Romaani kunst 12:10 1012 sajand, Euroopa killustatud. Nt arhitektuuris: Speyeri toomkirik Saksamaal. Kirikute seinad olid paksud ja tugevad,et kaitsa elanikke.Kasutati ristvõlve. · Apsiidseal on kirikus altar · Nelitisristihoone ja põikihoone kokkusaamiskoht. (Sinna hakatakse torne rajama.) · Kooriruumnelitise ja apsiidi vahel. Seal all on maaalune krüpt,kuhu matta inimesi. · Kodakirikilma löövideta kirik. Akna ja ukseavad kaeti ümarkaartega.Ehitusmaterjaliks maakivi või põletatud tellis. 12:10 12:10
Romaani Avaldus ehituskunstis, markaar, ehitusmlestistest on kirikud, Enim ehitati basiilikaid, kirikuhoone hendamine tornidega, nelitis- piki- ja pikhoone ristumiskohal, Lve katsid rasked silindervlvid, . Kirikud olid kolmelvilised, ristvlvid- kahest risti asetatud silindervlvist, piilarid- 4-vi 8-nurkse lbilikega tugipostid, kapiteel oli kivikuup, Roietele e kivikaared- toetati vlve, reliikviaid- phakute silmeid , kooriruum- idaosas, poolkaares mber kooriosa rida kabeleid (kabeliteprg), poolkaarekujuline koorimbriskik., Kiriku phiplaaniks oli ladina rist, Transept- pikhoone, Nelitis- pikihoone ja pikihoone ristumiskoht, basiilika krval teinegi kirikutp kodakirik, Nt: Notre Dame La Grande kirik Poitiers's, Pisa katedraali kellatorn, Durhami katedraal, Lundi toomkirik, Speyeri toomkirik
13. saj. levis see üle Euroopa. Romaani kiriku põhistiiliks on basiilika. Kirik ehitati läänest itta. Basiilika sammastega kolmeks jagatud ruum, keskmine osa kõrgem, altar idapoolses otsas Nelitis pikihoone ja risthoone lõikumiskoht, teiselpool nelitist on kooriruum, kooriruumi lõpetas poolümar apsiid. Piilarid keskaja kiriku jämedad sambad Kiriku tähtsamad osad: torn, lagi, portaal Romaani kirikud: Cluny kirik Burgundias, Mainzi kirik (Saksamaa), Speyeri toomkirik (Saksamaa), Wormsi toomkirik (Saksamaa), Laachi kloostri kirik, Durhami katedraal Inglismaal, Püha Markuse kirik Veneetsias, Wartburgi loss Saksamaa Gooti stiili uuendused: teravkaar, roidvõlv, tugikiir ja tugipiit. Vitraaz tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal. Gooti kirikud: Chartes'i katedraal, Reimsi katedraal, Amiens'i katedraal, Roueni katedraal, Kölni toomkirik Saksamaal, Canterbury katedraal, Yorki katedraal, Salisbury katedraal,
*Maria Laachi kirik , 12. saj lõpp ülitundeline, värviline. -tüüpiline saksa kirik, puudub kooriruum -keskne nelitistorn *Bayeux vaip- villane tikand, 11, saj, Hastingsi lahing -2 külgtorni idas 1066 -väga pikk-70 m pikk, 50 cm lai *Speyeri toomkirik 11.saj lõpp-12.saj lõpp - inimesed, loomad -15 saksa keisrit maetud - 58 stseeni - inglased usuvad, et nende esiisad tegid * Worms- keisri kroonimiskompleks *Kõige kuulsam- Pisa kompleks - *Krüpt- uus nähtus, kiriku sisse matmine -kellatorn, katedraal -torn 8 m keskpunkti suhtes kaldu
ehitati SAKSAMAAL HILDESHEIMI TOOMKIRIK. Romaani stiili tegelik levik algaski alles 11.saj keskelt.LÕUNA_PRANTSUSMAAL oli mitu koolkonda. Toulouse'is ehitati suur palverändurite kirik SAINT-SERNIN. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit,mis moodustavad KABELITEPÄRJA. IDA-PRANTSUSMAAL olidkahe olulise mungaordu keskused. CITEAUX oli tsistertslaste emaklooster.Benediktlaste kloostrikirik oli CLUNYS. SAKSAMAAL reini jõe ümbruses ehitati kirikutele (MARIA LAACHI KLOOSTRIKIRIK, WORMSI,MAINZI ja SPEYERI TOOMKIRIKUD) DURHAMI katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve. Itaalias oli PIZA- tavalise kupliga. VENEETSIAS ehitati otseselt Bütsantsi eeskujul PÜHA MARKUSE KIRIK- viie kupliga tsentraalehitis. Põhja-Euroopas on tähtsamad romaani stiilis kiviehitised LUNDI TOOMKIRIK Rootsis ning RIBE ja VIBORGI toomkirikud Tannis. Romaani stiili PROFAANARHIDEKTUURI põnevaima osa moodustavad LINNUSED.10.saj lõpul valmiselusuurune PUUSKULPTUUR RISTILÖÖDUD KRISTUSEST. 11.saj
