kujundamine, relvastatud vastupanu mahasurumine, laiaulatuslikud repressioonid, nõukoguliku majandusmudeli juurutamine, ühiskonna vaimuelu nõukodustamine ja Moskva kontrollimehhanismide väljakujundamine ning kehtestamine. Antud kogumiku üldine eesmärk on vähemalt osaliselt täita ülalloetud lünki ning kaasa aidata aastatel 1940 1953 toimunud sündmuste uurimisele ja lahtimõtestamisele. Üheks keskseks mõisteks on ,,sovetiseerimine", mis sobib Eestis pärast 1940. aasta juunipööret ning sõjajärgsetel aastatel toimunud muutuste kirjeldamiseks. ,,Sovetiseerimise" mõistest Olaf Mertelsmann ,,Sovetiseerimise" mõistet ei ole kerge määratleda, sest selle sisu on erinenud regiooniti ja riigiti märkimisväärselt. Mõiste tähendus on muutunud ka aja jooksul. Mõiste ,,sovetiseerimine" võtsid enamlased kasutusele oktoobripöörde ja sellele järgnenud kodusõja käigus
Sloveeniast. Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. 1941-44 Teise maailmasõja ajal okupeerivad Jugoslaavia Saksamaa ja Itaalia väed; aktiivsed on kommunistlikud partisanid, keda juhib Josip Broz Tito. 1945 Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Rahvavabariigi väljakuulutamine (koosneb 6 vabariigist). Toimub sovetiseerimine. 1948 NSV Liidu Jugoslaavia tüli, mis viib suhete katkestamiseni Moskvaga. 1949 Jugoslaavia liider marssal Josip Broz Tito on majandusblokaadi tõttu sunnitud sõlmima kaubanduslepinguid lääneriikidega; rahalist ja sõjalist abi saadakse ka USA-st. Territoorium Sarnaselt eelnenud Jugoslaavia Kuningriigiga oli Jugoslaavia SFV-l piirid Itaalia ja Austriaga loodes, Ungariga kirdes, Rumeenia ja Bulgaariaga idas, Kreekaga lõunas ja Albaaniaga kagus. Aadria meri oli läänes.
vastuolud vallandasid Ida Saksamaal ulatusliku massiliikumine, avati piir Austriaga ning 89 lühkus rahvas müüri, Saksamaa ühines), Lech Walesa(poola poliitik,inimõiguste activist ja kaitsja) & liikumine “Solidaarsus”,liiduvabariikide iseseisvumine.,USA”toetav käsi” ja külma sõja lõpp.Stagnatsioon-majandusilpoliitiline ideoloogia seisak, liikumatus, ühiskonnas ja majanduses tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist,sovetiseerimine-NSVL mõju alla sattunud riikide majanduskord muudeti NSVL omega sarnaseks dissidentlus- teisitimõtlemine,inimesed kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele,seisukahel,poliitilisele reziimile, tekkis nõukogude ühiskonnas 1960, seoses tegurluse pealetungiga stagnatsiooniajal perestroika-ehk liberaliseerimine,Gorbatsovi poolt 1987 läbi viidud majanudreformide programm,omane senisest suurem vabadus, eraettevõttluse teatav tekkimine ja kaasamine,
Valdkond Hilisstalinism (1945 1953) J.V.Stalin Põhisisu Poliitika Repressioonide uus laine; poliitilised kohtuprotsessid; surmanuhtluse taastamine; võimuaparaadi reorganiseerimine; võimuvõitluse ägenemine; äärealade sovetiseerimine (industrialiseerimine, kollektiviseerimine, venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel; Ideoloogiad Ideoloogia otsused kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti sisu kohta; kontroll
Sealt oleks tuumaraketid ulatunud USA-sse ja võinud hävitada palju linnu. 22. oktoobril andis president käsu alustada Kuuba mereblokaadi. Ühendriikides koostati ka juba plaane, kuidas Kuubale tungida, ja maailm valmistus tuumasõjaks. 28. oktoobril andis Nõukogude liider Nikita Hrustsov siiski tagasikäigu ja nõustus raketid ära viima ning stardiplatvormid Kuubal lammutama. Kriis oli möödas. Külm Sõda ja Eesti Seotud sisu Katse taastada Eesti iseseisvus 1944. aastal Kas sovetiseerimine tõi kaasa moderniseerumise? Teine maailmasõda muutis kardinaalselt jõudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui ühe võitjariigi mõjukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas järk- järgult oma ülemvõimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed reziimid peaaegu täielikult enda kontrollile. Lääneriigid lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis
2. Väga suured majanduslikud kahjud Tööstusettevõtete hävitamine (nt Eestis 1941. aastal hävituspataljon) Linnade hävitamine operatsioon ,,Merelõvi" Inglismaa hävitamine Sõja lõpuks oli Euroopa varemetes Miljonid inimesed olid koduta ja tööta 3. 60 miljonit hukkunut (neist vähemalt 20 milj NSVL-st) 4. Euroopa jagati mõjusfäärideks: Demokraatlikud lääneriigid NSVL sovetiseerimine nõukogustamine suruti peale nõukogude võimu (nt kaotasid iseseisvuse kolm Balti riiki) 5. Külm sõda 6. Kahe üliriigi USA ja NSVL kujunemine Bipolaarne maailm kahepoolne maailm kahe jõukeskusega maailm 7. Koloniaalsüsteemi lagunemine andis tõuke koloniaalriikidele taastada oma iseseisvuse Lähis-Ida riigid India 1947.a 1960. aasta aafrika aasta 17 erinevat Aafrika riiki kuulutasid välja iseseisvuse
Võidurelvastumine (vesinikupommid, tuumaraketid) ja kriisid(piirkondlikud konfliktid) Sõja eesmärgid USA Tõkestada kommunismi levikut NSVLiit II maailmasõjas saavutatu kindlustamine maailmarevolutsiooni õhutamine USA mõju vähendamine Euroopas Sõja põhjused: 1) Ida- ja läänemaailma ideoloogia täielik erinevus demokraatia versus totalitarism, turumajandus versus plaanimajandus 2) Ida-Euroopa sovetiseerimine NSVLiidu poolt 3) Võitlus ajalooliste(vanad allutatud alad) ja geograafiliste(mõjupiirkonnad) positsioonide pärast maailmas 4) Liidrite jäikus (soovimatus kokkulepetele jõuda) Sõja algus: Mais 1945 W.Churchill rõhutas H.Trumanile, et Lääne- ja Ida-Euroopa vahele on laskunud nn. raudne eesriie. Kujunes välja bipolaarne e. kahepooluseline maailma 1) USA ja lääneriigid 2) NSVLiit ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid
mõisnike maad riigistati kaasarvatud loomade ja põllutehnikaga. Rajati 56000 uut talu. Loodi kaubandus- ja tööstusettevõtteid ja riik andis eraettevõtlusele vabad käed ning ei sekkunud sellesse. c) 1920.ndatel hakati riiklikult kultuurile tähelepanu pöörama. Alguses rahastati kultuuri arengut riigieelarvest, kuid 1925. aastal tekkis Eesti Kultuurikapital. See oli peamine kultuuri finantseeriv asutus ja sellel oli 6 sihtkapitali. 1940ndad a) Toimus Eesti kiire sovetiseerimine ja kaotati ära Eesti riigivõimu sümbolid nagu sümbolid, raha ning rahvuslikud seltsid ja organisatsioonid. Paljud avaliku elu tegelased arreteeriti ning toimus juuniküüditamine. Eesti võttis vastu NSV Liidu Ülemnõukogu Riigivolikogu. b) Eesti majandusest sai plaanimajandus. Hakati taastama tööstusettevõtteid ja rajati ka palju uusi. Majanduslike eesmärkide kõrval oli majanduse arendamisel ka poliitilised eesmärgid
läänemaailma ei tee midagi ning nad on üksi jäetu. Poola ja Ungari sündmused jäid aga Eestist enamjaolt kõrvale. On küll mitmeid näiteid, et need meeleolud ka siia jõudsid nagu Tartu III KK poiste poolt loodud „Eesti Noorte Malev”, kelle liikmed levitasid Tartus ööl vastu 4.novembrit 1956 umbes 300 Ungari ülestõusu toetavat ja Eesti vabadust nõudvat lendlehte.1 Sellised näited olid aga tollal, kui alles mõni aasta tagasi oli Eesti sovetiseerimine lõpule jõudnud, üpris harvad. Selline rohkem infosulus elamine ning teadmatus iseloomustab ka praegu Põlvamaal Ahjal elava Kuno Ojala mälestusi 50-ndate aastate kohta. Sündinud 1932.aastal Tartus, saatis ta ka oma esimesed eluaastad seal mööda. Kuno elas emaga Mäe tänaval ning siiamaani mäletab selgelt, kui 1940.aasta suvel Punaarmee linna sisse marssis. Järgnes koolitee, millest paar klassi läbi ta ka Ahjal onu juures elades
ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo oli "parlamentide" 25. augusti deklaratsioonide tekstid (need olid kõigis kolmes riigis ühesugused) eelnevalt kinnitanud. 21. juunil 1940 ametisse määratud "valitsused" astusid tagasi ja nende asemele määrati peaaegu eranditult Kommunistliku Partei liikmetest koosnevad Rahvakomissaride Nõukogud. ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo oli ka nende koosseisud eelnevalt kinnitanud. Eesti lõplik sovetiseerimine toimus 1940. aasta augustist kuni 1941. aasta suveni. ÜK(b)P juhtis kõiki protsesse Nõukogude Liidus nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Eestimaa Kommunistlik (bolsevike) Partei (edaspidi EK(b)P) ühendati ÜK(b)Pga ametlikult 1940. aasta oktoobris. 1940 okupeeris NSVL Eesti Vabariigi (nagu ka Läti ja Leedu), kasutades selleks sõjalise jõuga ähvardamist. NSVLi eesmärk oli Balti riikide alaline liitmine oma territooriumiga. Lavastati Balti riikide
taandumine areenilt Araabia-Israeli sõda - poliitilised "süüasjad", surmanuhtluse taastamine 1949 NATO äärealade sovetiseerimine 1949 Euroopa Nõukogu 1950-1959 1953 Stalini surm 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse
juuni 1940 ultimaatum 17. juuni nõukogude vägede sissemarss Narva diktaat ◦ infrastruktuur ja kommunikatsioon NSVL kontrolli alla ◦ keelati meeleavaldused ◦ eraisikud pidi loovutama relvad 21.06.1940 meeleavaldus, uus valitsus ◦ A. Ždanov, J. Vares- Barbarus juuli 1940 ebademokraatlikud valimised 6.08. Eesti, Läti ja Leedu võetakse NSVL vastu natsionaliseerimine, sovetiseerimine, terror 14.06.1941 küüditamine veebr sõda jõuab Eestisse märts Eesti linnade pommitamine juuli Sinimägede lahingud 22. sept Tallinn Punaarmee kätte nov Sõrve säär langeb Eesti Vabariigi Rahvuskomitee 18. sept J. Uluots nimetas ametisse O. Tiefi valitsuse ◦ Pitka poisid 20. sept Toompeal sini-must-valge Põgenemiskatse Rootsi inimkaotused u 280 000 inimest territoriaalsed kärped
mida tuli ette igas Balti riigis. Konkreetsemaks läks see aga Leeduga nn. Butajevi juhtum. Molotov süüdistab Leedu valitsust. Okupatsiooni algus 17.juuni 1940 · 17-19.juuni teostatakse sõjaline operatsioon Eesti okupeerimiseks · kell 6.00 ületavad PA väeüksused Eesti piiri · kell 8.00 Narva diktaat, millega PA sai õiguse sõjalisteks tegevusteks · 19. juunil saabub zdanov Tallinna 10. Nõukogude okupatsioon 194041. Sündmused 21. juunist 25. augustini. Sovetiseerimine. Repressiivpoliitika. 10.1 Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Baaside saamise järel polnud NSVL vaja Balti riikide iseseisvust kiiresti likvideerida. Püüti järeleandlikumad olla, kuna ei teatud kuidas lõppeb sõda läänes. Ettevalmistused sõjaliseks operatsiooniks Baltikumi okupeerimiseks: · Vangilaagrite tühjendamine · Venemaa poolelt kõrgendatud valmidus sõjaliseks tegevuseks · Viia lennuväljad lahinguvalmidusse · Eesti baasides lahinguvalmidus
Formaalsed koalitsioonivalitsused Moskva ja rahvuslikest kommunistidest. Rahvusliku opositsiooni lõhestamine. Opositsiooniliidreid süüdistati kollaboratsionismis. Loodi olemasoleva partei kõrvale pseudopartei. Toimuvad näiliselt demokraatlikud valimised ühtsete nimekirjade alusel. Kommunistid eespool, rahvuslased taga. Hakati hävitama rahvuslikke kommuniste. Pidevalt toimus rahvusliku intelligentsi ja opositsiooni hävitamine. Poliitilise sovetiseerimisega kaasnes ka majanduslik sovetiseerimine. NL eesmärk oli arendada majanduse harusid, mis täiendaksid NL majandust. Eelisarendati rasketööstust. Tüüpiline oli ka suurte ühisettevõtete loomine. Harud ei saanud iseseisvalt eksisteerida. 1949. moodustati VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, mille eesmärk oli tegelikult idabloki riikide tihedalt Nõukogude Liiduga majanduslikult sidumine. Kõigi nende riikide sisepoliitika ühesugune: 1
Peasekretär juhib ÜRO sekretariaadi tööd ÜRO-l oma rahuvalve jõud *I & II MS SARNASUS/ERINEVUS Sarnasused: o Palju hukkunuid (tsiviil) o Suured materiaalsed kahjud o Muutus Euroopa poliitiline kaart Erinevused: o Genotsiid o Külm sõda o I MS kadunud põlvkond 10. Eesti iseseisvuse kaotuse põhjused ja käik 19391940. Eesti okupeerimine ja sovetiseerimine 1940.- 41.a. Küüditamine. *EESTI 1939a SÜGISEL Rahvusvaheline olukord: 23aug1939 MRP 1sept Smaa kallaletung Poolale Eesti raskes välispoliitilises olukorras Sept keskel EV & NSVL läbirääkimised 15sept 1939 Tlna sadamasse Poola allveelaev Orzel Interneerimine neutraalse riigi territooriumile sattunud sõdiva riigi sõjaväelaste kinnipidamine ja neilt relvade ära võtmine Baaside lepingu sõlmimine:
Kultuur (saavutused, kunst, kirjandus, filmi areng) Võidurelvastumine ja kriisid Eesmärgid: USA tõkestada kommunismi levikut NSVL II ms saavutuste kindlustamine maailmarevolutsiooni õhutamine USA mõju vähendamine Euroopas Põhjused: Ida- ja läänemaailma ideoloogia täielik erinevus (demokraatia vs totalitarism; turumajandus vs plaanimajandus Ida-Euroopa sovetiseerimine NSVL poolt Võitlus ajalooliste ja geograafiliste positsioonide pärast maailmas Liidrite jäikus Sõja algus: 1945 mais W. Churchill rõhutas Trumanile, et Lääne- ja Ida-Euroopa vahele on laskunud nn raudne eesriie Kujunes välja bipolaarne maailm USA ja lääneriigid(GB, FRA) NSVL ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid Vastasseisu süvenemine I 1946 veebruar J
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milles seisnes sovetiseerimine NSV Liidu mõju alla jäänud või okupeeritud riikides? 1. NSV Liit asus võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas okupeeritud alad kommunistlikule diktatuurile; ettevõtted ja kogu tööstus natsionaliseeriti ning põllumjandus kollektiviseeriti; riik sekkus nii tööstusesse, ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike. 3. Euroopa: NSVL, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia Aasia: Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, alates 1970 L...
liiduvabariikide olemasolevate põhiseaduste järgi. ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo oli “parlamentide” 25. augusti deklaratsioonide tekstid (need olid kõigis kolmes riigis ühesu- gused) eelnevalt kinnitanud. 21. juunil 1940 ametisse määratud “valitsused” astusid tagasi ja nende asemele määrati peaaegu eranditult Kommunistliku Partei liikmetest koosnevad Rahvakomissaride Nõukogud. ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo oli ka nende koosseisud eelnevalt kinnitanud. Eesti lõplik sovetiseerimine toimus 1940. aasta augustist kuni 1941. aasta suveni. ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo otsuse ja NSVLi kaitse rahvakomissari Semjon Timošenko korral- duse alusel reorganiseeriti Eesti sõjavägi (nagu ka Läti ja Leedu sõjavägi) 1940. aasta augustis 6 Punaarmee territoriaalseks laskurkorpuseks ja see allutati Punaarmee komissaride kontrol- lile. Eestis (nagu ka Lätis ja Leedus) kehtestati 1940. aasta hilissügisel NSVLi rahasüsteem
valijatest. Samal õhtul korraldatud miitingutel nõudsid kommunistlikud kõnemehed esimest korda Leedu, Läti ja Eesti ühendamist NSV Liiduga. o 21.juulil kokkukutsutud ,,rahvaesindused" kuulutasid Leedu, Läti ja Eesti Nõukogude Sotsialistlikeks Vabariikideks ning palusid need võtta NSV Liidu koosseisu. o Samas otsustati natsionaliseerida suurettevõtted ja teostada maareform. o Augustis võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Leedu, Läti ja Eesti NSV Liidu koosseisu. o Sovetiseerimine o Augustis kehtestati uued konstitutsioonid. Nende kohaselt nimetati parlamendid ümber ülemnõukogudeks, millest pidid kujunema uute liiduvabariikide seadusandlikud võimuorganid. Tegelikult kiitsid nad heaks vaid Moskva korraldused. Täidesaatev võim kuulus rahvakomissaride nõukogule. Omavalitsuste süsteemis asendati linna-ja vallavalitsused kohalike täitevkomiteedega, mille liikmed määrasid parteijuhid.
