Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sport minu elus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sport, trenni, jõusaalis, telefonis, jooksma, motivatsioon, kohusetunne, enesehinnang, suhtlemisoskus, toimetulek, tegelenud, luud, terved, väsimus, vabast, perele, ajaga, vaatavad, ajaviide, nutitelefon, anta, lähen, õhtuti, viita, sportidesSeda sellepärast, et paljud ei mõista spordi olulisust ning ei tea, mis neile hea on tegelikkuses. Ma toon välja sportimise kasulikkuse inimese kehale ning miks noored peaksid spordiga tegelema. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Sport arendab kehalisi ja vaimseid võimeid, on hea südamele, hoiab sind vormis, annab hea enesetunde ja spordi tegemine on ka väga hea tegevus ajaviitmiseks. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – laiskus ja tahtejõu puudumine. Sportimine ja tervis peaks olema iga inimese jaoks tähtsaim. Sellest sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Öeldakse ka et pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtted. See sellepärast, et enamike alade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad hoopis teised lihased
Miks on sportimine oluline? Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda vähki, diabeeti, suhkurtõvesse ning paljudesse teistesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne laiskus ja tahtejõu puudumine. Muidugi on ka erandeid. Näiteks nagu need, kes on halvatud ja ei suuda iseseisvalt liikuda ja ka need, kellel pole tõesti aega. Mina arvan, et spordil on inimese elus väga tähtis osa. Sport teeb tugevaks, on hea südamele, aitab liikumispuuetega inimestel paremini liikuda, hoiab vormis, annab hea enesetunde ja on ka väga
Miks on vaja sportida? Tere kõik spordi - ja mitte spordihuvilised. Minu nimi on Kairi Lenk ja sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda vähki, diabeeti, suhkurtõvesse ning paljudesse teistesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne laiskus ja tahtejõu puudumine. Muidugi on ka erandeid. Näiteks nagu need, kes on halvatud ja ei suuda iseseisvalt liikuda ja ka need, kellel pole tõesti aega. Mina arvan et spordil on inimese elus väga tähtis osa. Sport teeb tugevaks, on hea südamele,
Inimene, kes ei tegele natukenegi spordiga, justkui närbuks kogu oma olemuselt. Närbunud olek põhjustab aga inimestele stressi. Inimeste elu on kiire, neil on palju tööd ja seetõttu ei leia paljud aega sportimiseks. Nad ei teadvusta aga endale, et natuke sporti tuleks kiiresse ajagraafikusse kuidagi mahutada, sest see leevendab stressi, kergendab olekut ja inimene tunneb end paremini ja õnnelikumana. Lisaks aitab sport hoida keha heas vormis. Praegu on esile tõstetud probleem, et rasvumine on saanud inimeste seas tavaliseks nähtuseks. Rasvumine omakorda põhjustab muid raskeid haiguseid (nt suhkruhaigus). Sport tagab inimesele hea ainevahetuse, mis selle probleemi kõrvaldab. Sport tagab inimestele tugevad luud ja hambad. Soovitatakse küll tarvitada teatud piimatooteid, kuid öeldakse ka, et ainult sellest ei aita. Spordiga tuleb tegeleda mitu korda nädalas. Luukude peab
Mulle meeldib sport Sport on tegevus mis nõuab palju liikumist. Paljud teevad sporti kas niisama, või mingil kindlal eesmärgil (näiteks: end vormis hoida, kaalu langetada, võita võistlustel vms.). Spordialasid on palju ja igaüks saab valida omale sobiva. Populaarsemad spordialad on suusatamine, korvpall, võrkpall ja jalgpall. Mulle meeldib sport, kuna see on asi mis viib mu mõtted mujale. Ma ei ole inimene kes koguaeg paigal istuks, mulle meeldib liikuda. Sport on osa minu vabast ajast. Tegelen spordiga päris palju, mängin korv- ja võrkpalli, sõidan palju jalgrattaga, käin jooksmas mõnikord ja talvel suusatan. Minu kõige lemmikum spordiala on võrkpall. Olen sellega tegelenud juba 3-4 aastat. Võrkpalli mängides muutub mu tuju paremaks, ma saan enda välja elada ja kõige toredam on see, et seda saab mängida koos sõpradega
Tere hea kuulajaskond, sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Kaks aastat tagasi sain kauaoodatud pimesoole operatsioonile ning juba teisel päeval tuli mu füsioterapeut minuga võimlema, et taastumine võimalikult maksimaalne ning tõhus oleks. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda eluohtlikesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast.
