Side konspekt (0)

Küsimused 1. Mida tähendab mitmekiireline levi? Mitmekiireline levi seisneb selles, et raadikanalis võib signaal moonduda peegeldumise või 
paindumise teel. Selliste mõjutuste tõttu ei koosne vastuvõetud signaal ainult ühest saadetud 
signaalist, vaid antud punktis vastuvõetud signaalide kombinatsioonist. 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides Allalüli on tugijaam to kasutaja raadiolained ja üleslüli on kasutaja to tugijaam raadiolained. 
Dupleks kaugus on see vahemiks mobiilside sagedusalas, kus üleslüli lõppeb ja allalüli 
lõppeb(mõõdetakse Hz). 3. Tihendamise meetodid, millised on sides kasutusel Tihendamise eesmärk on saada võimalikult palju kasutajaid samasse sidevõrku samaaegselt.
Tihenduse meetodid on SDMA, ehk ruumiline tihendus; TDMA, ehk ajaline tihendus ja FDMA, 
ehk sageduslik tihendus. 4. Kärjed ja kärjede klastrid Kärg on maa-ala, mida suudab üks tugijaam raadiosidega katta. Kärgi on võimalik jaotada 
klastriteks, mis koosneb eri sagedusi kasutatavatest kärgedest. 5. Sageduste taaskasutuse kaugus ja taaskasutustegur Samu sagedusi on võimalik uuesti kasutada, eeldusel, et kaks samadel sagedustel töötavat kärge 
ei asut kõrvuti. Taaskasutustegur D avaldub D=√3 N R 6. Kärjevahetus ja kärjevahetuse erinevad liigid Kärjevahetus ehk handoff on kärje vahetamine kui uut kärge on otstarbekam kasutada kui 
eelmist. 3G-s peaks uus kärg olema 2x tugevama signaaliga, et sinna üle minna. 3G-s saab ka 
olla ühenduses korraga mitu kärge. 4G-s on tugijaamad võimelised omavahel suhtlema, et tagada
sujuvamaid kärjevahetusi. 7. Signaali mõiste ja parameetrid, analoog- ja digitaalsignaalid Signaal on andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon. Signaal on 
informatsiooni füüsiline kandja. Analoogsignaalis andmeid esitav tunnussuurus võib igal hetkel 
omanadada suvalise väärtuse mingist pidevast vahemikust(inimhääl, mikrofon jne). 
Digitaalsignaalis esitatakse andmed lõpliku arvu täpselt määratud diskreetse väärtusega, mida 
üks ta tunnussuurustest võib omandada ajas(nt binaar). 8. Harmooniline signaal ja selle parameetrid. Harmooniline signaal ehk siinussignaal on signaal, kus iga iteratsioon on identne. 9. Signaali spekter ja ribalaius Signaali spekter on sagedusspekter, mille moodustavad eri sagedusega harmoonilise võnkumise 
komponendid.  Ribalaius on signaalitöötluses sagedusvahemik signaali sagedusspektris, milla 
ulatus signaal pole nõrgenenud määratletud tasemest madalamale.


10. Logaritmilised mõõtühikud, detsibell yh 11. Signaali kvaliteet, signaali ja müra suhe. Signaali kvaliteeti määrab interferents (ka häire). Mida madalam interferents seda parem. 
Rohkem sageduskanaleid madaldab interferentsi, mis omakorda tõstab signaali kvaliteeti. 
Signaali-müra suhe väljendub kasuliku signaali võimsuse ja sellele lisandunud müra võimsuse  suhtena. SNR= Psignaal Pmüra 12. Timing advance (TA) ja miks seda vaja on Timing advance on aeg, mis signaalil võtab et jõuda tugijaamast mobiili. GSM-is kasutatatakse 
TA-d, et jagada ühte sagedust mitme kasutaja vahel. 13. Liiklus ja Erlang(E) ühik. Erlang(E) on liikluse tiheduse mõõtmise ühik telekommunikatsiooni süsteemides. 


14. Mida näitab Erlangi B valem 15. Hajaspekter, selgita põhimõtet 3G WCDMA näitel Hajaspekter on meetod millega signaal hajutatakse mingi sagedusruumi vahel ära. 3G WCDMAl
on see eriti lai(5MHz laiune). 16. Miks on kiire võimsuse kontroll CDMA võrgus oluline Sest CDMA võrgus kasutavad kõik kasutajad sama rf bandi ja kui iga kasutaja võimsust ei 
kontrollita siis hakkavad kasutajad, kes kasutavad sama bandi teineteisele vahele segama. 
Ühesõnaga tekib palju interferentsi. 17. Selgita paari lausega HARQ(Hybrid Automatic Repeat Request) tööpõhimõtet. Harq on kiire error correction tehnoloogia. 18. Miks on oluline CQI(Channel Quality Index) raporteerimise kiires andmeside  ühenduses? Sest kui kanali kvaliteet on valesti mõõdetud, siis halbadest kanalitest saadetakse liiga suur plokk
informatsiooni ja on tõenäoline et seda ei dekodeerita täielikult, mis tähendab, et seda peab 
uuesti saatma, mis on omakorda resursside raiskamine. 19. Selgita millest koosneb 4G LTE ressursi maatriks(resource grid) Resource plokkidest, Reference elementidest, reference signalitest. 20. Referentssignaalide otstarve ja vajalikkus LTE mobiilsides Reference signaale kasutatakse, et hinnata Carrier offseti, channel estimaionit ja timing 
synchronizationit jne. 21. Selgita mõistet MIMO(Multiple Input Multiple Output) Mimo on tark antennide tehnoloogia, kus kasutatakse 2 või enamat unikaalset raadiosignaali 
samas raadiokanalis, kus iga signaal kannab erinevat digitaalset informatsiooni.


22. Mida näitab antenni võimendus Antenni võimendus defineeritakse kui numbrina, mis on kombineeritud antenni 
kontsentratsioonist mingis kindlas suunas ja elektrilisest tõhususest. 23. Mis on erinevus ühikutel dBi ja dBd antennide võimenduse näitamisel dBi näitab antenni võimendust detsibellides võrreldes hüpoteetilise isotroopse antenniga eelduse,
et mõlemale antennile suunatakse võrdse võimsusega signaal.
dBd on poollaine dipolaarantenni võimendustegur. 24. Kuidas leitakse antenni kiirguse pealehe laius Antenni pealehe laius leitakse poolelt võimsuse tasemelt. 25. Mida tähendab antennide diversiteet? Antennide diversiteet on üks mitmest diversiteedi skeemidest, mis kasutavad kahte või rohkem 
antenni, et täiustada traadita side kvaliteeti ja töökindlust. Tihti ei ole otsest vaatevälja kasutaja ja
antenni vahel mille pärast peab signaal peegeldume mitme pinnase peal, mis vähendab kvaliteeti. 26. Mida näitab ja milleks kasutatakse FSPL valemit? FSPL on on raadioenergia sumbumine kahe antenni toitepunktide vahel, mis tuleneb vastuvõtva 
antenni püügipiirkonna ja takistusteta vaatevälja tee kombinatsioonist läbi vaba ruumi(tavaliselt 
õhu).


27. Informatsiooni mõiste ja mõõtühikud. Informatsioon on teadmatuse vähenemise määr. 28. Mis on informatsiooniallikas, allika mudelid, allikate näiteid. Allikas on sidesüsteemis ülekantava informatsiooni tekkekoht. Allikad võivad olla nii 
looduslikud kui tehislikud, analoogsed kui digitaalsed. Mõningad näited: Kõnesignaali allikas on
inimese kõnetrakt, kujutissignaali allikas on kaamera. Allika käitumist ja tema parameetreid saab
kirjeldada allika mudeliga. Allika mudeleid on palju, nad erinevad teineteisest detailsuse ning 
keerukuse poolest, Mida detailsem mudel, seda paremini ta reaalset allikat kirjeldab ja seda 
täpsemad on saadud hinnangud sidesüsteemi nõuetele. Samas on detailsem mudel ka keerukam 
kirjeldada ja analüüsida.


29. Entroopia mõiste ja arvutamine, allika sümbolikiirus ja informatsiooni tekkekiirus Kui allika sümbolite esinemise tõenäosused on erinevad, siis saab seda allikat iseloomustada 
Shannoni entroopiaga ehk antud informatsiooni allika poolt toodetava informatsiooni(üllatuse) 
keskmise hulgaga.  Allika keskmine informatsiooni tekkekiirus R(A) on võrdne entroopia H(A) ja sümboli kestuse 
Ts suhtega: 30. Mida näitab Shannoni valem ja milleks seda kasutatakse? Shannoni valem MIMO  korral? Shannoni valem nöitab sidekanali teoreetilist läbilaskevõimet 31. Allika kooder, kadudega- ja kadudeta kodeerimise mõisted, komprimeerimistegur,  koodek Allika koodri ülesandeks on allika signaalist liiase ja ülearuse informatsiooni eemaldamine 
selleks, et vähendada sidesüsteemi poolt ülekantavate andmete hulka nii palju kui võimalik. 
Kadudeta kodeerimisel eemaldatakse ainult liiane informatsioon. Kadudega kodeerimisel 
eemaldatakse ka suurem või väiksem osa vähemolulist informatsiooni. Komprimeerimistegur 
näitab kui palju väheneb andmete maht allika koodri läbimisel. Seadet või tarkvara mis teostab 
kodeerimist ja dekodeerimist nimetatakse koodekiks.


32. Koodi mõiste ja parameetrid, koodsõna pikkus, keskmine pikkus ja liiasus Koodi all peetakse silmas üksühest vastavust allika sümbolite ja neid kirjeldavate koodsõnade 
vahel.  Koodsõna keskmise pikkuse ja allika entroopia erinevuts nimetatakse koodi 
liiasuseks(redundancy) D = L – H. 33. Andmete edastamise järjekord(bittide ja baitide korral) Bittide edastamine: Suurima kaaluga bitt esimesena(MSB) või vähima kaaluga bitt esimesena 
(LSB). 
Baitide edastamine: Suuriam kaaluga baidid esimesena: Big-Endian või vähima kaaluga baidid 
esimesena: Little-Endian. 34. Liinikoodi mõiste ja parameetrid, koodsõna pikkus, keskmine pikkus ja liiasus. Vastavust digitaalsete sümbolite ja neid kirjeldavate pingete vahel nimetatakse liinikoodiks. 35. Bitivea ja bitivigade suhte mõisted Digitaalse edastuse kvaliteedi näitajana kasutatakse bitivigade suhte nimelist suurust BER(Bit 
Error Rate). BER näitab kui suur osa edastatud n bitist võeti vastu vigaselt. 36. Veatuvastus kontrollsumma abil, paarsuskontroll Kontrollsumma on kõige lihtsam meetod vigade tuvastamiseks, mis arvutatakse edastatavate 
andmete liitmise teel. Väiksemate andmehulkade korral liidetakse andmed kokku bitthaaval 
mooduliga kaks. Paarsuskontroll on lihtsaim ja levinuim kontrollsumma kasutamise viis. Paarsuskontrolli korral 
lisatakse n bitti andmeid sisaldavale sõnumile üks paarsusbitt. Paarsusibiti väärtus valitakse 
selline, et ühtede hulk edastusel oleks alati paarisarv. 37. Veatuvastus kontrollkoodi CRC vahendusel Meetodi nimeks on tsükliline liiasuse kontroll mille järgi leitakse vigu tuvastav kontrollkood 
andmete spetsiaalse arvu, nn genereeriva polünoomiga, läbijagamise teel. Kontrollkoodi pikkus 
on tavaliselt kas 4, 8, 16 või 32 bitti.


38. Milleks kasutatakse ja on disainitud Wi-Fi(802.11) ja BLE? Wifit kasutatakse selleks, et ühendada seadmeid internetiga läbi ruuteri, mis lubab läheduses 
olevatel seadmetel andmeid vahetada raadiolainete abil.  BLE on juhtmevaba personaalvõrgu 
tehnoloogia, mis võimaldab luua etherneti võrgu sülearvutite, mobiiltelefonite ja pihuseadmete 
vahel. 39. Mis on resolutsioon ja pikslitihedus? Kuidas on nad omavahel seotud? Resolutsioon on pikslid x pikslid, esimene number tähistab horisontaalpikslite arvu, teine 
number tähistab vertikaalpikslite arvu.  Pikslitihedust arvutatakse kogu piksite arv jagatud 
ekraani mõõtmed(PPI – Pixels Per Inch).  40. Mida tähendab kui helisignaal on salevstatud 24 bitisügavuse ja 48 kHz? Mida need  parameetrid tähendavad? Bitisügavus tähendab antud kontsekstis ühe diskreedi kujutamiseks kasutatavate arvubittide 
arvuna. Mida rohkem bitte diskreedi kohta, seda täpsem on iga diskreedi esitus. kHz tähendab 
antud kontekstis diskreetimissagedust, ehk see tähistab lainekuju esitamisel sekundis talletatud 
hetkväärtuste arvu. Kõrgemad diskreetimissagedused võimaldavad esitada kõrgemaid 
helisagedusi. 41. Milleks on vajalik liini sobitamine, mida sobitus tähendab, peegeldusteguri mõiste Idk mees 42. Millised kaablite tüübid on sidevõrkudes kasutusel Unshielded twisted pair (UTP), shielded twisted pair (STP), Coaxial cable ja fiber optic. 43. Kirjelda optiliste kaablite eeliseid ja puudusi Eelised: Madal kadu (1-4 db/km), kerge paigaldada, Interferentsi ei eksisteeri, Kaabel ei kiirga 
radiatsiooni.
Puudused: Delikaatsem(võib kergemini katki minna), kallis paigaldada. 44. Kuidas ühendada koaksiaalkaablit mitme antenniga, millised on erinevad jagamise  viisid Series distribution, Symmetrical splitting, asymmetrical splitting. 45. Mille poolest erinevad jagurid(splitter) ja suundhargmikud(diredctional coupler) Jagur jagab ühe input pordi signaali võrdselt mitme output pordi vahel. Suundhargmik jagab ühe 
imput pordi signaali mitme output pordi vahel, aga mitte võrdselt. 46. Milleks kasutatakse dupleksfiltreid Kasutatakse et kombineerida või isoleerida kaks või enamat kanalit, mis on erinevate sageduste 
peal. 47. Milleks kasutatakse kombainereid(combiner) Et võimaldada DAS jagamine kahe või enam alajaama vahel millel on sama frequency band


48. Mida näitab mürategur(Noise Figure) Noise figure on noise factor kirjeldatud logaritmilistes ühikutes. 49. Milleks kasutatakse kanalikodeerimist? Kanali kodeerimist kasutatakse selleks, et mis tahes mürataseme puhul mingi sidekanali kaudu 
informatsiooni teatud ülekandekiiruseni praktiliselt veatult edastada. 50. Mis on genereeriv maatriks ja paarsuskontrolli maatriks Idk mees 51. Milleks kasutatakse bitisegajaid Bitisegaja (Interleaver) ülesandeks on võtta sümbolite jada ning permuteerida see jada 
Vastuvõtjas on vastupidine bitisegaja (Deinterleaver), mis permuteerib vastuvõetud jada 
originaalsesse järjekorda. Bitisegajad sobivad hästi, et purske vigade mõju vähendada. Võttes 
piisavalt suur jada on võimalik purske vead eraldada ning tekitada sarnane olukord, mis on 
juhuslikul kanalil. 52. ISO/OSI ja TCP/IP mudelid, nende kihid ja viimaste funktsioonid Funktsioonid:Pakettkommunikatsioon (ühenduseta kanal);Sihtkoha adresseerimine (hierarhiline 
adresseerimine);Sõnumi (datagramm või pakett) edastamine. 53. Arvutivõrgu ja hosti mõisted, interneti mõiste Arvutivõrk on andmevahetuseks kokku ühendatud(arvutus) seadmete kogum. Võrgus olevaid 
seadmeid nimetatakse hostideks. Kõikide arvutivõrkude võrku nimetatakse Internetiks. 54. Füüsiline aadress, MAC aadress Igal arvutivõrgus oleval seadmel on vähemalt üks füüsiline aadress. Tavaliselt on selleks 
kaheteistkümnekohaline muber mida nimetatakse MAC(Media Access Control) aadressiks.


55. Ethernet (IEE802.3), Etherneti kaadri struktuur ja selle väljad TCP/IP mudelis on võrguliidese kihis ühendatus ISO/OSI mudeli kanali- ja füüsilise kihi 
funktsionaalsused. Etherneti standardi puhul on kanalikihi funktsionaalsus jaotatud omakorda 
kaheks osaks. LLC(Logiaca Link Control) kiht tegeleb vookontrolli, veahalduse ja 
multipleksimisega. Meediapöördus, ehk MAC kiht tegeleb adresseerimise, meedia jagamise ja 
veakontrolliga. 56. Meediumi jagamine, ALOHA ja CSMA/CD ALOHA: Edasta kaader millal tahad, peale kaadri esitust oota kinnitus ACK aja tmax jooksul. 
Kui kinnitust ACK ei saabu, siis edasta kaader uuesti. Kui N katse järel kinnitust ei saabu, siis 
loobu kaadri edastusest. Maksimaalne kanali edastus 18%, Pesastatud ALOHA korral 37%
CSMA: Carrier Sense Multiple Access. Kuula, kas keegi teine edastab. Kui meedium on vaba 
siis edasta kaader. Kui meedium ei ole vaba, siis oota juhuslikult valitud aja jooksul ja seejärel 
alusta uuesti esimesest punktist. 57. Kanalikihi seadmed - kommutaator, võrgu segmenteerimine   Kanalikihiseadmed – kommutaator, sillad Sild on võrguseade, mis ühendab lokaalseid võrgusegmente ja edastab andmepakette 
ühest võrgust teise vastavalt nende sihtaadressidele. Sild on sarnane jaoturile ja järgurile 
aga erinevalt neist suudab sild ka andmevoogu hallata ja kontrollida, kas teda läbivaid 
pakette on võimalik õigesse võrgusegmenti suunata. Sild töötab OSI mudeli 2. kihis 
(MAC-kihis) ja on läbipaistev võrguprotokollidele teistele kõrgema taseme 
võrguseadmetele. Silla abil saab võimendada signaali ja pikendada vahemaid eri võrkude 
vahel. Kommutaator -  Kokkupõrgete vähendamiseks, saab kommutaatori (switch) nimelise seadmega jagada  võrgu väiksemateks osadeks ehk võrgusegmentideks või põrkedomeenideks Võrgu segmenteerimine – 


Võrgu segmenteerimine on idee luua alamvõrgud ettevõtte võrku või mõnda muud tüüpi
üldisesse arvutivõrku. Võrgu segmenteerimine võimaldab tõkestada pahavara ja muid 
ohte, ning võib võrku tõhusamaks muuta Üks suurepärane näide võrgu segmenteerimisest hõlmab sisemise tulemüüri paigutamist 
võrku. Seejärel segmenteerivad insenerid selle tulemüüri kahte erinevat külge 
konkreetseteks alamvõrgu aladeks. Näiteks võivad andmed minna esimesse alamvõrgu 
keskkonda ja otsida pahatahtlikku koodi, enne kui need levivad tulemüüri kaudu võrgu 
teisele poole. Võrgu segmenteerimise teine suur kasu on andmete marsruutimine kõige tõhusamal ja 
tulemuslikumal viisil. Töövoogude optimeerimiseks võivad insenerid saata ainult teatud 
tüüpi andmeid konkreetse võrgusegmendi kaudu, kas turvalisuse parandamiseks või 
tarbetu liikluse katkestamiseks, mis avaldab survet võrgu riistvarale või nõuab rohkem 
ressursse. Müüjad kasutavad uusi tooteid ja teenuseid, et võrgu segmenteerimise kaudu 
kliendivõrkudesse tõhusust ja mitmekülgsust tuua ning see mõjutab IT-tööstust. 58. Võrguaadress,  IP aadress, IPv4 datagramm ja selle väljad   Võrguaadress -
Võrkude sees ja -vahel andmete kohale toimetamiseks kasutatakse vastavat reeglistiku ehk Interneti Protokolli – IP (Internet Protocol) Kõikidel võrguseadmetel on lisaks „nimele“ ehk füüsilisele MAC aadressile ka „aadress“ ehk täpsemalt IP aadress IP aadress koosneb neljast, omavahel punktiga eraldatud, arvust vahemikus 0 –  255
NT: 193.40.254.28


IP aadress jaguneb kaheks pooleks, esimene neist on võrgu aadress ja teine võrgus oleva  seadme oma: 192.168.65.254 IPv4 datagramm –  Päise vaikimisi pikkus on 20 baiti (oktetti) Sisu pikkus kuni 65515 baiti
Näeme, et IP pakett võib olla tunduvalt pikem kui Etherneti kaader, sellest tuleneb vajadus paketi segmenteerimise järele 59. Võrgukihi seadmed – marsruuter, võrgu levidomeenideks jaotamine   Seadet, millega arvutivõrke omavahel kokku ühendatakse nimetatakse marsruuteriks või lühidalt lihtsalt ruuteriks (router) Marsruuter (router) on funktsionaalüksus, mida üldjuhul kasutatakse kohtvõrkude 
ühendamiseks kaugvõrgu kaudu. Kuna punktist A punkti B pääseb enamasti rohkem kui 
üht teed mööda, siis tegelevad marsruuterid ka parima tee valimisega, vahetades selleks 
omavahel marsruutimisinfot. Tee headust mõõdetakse muuhulgas hüpete ehk hoppide 
arvuga (hop) - see on algus- ja lõpp-punkti vahele jäävate marsruuterite arv. Levidomeen – etherneti võrgusegment (seadmed, mis „näevad“ sama broadcast paketti) Marsruuter jagab võrgu levidomeenideks 60. Mida näitab diskreetimissagedus ja milline on tema minimaalne vajalik väärtus  


Diskreetimissagedus ehk näiduvõtusagedus ehk sämplimissagedus (ingl sampling rate, 
sampling frequency) on sagedus, mis määrab pideva signaali diskreetimisel saadud 
üksikväärtuste – diskreetide – arvu sekundis. Diskreetimissageduse fs mõõtühik on herts (Hz). 
Vastavalt diskreetimisperiood (sampling period ehk sampling interval) tähendab 
diskreetidevahelist ajavahemikku Nyquist-Shannon-Kotelnikovi teoreem:
•Kui signaali s(t) ribalaius on B hertsi, siis on see signaal täielikult määratud disreetsete väljavõtetega ajavahemike 1/2B sekundi tagant. • Vajalik diskreetimissamm Δt ≤ 1/(2B)t ≤ 1/(2B) • Põhiriba signaali korral diskreetimissagedus fs ≥ 2fm


61. Mis on signaali kvantimine   Kvantimine on signaali väärtuste ümardamine määratud täpsuseni Kvantimise nivoode/tasemete arvu määrab kui pika koodiga me signaali väärtusi soovime 
esitada, meil on nüüd nb bitist koosnev kahendarv (kahendkood) Sidetehnikas on digitaliseerivaks signaaliks enamasti pinge u(t) Kvantimissammu väärtus q on määratud digitaliseeritava analoogpinge u(t) 
muutumispiirkonnaga (Umin kuni Umax) ning tulemuse kirjeldamiseks kasutatavate bitide arvuga 
nb alljärgnevalt Kvantimisega kaasneb alati pöördumatu informatsioonikadu, mida iseloomustab kvantimismüra
võimsusega  62. Kuidas on seotud signaali kvantimise nivood ja koodi bittide arv   Kvantimise nivoode/tasemete arvu määrab kui pika koodiga me signaali väärtusi soovime 
esitada, meil on nüüd nb bitist koosnev kahendarv (kahendkood) 63. Mida näitab kvantimismüra  


Kvantimisega kaasneb alati pöördumatu informatsioonikadu, mida iseloomustab kvantimismüra 
võimsusega  Kvantimisega kaasneb kvantimismüra, mis digitaalse audiosignaali demoduleerimisel (analoogsignaaliks 
tagasimuundamisel) avaldub kahinana. Selle müra tase on seda madalam, mida suurem on bitisügavus 
(audiosignaali muundamisel vähemalt 16 bitti, seega kvantimistasemeid 216 = 65536) 64. Milleks kasutatakse signaali kvantimisel kompressiooni (A-law)   Signal compression is the use of various techniques to increase the quality or quantity of 
signal parameters transmitted through a given telecommunications channel
An A-law algorithm is a standard companding algorithm, used in European 8-bit PCM 
digital communications systems to optimize, i.e. modify, the dynamic range of an analog 
signal for digitizing. It is one of two versions of the G.711 standard from ITU-T, the other
version being the similar μ-law, used in North America and Japan. 65. Mis on passiivne ristmodulatsioon (PIM – Passive Intermodulation)   PIM - Two or more signals passing passive components, connections
Probleemid: 
LTE sensitive to PIM
Reduces network performance and throughput
Risk to LTE operational efficiency and profitability - Multiple transmit signals can overpower receive channels
- Base station could refuse to assign these channels
- Lost channel capacity PIM levelid:
Specified in absolute power level (dBm) – -110dBm IM signal caused by two +43dBm tones Or relative to only one of the test tones (dBc) – The same specified as -153dBc IM level. – Units of dBc are relative to the 
largest of the incident carriers Kuidas vähendada? Passive components at least -155dBc at 2x 20W (43dBm)


For terminations use cable absorbers Use 7/16 type connectors Connectors tightened with correct torque, no more no less
Low PIM jumper cables with soldered connectors
Use all connectors and tools from the same manufacture
No mechanical stress on RF parts
All RF interconnections cleaned as specified by the manufacturer


66. Mis põhjustab passiivset ristmodulatsiooni (PIM – Passive Intermodulation)   Põjustajad:
Poor mechanical junction in the RF path;
RF components with materials which exhibit some level of hysteresis (eg. Stainless steel)
Contaminated surfaces or contacts within the RF path. (metallic particle, „rusty bolt 
noise“, nearby metallic objects)
Problem in combiner systems
High power carriers (more than 20W, 48dBm)
Multioperator systems
Power Density
Non-linearities
Signals mixing 67. Millist järku passiivne ristmodulatsioon on kõige olulisem ja miks  


68. Signaal faasorkujul, Konstellatsioonidiagramm   Signaali s(t) saab lisaks tema ajalisele- ja sageduslikule kujule S(f) esitada veel ka 
faasorkujul vektorina
Esitluse aluseks on Euleri valem: 𝑒𝑗𝑥 = cos(𝑥)+ 𝑗sin(x), kus j =sqrt(-1) imaginaarühik Meile juba tuttavat harmoonilist signaali 𝑠(𝑡) = 𝐴 · cos(2π𝑓𝑡 + 𝜑) saab Euleri valemit 
kasutades esitada kujul 𝑠(𝑡)= = . Ajast sõltuva osa ejωtt eemaldamisele järele jäävat, eksponentsiaalselt kujul kompleksarvu, 
Aejφ nimetataksegi faasoriks Faasori reaalosa nimetatakse ka sünfaasseks komponendiks I (In-phase) ja tema 
imaginaarosa vastavalt kvadratuurseks komponendiks Q (Quadrature) PSK modulatsiooniga signaalide üheks kujutusviisiks on spetsiaalne faasor ehk 
konstellatsioonidiagramm


Ülevaatlikuks viisiks faasmanipuleeritud signaalide kujutamisel on 
konstellatsioonidiagramm. BPSK nagu ka kõrgema tasemeliste faasmanipulatsioonide iseloomustamiseks ning 
näitlikustamiseks kasutatakse konstellatsioonidiagrammi, mis kujutab endast 
komplekstasandit, kuhu kantakse vastava faasiga signaaliväärtusi. 69. Süsteemi mõiste, lineaarne süsteem   Süsteem on protsess mis reaktsioonina ühele signaalile tekitab teise, esimesest sõltuva, 
signaali. Esimest signaali nimetatakse tavaliselt süsteemi sisendsignaaliks ss ja teist siis 
vastavalt süsteemi väljundsignaaliks sv Süsteeme saab kirjeldada mitmel viisil, näiteks diferentsiaalvõrrandite abil Levinud viisideks lineaarsete süsteemide kirjeldamisel on süsteemi impulsskaja h(t) ja 
sageduskarakteristiku H(f) kasutamine Süsteem on lineaarne kui tema sisendi ja väljundi vaheline seos on aditiivne ja 
homogeenne Kui sisendsignaali ss1 korral saame süsteemi väljundsignaaliks sv1 ja vastavalt ss2 korral sv2 siis lineaarses süsteemis peame sisendsignaalide kombinatsiooni 
ass1 + bss2 korral saama väljundis asv1 + bsv2, kus a ja b on konstandid Öeldakse, et lineaarses süsteemis kehtib superpositsiooniprintsiip 70. Süsteemi impulsskaja ja sageduskarakteristik – nende vahelised seosed   Impulsskaja h(t) on süsteemi reaktsioon, ehk väljundsignaal sv(t), juhul kui süsteemi 
sisendiks on deltaimpulss ss(t) = δ(t)


Praktikas mõõdetakse impulsskaja kasutades lõpliku kestuse ja amplituudiga lühikest 
impulssi p(t)


Kokkuvõtvalt impulsskajast –  Lineaarse süsteemi väljundsignaal koosneb ühest või mitmest, ajas hilistunud ja 
muutunud amplituudiga, sisendsignaali koopiast - Väljundsignaal ehk tagajärg ilmneb alati peale sisendsignaali ehk põhjust. Seda põhjus-tagajärg seost nimetatakse kausaalsuseks Ajas hilistumisega kaasneb faasinihe väljundi ja sisendi vahel. Süsteemi sageduskarakteristik –  Sageduskarakteristik H(f) on süsteemi ülekande sagedussõltuvus harmoonilise 
sisendsignaali korral Sageduskarakteristiku moodul |H(f)| näitab väljund- ja sisendsignaalide amplituudide 
suhet Viimast nimetatakse ka amplituud-sageduskarakteristikuks sest näitab väljundsignaali 
amplituudi sõltuvust signaali sagedusest konstantse sisendsignaali amplituudi korral Sageduskarakteristiku faas ∠H(f) näitab faasinihet väljundi- ja sisendsignaalide vahel. Süsteemi sageduskarakteristik H(f) on leitav selle impulsskaja h(t) Fourier’ teisendusena: Teades süsteemi sageduskarakteristikut H(f) saab väljundsignaali spektri Sv(f) leida 
sisendsignaali spektri ja sageduskarakteristiku korrutisena Sv(f) = Ss(f)·H(f) Viimasest saab omakorda Fourier’i pöördteisenduse kaudu leida väljundsignaali ajalise 
kuju.


Kolme viimast asjaolu saab kasutada konvolutsiooni kiireks arvutamiseks, meetod on 
tuntud kui konvolutsiooniteoreem Seosed  impulsskaja ja sageduskarakteristika vahel –  Filtri impulsskaja ja sageduskarakteristik on omavahel seotud Fourier’ teisendusega. Filtri
impulsskaja on avaldatav sageduskarakteristikust järgnevalt: 71. Komplekstakistus ehk impedants   Kirjeldamaks samaaegselt amplituudide ja faaside vahelist seost kasutatakse 
komplekstakistuse ehk impedantsi Z mõistet: 𝑍 = 𝑅 + 𝑗𝑋 =|𝑍|𝑒 𝑗𝜑 Impedantsi avaldise reaalosa R on meile iuba tuntud tavaline takistus, tema imaginaarosa 
X kannab aga reaktiivtakistuse (reactance) nime Reaktiivtakistust põhjustavad elektriahelas olevad mahtuvused ja induktiivsused Impedantsi moodul |Z| määrab vahelduvpinge- ja voolu amplituudide suhte ning faas φ  näitab faasinihet pinge- ja voolu vahel


72. Klemm, port, multiport    Klemm - nimetatakse elektroonikakomponendi või – seadme juhtiva osa otspunkti
Kasutatakse ka termineid nagu: viik, terminal, jalg vms
Kuna vooluahel peab olema kinnine, siis on igal komponendil
vähemalt kaks klemmi. Kahe klemmiga seadet nimetatakse kaksklemmiks
Klemme võib olla ka rohkem, sellisel juhul on tegemist n – klemmiga Port – 
Kuna vooluahel peab olema kinnine, siis enamasti grupeeritakse klemmid kahekaupa. 
Taolist klemmipaari nimetatakse pordiks
Kaksklemmi saab seega nimetada ükspordiks
Kahe pordiga seadet või komponenti nimetatakse kakspordiks
Suurema portide arvu korral on tegemist n-pordiga


Kakspordi z-parameetrid • Kakspordil, nagu nimigi ütleb, on kaks porti (P1 ja P2). Kummagi otste vahel saab olla mingi pinge ja kumbagi võib läbida mingi voolutugevus.
• Tähistame neid pingeid ja voolutugevusi vastavalt pordi numbrile u1 ja u2 ning i1 ja i2   •Kui anname esimesse porti püsivooluallikast voolu i1 ja mõõdame selle mõjul pordi otste
vahel tekkinud pingelangu u1 saame nende jagatisena tulemuseks esimese pordi (sisend) 
impedantsi z11 • Sarnaselt saab mõõta ka teise pordi (väljund) impedantsi z22
• Ühe pordi mõõtmisel jäetakse teised lahtiseks (tühises).
• Täiendavalt saab anda kakspordi esimesse porti vooluallikast voolu i1 ja mõõta selle 
mõjul teises pordis tekkivat pinget u2. Nende kahe suuruse suhet nimetatakse 
läbivimpedantsiks z21.
• Kakspordi korral saame selliselt mõõta kokku nelja erinevat z-parameetrit
• Z-parameetrite mõõtmine tänapäeva sidetehnikas kasutatavate sageduste juures oleks 
keerukas ja ebatäpne. Seetõttu mõõdetakse ja kasutatakse enamasti hoopis süsteemi haju-
ehk S-parameetreid (scattering parameters) 73. Hulkpordi S-parameetrid   N – pordi s-parameetreid mõõdetakse olukorras, kus kõik pordid on sobitatud
Porti numbriga i andtakse mõõteriistast langev laine ai ja mõõdetakse selle mõjul pordis j 
tekkinud langeva laine bj väärtus
Suhet Sij = bj / ai  nimetatakse ülekandeks pordist i porti j
Juhul kui i = j on tegemist vastava pordi peegeldusteguriga.
Kakspordi S-parameetrid 
N-pordil on N2 s-parameetrit. Kakspordil ons seega neli S-parameetrit Parameeter s21 on kakspordi ülekanne, s21 aga sisemine tagasiside
Teades s-parameetrite väärtuseid saab soovi korral neist leida z-parameetrite väärtused


Mõõteriista millega süsteemi s-parameetreid mõõdetakse nimetataks siduanalüsaatoriks 
(network analyzer) 74. Pingeimpulssi ja liinikoodi spektrid   Pingeimpulssi spekter: • Teatavasti sai mitteperioodilise signaali spektri S(f) leida tema ajalisest kujust s(t) 
Fourieri teisenduse abil. Meie pingeimpulssi u(t) spekter oleks seega: Tulemuseks on amplituudspekter [V/Hz] kujul: 𝑈(𝑓) = 𝑈𝑇𝑏sinc (𝑇𝑏𝑓) Funktsioon sinc(x) on normeeritud sin(x)/x funktsioon: sinc 𝑥 = sin(𝜋𝑥) / 𝜋𝑥 Spekter on lõputult lai: B = ∞ Nullkohad on edastuskiiruse 𝑅 = 1 / 𝑇b  täisarvkordsed  Amplituudi ühikuks on [V/Hz]. • Konkreetne joonis on normeeritud kujul Maksimum on võrdne impulssi pindalaga U∙Tb ja seega võrdeline biti 
energiaga: 𝐸𝑏 = 𝑈2𝑇b Liinikoodi spekter Andmeedastusel ei piisa ilmselgelt ainult ühe sümboli edastamisest. Reaalsuse  edastatakse väga suurel hulgal sümboleid millede järjekord on statistiliselt juhuslik. Seega liinikoodi keskmine spekter sõltub lisaks impulssi kujust ka edastatavatest 
andmetest.


Liinikoodi spekter algab tavaliselt kas nullist või selle lähedasest madalast sagedusest. 
Taolise spektriga signaali nimetatakse põhiribasignaaliks (baseband) 75. Diferentsiaalsed- ja bifaassed liinikoodid, M-positsioonilised liinikoodid   Diferentsiaalne kood – 
Sidekanalis võib juhtuda, et signaali polaarsus muutub vastupidiseks.
Näiteks kui keerdpaarkaablis kiud kogemata valet pidi ühendada Sellisel juhul peab vastuvõtja NRZ(L) liinikoodi kasutamise korral
ekslikult kõiki edastatud ühtesid nullideks ja vastupidi Taolisest puudusest on vaba NRZI (Non Return to Zero Inverted) liinikood. NRZI 
liinikoodi korral ei näita edastatava sümboli ak väärtust mitte signaali nivoo vaid hoopis 
selle muutumine Teisisõnu kui signaali väärtus jääb järgmise biti kestuse ajal samaks, siis edastatakse ühte 
sümboli väärtust ja kui muutub, siis teist. Bi-faassed liinikoodid –  • Bifaasse liinikoodi korral kannab inforatsiooni nivoo muutus Tuntuim bifaasne liinikood on ka IEE802.3 standardis (Ethernet) kasutust leidev 
Manchesteri kood. Manchesteri koodi korral vastab üleminek madalast kõrgeks biti väärtusele „1“ ja 
üleminek kõrgelt madalaks biti väärtusele „0“


Taolise liinikoodi korral toimub iga sümboli kestel vähemalt üks nivoovahetus, seega on 
ka see liinikood isesünkroniseeruv M-positsioonilised liinikoodid –  Digitaalne andmeedastus ei pea olema ilmtingimata binaarne, ehk ainult kahte sümbolit 
kasutav M - erinevat sümbolit ak kasutades saab ühe sümboliga edastada 𝐼 = log2(M) bitti 
informatsiooni Tavaliselt valitakse M väärtuseks mõni kahe täisarvuline aste, näiteks 4, 8, 16 jne. 
Sellisel juhul edastatakse ühe sümboliga täisarv bitte. *Erinevad Etherneti standardid kasutavad andmete edastamisel näiteks M = 3; 4; 5 või 16
erinevat sümbolit. Mitme sümboli kasutamine tähenda, et sama kestuse ja seega ka sama sagedusriba juures 
on võimalik edastada rohkem informatsiooni. Seega võidame spektraalefektiivsuses. Samas on vastuvõtjal raskem vastuvõetud sümboleid teineteisest eristada, vigadeta 
otsuste tegemiseks on vajalik suurem signaal-müra suhe. Ehk hinnaks mida tuleb maksta, 
on vähenenud veakindlus ja sidekaugus. 76. Modulatsiooni mõiste ja moduleerimise põhjused   Protsess nimega modulatsioon võimaldab edastatavatele sümbolitele vastavad signaalid 
viia sidekanali jaoks sobivale kujule


Seadet mis modulatsiooni teostab nimetatakse modulaatoriks, signaalide esialgse kuju 
taastamiseks vastuvõtjas kasutatakse demodulaatorit Enamasti teostab mõlemat operatsiooni Modemi nimeline seade MÕISTE - Modulatsioon on informatsiooni edastamiseks kasutatava füüsikalise nähtuse 
(elektrivool, elektromagnetväli jne.) mingi parameetri muutmine vastavalt ülekantava 
signaali muutustele. • Modulatsioon raadio- ja sidetehnikas on kõrgsagedusliku elektrivõnkumise 
(kandesignaali sc(t)) või impulsijada mingi parameetri muutmine tunduvalt madalama 
sagedusega moduleeriva signaali m(t) rütmis • Modulatsiooniga kaasneb signaali m(t) esialgse kuju oluline muutus ja tema spektri 
üleminek teisele (kande) sagedusele Moduleerimise eesmärgid: 1) Võimaldab edastada signaali m(t) kanalis mille sagedusomadused on piiratud 2) Vähendada edastatava signaali m(t) kuju või mõne tema olulise parameetri moonutusi 
edastusel 3) Võimaldada mitme signaali samaaegset edastamist ühes kanalis: sagedustihendus 
FDMA (Frequency Division Multiple Access) 4) Kokkuvõtlikult võib öelda, et modulatsiooni eesmärgiks on võimalikult suure hulga 
informatsiooni võimalikult kvaliteetne ülekanne piiratud sagedusribas B piiratud energia 
abil 77. Erinevad modulatsiooniviisid, analoog- ja digitaalmodulatsioon   Vastavalt mõjutatavale kandesignaali parameetrile eristatakse • Amplituudmodulatsioon AM, ASK • Sagedusmodulatsioon FM, FSK • Faasmodulatsioon PM, PSK • Kvadratuurne amplituudmodulatsioon QAM. Viimase korral muudetakse 
samaaegselt nii kandesignaali amplituud kui algfaasi Kui moduleeriv signaal m(t) on pidev, on tegemist analoogmodulatsiooniga, kui tal on 
aga lõplik arv M väärtuseid, siis räägime digitaalmodulatsioonist ehk manipulatsioonist


78. Liinikoodide ja modulatsiooniviiside häirekindlus  Mäletatavasti eksisteerivad kõikjal ja igal ajahetkel juhuslikud elektrilised signaalid ehk 
mürad n(t) Müra võimsus N on võrdeline keskkonna temperatuuriga T ja sidekanali ribalaiusega B Mürad n(t) liituvad AWGN mudeli kohaselt sidekanalis ülekantavale signaalile s(t), seega
vastuvõtjasse jõuab nende kahe summa y(t) = s(t) + n(t). Liitunud müra tõttu ei suuda vastuvõtja alati edastatud sümboli väärtust õigesti määrata ja tulemuseks on sümboliviga *binaarsel edastusel bitiviga • Unipolaarse liinikoodi korral, kus ühele sümbolile vastab pingenivoo +U ja teisele 0V 
on bitivea tõenäosus AWGN mudeli korral kus σ on mürapinge efektiivväärtus. Viimane on võrdne mürapinge jaotuse 
standardhälbega • Q-funktsioon on defineeritud kui (normaaljaotuse „saba“): Modulatsiooniviiside häirekindlus • Koherentsel demoduleerimisel (algfaas teada):


• Mittekoherentsel demoduleerimisel aga: (Digitaalsete sidesüsteemide puhul kasutatakse signaal-müra suhte asemel viimasega võrdelist  suurust: biti energia Eb [J] suhet valge müra võimsuse spektraaltihedusse η [W/Hz]) 79. Kuidas töötab GNSS ja milleks seda kasutatakse?  GNSS - Global Navigation Satellite System - Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem Vastuvõtjad kasutavad olemasolevaid infrastruktuure (GPS, GLONASS, Galileo jne)
Hästi väljaarendatud tehnoloogiad GPS “Global Positioning System” (1978) GLONASS - Глобальная навигационная спутниковая система (1993) Galileo (2016) GNSS systems where revolutionary in the area of Navigation by providing positioning 
and navigation capabilities to the autonomous vehicles. With precise positioning, GNSS 
can be used for lane or track determination (for road and rail vehicles) and attitude 
determination by using multiple antennas


Lühidalt – how works? Global Navigation Satellite System (GNSS) refers to a constellation of satellites 
providing signals from space that transmit positioning and timing data to GNSS 
receivers. The receivers then use this data to determine location. By definition, GNSS 
provides global coverage.
GNSS receivers determine the user position, velocity, and precise time (PVT) by 
processing the signals broadcasted by satellites. (If you still wonder) – gps on gnss 1 osa
GNSS (or Global Navigation Satellite System) is a broad term encompassing different 
types of satellite-based positioning, navigation and timing (PNT) systems used globally. 
GPS (or Global Positioning System) is one such type of Global Navigation Satellite 
System. GNSS kvaliteet
The performance of GNSS is assessed using four criteria:
1. Accuracy: the difference between a receiver’s measured and real
position, speed or time;
2. Integrity: a system’s capacity to provide a threshold of confidence and,
in the event of an anomaly in the positioning data, an alarm;
3. Continuity: a system’s ability to function without interruption;
4. Availability: the percentage of time a signal fulfils the above accuracy,
integrity and continuity criteria. 80. Miks ei saa kasutada GNSS-i tehnoloogiaid siseruumides positsioneerimiseks? 
GPS does not work well indoors.
The signals from the satellites are attenuated and scattered by roofs, walls and other 
objects.
GPS signals that enter buildings through windows are unreliable since they often have 
bounced and thus give the wrong distance measures by even hundreds of meters.
Ehksiis: Siseruumidesse ei jõua otsene signaal sateliidilt, vaid katused ja seinad „söövad“  signaalid ära ja aknast/uksest/praost sisenev signaal on peegeldunud kuskilt, mis 
tähendab, et signaali läbimise distants on pikem, thus making it not that accurate. 81. Kuidas saavutatakse GNSS tehnoloogiate (PPP, RTK) puhul suurem täpsus? 


 PPP (Precise Point Positioning) ja RTK (Real-Time Kinematic) PPP is a combination of several relatively sophisticated GNSS position refinement 
techniques that can be used with near-consumer-grade hardware to yield near-survey-
grade results. PPP uses a single GNSS receiver, unlike standard RTK methods, which use
a temporarily fixed base receiver in the field as well as a relatively nearby mobile 
receiver. RTK – GNSS satelliit saadab signaali nii rover stationile kui ka base stationile. Rover 
station aga saab base stationilt correction data. Kokkuvõtvalt on tegemist keerulise 
protsessiga, kus RTK (Real-Time Kinematic) on pmst correctioniga gnss signaal, mida 
saab kas real-time kasutada või jätta post-proccessinguks.


SUURED ÜLESANDED(KAITSMISED)










TÄHTSAD VALEMID 1. Sageduste taaskasutus, pinge, vool, takistus, Analoogsignaal, dB, Erlangi valem, Log funktsioon








2. Spekter, mürad, signaal-müra suhe, Spektripildi lugemine, hajaspekter (HSDPA),  andmete edastus


3. 4G LTE andmeedastus, Antennid ja levi




4. Informatsioon, järjestikuedastus 5. IP protokoll, sisevõrgud IP KALKULAATOR 6. Multimeedia


7. AD- muundus, Passiivne ristmodulatsioon.


8. Modulatsioon, häirekindlus, liinikoodid


KASULIK STUFF

Document Outline

• Küsimused
  • 1. Mida tähendab mitmekiireline levi?
  • 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides
  • 3. Tihendamise meetodid, millised on sides kasutusel
  • 4. Kärjed ja kärjede klastrid
  • 5. Sageduste taaskasutuse kaugus ja taaskasutustegur
  • 6. Kärjevahetus ja kärjevahetuse erinevad liigid
  • 7. Signaali mõiste ja parameetrid, analoog- ja digitaalsignaalid
  • 8. Harmooniline signaal ja selle parameetrid.
  • 9. Signaali spekter ja ribalaius
  • 10. Logaritmilised mõõtühikud, detsibell
  • 11. Signaali kvaliteet, signaali ja müra suhe.
  • 12. Timing advance (TA) ja miks seda vaja on
  • 13. Liiklus ja Erlang(E) ühik.
  • 14. Mida näitab Erlangi B valem
  • 15. Hajaspekter, selgita põhimõtet 3G WCDMA näitel
  • 16. Miks on kiire võimsuse kontroll CDMA võrgus oluline
  • 17. Selgita paari lausega HARQ(Hybrid Automatic Repeat Request) tööpõhimõtet.
  • 18. Miks on oluline CQI(Channel Quality Index) raporteerimise kiires andmeside ühenduses?
  • 19. Selgita millest koosneb 4G LTE ressursi maatriks(resource grid)
  • 20. Referentssignaalide otstarve ja vajalikkus LTE mobiilsides
  • 21. Selgita mõistet MIMO(Multiple Input Multiple Output)
  • 22. Mida näitab antenni võimendus
  • 23. Mis on erinevus ühikutel dBi ja dBd antennide võimenduse näitamisel
  • 24. Kuidas leitakse antenni kiirguse pealehe laius
  • 25. Mida tähendab antennide diversiteet?
  • 26. Mida näitab ja milleks kasutatakse FSPL valemit?
  • 27. Informatsiooni mõiste ja mõõtühikud.
  • 28. Mis on informatsiooniallikas, allika mudelid, allikate näiteid.
  • 29. Entroopia mõiste ja arvutamine, allika sümbolikiirus ja informatsiooni tekkekiirus
  • 30. Mida näitab Shannoni valem ja milleks seda kasutatakse? Shannoni valem MIMO korral?
  • 31. Allika kooder, kadudega- ja kadudeta kodeerimise mõisted, komprimeerimistegur, koodek
  • 32. Koodi mõiste ja parameetrid, koodsõna pikkus, keskmine pikkus ja liiasus
  • 33. Andmete edastamise järjekord(bittide ja baitide korral)
  • 34. Liinikoodi mõiste ja parameetrid, koodsõna pikkus, keskmine pikkus ja liiasus.
  • 35. Bitivea ja bitivigade suhte mõisted
  • 36. Veatuvastus kontrollsumma abil, paarsuskontroll
  • 37. Veatuvastus kontrollkoodi CRC vahendusel
  • 38. Milleks kasutatakse ja on disainitud Wi-Fi(802.11) ja BLE?
  • 39. Mis on resolutsioon ja pikslitihedus? Kuidas on nad omavahel seotud?
  • 40. Mida tähendab kui helisignaal on salevstatud 24 bitisügavuse ja 48 kHz? Mida need parameetrid tähendavad?
  • 41. Milleks on vajalik liini sobitamine, mida sobitus tähendab, peegeldusteguri mõiste
  • 42. Millised kaablite tüübid on sidevõrkudes kasutusel
  • 43. Kirjelda optiliste kaablite eeliseid ja puudusi
  • 44. Kuidas ühendada koaksiaalkaablit mitme antenniga, millised on erinevad jagamise viisid
  • 45. Mille poolest erinevad jagurid(splitter) ja suundhargmikud(diredctional coupler)
  • 46. Milleks kasutatakse dupleksfiltreid
  • 47. Milleks kasutatakse kombainereid(combiner)
  • 48. Mida näitab mürategur(Noise Figure)
  • 49. Milleks kasutatakse kanalikodeerimist?
  • 50. Mis on genereeriv maatriks ja paarsuskontrolli maatriks
  • 51. Milleks kasutatakse bitisegajaid
  • 52. ISO/OSI ja TCP/IP mudelid, nende kihid ja viimaste funktsioonid
  • 53. Arvutivõrgu ja hosti mõisted, interneti mõiste
  • 54. Füüsiline aadress, MAC aadress
  • 55. Ethernet (IEE802.3), Etherneti kaadri struktuur ja selle väljad
  • 56. Meediumi jagamine, ALOHA ja CSMA/CD
• SUURED ÜLESANDED(KAITSMISED)
• TÄHTSAD VALEMID
  • 1. Sageduste taaskasutus, pinge, vool, takistus, Analoogsignaal, dB, Erlangi valem, Log funktsioon
  • 2. Spekter, mürad, signaal-müra suhe, Spektripildi lugemine, hajaspekter (HSDPA), andmete edastus
  • 3. 4G LTE andmeedastus, Antennid ja levi
  • 4. Informatsioon, järjestikuedastus
  • 5. IP protokoll, sisevõrgud
  • 6. Multimeedia
  • 7. AD- muundus, Passiivne ristmodulatsioon.
  • 8. Modulatsioon, häirekindlus, liinikoodid
• KASULIK STUFF