Rei, M.Martna, K.Ast, Vasakpoolne Tööliste Partei A.Oinas, A.Hellat, L.Johanson Iseseisev Sotsialistlik H.Kruus, E.Joonas, Vasakpoolne Tööliste Partei K.Freiberg, J.Piiskar Eesti Kommunistlik J.Anvelt, H.Pöögelmann, Vasakpoolne Partei(illegaalne) V.Kingisepp, J.Kreuks Illegaalse Eesti Kommunistliku Partei eesmärk oli Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra likvideerimine, Eesti sovetiseerimine ja ühendamine Nõukogude Liiduga. Riigikokku pääses EKP variorganisatsioonide abil. Riigikogu tribüüni kasutasid kommunistid populistliku propaganda tegemiseks. EKP mõju all olid mõned vasakpoolsed parteid ning rida ametiühinguid ja töölisorganisatsioone. V Riigikogu valimiste eel ühinesid Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond ja Majandusrühm Rahvuslikuks Keskerakonnaks, agraalparteid ühinesid Põllumeestekogude ja
kuna koorid polnud väga proffessionaalsed siis see ei kõlanud hästi 3)Masendavalt ideologiseeritud XIII ja XIV laulupidu (repertuaari poliitika). 1950. aasta laulupidu on Moskva diktaadi järgi tehtud ja peoks ei saa seda õieti nimetada - oli masendav. Selleks ajaks oli vangistatud ja küüditatud kolm alles hiljuti laulupeo juhtideks kinnitatud dirigenti - Tuudur Vettik, Riho Päts ja Alfred Karindi. Osavõtjate arv valetati ennelematult suureks. Stalinistlikud repressioonid ja sovetiseerimine olid haripunktis. Toimus sundkollektiviseerimine, aasta enne laulu- ja tantsupidu toimus märtsiküüditamine.lisati juurde laule Stalinist ja venekeelseid laule, otsustati kaasata peole kaevurite ja Nõukogude Armee koori esinemine.Kava koostamist selleks, et võimalikult suurejooneliselt tähistada Eesti NSV 10. aastapäeva. 4)Suhteliselt rahvuslikud XII ja XVII Üldlaulupidu. Miks loeti neid tolleaegsete EKP juhtkonna poolt poliitiliselt viljatuteks? V: 1947 a
NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha. Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. 3 Tohutute inimohvrite, purustuste ja majanduslike kahjude kõrval luhtusid Balti riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus Eesti, Läti ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalülitamine ja käsumajanduse juurutamine. Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb pikaks ajaks püsima. See omakorda tähendas eestlaskonna lõhestatuse püsimist: sõja ajal läände põgenenud eestlastel ei olnud võimalik naasta kodumaale ja nii kujunes teguvõimas
Tohutute inimohvrite, purustuste ja majanduslike kahjude kõrval luhtusid Balti riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus Eesti, Läti ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalülitamine ja käsumajanduse juurutamine. Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb pikaks ajaks püsima. See omakorda tähendas eestlaskonna lõhestatuse püsimist: sõja ajal läände põgenenud eestlastel ei olnud võimalik naasta kodumaale ja nii kujunes
periodiseeringutes kokku langeda. See tähendab, et üldperiodiseeringus kasutatud tsesuurid ajajärkude vahel ei tarvitse olla lõigatud kokku sirgjooneliselt, vaid võivad olla erinevad, nagu murtud. Nii, et tegemist pole kindla piiriga, vaid ajavahemikuga. Allikad ja historiograafia. (EA VI, 230–237, Tannberg 2013) [L+I] Lähiajaloo uurimise organisatsiooniline struktuur: olulisemad uurimiskeskused, ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine. Eesti NSV-s: uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Režiim vajas ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Sõjajärgsel perioodil (algas tegelikult 1944 aasta sügisel) püüti nõukogude võimu poolt ära kasutada olemasolevat teadust ning kaasata ajaloolasi, kes olid Eestis (need, kes olid uue võimuga kaasa läinud ning evakueerunud nõukogude tagalasse). Hans Kruus kujunes ajalooteaduse nõukogustamise juures võtmefiguuriks
1987-91 Vaimse vabanemise aeg Lähiajaloo piirid: Mart Laar pakub, et alguse võiks lükata 1816/19 aastatesse, sest siis algas vaikselt ärkamisaeg, enamik arvab, et ikka hilisemast ajast. Või alates I maailmasõja lõpust (EV loomine). Sobivad ka 1939/1940 või II MS lõpp 1944/1945. Tannberg nõustub viimase daatumiga. ALLIKAD JA HISTORIOGRAAFIA: (EA VI, 230237, Tannberg 2013) [L+I] Lähiajaloo uurimise organisatsiooniline struktuur: olulisemad uurimiskeskused, ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks
Peale Kuuba kriisi tuli võimule Breznev, ta ei olnud muutustele suunatud, oli seisak, ka tema ajal oli vaja suruda maha Praha kevad, peale teda tulid lühikest aega Andropov ja Tsernenko, majandus hakkas halvenema, 85 aastal tuli Gorbatsov, kes viis ellu majandusmuudatused ja ka glasnosti, mis andis vabaduse informatsioonile, oli avatus, näidati NSV halvemaid pooli, ajalugu, katastroofe, oli näha välismaa tõelist elu, inimesed said meediast infot ja mitte ainult propagandat. 30. Sovetiseerimine Sovetiseerimine oli NSVLiidu ideoloogia elluviimine, et teiste liiduvabariikide ühiskond ja poliitilised olud oleksid sarnased NSVLga. NSV Liidu riikides suruti peale NSV valitsemismudelit ja ühiskonnakorraldust, võeti üle elemente NSV Liidust ja kanti üle liiduvabariikidesse ja satelliitriikidesse. Seda riiklikul ja ka väiksemate kogukondade tasandil. See kaasas nii ühiskonna kui majandusmuutusi, riigiorganites olid strukturaalsed muutused,
See tõi kaasa laialdased muutused ühiskonnas, inimeste elustandard hakkas kasvama, ranged piirangud ja repressioonid nõrgenesid ja isegi tsensuur nõrgnes. Inimesed ei elanud enam julmas totalitaarses ühiskonnas ja ei kannatanud pideva hirmu all. Vaatamata sellele jäi NSV Liit siiski totalitaarseks supervõimuks ja autokraatseks riigiks. Välispoliitika oli edaspidigi suunatud NSV Liidu mõjusfääride hoidmisele, kindlustamisele ja mõnel juhul laiendamisele. 30. Sovetiseerimine Sovetiseerimine tähendab riigi, ühiskonna, majanduse, kultuuri ja igapäevaelu ümberkorraldamist nõukogude mudeli järgi. Just viimane on aga raske kaduma, kuna nõukogudelik mentaliteet juurdus sügavale riigi ning ühiskonna struktuuridesse. Sovetiseerimine tähendabki siis riigi kõikide institutsioonide ümberkorraldamist vastavalt NSVL-i mudelile. Nt. Satelliitriikide sovetiseerimise kuus faasi nägid välja järgmised:
mõtlema integratsioonile. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru. Sisepoliitika II maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas. "Punasele hirmule" aitasid kaasa külma sõja kujunemine ja mitmed välispoliitilised tagasilöögid (näiteks tuumamonopoli kadumine; Ida-Euroopa sovetiseerimine; kommunistide võimulepääs Hiinas ja Korea sõda). Kommunistliku ideoloogia takistamine USAs võttis teise pöörde kui endist aseriigisekretäri Hissi alusetult süüdistati kommunismi spiooniks olemises ja toimus kohtuprotsess Rosenbergide üle aatomisaladuste reetmise pärast. Toimus 5 kommunistlike meeleolude uurimine ka Hollywoodis. Senaator J. R. McCarthy avaldas
