Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Spordiorganisatsioon, kontrolltöö kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele?
  • Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud?
  • Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee?
  • Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis?
  • Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis?
  • Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu?
  • Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel?
  • Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi?
  • Milline seadus reguleerib organiseerunud spordiliikumist Eestis?
  • Milline kohustus lasub treeneril Spordiseaduse kohaselt?
  • Millel baseerub spordiharrastus Eestis?
  • Millistele spordiorganisatsioonidele makstakse Spordiseaduse kohaselt toetust riigieelarvest?
  • Mitu isikut võivad asutada isikute vabatahtliku ühenduse?
  • Kes on spordiorganisatsiooni kõrgeimaks organiks?
  • Kes võib õigusrikkumise eest lõpetada või peatada spordiklubi tegevuse?
  • Mis on spordikool Spordiseaduse kohaselt?
  • Milline spordiorganisatsioon on Eesti Akadeemiline Spordiliit?
  • Kes on Spordiseaduse kohaselt treener?
Spordiorganisatsioonid:
1) spordiklubi – eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevus on spordi arendamine;
 2) maakonna spordiliitmaakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid;
 3) spordialaliit – spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus, kes spordiala rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindab ja kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid;
 4) spordiühendus – spordi spetsiifilises valdkonnas (harrastussport, tervisesport, koolisport, üliõpilassport, puudega inimeste sport , töökohasport, veteranisport jm) või piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus;
 5) rahvuslik olümpiakomitee – maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon , kes korraldab ühistegevust ja arendab ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis.
1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele?
Omane on püramiidjas struktuur (1. aste: spordiklubid , 2. aste: spordialaliidud, spordiühendused, spordiliidud, 3. aste: EOK) , vertikaalsed liikmesuse suhted ja spordiliikumist läbivad koostöö võrksidemed.
2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud?
See on üles ehitatud spordiklubidele ja spordiliitudele, mis enamikus on mittetulundusühingud.
3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee?
Maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid
(korraldab ühistegevust ja arendab ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis)
4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis?
Kultuuriministeerium.
5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis?
Vabatahtlik sektor .
6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu?
Üks.
7. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel?
Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel on Eesti rahvuskoondise koosseisus või individuaalselt õigus esineda Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel ei ole mõne muu riigi kodakondsust.
8. Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi?
Eesti Spordi Kongress
9. Milline seadus reguleerib organiseerunud spordiliikumist Eestis?
Spordiseadus.
10. Milline kohustus lasub treeneril Spordiseaduse kohaselt?
Treener on kohustatud:
1) tagama sportliku treeningu aluspõhimõtete järgimise ja ohutuse;
2) jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile.
11. Millel baseerub spordiharrastus Eestis?
Spordiliikumine baseerub valdavalt vabatahtlikele ühendustele, mille aluseks on ühinemisvabadus, soovid ja võimalused tegeleda organiseerunult meeldiva harrastusega, omavaheline koostöö (sportlik konkurents), liikmete valmisolek teha vabatahtlikku tööd.
12. Millistele spordiorganisatsioonidele makstakse Spordiseaduse kohaselt toetust riigieelarvest?
 (1) Toetust makstakse spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava, kes on kantud spordi andmekogusse ja kes on enda kohta eelmisel kalendriaastal spordi andmekogusse kantud andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud.
 (2) Spordiorganisatsiooni arengukavas nähakse ette spordiorganisatsiooni missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostatakse vähemalt neljaks aastaks.
13. Mitu isikut võivad asutada isikute vabatahtliku ühenduse?
MTÜ võivad asutada vähemalt kaks isikut.
14. Kes on spordiorganisatsiooni kõrgeimaks organiks?
Kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek , kes valib teatud perioodiks presidendi, juhatuse, revidendi(-d).
15. Eesti Spordi Harta on ...?
on spordiliikumise kui terviksüsteemi struktuuri, funktsioneerimise ja arenemise põhimõtete kogum, mis on Eesti spordipoliitika alus, järgimiseks kõigile spordis osalejatele ja soovituslik valitsemisorganeile.
ESH määratleb spordi koha Eesti ühiskonnas, Eesti spordi üldised eesmärgid ja prioriteedid, organisatsioonilise põhistruktuuri ja juhtimise põhimõtted, sportimise korraldamise ja majandamise peamised teed.
16. Kes võib õigusrikkumise eest lõpetada või peatada spordiklubi tegevuse?
Kohus.
17. Kas mittetulundusühing võib teenida tulu?
Jah.
Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks
ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.
18. Mis on spordikool Spordiseaduse kohaselt?
Spordikool on huvikooli seaduse või erakooliseaduse alusel tegutsev asutus
19. Milline spordiorganisatsioon on Eesti Akadeemiline Spordiliit?
Eesti Akadeemiline Spordiliit (edaspidi Liit) on avalikes huvides tegutsev heategevuslik vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid ja tegevus on suunatud üliõpilasspordi arendamisele ja selleks tingimuste loomisele Eestis. = Spordiühendus.
20. Kes on Spordiseaduse kohaselt treener?
Treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.
Spordiorganisatsioon-kontrolltöö kordamisküsimused #1 Spordiorganisatsioon-kontrolltöö kordamisküsimused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 238101 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Spordiorganisatsiooni kordamisküsimused eksamiks
3
pdf