tundidest [6]. 7 Joonis 1. Circulus vitiosus'e tekkemehhanism haiguse puhul [6] 8 3. Sportimise võimalused Paides Paide linnas on võimalik tegeleda 14 erineva alaga Paide linna kodulehe andmetega, sest seal on märgitud kokku 14 klubi. Tegeleda saab Paides: korvpalli Korvpalliklubi KK7, võimlemise SK Maribel ja SK Hot Sport, ujumise Paide Ujumisklubi, võrkpalli- Paide võrkpalliklubi, jalgpalli FC Flora jalgpalliklubi, Karate Karateklubi Täht, poksi Atleetika ja Poksiklubi Anton, saalihoki Järvamaa Saalihokiklubi, laskmise Järvamaa Laskespordiklubi, võistlustantsimise Revalia tantsukool, ratsutamise Järvamaa ratsaspordiklubi ja kepikõnniga EvruSport. Sisealadega tegelemiseks sobib neid harrastada alles valminud (20. veebruar 2009) Paide
Referaat "Kehakultuuri ja spordiga tgelemise tähtsus tütarlastele kui tulevasele emadele." Nimi:Olga Mnkowska Klass: 11B Kool:Tallinna Laagna Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord Mis on sport.....................................................................................................lk.3 Mis on kehakultuur..........................................................................................lk.4 Spordi kasu......................................................................................................lk.5 Sport ja füüsiline tegevus raseduse ajal..........................................................lk.6 Sport tütarlastle kui tulevasele emadele..................
sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
NOORED JA SPORT Referaat 2 Tallinn 2008 3 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on?..............................5 Sport kui võimalus.............................................................................................................7 Noored vs sport..................................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.............
Andrus Veerpalu on minu arvates üks märkimisväärsemaid sportlasi Eestis, sest ta tõi meie riigile 2002. aastal palju kuulsust, võites Salt Lake City's olümpiakulla 15km distantsi läbimisel. Lisaks Veerpalule on kiiduväärt ka kettaheitja Gerd Kanter, kes võitis samuti olümpiakulla 2008-l aastal Pekingis. Lisaks neile on teisigi tublisid ja rahvapoolarmastatud sportlasi. Sporti võib võtta nii meelelahutusena kui ka äri, töö ja karjäärina. Paljudele on sport meelelahutus ja töö korraga. Nad teevad sporti, sest neile meeldib ning samal ajal saavad palka. Tänu sportlastele teenivad ka treener ja sponsorid suuri summasid. Sarnaselt sportlastele on ka neile see töö ja investeering.Samuti ka meelelahutus, mis tingibki selle, et meeldiv on ühendatud kasulikuga.
Erinevad kehalise tegevuse liigid treenivad inimest erinevalt. Jooksime, ujumine, jalgrattasõit, uisutamine ja suusatamine treenivad hästi hapnikutarbimises osalevaid süsteeme, kuid ei treeni eriti kehatüve lihaskonda. Jõuharjutused ja võimlemine treenivad jõudu, kuid südamele on mõju väike. Selleks, et igakülgselt areneda, kasutatakse mitmekesiseid harjutusi." Sellele järeldades ei aita see, kui ainult joostakse või käiakse jõusaalis. Kui tahetakse hoida tervet keha vormis ning olla hea tervise juures, tuleb tegeleda mitmesuguste kehaliste harjutustega. Kuid tuleb ka vältida ületreenimist. Ületreenimisest võib tekkida südamelihase põletik. Mina ise teen regulaarselt sporti. Mul on kaks kehalise tundi nädalas. Lisaks käin ka vahepeal jooksmas. Varem tegin ka kõhulihaste harjutusi. Ning loomulikult suvel ujun niipalju kui võimalik. Juba kehalise tunnis teeme igasuguseid erinevaid harjutusi, mis on kasulikud. Kuid
Paar aastat tagasi hakkasin intensiivsemalt tegelema spordiga, eelkõige võhmatrenniga. Kuna nii öelda trenniharjumus oli veel olemas, ei olnud mulle peale paari aastast pausi uuesti trenniga tegelema hakkamine raske, vaid vastupidi saavutasin paari kuuga hea füüsilise vormi. Esimene suurem katsumus oli joosta tervisejooksu sarjas töökaaslastega. Sarjas oli 22 etappi ning töökaaslase õhtutamisel ja juhendamisel sai etappe jooksma hakatud aja peale, mis tõestas, et füüsiline vorm on nii hea, et võiks isegi paar pikemat võistlust ette võtta. Kuna suvel on meil Eestis üsnagi head ilmad siis ma väga ei tikkunud spordiklubisse vaid hoopis võtsin ka kätte rulluisutamise tehnika lihvimise, millega sai suvel palju tegeletud ning mis osutus väga mõnusaks ning kasulikuks tegevuseks. Järgmisena võtsingi eesmärgiks joosta Seb Maijooksul ning Tallinna Maratonil 10 km
Terves kehas, terve vaim Lugupeetud kuulajad, olen Sandra ning räägin teile teemast '' Terves kehas, terve vaim.'' Kui me oleme terved, on meie vaim terve- see on loogiline. Õppimine on vaimne töö. Sellega sa treenid oma aju. Iga õppeaasta jooksul areneb su mälu, suurenevad vaimsed võimed ja süvenevad teadmised. Kiire vaimse arengu kõrval kipub kehaline areng enamasti aeglustuma, sest suure osa päevast istud sa raamatu taga. Koos kehalise arengu aeglustumisega muutub vere koostis, langeb südame töövõime, nõrgeneb nägemine jne. Kooliaasta lõpuks nii vaimne kui ka kehaline töövõime väheneb ja organism nõrgeneb. Tekib kevadväsimus - sa muutud uniseks, loiuks ja koolitöö ei edene kuidagi. Suvel on olukord vastupidine. Suvise koolivaheaja jooksul kehaline areng kiireneb, vaimne aeglustub. Liikumine on füüsiline töö ning võime öelda, et see on terve keha alus. Lihaste jõud suureneb kehaliste harjutuste ja kehalise töö mõ
................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA...........................................................................14 6.1. Kool ja sport............................................................................................................14 6.2. Sina ja üldiselt sport................................................................................................17 6.3. Sina ja KG...............................................................................................................19 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 22
Kõõlusetupe rebendeid ja verevalumeid kõõlusetupes esineb üldiselt harva. (http://www.nooruse.ee) Komprimeeriva vigastuse korral võib kannatanu mõnikord tegevust jätkata. Sageli on valu ja funktsioonihäired algul tagasihoidlikud. Järgmine päev avalduvad tugevad valuhood ja lihaste jäikus, tekivad krambid. Seega on kasulik alati pidada vigastust raskemaks, kui algul näib. Tuleb hoiduda füüsilisest koormusest, kuni valu täielikult kaob ja liigutused on taastunud. Asudes trenni tegema, peab mõnda aega paranenud piirkonda jälgima. Koormuse all võib tulla välja, et vigastus ei ole veel täielikult taastunud ning siis peab ravi jätkama. (http://www.inimene.ee) (http://www.e-ope.ee) Lihasrebendid tekivad mitmesuguste mehhanismidega. Kõige sagedasem põhjus on ekstsentriline kontraktsioon. Vigastused tekivad just siis, kui ekstsentriline kontraktsioon ilmneb ootamatult. Ja seda piirab mingi takistus. Näiteks, kui jalgpallur lööb palli mööda maad
Mõned head ideed, kuidas rohkem liikuda: · Jaluta metsas ja kuula samal ajal midagi · Tee mäest üles sprinte · Jaluta poodi ning tassi raskeid kotte terve tee käes · Tee kodus enda keharaskusega jõutreeningut · Tõuse iga natukese aja tagant toolilt üles ning tee dünaamilisi harjutusi ning ka venitusi · Mängi sõpradega sportmänge · Korista kodus rohkem 3 Mina ja sport Noorena tegin ma väga palju sporti, kuid mida vanemaks ma sain, seda raskem oli mul teha sporti, kuna ma muutusin väga ebakindlaks enda suhtes. Ma olen tegelenud : · Tantsimisega(võimlemistants vms,showtants,hip-hop ja seltskonna tantsud) · Jooksmisega, ma olin väga hea pikamaa distantsidel ja osalesin paljudel võistlustel · Rahvastepalliga 5 aastat · Võimlemisega · Uisutamisega · Ju-jutsuga
Tervislikkuse juures vast kõige tähtsam on eluviis, kui töötatakse nädal läbi kontoris ja eriti ei liigutata, siis on tervis ja enesetunne halb. Sellise olukorra vältimiseks üritan õppida palju, et tulevikus ei hakka kontorirotiks. Minule selline töö ei istu, sest olen rohkem praktilise ja vaheldusrikka töö poolt. Mullle ei meeldiks töötada seal, kus ma ennast mugavalt ei tunne. Kindlasti ei ole mina ainukene, kes tegeleb spordiga. Paljud inimesed teevad füüsilist trenni ning käituvad õigesti, sest trenn on kasulik meie südamele. Kui sporti teha, siis automaatselt tõuseb ka tuju ning enesetunne muutub märgatatavalt paremaks. Iseloom on mul selline, et pean lihtsalt midagi tegema muidu hakkab väga igav. Selle peletamiseks tegelengi ma spordiga. Usun, et sport tagab elus hea tervise. Väga palju mõjutab meie tervist ka söök. Söök pidi olema nagu peegel- mida söön, see ma ka olen. Arvan et sellel on tõepõhi all,
kulutades tekivad paratamatult terviseprobleemid. Põhiline ja kõige enam levinud on lühinägelikkus. Vaadates arvutiekraani fokuseerivad silmad ühele objektile, mis ei muuda asukohta. Liiga kaua ühele ligidal asuvale esemele fokuseerides tekib silmas pinge. Pikema aja vältel muudab silmalääts kumerust ega suuda enam kaugel asuvaid asju võrkkestale normaalselt koondada. Samuti kaua aega arvutis veetes ja trenni mitte tehes jäävad lihased nõrgaks ega suuda keha hoida tema loomulikus asendis. Selle tulemusena muutub inimese rüht ja võivad tekkida erinevad lihas- ja liigesevalud. Põhilised on seljavalud, sest istutakse kõvera seljaga. Ka suhted teiste inimestega võivad kannatada. Ei pruugita osata luua püsivaid suhteid kaaslastega, sest ollakse endasse tõmbunud ja mõttes mõlgub arvutiteema. Silmaring piirdubki sellega, mida ollakse internetist lugenud.
kulutades tekivad paratamatult terviseprobleemid. Põhiline ja kõige enam levinud on lühinägelikkus. Vaadates arvutiekraani fokuseerivad silmad ühele objektile, mis ei muuda asukohta. Liiga kaua ühele ligidal asuvale esemele fokuseerides tekib silmas pinge. Pikema aja vältel muudab silmalääts kumerust ega suuda enam kaugel asuvaid asju võrkkestale normaalselt koondada. Samuti kaua aega arvutis veetes ja trenni mitte tehes jäävad lihased nõrgaks ega suuda keha hoida tema loomulikus asendis. Selle tulemusena muutub inimese rüht ja võivad tekkida erinevad lihas- ja liigesevalud. Põhilised on seljavalud, sest istutakse kõvera seljaga. Ka suhted teiste inimestega võivad kannatada. Ei pruugita osata luua püsivaid suhteid kaaslastega, sest ollakse endasse tõmbunud ja mõttes mõlgub arvutiteema. Silmaring piirdubki sellega, mida ollakse internetist lugenud.
Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. Jooksmine on tervislik, sest see tugevdab südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu ja see on suurepärane vahend stressi vastu. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks samas on see justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet. Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi ning on parem kui unerohi kuna kerge väsimus peale trenni tagab mõnusa une. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgemad ja põevad rohkem haigusi, kui treenitud isikud. Selle käesoleva raamatuga jagame näpunäiteid, kuidas jooksmiseks valmistuda ja seda meeldivamaks muuta. Soojendus Paljud alahindavad hea soojenduse tähtsust ning tihti jäetakse see vahele, või ei tehta seda
Eesti kohtus avamatsis Ukrainaga, lootused nimekat vastast üllatada kadusid juba avakolmandikul, kui Suursoo vigastada sai. Turniir oli tema jaoks sellega lõppenud, sest õlanihestuse tõttu läks hokimees operatsioonile. 2003. aasta kevadel tuli Suursoo taas pikema pausi järel koondisele appi, kuid sai uuesti vigastada. MMi B-divisjoni kohtumises Suurbritanniaga murdis vastane Suursoo käeluu. "Kohe sain aru, et luu on murdunud. Käis mingi raks ja käsi jäi imelikult rippuma. Sport on minu elu, seal juhtub kõike. Keegi polnud süüdi," nentis Suursoo hiljem. Kaseoru niitis ülessulanud plastiliin tõukepakul 1998. aastal toimus toona maailma mitmevõistluste eliidi seas veel kõrges hinnas olnud Euroopa superliiga jõuproov Tallinnas. Eesti koondis läks starti võidumõtetega, kuid pidi need pärast teist ala maha matma ja leppima esiliigasse kukkumisega. Andrei Nazarov sai esmalt kauguses nulli ja siis
TABELID JA JOONISED Tabel 1: Õpilased klasside põhjal ......................................................................................... 12 Joonis 1: Õpilased soo põhjal ................................................................................................ 13 Joonis 2: Õpilased vanuse järgi............................................................................................. 13 Joonis 3: Mitu päeva nädalas õpilased trenni teevad? ........................................................ 14 Joonis 4: Vastanute treeningute pikkused ........................................................................... 15 Joonis 5: Õpilaste poolt harrastatavad spordialad ............................................................. 16 Joonis 6: Kui tihti kuulatakse treenides muusikat .............................................................. 17 Joonis 7: Õpilased, kes treenimisel muusikat ei kuula .........................
energiat. Lämmastikmonooksiid mitte ainult ei too seda rasva raku sisse, vaid viib selle ka sinna lõkkesse. Kui rasva on palju, teeb ta selle lõkke või katla suuremaks. Nii mitokonder rakus kasvab suuremaks, nii et ta suudab põletada rohkem rasva. Täpselt sama moodi kui suuremasse kaminasse on võimalik panna suuremaid puid. Kui keegi on liigselt ülekaaluline, siis lämmastikmonooksiid tekitab rakus rohkem neid põleteid või lõkkeid. Sellepärast just peab trenni tegemine või füüsiline aktiivsus olema osa kaalulangetamise programmist. Kui me teeme trenni, me liigume, me tunneme end hästi, sest trenni tegemine, liikumine suurendab lämmastikmonooksiidi taset organismis. Kujutage siis ette, kui Nitro FX koos liikumisega organismis kombineerub, siis see annab hea mõju kaalulangetamise mõttes. Ta suurendab nii põleti suurust kui ka põletite arvu ja me suudame kiirendada rasva põletamist. Et kaalu langetada tuleb suurendada