pühitsuse järglus. Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne; protestantismi laialdane levik tulenes suuresti rahvakeeltesse tõlgitud Piibli levikust trükitud kujul. Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on rünnanud preestriseisust ja Püha Tooli autoriteeti. Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega, mis leidis aset 16. ja 17. sajandi vältel. Ranges mõttes nimetatakse protestantideks vürstide ja linnade liitu, kes Speyeri riigipäeval 1539 kirjutasid alla Speyeri protestatsioonile Wormsi edikti vastu, mis keelustas Lutheri õpetuse Saksa-Rooma riigis. Lähtuvalt sellest nimetatakse saksa keeleruumis protestantideks luterlikku kirikut, kuid mitte reformeeritud kirikuid; reformatsioonist lähtunud kirikuid nimetatakse saksa keeleruumis tavaliselt evangeelseteks. *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline
; Neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures, üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks.; Hoonet iseloomustavad selge kavatis (plaaniline ja ruumiline üldlahendus) ja raskepärane monumentaalsus. Tunnused: Kõige tüüpilisemad tunnused – ümarkaar, silindervõlv (või ristvõlv); paksud müürid (6...8 m); kitsad ning väikesed uksed ja aknad; interjööri ilmestab samba kapiteeli ja baasi kujundus Ehitised:Pisa toomkirik ja viltune kellatorn; Speyeri katedraal Gooti stiil:Keskaja kunstistiil; Oli valdav 12. saj – 16. saj; Arenes välja romaani stiilist; Põhja Prantsusmaalt; Levis üle Lääne-Euroopa; Nimi gooti hõimude järgi; Algselt oli sõna „gooti“ halvustav, võrdväärne „barbaarsega“ Etapid:13. sajand – klassikaline ajajärk Valmisid kuulsaimate Prantsusmaa katedraalide (Reims, Chartres, Amiens jne) kaunistused Plastika suursugune, pidulik, pühalik; 14. sajand: Paralleelid usuliste/müstiliste liikumistega; Usuliste
Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. St. Michaeli kirik Mainzi katedraal Speyeri toomkirik Hildesheimis Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid
Citeaux (tsitserlaste kooster, lihtne, ilma tornideta) ja Clunys(kristlik pühakoda, 5-lööviline pikihoone, kolmelööviline eelkirik, palju kabeleid, usuelu reformimise keskus.Kesklööv ja transeptid kaetud silindervõlvidega, külglöövid ristvõlvidega. Kirik lammutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal). Cluny kirik eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud). · Põhja- Prantsusmaal ja Inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega. · Itaalias tugev varakristliku arhitektuuri mõju. Levinud oli tavaline kuppel. Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul oli kuppel nelitise kohal, kiriku juurde rajati kupliga ümarhoone ristimiskabel ja eraldi seisev kellatorn nn viltune torn. Veneetsias ehitati
Seal ta sõlmis Saladiniga rahuleppe. Peale ristisõda alustas ta reisi tagasi Inglismaale, kuid halbade ilmastikutingimuste pärast, leidis ta ennast Austriast. Seal valitses kuningas Leopold kellega ta oli ristisõjas tülli läinud ja siis Leopold vangistas Richardi, süüdistades teda tema nõbu Konradi mõrvaplaanitsemises. Kuigi kuningas rändas ringi, kui palverändur, avastati tema olemasolu, sest ta kandis kallist sõrmus.28. märtsil 1193, Richard osteti ära Speyeri poolt ja anti üle Henry VI. Lunarahaks küsiti 150 000 kaubamärki mis oli võrdne kolme tonni hõbedaga, enne kui Richard võis jälle kuningaks asuda. Richardi surm 25. märtsil 1199.aastal, Richard kõndis ilma oma rüüta lossipeal ringi. Laske kuuldi vahepeal, kuid nendele ei pööratud suurt tähelepanu. Üks kaitsja lahutas kuninga meelt eriliselt. Tal oli ühes käes amb ja teises pann mida ta oli terve päev kasutanud et mürske tõrjuda. Ta sihtis meelega kuningat, mille peale
Sageli oli portaale kolm, neist keskmine suurem. Romaani stiilis arhitektuuri näiteid: · Cluny /klünii/ kloostri kirik Prantsusmaal. Cluny oli tähtis usukeskus. Oli suurim romaani stiilis basiilika, põhiosa 5-lööviline, ees 3-lööviline eeskirik. Kaks põikhoonet. Palju torne. Hävinud. · kirik, ristimiskirik ja kellatorn Pisas Itaalias. Torn kuulus viltune Pisa torn (Itaalias oli kombeks ehitada kellatornid kirikust eraldi). · Mainzi, Speyeri ja Wormsi katedraalid (ehk toomkirikud) Saksamaal saksa romaanika parimad näited Eestis romaani stiilis ehitisi pole, kuna Lääne-Euroopa ehitustraditsioonide siia jõudes 13. sajandi algul oli valitsevaks juba gooti stiil. Romaani stiili jälgi võib veidi näha Saaremaa kirikutes (Valjala). II Skulptuur ja maalikunst Skulptuur, sh reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sammaste kapiteele
Notke maal"Surmatants". 13. Milline on keskaegeste "Surmatantsu" maailde sõnum? Et olenemata,kas oled mõnel kõrgemal kohal olev isik või siis madalama seisusega, katk võib kõiki neid samamoodi hauda viia. ROMAANI JA GOOTI PILDID: 1. Basiilika põhiplaan ristlõige 2. Ristvõlvid Vezelay kloostrikirikus Notre Dame La Grande kirik Poitiers's 3. Maria Laachi kloostri kirik Naumburgi lähedal 4. Toweri kindlus Londonis 5. Wormsi toomkirik 6. Speyeri toomkirik 7. Cluny kloostrikirik. 1088-1118. Arvutirekonstruktsioon. 8. Püha Markuse kirik Veneetsias 9. Pisa katedraali kellatorn 10. Sainte Trophime kiriku portaal Arles'is 11. Taavet tapab Koljati. Kapiteel Vezelay kirikus 12. Kuningas Haroldi kroonimine. Bayeux' vaip 13. Maarja kuulutus Saint Severe apokalüpsisest. 14. Taaveti lugu Winchesteri piiblist. 15. Chartres'i katedraal 16. Reimsi katedraal 17. Pariisi Notre Dame 18. Mont- Saint- Micheli klooster 19
Cluny, Citeaux, Sankt Gallen 10.Mis ilmakaarde ehitati kloostris kirik (kiriku torn)? Miks? Läänest itta. Torn läände-kaitseb(miks?) 11.Kuidas nimeati losside peatorni Saksamaal ja Prantsusmaal? donžoon 12.Mis on profaanarhitektuur? ilmalik 1p 13.Nimetage tuntud romaani stiilis kirikuid Euroopas(4). 4p Worms, Mainz, Maria Laach, Speyeri 14.Mille poolest erinesid romaani stiili kujud ja asukoht tänapäevasest ümarplastikast? Vastu seina, Näoilmed naiivsed, pole likuvad, pole hästi kujutatud 15.Kohe Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi algul valitsesid 3 samanimelist keisrit (nende ajastu).Kes? Otto 16.Seletage mõisted: 4p 1.krutsifiks-Jeesuse risti löödud kuju 2.tabernaakel-Kapp, kus hoitakse armulaualeiba 3
Citeaux oli tsistertlaste emaklooster ja nad nõudsid lihtsaid kirikuehitisi. Cluny, mis oli benediktlaste pühakoda, oli selle aja suurim kristlik pühakoda. Selle viielöövilisele põhiosale lisandus kolmelööviline eelkirik ja arvukalt kabeleid. Kesklööv oli kaetud silindervõlviga, külglöövid ristvõlvidega. Cluny oli eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud). Põhja-Prantsusmaal ja Inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitsitorniga kirikuid. Põhiplaaniks olev ladina rist loi eriti pikkade harudega. Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega, mis saab tavaliseks gootikas. Itaalias oli tavaline kuppel. Pisa toomikirkul oli kuppel nelitise koha. Kiriku juurde rajatikupliga ümarhoone (ristimiskabel) ja eraldi seisev kellatorn. Veneetsias Püha Markuse kirikul oli viie kupliga
Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni. Saksamaa Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks saab lugeda Speyeri kirik. Inglismaa Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks.
Kolmandat ristisõda. Seal ta sõlmis Saladiniga rahuleppe. Peale ristisõda alustas ta reisi tagasi Inglismaale, kuid halbade ilmastikutingimuste pärast, leidis ta ennast Austriast. Seal valitses kuningas Leopold kellega ta oli ristisõjas tülli läinud ja nüüd Leopold vangistas Richardi, süüdistades teda tema nõbu Konradi mõrva plaanitsemises. Kuigi kuningas rändas ringi, kui palverändur, avastati tema olemasolu, sest ta kandis kallist sõrmus.28. märtsil 1193, Richard osteti ära Speyeri 3 poolt ja anti üle Henry VI. Lunarahaks küsiti 150 000 kaubamärki mis oli võrdne kolme tonni hõbedaga, enne kui Richard võis jälle kuningaks asuda. Surm 25. märtsil 1199, Richard kõndis ilma oma rüüta lossipeal ringi, uurides sapööre lossimüüridel. Mürske lasti vahepeal, kuid nendele ei pööratud suurt tähelepanu. Üks kaitsja lahutas kuninga meelt eriliselt. Tal oli ühes käes amb ja teises pann mida ta oli terve päev kasutanud et mürske tõrjuda
Tavaliselt oli portaale 3, keskmine teistest suurem. Portaalide kujundust peeti tähtsks, kujutati piiblistseene jne. ROMAANI STIIL(10-12 saj). Oluline tunnus on ümarkaar iseloomulik ustele, akendele, siseruumis silindervõlvile. Üldjoones kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne, väikesed aknad. Lõuna-Euroopas oli romaani stiil kergem ja dekoratiivsem. Nt Veneetsia Püha Markuse kirik(bütsantsi mõjudega, seda kirikut ehitati sajandeid). Saksamaal nt Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirik. Inglismaal nt Durhami katedraal. Prantsusmaal Cluny kloostri kirik Burgundias(säilinud osaliselt) Põhjamaine romaani stiil oli palju robustsem. Eestis vähe säilinud aint paar romaani stiilis kirkut. Nt Valjala kiriku ümarportaal. GOOTI STIIL.(12-14 saj.) Peetakse kunstisaavutuse tipuks, suuremad, uhkemad kirikud. Iseloomulik: Teravkaar. Suudab kanda suuremat raskust kui ümarkaar, sai gooti kiriku põhitunnuseks.
Rooma troonil. Tema enda vanim poeg Philipp (tulevane Felipe II) oli veel liialt noor ja pealegi olid vennad juba sisuliselt kokku leppinud Habsburgide impeeriumi jagamises. 1526. aastal oli Ferdinand pärinud ka Böömimaa ja Ungari troonid ning seega Habsburgide võimubaasi veelgi laiendanud. Esimesed vastuolud protestantlike vürstidega 1526. aastal olid Saksa protestantlikud vürstid, kasutades ära Karli viibimist Itaalias, kuulutanud esimesel Speyeri riigipäeval välja aadelliku usuvabaduse ehk alamad pidid järgima seda usku, mida tunnistas nende valitseja. 1529. aastal korraldas Ferdinand Karli nõudmisel teise Speyeri riigipäeva, kus püüti Wormsi edikti reaalselt ellu rakendada ehk luterlust illegaalseks muuta. Seepeale esitasid luterlikud vürstid protesti ning teenisid nõnda protestantide nimetuse. Kompromissi püüti leida 1530. aastal Augsburgi riigipäeval, kus Philipp Melanchthonesitas Augsburgi usutunnistuse.
seinamaalinguteks Eestis. Tornimüüris on trapetsiaalsete hauaplaatide fragmente, mis kõik on muinsuskaitse all kunstimälestistena. Kirikus asuvad massiivne dolomiidist ristimiskivi (mis tõenäoliselt algselt kuulus Haapsalu linnusekirikule) ja Pöide kiriku ristimiskivi 14. sajandi I poolest. Wormsi toomkirik Wormsi toomkirik asub Reini äärses, tänapäeval on piiskoplik toomkirik. Kirik valmis 1181. a. Mainzi ja Speyeri eeskujul. Peaaegu täiesti säilitanud oma esialgse kuju. Arvukate tornide ja fassaadigaleriidega ( viimased mõjuvad justkui sügavad varjud ja rõhutavad veelgi hoone massiivsust), tuntavad on Normandia ja Lombardia mõju. Wartburgi linnus Wartburgi linnus asub Saksamaal Eisennachis. Linnus rajati 1067. aastal Via Regia kaitseks. Notre-Dame-la-Grande Notre-Dame-la-Grande asub Poitiers' s. Rikkalikult skulptuuridega kaunistatud
all); liseene (baasi ja kapiteelita pilastritaoline, seinapinda püstjalt liigendav dekoorita müüririba. Esines kaarfriisiga ühendatult seina välispinna dekoratiivse liigendajana enamasti Reinimaa romaanikas). Välisfassaadidel kasutati sageli kääbusgaleriisid (ka ehisgalerii, on dekoorielement romaani arhitektuuris, arkaadiga madal avatud käik tavaliselt välismüüris. Esineb Saksamaal ja Põhja- Itaalias alates 11. saj-st ja kaob gootika tulekuga (nt. Pisa ja Speyeri). Võlvid, nii silinder- kui ka ristvõlv on väga rasked. Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja piilarid hästi paksuks. Seetõttu on aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Romaani kiriku ilme iseärasused sobisid ja olid väga hästi kooskõlas ajastuvaimuga: sõjakus, tõsidus ja siirus. 1. ühelööviline ehk saalkirik 2. kahelööviline kirik 3. basiilika 4. pseudobasiilika (keskmises löövis valgmik puudub) 5. kolmelööviline kirik ehk kodakirik 1. Koor 2
Ruumi ainuke valgusallikas on laes olev ümar ava. Vanasti oli kupli sisepind kullatud. 6.Mis liiki ehitisi ehitati 9-11.saj; kuidas seda aega nimetatakse? Nimeta romaani stiili põhitunnused. Nimeta 2 romaani stiilis kirikut või katedraali! 9.- 11. sajand -kirikute ehitamine; romantism; romaani stiili põhitunnused: ümarkaar, basiilika, silindervõlv, ristvõlv ; 3 romaani kirikut: Cluny, Hildesheimi, Püha Markuse Katedraalid:Mainzi, Speyeri, Wormsi 7. Milliseid ehitisi ehitati 12-16.saj? Nimeta stiil ja stiili tunnused! (3)Nimeta 3 kuulsamat gooti katedraali Prantsusmaal. Gooti stiil-Ristroidvõlv, teravkaar, roosaken, tugikaared katedraali Prantsusmaal: Pariisi Jumalaema katedraal, Chartres, Reimsi 8.Õpi lugema põhiplaane. Leia plaanilt pikihoone, transept, koor, löövid jne. Erista lõiget plaanist. Erista basiilika tüüpi kirik kodakirikust. 9.Tunne gooti läänefassaadi:portaalid, ehisviilud, roosaken ja kuningategalerii.
