Oswald Spengler Saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Spengler kuulus ka konservatiivse revolutsiooni peamiste apologeetide hulka, mõjutades avalikku arvamust oma kirjanduslikult kõrgetasemelise ajaloolis- poliitilise publitsistikaga. 1933. aastal ründasid natsionaalsotsialistliku Saksamaa uued võimud teravalt Spengleri seisukohavõtte, milles ta kritiseeris riigis toimuvat, mispeale Spengler oli sunnitud tõmbuma avalikust elust kõrvale. Ta alustas materjali kogumist uue suurteose jaoks, mida ta valmis ei saanud. Spenglerist järgi jäänud märkmete põhjal on hiljem mõistetud, et ta kavandas "Õhtumaa allakäigus" esitatud ideede laiaulatuslikku revideerimist. Õhtumaa allakäik Peateoses „Õhtumaa allakäik“ käsitleb ta maailma kultuuride üksteisest
Inimene on bioloogiline olen. Kummalised haigused, inimeste loomalik alge. Inimesed muutuvad saatanaks ja mustadeks kassideks. Kogud ,,Saatana karussell" ja ,,Rändavad rüütlid". ,,August Gailiti surm" novell. Sokeerib lugejat, sest räägib iseenda surmast. ,,Purpurne surm" 1924. Lühiromaan, tegu on esimese eesti ulmeromaaniga. Tsivilisatsiooni häving haiguse tõttu. Ühel saarel hakkavad kõik mehed haigusesse surema. Suur mõjutus Spengleri ,,Õhtumaade allakäigu" poolt. Kogumikus ,,Klounid ja faunid" kirjanduslikud följetonid. II periood. 1914-1944. Tohutud muutused eelneva loominguga võrreldes. Rahunemine, taltumine, inetuse kultus kaob, optimistlik meeleolu on oluline. Alustab novellidega. ,,Viimne romantik" novell. Kukkede ja kanade seltskond. Vana kukk peab end viimseks romantikuks, ta üritab üle olla noorematest kukkedest, mis aga ei taha õnnestuda. ,,Punased hobused" novell
a majandust Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele kerkis suur hulk väikeriike Esile tõusis rohkem USA Maailm kalestus Riigid sekkusid kodanike ellu Maailmasõja järellainetused Sõda oli alanud lootuses, et pärast tuleb uus ja parem maailm Kuid peale sõda selgus, et ei tule paremat maailma Kaduma läks terve põlvkond 1918.a ilmus Saksamaal Oswald Spengleri raamat ,,Õhtumaa allakäik", milles väideti et lääne kultuur on mandumisfaasis ja et varsti pühitakse see lääs minema Itaalia fasism, sõjale järgnenud pettumus, Saksamaal rahutud olud, tekkis peaaegu revoloutsioon Vatumööda oli see, et rikkad pidutsesid ja vaesemad olid näljas Pariisi rahulepingus oli palju ebaõiglust, probleemide lahendamise asemel tekkisid rohkem pingeid, mis viis paarikümne aasta pärast uue maailmasõjani Kaart
· Milline on "avatud" kultuuri paradoks? · Mis on kultuurilised kooslused ja kultuurkonnad? Kuidas nad kujunevad? · Mis on substraatkultuur ja milles avaldub tema mõju? · Millisele teoreetilisele baasile tugineb arusaam kultuuri arengust? · Millised on XIX sajandi arengunarratiivide põhiargumendid ja milles seisneb nende problemaatilisus? · Mis on kultuurimorfoloogiliste teooriate ühisjooned? · Võrrelge Spengleri ja Toynbee käsitusi kultuuride arengust. · Esitage argumente Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria kaitseks või vastu. · Mis on moderniseerumine ja kas see on paratamatu? · Võrrelge modernsust ja traditsionalismi ning tooge kummalegi platvormile tuginevaid näiteid Eesti ühiskonnas toimuvatest debattidest. · Mille poolest erinevad modernsus ja modernism? · Kas postmodernsus on modernsuse vastand või selle uusim versioon?
• Egon Friedelli kultuuriajaloo käsitlus: ◦ Romantiline „suurmeeste” mudel: ajalugu viivad edasi suurmehed (Hegeli ja Nietzsche mõju, samuti Thomas Carlyle’i eeskuju). ◦ Kultuuriajaloo ülesanne on kaardistada “vaimu” kulgemise ja avaldumise ajalugu (G. W. Hegeli mõju). ◦ Orgaanilis-morfoloogiline lähtekoht: suur rõhk orgaanilistel metafooridel ja kultuurivormide otsimisel (O. Spengleri mõju). ◦ Kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad ◦ Esseistlik, följetonlik kultuuriajalugu: eesmärk pole mitte niivõrd pakkuda uusi teadmisi kuivõrd suuri üldistusi, vaimukaid tähelepanekuid ja ootamatuid seoseid. Tsivilisatsiooniteooriad ja spekulatiivne kultuuriajalugu • 19. sajandi lõpul sünnib uus mõjukas kultuuriajaloo suund, mis loobub progressi-ideest
Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Nende novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias ning moonduvad seeläbi elajateks, sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus. Toetudes Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist. Gailiti hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Ta läheneb realistlikule kirjutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilisisümbolistlikust põhialusest. Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb 20.-tesse aastatesse. Paremik sellest on koondatud kahte kogumikku: "Klounid ja faunid" ning "Aja grimassid". A. Gailiti
Elutunnestus on romantiline, kuid endine fantastika , mängulisus on taandunud. Ellusuhtumine pessimistlik. Gailiti looming jaguneb kolme perioodi: I periood (1909-1924) Põhiliselt novellid Teosed on sünged, teemaks on häving. Püüab lugejat sokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan. ,,Purpurne surm" 1924. Lühiromaan. Eesti esimene ulmeromaan. Tsivilisatsiooni häving haiguse tõttu. Suur mõjutus Spengleri ,,Õhtumaade allakäigu" poolt. II periood (1914-1944) Tohutud muutused eelneva loominguga võrreldes. Rahunemine, taltumine, inetuse kultus kaob. Optimistlik meeleolu on oluline. Alustab novellidega, lõpetab romaanidega. ,,Isade maa" 1935 Sõjaromaan. On nimetatud anekdootlikuks, sõja tõsidust mõnitavaks teoseks. Teost on kiidetud ja laidetud, isegi keelatud. III periood Pagulasperiood (põgenes 1944. aastal Rootsi). ·
kärarikaste boheemitsevate ettevõtmiste initsiaator. Neil aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karusell", "August Gailiti surm" ja "Rändavad Rüütlid". Uurides neid novelle, leiab nii mõndagi ühist Tuglase teostega. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Ning kui toetuda Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist. 1920ndatel aastate lõpu poole jõudsid lugejateni kogud "Vastu hommikut" ja "Ristisõitjad", kus väheneb fantastilisus ja grotesk võrreldes varasemate teostega. A. Gailit läheneb realistlikule kirjutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilisi sümbolistlikust põhialusest. Neis novellides on selgesti tajutav 20-ndate aastate pettumusmeeleolu vastikust ja masendavast maailmast
arengumaades näiteks Ladina-Ameerikas, toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ehk slummid, seal on ka iive suur. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad peamiselt arengumaadest sisserändajate tõttu, iive on aga väga väike või hoopis negatiivne. Linnastumisega kaasneb linnakultuuri levik. Saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof Oswald Spengleri vaadete kohaselt toob ülelinnastumine kaasa kultuuri huku, mida ta ligi sajand tagasi põhjendas oma raamatus ,,Õhtumaa allakäik". Seda Spengleri teost on põhjalikumalt kommenteerinud Maarja Vaino, mida refereerime lühidalt. Inimese eksistentsi üheks olulisemaks probleemiks tema enesetunnetuse algusest on olnud küsimus saatusest, ettemääratusest, vabast tahtest, juhusest, paratamatusest. Kui Oswald
Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Nende novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias ning moonduvad seeläbi elajateks, sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus. Toetudes Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist. Gailiti hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Ta läheneb realistlikule kirjutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilisi sümbolistlikust põhialusest. Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb 20.-tesse aastatesse. Paremik sellest on koondatud kahte kogumikku: "Klounid ja faunid" ning "Aja grimassid". A.