Miks tahetakse kaalust alla Joonis 8. Eesmärk võtta? Et meeldida endale peeglisse vaadates, vabastada ennast igasugustest kompleksidest ja meeldida ümbritsevate inimestele. Ankeedi 5. küsimus koosnes sellest, et kas dieedil istumise ajal on tehtud sporti (Joon. 9).Enamuses vastati et nad on tegelenud spordiga. Küsimustiku 6. küsimus: Kuidas te arvate, kas spordiga tegelemine võib asendada dieeti, vastati, et Jah, sport võib asendada dieedil istumise. Järelduse tehtes, võime öelda, et ei pea kindlasti istuda rangel dieedil, vaid võib ka selle asemel teha Joonis 9. Spordi tegemine rohkem sportimist, suurendada füüsikaline koormus. Kuid, kui te otsustate asendada spordi tegemist dieediga, siis ikkagi on vaja piirata ennast toidu võtmises. Küsitledes respondente, mis antud dieetides
kui ka klassiväliste spordiürituste tarbeks. (RT I, 2002) Programmis ettenähtud materjali läbivõtmise põhivormiks on kehalise kasvatuse tund, millest olenevadki õppeprotsessi sisu ja tulemused. Tunnis kujundatud harjumused ja oskused peavad tagama osavõtu nii klassivälisest sporditööst kui ka eluks vajalike vilumuste ja oskuste omandamise. Kehaline kasvatuse vahendusel omandab õpilane kehaliseks aktiivsuseks vajalikud teadmised ja oskused. Aktiivse tegevuse käigus kujundatakse motivatsioon elukestvaks (tervise-)treeninguks, arusaam, et terveolek (kehaline ja vaimne heaolu) sõltub regulaarsest ja eesmärgistatud tegelemisest kehaliste harjutustega. Kehalist aktiivsust väärtustavat suhtumist/käitumist toetab kehakultuuri (nii tervise- kui ka võistlusspordi) käsitlemine (ka ajaloolises aspektis) ühiskonna lahutamatu osana. Kehalise kasvatuse tundides ning tunni- ja koolivälises sporditöös on võimalik toetada õpilaste
Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: · uurida kirjanduse abiga noorte liikumisaktiivsust; · viia läbi küsitlus ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas; · analüüsida küsitluse tulemusi; · teha järeldused gümnaasiumi õpilaste spordi tegevuse kohta. Uurimuse käigus ei küsitleta väga suurt hulka inimesi ja sellepärast ei saa teha põhjalikke üldistusi. 1. SPORT Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja 2 võistlussporti. Viimase äärmuslik aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.
tervis, sõprus ja suhted, edu ja saavutus, materiaalne kasu, tuntus, hirm ja kontroll, esinemine rahvale, hetero-seksuaalsus, sõltumatus, perekond, emotsionaalne vabanemine, seisus, eneseteadvus, põhjuste mõistmine. 3) Kirjeldage välise motivatsiooniteooria olemust. Välised motiivid määratakse ära väliste allikate kaudu. Need on näiteks heakskiit, materiaalsed tasud ja võitmise võistluslik faas. Välise motivatsiooni puhul on sport vahend millegi positiivse saavutamiseks või millestki negatiivsest hoidumiseks. 4) Kirjeldage sisemise motivatsiooniteooria olemust. Sisemised motiivid on määratud indiviidi sisemisest soovist, tema arusaamade/tõekspidamiste ja treenerite/õpetajate kujundatud hoiakutest tingitud huvi kaudu. Neid, kes teevad sporti selleks, et kogeda rõõmu, naudingut ja meisterlikkuse tunnet, nimetatakse sisemiselt motiveeritud indiviidideks. 5) Iseloomustage enesetõhususe tõstmise võimalusi. 1
Sport kui elustiil Sport, mida see mõiste tähendab? Sõna seletab ennast arusaadavalt: himu liikumise vastu, soov ennast vormis hoida ja jälgida tervislikku eluviisi. Tänu nendele tunnustele on liikumisega tegelemine paljudele kodanikele esimesel kohal. Siit tekib ka küsimus kas sport on elustiil? Sellele küsimusele saab vastata mitmeti, sest esineb nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Juba imiku eas lastega käiakse treeningutel, et tugevdada nende lihsaeid. Mida nooremana alustada seda parem on tulevikus ,sest siis on lapse immunsusüsteem tgevam ja tänu sellele areneb ka distsipliin. Paljud vanemad panevad oma maimukesi kohe mitmesse erinevasse trennidesse. Kõik selle nimel, et nende võsukesel oleks tervise riketeta elu
Kuna kaal suureneb jääb tasakaalu vähemaks. Lisa raskus mõjub ka liigestele ja lihastele. *Ülekuumenemise oht - Raseduse ajal tuleb kindlasti vältida ülekuumenemist. Tuleb vältida trenni tegemist kuumas ja ventileerimata õhuga ruumis. Ei tasuks sportida palava ja umbse ilmaga, olles palavikus või haige. Kindlasti tuleb juua palju enne, peale ning ka treeningu ajal. Kanda riideid mis on kerged ja mugavad ning lasevad kergesti õhku läbi. Samuti oleks kindluse mõttes parem teha trenni teistega koos olles, et halva enesetunde korral oleks keegi kõrval. Muutused kehas HORMOONID. Raseduse tekkimisega muutub hormoonide tasakaal raseda organismis. Samuti tekivad uued, ainult rasedusele omased hormoonid. Nad mõjutavad kogu keha ja loote arengut, aga ka psüühikat. Platsenta arenedes hakkab see tootma mitmeid hormoone. Üheks neist on kooriongonadotropiin, mis eritub uriiniga. Tema määramisel uriinis põhineb rasedustest
Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Mängides, sportides ja õppides me väsime. Meie keha ja vaim ei suuda taluda kestvat pinget. Väsimus kaitseb organismi ülekoormuse eest. Elundite töövõime taastub, kui saame puhata. Kõige põhjalikum puhkus on uni. Kuid puhata saab ka aktiivselt. Pärast pingutavat õppetundi või
Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põhjal areneb järk- järgult ka tähelepanuvõime ning eesmärgistatud motoorika, seejärel aga kindla suunitlusega õppimine. Väikelastel tuleks korraldada intervallitüüpi, lapse enda poolt reguleeritavat liikumist. Sellega arendatakse nii tasakaalu, koordinatsiooni kui osavust. See aitab lapsel tajuda paremini ümbritsevat keskkonda. Väikelapse motivatsioon paraneb ja tema võimed arenevad, kui liikumine annab positiivseid elamusi. See on väga oluline lapse minapildi, eneseväärikuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt. Kõige parem aeg motoorsete oskuste omandamiseks on kümme esimest eluaastat, sel ajal toimub närvisüsteemi põhiline areng. Enne murdeiga on poisid füüsiliselt aktiivsemad kui tüdrukud, seetõttu tuleb luua neile võimalused ülekeevast energiast vabanemiseks: näiteks liikumis- ja võistlusmängude abil (P. Numminen, I
8 9 3 PROJEKTI TUTVUSTUS JA ANALÜÜS Minu sihtrühmaks oli puudest tingitud erivajadusega noored ning ma omakorda kitsendasin teemat. Rohkem huvitaksid mind füüsilise puudega noored. Ma leidsin ühe väga huvitava projekti, mis on nüüdseks juba lõppenud, kuid mille tulemus oli hea ning see oli ka vajalik just nende noorte jaoks. Projekti nimi, mille valisin oli Sport+4All: aktiivne ja kaasav sport kõigile. 2015-2017 aastal osales Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus erivajadusega inimeste sportimisvõimalusi arendavas rahvusvahelises projektis. Selle projekti eesmärk oli ellu viia kaasavaid sporditegevusi erivajadustega inimestele, toetada nende füüsilist aktiivsust ja kujundada rohkem tervisliku eluviisi harjumust. Sportlikud tegevused olid võimalikult palju integreeritud tavakeskkonda (spordiklubi, staadion, park jms) ning tegevused seal
annaabi.ee 