katedraalid, muuseas on oluline ära mainida ka Sankt Galleni kloostri jaoks koostatud ehitusplaani, millele on detailselt välja joonistatud kogu suur kloostrikompleks, mis kujutab põhimõtteliselt selle perioodi ideaalkloostrit. Kloostrit sellisena valmis ei ehitatud, aga plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja ehitusmeistrite arusaamu, on vaieldamatult oluline kunstiteos. Mainzi toomkirik Speyeri toomkirik Wormsi toomkirik 1.7 Itaalia Itaalias mõjutas romaani stiili tugevalt antiikkunsti pärand. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil. Osa kirikuid kaeti roomapäraselt eri värvi marmorist mustritega. Veneetsia Püha Markuse kirik (tugevate bütsantsi mõjudega) Firenze San Miniato al Monte kirik (iseloomulikuks on tumerohelisest ja valgest marmorist mustriline fassaad). 1.8 Eesti
edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili
Kassetid (süvendiga paneelid) olid kuni 7. saj. kaetud kullatud pronksist tahvlitega. 6.Mis liiki ehitisi ehitati 9-11.saj; kuidas seda aega nimetatakse? Nimeta romaani stiili põhitunnused. Nimeta 2 romaani stiilis kirikut või katedraali! Ehitati kiviehitisi peamiselt, varakeskaeg. Romaani stiili peamine tunnus ümarkaare kasutamine, samuti silindervõlv, ristvõlv.Kirikute peamine tüüp basiilika. Saint Foy Conques´s, Saint Sernini Toulousé´is, Durhami kirik, Cluny klooster, Speyeri, Mainzi toomkirik. 7. Milliseid ehitisi ehitati 12-16.saj? Nimeta stiil ja stiili tunnused! (3)Nimeta 3 kuulsamat gooti katedraali Prantsusmaal. Ehitati katedraale. Gooti stiili kõige silmatorkavamateks tunnuseks on teravkaar ja roidvõlv. Jumalaema kirik (Notre Dame) Pariisis, Amiensi katedraal, Chartesi katedraal, Reimsi katedraal. 8.Õpi lugema põhiplaane. Leia plaanilt pikihoone, transept, koor, löövid jne. Erista lõiget plaanist. Erista basiilika tüüpi kirik kodakirikust. 9
kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Ilmalikust arhitektuurist (st. mittekiriklikust ehituskunstist) on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust. Küll on aga säilinud hulk feodaalide kindlusi - linnuseid. Linnuste vanimad osad on
saj. San Zeno kirik Veronas, Modena katedraal. - Veneetsia: tugevad bütsantsi mõjud. Püha Markuse kirik. - Toskaana: Pisa toomkirik, kus on eraldi asetsev torn kampaniil. - Firenze: Itaalia kultuuri häll, Vana-Rooma mõjud. San Miniato del Mante. · Saksamaa romaani stiil valitses kaua aega. Oli suurem monotoonsus, massiivsus, raskepärasus. Eeskujuks olid Prantsusmaa ja Itaalia. Kasutati palju võlvimist. Meizi, Wormsi, Speyeri, Limburgi toomkirikud. Alam-Saksamaal levis eriline telliskivi ehitus (Lübecki toomkirik). · Eesti lülitus Euroopa kultuuri alles vallutustega, see tõttu romaani stiil ei jõudnud levida, kuid Saaremaal ja Lääne-Eestis on mõnedes kirikutes tuntavad romaani elemendid. Kujutav kunst: Nii maal kui skulptuur olid arhitektuuri teenistuses, nendega kaunistati kirikuid, et seletada inimestele lahti piiblilugusid, näidata võimsust ning rikkust
Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. NÄITED Romaani ehituskunstist: ITAALIA - Püha Markuse kirik Veneetsias; Pisa katedraali kellatorn; San Miniato al Monte kirik Firenzes PRANTSUSMAA - Sainte Foy kiriku interjöör. Conques; Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon; Notre Dame La Grande kirik Poitiers's; Vézelay katedraal Burgundias; Arles'i kirik, Touluse kirik. SAKSAMAA - St. Michaeli kirik Hildesheimis; Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirikud EESTI - Valjala kirik, Saaremaal; Tallinna vanalinn INGLISMAA: Toweri linnus NÄITED Gooti ehituskunstist: Brüsseli raekoda, Roueni katedraali fassaad, Chartres'i, Reimsi ja Amiens'i katedraal Prantsusmaal, Sainte-Chapelle Pariisis; Kölni toomkirik Saksamaal, Doodzide palee Veneetsias; Canterbury katedraal ja Westminster Abbey Londonis. SKULPTUUR Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur. Romaanlased eelistasid just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega
Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Romaani Arhitektuur Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike mõnetuhande elanikuga linnake ponnistas ehitada tohutusuurt katedraali, mis siis et selle
Poitiers´i kirikud Lääne-Prantsusmaal · Väikese kuplite reaga või skulptuuri kujundusega · Nt. Notre-Dame-la-Grande kirik Ida-Prantsusmaa mungaordukloostrid 1. Citeaux 2. Cluny · 5-lööviline · 3-lööviline eelkirik ·Lisakabelid ·Lammutati SPR ajal ·Eeskujuks Saksamaa Reini jõe äärsetele kirikutele, nt Maria Laachi kloosterkirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri kirikutele Põhja-Prantsusmaa ja Inglismaa · 2 läänefassaaditorniga, nelitisega · Ladina rist · Nt Durhami katedraal Inglismaal, siit algus ka ristroidvõlvil Itaalia 1. Pisa toomkirik · Nelitise kohal kuppel · Ümarhoone kohal samuti kuppel ristimiskabel (baptisteerium) · Eraldiseisev kellatorn · Ümarkaared 2. Veneetsias Püha Markuse kirik
kõrvale asetamisest ning ehitisi õpitakse püstitama ühe monumentaalse tervikuna o XII saj. Lääne-Prantsuse mõjud Peamiseks uuenduseks arhitektooniliste detailide (aknad, kapiteelid jne) kaunistamine skulptuuridega o Lõuna-Prantsuse mõjud Võlvimine Arhitektuuriplastika Suured figuuririkkad portaalid Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirik o Köln Risthoone harudel apsiidid tekib trikonhi motiiv o Üleminekustiil u. 1180 1250 Võtab üle elemente prantsuse gooti stiilist · Teravkaar · Roided võlvides · Kõik ehitise osad kujundatakse rikkalikumalt
Veneetsia. 11.saj. Lundi toomkirik. Rootsi. 11.saj. Burgundi puukirik Norras. 11.saj. Speyeri toomkirik. 11.saj. Citeaux klooster. 11.saj Provins'i linnus Prantsusmaal. Keiser Otto III troonil. 12.saj
suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas ehitusmeistrite arusaamu, on vaieldamatult (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel oluline kunstiteos. projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel · Mainzi toomkirik põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate · Speyeri toomkirik kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris · Wormsi toomkirik teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi [redigeeri]Itaalia esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral Itaalias mõjutas romaani stiili kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute tugevalt antiikkunsti pärand. rekonstrueerimisel)
hiljem ka kuppel (eriti Itaalias Bütsansi eeskujul). Kellatorn ehk kampaniil ja ristimiskirik paiknesid sageli eraldi ehitisena kiriku kõrval. Kirikuid ehtisid väljast poolreljeefsed piiblistseenid, olles abiks piibli ümberjutustamisel ja ornamentika ning seest lisaks jutustavatele reljeefidele ja kujudele ka maalid ja mosaiigid. Kuulsaimad ehitised: Itaalias Pisa katedraal, Püha Markuse katedraal; Prantsusmaal Cluny klooster; Saksamaal Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud. Tarbekunstis on teada uhked kullasepatööd ja eriline 70 meetri pikkune ja poole meetri kõrgune tikitud Bayeux` vaip William Vallutaja lahingutest. Gooti kunst Gootika areneb Prantsusmaal. Arhitektuur on näiliselt kergem ja õhulisem ning kõik on kõrgusesse pürgiv. Kirikud katedraalid saavutavad enneolematu kõrguse uudse konstruktsiooni roidvõlvi kasutusele võtmisega. Teine oluline uuendus ja stiilitunnus oli teravkaar akende ja uste ülaosas.
Seetõttu jäid aknad pisikesteks ja kitsad löövid jäid suurte müürimasside vahel hämaraks. Itaalia - Püha Markuse kirik Veneetsias; Pisa katedraali kellatorn; San Miniato al Monte kirik Firenzes Prantsusmaa - Sainte Foy kiriku interjöör. Conques; Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon; Notre Dame La Grande kirik Poitiers's; Vézelay katedraal Burgundias; Arles'i kirik, Touluse kirik. Saksamaa - St. Michaeli kirik Hildesheimis; Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirikud Eesti - Valjala kirik, Saaremaal; Tallinna vanalinn Inglismaa: Toweri linnus Romaani stiili kujutav kunst ja tarbekunst Arvatakse ,et romaani kunst sai alguse 10. sajandi paiku ja ulatus 12. Sajandisse. Eelkõige valitses romaani kunst Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Romaani skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga, enamasti võis neid leida kiriku fassaadidelt, portaalidelt ning sambakapiteelidelt lamereljeefina. Kuna jumalateenistused peeti
*suur palverändurite kirik *sellest ulatuvad välja 5 kabelit mis moodustavad kabelitepärja *välisvaadet valitseb võimas nelitistorn · Lääne-Prantsusmaa Poitiers *rikkaliku skulpturaalse kujundusega · Ida-Prantsusmaa Citeaux tsistertslaste emaklooster Clunys benediktlaste kloostrikirik *olemas eelkirik ja arvukalt kabelid *oli eeskujuks reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi; Maini ja Speyeri toomkirikud · Põhja-Prantsusmaal ja Inglismaal - ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid *põhiplaaniks ladina rist (eriti pikkade harudega) *Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega võib näha ristroidvõlvi algust, mis saab tavaliseks gootikas. · Itaalia varakristliku arhitektuuri mõju *itaalias tavaline kuppel
-11.sajandil ehitatud kirikutele Servatiuse kirikule Quedlinburgis (10.saj.) ja Peetri kirikule Erfurdis (11.saj.). Raskepärasus ja rõhutatud läänefassaad ilmestavad ka Kölni Püha Pantaleoni kirikut (10.- 11.saj.; ehitati algselt ühelöövilise saalkirikuna, külglöövid ehitati juurde sadakond aastat hiljem). Romaani arhitektuuri kõige väljapaistvamateks kirikuteks Saksamaal on aga imperaatorivõimu sümbolitena tuntuks saanud Speyeri, Mainzi ja Wormsi toomkirikud, ( kõik 11.-12.saj.) mida kasutati ka ilmalisteks suurkogumisteks Neile kirikutele lisavad veelgi enam jõulisust nende suured mõõtmed (näiteks on Speyeri toomkiriku pikkus 133 m). Võimsad nelitistornid , läänefassaadi tornid ning transeptidega külgnevad paaristornid rõhutavad kirikute kompaktset ja suletud mahtu, olles samal ajal kooskõlas ka suurema ruumilise avarusega interjööris, mis on Speyeri ja Mainzi toomkirikus. saavutatud seotud
Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Ilmalikust arhitektuurist (st. mittekiriklikust ehituskunstist) on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust. Küll on aga säilinud hulk feodaalide kindlusi - linnuseid. Linnuste vanimad osad on
Lihtsaim kapiteelivor m oli kuupkapiteeli. Fassaadi ehk esikülje huvitavai m osa oli portaal ehk sissekäik. Sageli oli portaale kol m, neist kesk mine suure m. Cluny kloostri kirik Prantsus maal. Cluny oli tähtis usukeskus. Oli suuri m ro maani stiilis basiilika, põhiosa 5lööviline, e es 3lööviline e eskirik. Kaks p õikhoonet. Palju torne. Hävinud. Kirik, ristimiskirik ja kellatorn Pisas Itaalias. Torn kuulus viltune Pisa torn. Mainzi, Speyeri ja Wormsi katedraalid (ehk too mkirikud) Saksamaal saksa ro maani pari mad näited. Skulptuur ja maalikunst Skulptuur, sh reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sa m maste kapiteele. Peamiselt kujutati piiblistseene ja tegelasi, p ühakuid. Kujutamislaad oli koh makas, naiivne. Kuid usutundeid anti edasi v äga siiralt ja il me kalt, mis teeb tolleaegse kunsti eriti nauditavaks.
teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. 37 Ilmalikust st. mittekiriklikust arhitektuurist on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust
enam üksmeelne. 1526. aastal Speyeris toimunud riigipäeval (Itaalia sõdadega seotud Karl V ei saanud sellel osaleda), nõudsid vürstid endale usuvabaduse ning õiguse määrata ka oma alamate usku. Reformatsiooniga kaasaläinud vürstkondades kehtestati ilmaliku võimu toel uued kirikukorraldused. Saksi kuurvürst oli esimene, kes 1528. aastal nimetas ametisse konsistooriumi ja superintendendid. Kirikuvarad sekulariseeriti, kloostrid suleti. Kui 1529. aastal toimunud järjekordsel Speyeri riigipäeval üritati keisri kohalolekul taas reformatsiooni peatada, avaldas osa saadikuid protesti, nõudes Wormsi edikti tühistamist. Siit tulenebki reformatsiooniga kaasaläinute nimetamine protestantideks. 1530. aasta Augsburgi riigipäeval sõnastas Lutheri lähimaid kaasvõitlejaid Philipp Melanchton protestantliku Augsburgi usutunnistuse (Confessio Augustana). Reformatsiooni mahasurumine Saksamaal ei olnud enam võimalik. Pealegi vajas keiser
annaabi.ee 