Progressi narratiivist on sündinud totalitaristlikud reziimid. 4 21. Mis on kultuurimorfoloogiliste teooriate ühisjooned? Nad kõik käsitlevad kultuuri kui üksikut tervikut, mis areneb teatava tsükli reeglite järgi: tekib, areneb ja saab terviklikuks, pärast seda hakkab alla käima ja lõpuks hääbub ja saab otsa. 22. Võrrelge Spengleri ja Toynbee käsitusi kultuuride arengust. 10. Milline mõju on evolutsiooniteoorial olnud kultuuriteoreetilistele distsipliinidele? Aitas kaasa progressikäsitluse utilitaristlikuks muutumisele. Permanentismi iseloomustavad näiteks Oswald Spengleri ja Arnold Toynbee ajalookäsitlused. Progressiusk. Näiteks kultuuridel on oma sisemine seaduspärasus. Nad sünnivad, kasvavad ja surevad otsekui organismid. Kultuuri nagu iga teisegi organismi elu on temas peituvate sisemiste võimaluste
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu „ex nihilo „(„out of nothing“). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine.
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu ,,ex nihilo ,,(,,out of nothing"). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine.
arenesid sarnaselt. 5.1 Linna mõiste Linna mõiste ei ole täpselt määratletud. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. Linna mõiste on riigiti erinev. Erinevad nii kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu teistest asulatest, kui ka kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu muudest haldusüksustest. Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Kujunemisjärgus on asula olnud majandus- ja kultuurielu keskuseks. Linna arengut mõjutavad ümber olevad asumid. Asulale linna staatuse määramise arvestatakse ajaloolisi traditsioone, rahvaarvu, rahvastiku ruumilist paiknemist, sotsiaalmajanduslikke funktsioone ja arenguperspektiive. Tänapäeval saab asulast linn siis, kui sellele asulale või mitut asulat hõlmavale haldusüksusele
Spengler, Oswald - saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Peateos ,,Õhtumaa allakäik" käsitleb maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus). Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks onlinnade tähtsuse järkjärguline kasv (kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub lõpus, hiigellinnana, kultuuri kasvajaks). Kultuur on Oswald Spengleri jaokselusorganism. Jagab kultuuri arengu aastaaegade järgi. Toynbee, Arnold Suurbritannia ajaloolane, Toynbee jagas maailma enam kui 20-ks tsivilisatsiooniks ning lahkas neid põhjalikult, kujundades teooria tsivilisatsioonide tõusust ehk kasvust, langusest ning hävingust. Nende ja väiksemate tsivilisatsioonidega seotud protsessidega seletas ta kogu ajaloo kulgu. Ent teised ajaloolased leidsid tema tööst palju ebatäpsusi ning ka vigu, mistõttu tema teooria peagi ajalooteaduse
potentsiaal. · saab kultuuri tsivilisatsiooniks nimetada alates sellest ajast, kui inimsuhteid ei reguleeri enam barbaarsed traditsioonid (nt veretasu põhimõte), vaid seadused. Spengler rääkis erinevate kultuuride üheagsetest sündmustest. Tema arvates elasid kultuuriliselt ühel ajal · Platon ja Hegel · Schopenhauer ja Epikuros · Locke ja Protagoras · sofistid ja epikuurlased · Bacon ja Hegel Spengleri arvates erineb loodusteaduse tunnetusmeetod ajaloo omast. Erinevus seisneb selles, et · ajaloolane seletab ajaloosündmusi matemaatilisel kujul väljendatud ajalooseaduste abil, loodusteadlane kasutab nähtuste mõistmiseks analoogiat. · loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud loodusseaduste abil, ajaloolane kasutab ajaloosündmuste mõistmiseks analoogiat · loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud loodusseaduste abil
struktuuri muuta. 19.saj lõpp kui ideaalne avalikkus, Lääne-Euroopa elitaarsed lugemis- ja väitlusklubid, mis koosnesid peamiselt jõukatest ühiskonnaliikmetest ja vaimueliidist: arutelude muundumine poliitilisteks otsusteks. 20.saj alguses asendub ideaalne avalikkus massiavalikkusega (arvuliselt suur, kehv ettevalmistus, mõjutatav ja pealiskaudne). Nii Spengleri kui Habermasi järgi massiühiskond süüdi allakäigus ja radikaliseerumises. EUROOPA MÕISTE: Ennekõike Lääne-Euroopas toimunud muutused (Inglismaa, Saksamaa ja Prantsusmaa), mõistete heterogeensus (nt rahvuslus, parlamentarism) väheste variatsioonidega. Samas eri vaatenurgad nt kommunismi ja kogukondlikkuse (eriti Lõuna-Euroopas) näol,
Jõuti tõdemuseni, et kuigi psühholoogiliste tõlgenduste kaudu ei saa kultuurinähtustes seletada kõike, pole midagi võimalik seletada täiesti psühholoogiavabalt. Rõhutati nii isiksuse põhiolemuse kui ka individuaalsete variatsioonide olulisust põliskultuuride mõistmisel. Kritiseeriti ka varasemate eksootiliste kultuuride kirjelduste psühholoogilist ebaadekvaatsust. Aitas kaasa progressikäsitluse utilitaristlikuks muutumisele. Permanentismi iseloomustavad näiteks Oswald Spengleri ja Arnold Toynbee ajalookäsitlused. Progressiusk. Näiteks kultuuridel on oma sisemine seaduspärasus. Nad sünnivad, kasvavad ja surevad otsekui organismid. Kultuuri nagu iga teisegi organismi elu on temas peituvate sisemiste võimaluste realiseerimine. Iga kultuur käib läbi vanuseastmed. 11. Esitage strukturalismi põhiväited ja levinuimad kriitilised argumendid nende vastu; võtke nende suhtes seisukoht.
*) 2 köidet, vastavalt 1918 ja 1922.a. -) Spengler sai oma teosega kohe Euroopas kuulsaks. *) Põhjuseks oli Maailmasõda ja Revolutsioon Venemaal, mis olid Euroopat vapustanud. Inimesi oli haaranud katastroofi eelaimus. -) Seitse kultuuri on kõik need tähised juba läbinud: 1) antiikkultuur, 2) araabia, 3) egiptuse, 4) india, 5) babüloonia, 6) hiina ja 7) maajade kultuur (300-900 a. p.Kr). *) Lääne-Euroopa kultuur on jõudnud viimasesse faasi, st. teda ootab surm. -) O. Spengleri arvates on kultuur samasugune elusorganism nagu puu, põõsas, lill, loom jne. Kultuuri ajalugu on seega teatud organismi biograafia. -) Spengleri arvates ei ole ajaloo uurimisel võimalik kasutada mõisteid "ajalooline seaduspärasus" ja "progress". -) Ei ole olemas ühtset maailma ajalugu on vaid eraldiseisvad ja isoleeritud kultuurid, mis ei ole omavahel ajalooliselt järjepidevad. -) Kultuuriorganismi elu juhib saatus. *) Saatuse mõiste on Spengleri arvates määratlematu
vs. response) Edukad on need tsivilisatsioonid, kes suudavad väljakutsetele olgu need sotsiaalsed või looduslikud loovalt vastata. Tsivilisatsiooni arengu "rütmiks" on katkematu vastamine üha uutele väljakutsetele ja langus saab alguse siis, kui tsivilisatsioon pole suuteline enam loovaid vastuseid välja mõtlema. Tsivilisatsiooni ajalugu on kulgemine lõpu poole. Tsiv.on oma hukus ise süüdi. GEORG HENRIK von WRIGHT (1916 2003) Spengleri ja Toynbee erinevus "Vastupidi Spenglerile leiab Toynbee, et kultuure ei saa võrrelda organismidega või teiste tervikutega, millel on bioloogilises mõttes määratud elukulg. Kultuuri saatus on tema enda kätes. See et nad kõik peale meie oma on kadunud, tuleneb nende mitmesugustest psühholoogiliselt seletatavatest inimlikest nõrkustest, kuid ei ole vältimatu tulevikuennustus." PITIRIM SOROKIN (1889 1968) Kultuurisüsteemide teooriad
Keskaja ja Rooma kultuuriajalugu ☼ Friedell: populaarne Põhjamaades ja Saksamaal ☼ kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad ☼ kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad ☼ lähenemine:mitte sügav, oluline oli jutustada anekdoote, mänglev, lihtne lugeda ☼ Hegeli mõju, morfoloogiline lähenemine (Spengleri mõju) ☼ ajalugu õpetab seda, et püsivad on ainult hinged (uskumused). kuidas inimesed erinevad teaduslike tõdesid uskunud - mõista inimeste uskumusi, veendumusi, ettekujutusi; keskendume keskkonnale ja sellele, mida ta kujundab ☼“Uusaja kultuuriajalugu”- kronoloogiline, uusaeg: 1348-1914: Must katk - 1MS → aeg, kui sünnib uus inimene - Friedelli hinnangul ☼ käsitlemist leiab peamiselt vaid kõrgkultuur, esmajoones kaunid kunstid, filosoofia,
c. saab kultuuri tsivilisatsiooniks nimetada alates sellest ajast, kui inimsuhteid ei reguleeri enam barbaarsed traditsioonid (nt veretasu põhimõte), vaid seadused. 16th of May 14:24 matis Spengler rääkis erinevate kultuuride üheagsetest sündmustest. Tema arvates elasid kultuuriliselt ühel ajal Matching pairs: Platon ja -- Hegel Schopenhauer ja -- Epikuros Locke -- Protagoras 16th of May 14:25 matis Spengleri arvates erineb loodusteaduse tunnetusmeetod ajaloo omast. Erinevus seisneb selles, et a. ajaloolane seletab ajaloosündmusi matemaatilisel kujul väljendatud ajalooseaduste abil, loodusteadlane kasutab nähtuste mõistmiseks analoogiat. >>b. loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud loodusseaduste abil, ajaloolane kasutab ajaloosündmuste mõistmiseks analoogiat c. loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud loodusseaduste abil ning
ajaloo põhjal). Spengler – sai kuulsaks oma käsitlusega õhtumaade allakäigust, mille ta kirjutas I ms lõppedes (Saksamaa kaotusega seotud pessimism). Väidab, et maailma ajalugu (ja maailm) koosneb tsivilisatsioonidest, mida on kokku 8: 1) Babüloonia (salapärane kõrgkultuur) 2) Egiptus (ajaliselt varem kui Babüloonia) 3) Hiina 4) India; 5) Mehhiko (asteekide Mehhiko) 6) Klassikaline (Antiikmaailm, apolloonlik – elurõõmus) 7) Araabia (maagiline) 8) Läänekultuur (faustlik) Spengleri teine mõõde: tekkimise-hävimise lugu – metafoor=aastaajad (kevad-suvi-...) Mis on Lääne kultuuri hävimise alguseks? Demokraatia! Niipea, kui on tekkinud demokraatia, on jõudnud kätte Lääne tsivilisatsiooni talv. Toynbee – inglise kultuuriloolane: räägib selgelt tsivilisatsioonidest, paigutab nad laiema tähendusega. Tsivilitsatsioonid Õied (õitsele puhkenud Luhta läinud tsivilisatsioonid, hääbunud tsivilisatsioonid)
vaimne potentsiaal. c. saab kultuuri tsivilisatsiooniks nimetada alates sellest ajast, kui inimsuhteid ei reguleeri enam barbaarsed traditsioonid (nt veretasu põhimõte), vaid seadused. 16th of May 14:24 matis Spengler rääkis erinevate kultuuride üheagsetest sündmustest. Tema arvates elasid kultuuriliselt ühel ajal Matching pairs: Platon ja -- Hegel Schopenhauer ja -- Epikuros Locke -- Protagoras 16th of May 14:25 matis Spengleri arvates erineb loodusteaduse tunnetusmeetod ajaloo omast. Erinevus seisneb selles, et a. ajaloolane seletab ajaloosündmusi matemaatilisel kujul väljendatud ajalooseaduste abil, loodusteadlane kasutab nähtuste mõistmiseks analoogiat. >>b. loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud >>loodusseaduste abil, ajaloolane kasutab ajaloosündmuste mõistmiseks >>analoogiat c. loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud
vaimne potentsiaal. c. saab kultuuri tsivilisatsiooniks nimetada alates sellest ajast, kui inimsuhteid ei reguleeri enam barbaarsed traditsioonid (nt veretasu põhimõte), vaid seadused. 16th of May 14:24 matis Spengler rääkis erinevate kultuuride üheagsetest sündmustest. Tema arvates elasid kultuuriliselt ühel ajal Matching pairs: Platon ja -- Hegel Schopenhauer ja -- Epikuros Locke -- Protagoras 16th of May 14:25 matis Spengleri arvates erineb loodusteaduse tunnetusmeetod ajaloo omast. Erinevus seisneb selles, et a. ajaloolane seletab ajaloosündmusi matemaatilisel kujul väljendatud ajalooseaduste abil, loodusteadlane kasutab nähtuste mõistmiseks analoogiat. >>b. loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud >>loodusseaduste abil, ajaloolane kasutab ajaloosündmuste mõistmiseks >>analoogiat c. loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud
Peateoses "Der Untergang des Abendlandes" ("Õhtumaa allakäik") käsitleb ta maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus). Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks on linnade tähtsuse järkjärguline kasv (kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub lõpus, hiigellinnana, kultuuri kasvajaks). Kultuur on Oswald Spengleri jaoks elusorganism. Ta suhtub Õhtumaa kultuuri tulevikku fatalistlikult, rõhutades, et see on jõudnud oma arengu viimasesse staadiumi – tsivilisatsiooni – umbes aastaks 1900. Õhtumaa tsivilisatsiooni tippajaks luges Spengler 18. sajandit. Globaliseerumine: ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Globaliseerumisele on püütud anda erinevaid definitsioone
- Kangelaste aeg suured juhid domineerivad - Inimeste aeg rahvamassid domineerivad · Saab ühendada ka evolutsiooni teooriaga Oswald Spengler (1880 1936) · Primitiivsed kultuurid seisavad väljaspool ajalugu, neis ei toimu arengut · Kõrgkultuurid tekivad aeg-ajalt primitiivsest kultuurist mingi idee mõjul · Kõrgkultuuri arengufaasid - Kultuur: kasvufaas - Tsivilisatsioon: languse faas Spengleri kõrgkultuurid · Egiptuse · Babüloonia · Hiina · India · Araabia · Mehhiko (Asteegi) · Antiik - Kultuur: Vana-Kreeka - Tsivilisatsioon: Vana-Rooma · Õhtumaa (Euroopa) kirjutas raamatu, et õhtumaade kultuuri ootab allakäik - Kultuur: keskaeg - Tsivilisatsioon: uusaeg William Strauss ja Neil Howe : põlvkondade tsüklid USA-s 20. Sajandil · Põlvkonnad vahetuvad reeglipärase skeemi järgi
negativa (eitav, eitab loodud asjade võrdlust Jumalaga, võrdlused on kohatud) ja via symbolica (müstiline, iga võrdlus on sümboolse tähendusega). Iga aste viib Jumalale lähedamale ning müstilise elamuse teel jõutakse kõrgaimale astmele. Uusplatonismi järelkajad ulatusid Rooma impeeriumi idaossa, kus kõneldi kreeka keelt. Uusplatonismi mõjusid ilmneb paljude kristlike mõtlejate loomingus, nt Augustinuse. Ent radikaalsemaid uusplatonismi pooldajaid ei soositud, neid kiusati taga. Spengleri ajaloofilosoofia eristub täielikult Hegeli filosoofiast. Spengler väitis, et on olemas ainult erinevate kultuuride ajalugu. Iga kultuur läbib kolm faasi: sünd, õitseng ja surm. Kultuure on erinevaid, ent kõik kultuurid ei eksisteeri samal ajal. Seitse kultuuri on need faasid juba läbinud: Mesopotaamia, antiikkultuur, Hiina, India, maajad, Egiptus, Araabia. Lääne-Euroopa on jõudnud viimasesse faasi. Kultuur on samasugune elusorganism nagu taimed või loomad. Tavaliseski elus me
siin korraldab ta kavaleerina hiilgavaid balle ning karnevaale, siin toimetab ta osavalt karjuvaid ajalehti, siin kirjuta ta metsäänina romaane ning luuletuskogusid, siin väitab ta irvitades südantlõhestavaid ja südantkõditavaid filme pimedas kinos." Rõhutatud võõrsõnalisus, mis on ilmselt moodsuse märk ja linnajutu märk. Kindlasti eksalteeritus, paisutus, korduste kasutamine, kumulatsioonid. Spengleri mõjud ta on taustaautor. Lihtsam ja otsekohesem oleks öelda, et Gailit on üks Eesti õuduskirjanduse varasemaid olulisi autorieid. See ei tähenda, et ta oleks esimene õudusjuttude autor, neid on varem ka olnud: nt Ansomardi. Kuidas ta jõuab uusromantismi? + kirjutab "Toomas Nipernaadi" Pärast "Kalevipoega" kõige tugevam peategelane. Filmiga seoses: T. Kark ei vasta tüpaazilt sellele tegelasele, nagu kirjeldab Gailit. Väga
e) Omamoodi on novell "Rändaja" hingede rändamine f) "Taevased ratsanikud" siin ahv kui kurjuse sümbol. 3. 1925 elu lõpuni Korrigeerib varasemat loomingut. Psühholoogiline realism. Tähtsaim teos romaan "Väike Illimar". Oma mälestused. Kirjanik tahab taas lapseks. Uued novellid muutunud süngetoonilisteks. Pole enam tuglaslikud teemad. Nt "Viimane tervitus" hoiatusteos tsivilisatsiooni inimkonna hävingust mõjukas. Tutvus saksa filosoofi Spengleri tundmaõppimisega. Tähtaim teos Spengleril "Õhtumaade allakõik". Kogumik "Teoste sünnilood". Viimase teosed jäänud vähetuntuks. Tema teosed jõudnud ka lavale. "Popi ja Huhuu", "Jumalasaar", "Inimese vari", näidendid "Merineitsi" ballett. Tuglas pani aluse novellipreemiale. Selle on saanud Jaan Kross, Uno Laht, Mari Saat, Jüri Tuulik, Arvo Valton, Ilmar Jaks (ainus väliseestlane). ,,Popi Ja Huhuu" Majas elavad koos ahv Huhuu, Isand ja taksikoer Popi. Ühel päeval
Evolutsionism. F. Brunetière innustus Darwini ideedest ja laiendas evolutsiooni mõiste kirjanduszanritele. Teose eluvõimelisus sõltub teksti kohanemisvõimest kultuurikeskkonnas. Kultuuriline valik olelusvõitluses. Kirjandus sisaldab endas oma arengu seaduspärasusi, mida ei saa kirjeldada vaid väliste tegurite abil. Püüdis luua immanentset kirjanduslugu. Kultuuritüpoloogiad tekivad sajandivahetusel. Mõned on poeetilised või pseudotüpo- loogiad. Kõige kuulsam on Oswald Spengleri ,,Õhtumaa allakäik" (1918-22). Iga kultuur on elusorganism, millele on omane sünd, õitseng ja surm. Seitse kultuuri on need faasid juba läbinud (antiik ehk apollolik, araabia maagiline kultuur, egiptuse, india, babüloonia, hiina ja maiade kultuurid). Viimane, Lääne-Euroopa faustlik kultuur, läheneb samuti oma lõpule. Kultuuri areng on tsükliline; mõttetu on rääkida progressist ja igavestest tõdedest. Igal kultuuril on oma saatus, mis väljendub kultuurikandjate mentaalsuses
Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias ning moonduvad seeläbi elajateks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus. Toetudes Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonnale peatset hukku. Hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Kirjanik läheneb realistlikule kujutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilis- sümbolistlikust põhialusest. Gailitist kui novellistist annavad ülevaate "Kogutud novellid" I-III (1940-1942). Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb "Siuru" perioodi ja 20. aastatesse. Selle
· kultuuriringide ehk kultuurkondade idee · kultuuride tsükliline areng · kultuuritsükkel kordab inimorganismi arengufaase 15 Idee kultuuri tsüklilisest arengust pole tal muidugi originaalne, põhjalikud käsitlused sellest olid vana-hiina ja antiikfilosoofias, samuti müütilises mõtlemises. Spengler: · kultuur areneb aastaaegade tsüklis kevadest talveni · samas faasis tekivad kõigis kultuurides sarnased kultuurifenomenid · kultuur on suletud organism Spengleri 4 kultuurkonda Spengler üritab tõestada oma väidet nelja tinglikult piiratletud kultuurkonda võrreldes: · india (alates aastast 1500ema) · antiik-kreeka kultuur (alates aastast 1100ema) · araabia kultuur (sisaldab varakristlust, alates aastast 0) · õhtumaade kultuur (aastast 900maj) Kevad · intuitiivne loovus · ärkava vaimu võimsad teosed · uut tüüpi jumalatunnetus · hirm/aukartus maailma ees Hiliskevad: · müstilis-metafüüsilise maailmapildi süstematiseerimise katsed Suvi
annaabi.ee 