Spordiorganisatsiooni kordamisküsimused eksamiks

-Jah võib, kui tulu läheb põhikirjaliste tegevuste alla -Jah, majandustegevusega võib tegeleda ja tulu võib teenida, kui teenitud tulu võib kasutada üksnes mittetulundusühenduse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning kasumit ei või jaotada liikmete ega asutajate vahel. 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? Rahvuslik olümpiakomitee- maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon. ( Spordialaliit, spordiühendus, maakonna spordiliit (2. aste). Spordiklubi (1. aste) ) 4. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel? Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel on Eesti rahvuskoondise koosseisus või individuaalselt õigus esineda Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel ei ole mõne muu riigi kodakondsust. 5. Kes on spordiseaduse kohaselt treener?

Spordiorganisatsioon ja -korraldus
Spordiorganisatsioonid-spordiklubid
8
docx

Spordiorganisatsioonid, spordiklubid

1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele? püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? MTÜ-dena 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? maakonnaliite, spordiliite,ühendusi 4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis? Kultuuriministeerium 5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis? mittetulundussektorisse 6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu? Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik

Sport
Spordiorganisatsiooni kontrolltöö
4
doc

Spordiorganisatsiooni kontrolltöö

1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele? püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? MTÜ-dena 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? maakonnaliite, spordiliite,ühendusi 4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis? Kultuuriministeerium 5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis? mittetulundussektorisse 6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu? Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik

Spordiorganisatsioon ja -korraldus
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

elementaarne ehituslik üksus Spordifüsioloogia füsioloogia haru, mis käsitleb organismi talitlust ke- halisel tööl ning regulaarsete kehaliste koormustega kohanemise ehk treenituse tekkimise füsioloogilisi mehhanisme Kordamisküsimused: 1. Kirjelda lühidalt raku peamisi organelle ja nende põhilisi funktsioone. 2. Kirjelda lühidalt rasvkudet ja tema peamisi funktsioone inimese organismis. 3. Võrdle skeleti- ja silelihaskudet nende paiknemise ja talitluse alusel inimese organismis. 4. Kirjelda lühidalt, kuidas on tagatud väga paljudest erinevatest struktuuridest koosneva inimorganismi talitlus ühtse tervikuna.

Inimeseõpetus
Kohaliku omavalitsuse õigus
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus
Haldusõiguse õpik
117
pdf

Haldusõiguse õpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

Haldusõigus
Haldusõiguse-õpik
117
pdf

Haldusõiguse-õpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

Avalik haldus
Haldusõiguseõpik
117
docx

Haldusõiguseõpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

Haldusõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun