsay MacDonald Vastus: a) Inglise majandusteadlane, makroökonoomika rajaja b) Iiri päritolu raskekaalupoksija c) Briti esimese tööpartei peaminister DIKTATUURIDE TUNNUSED (17.10.17) Totalitaarsed diktatuurid MAJANDUS ● riigi suur osakaal majanduses ● Majandus teenib valitsuste ideoloogilisi eesmärke (sõjatööstuse arendamine.) ÜHISKOND ● Valitsus jälgib elanike igapäevaelu. ● Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. ● Riik kontrollib noorsooliikumisi. ● Vaba aja riiklik organiseerimine. POLIITIKA ● Üheparteilisus
Weimari vabariigi aegsel Saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmsit. Suur hulk sõjaväelasi ihkas revanši. Suur majanduskriisi mõju Saksamaale 1. suur tööpuudus (6 mln töötut) 2. ettevõtete pakrotid 3. sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. pidev valitsuse vahetumine kasvas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ja Saksamaa Kommunistliku Partei populaarsus sakslastel oli valida: puane või pruun katk NSDAP Loodi 1919 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler Partei oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA (Sturmabteilung) ehk pruunsärklased Adolf Hitler (1889-1945) Algselt saksamaal üsna tundmatu 1923 üritas Münchenis korraldada riigipööret. Pärast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu „Mein Kampf“ (Minu võitlus) Raamauts esitas eesmärgi: versailles lepingute tühistamine demokraatia, juutluse ja kommunismi kõrvaldamine hitleri võimuletulek 1932 a Riigipäeva valmistel sai NSDAP suurima toetuse 30
traditsioonilisemate hoiakute ja ideede suhtes sootusk altimad. Sestap kaldusid nad olema tagasivaatavad, isegi rektsioonilised, võrreldes totalitaarsete ideoloogiate revolutsioonilisusega. Tavaliselt liigitatakse kolm sõdadevahelise aja ideoloogiat marksism-leninism, natsism ja fašism, potentsiaalselt totalitaarsete hulka. Neist kõige järjekindlam oli marksism-leninism, mis tugines Hegeli, Marxi ja Engelsi ideedest lähtuvale süsteemikindlale doktriinile, mida Lenin ja Stalin edasi arendasid. See koosnes majandusteooriast (majanduslik determinism), tervest hulgast ajalooseadustest (dialektiline ja ajalooline materialism) ja usust, et inimkond areneb kõrgema ühiskonnavormi suunas, mida nimetatakse „klassideta ühiskonnaks“. Fašism ja natsism laenasid rassilise ebavõrdsuse ja võitluse paratamatuse ideed niisugustelt 19. sajandi kirjameestelt nagu Nietzche, Gobineau ja H.S.Chamberlain
annaabi.ee 