tuumarelva olemasolule Sõja vormid: ● Propaganda ● Ideoloogia ● Majandus ● Kultuur Võidurelvastumine ja kriisid: ● USA - tõkestada kommunismi levikut ● NSVLiit: - II maailmasõjas saavutatu kindlustamine - maailmarevolutsiooni õhutamine - USA mõju vähendamine Euroopas SÕJA PÕHJUSED 1) Ida- ja läänemaailma ideoloogia täielik erinevus - demokraatia versus totalitarism, turumajandus versus plaanimajandus 2) Ida-Euroopa sovetiseerimine NSVLiidu poolt 3) võitlus ajalooliste ja geograafiliste positsioonide pärast maailmas Mais 1945 W.Churchill rõhutas H.Trumanile, et Lääne- ja Ida- Euroopa vahele on laskunud nn.raudne eesriie Kujunes välja bipolaarne e. kahepooluseline maailm 1) USA ja lääneriigid 2) NSVLiit ja temast sõltuvad Ida- Euroopa riigid VASTASSEISU SÜVENEMINE ● Veebruar 1946 – J. Stalini kõne Moskvas - rõhutati vastaseisu Läänega ● Märts 1946 – W
23 Augustil sõlmiti Moskvas nn Hitleri-Stalini ehk Molotovi Ribbentropi pakt, millega NSVL ja Saksamaa jagasid omavahel Euroopa. 1. Septembril 1939 tungis Saksamaa Poolale kallale. Algas II Maailmasõda. Sõda laienes kohe kolmandal Septembril kuulutas Saksamaale sõja suurbritannia ja ... . Ülekaalukad Saksa väed purustasid Poola armee paari nädalaga. Kasutades uudset välksõja ( Blitzkrieg ) taktikat. Punaarmee vallutas Poolale kuulunud Valgevene ja Ukraina kus kohe algas sovetiseerimine ja etniline puhastus. Poola elanikud saadeti Siberisse, Nõukogude Liidule lääneriigid sõda ei kuulutanud. Samal ajal hakkas Moskva avaldama survet Baltiriikidele nõudes punaarmee baaside rajamist territooriumile. Baltiriigid jäädes rahvusvahelisse isolatsioonitsooni pidid järele andma. Septembris . Oktoobris sõlmiti vastavad lepingud ja Punaarmee sisuliselt okupeeris Eesti, Läti ja Leedu, teisiti läks Soomega, ka Soomelt nõudis baaside luba, kuid Soome keeldus
12. IX 1940 EKP Keskkomitee büroo uus koosseis Keskkomitee I sekretär Karl Säre Keskkomitee II sekretär Nikolai Karotamm 16. IX 1940 ÜK(b)P KK ja NSVL RKN voliniku ametikoht Vladimir Botškarjov o instruktorid (Safonov, Švarov, Konstantin Selivanov, Ignat Matvejev, Arseni Leonov, Nikolai Bessonov jt) 17. I 1941 täitevkomiteede moodustamine Kõigi valdkondade sovetiseerimine Majandus: natsionaliseerimine ja üleminek plaanimajandusele - valesti see, et toodangu hulk ei olnud ühikuliselt(tk), enamus tuli toota teatud summa väärtuse eest (n: 1000 rubla eest, aga millest ja kui palju ei ole öeldud-seega tehti vähem ja kallimad-seega tekkis defitsiit) Õigussüsteem: kehtestati vastavad nõukogude seadused Haridus Vastupanu nõukogude okupatsioonile vastukandideerimine juulis 1940
mail 1940 esitas Nõukogude Liit Leedule süüdistuse - Leedulased õhutavad punaarmeelasi deserteeruma ning spioneerivad Punaarmee vastu. 14. juuni 1940 Nõukogude ultimaatum - Nõuti Leedu siseministri ja kaitsepolitsei juhi arreteerimist, nõukogudesõbraliku valitsuse moodustamist, täiendavate nõukogude sõjavägede sisselubamist. Vastust nõuti järgmise päeva hommikuks kell 10:00. Leedu loobus sõjalisest vastupanust ja alistus. 15. juunil marssis juba 200 000 punaväelast Leetu. Sovetiseerimine: Esialgu juhtisid sovetiseerimist Leedus NSVL asevälisminister Vladimir Dekanozov ja Nõukogude Liidu saadik Nikolai Pozdnjakov. Ametisse määrati Moskvameelne valitsus - Justas Paleckis - Poliitiliselt kogenematu, sobilik figuur nukuvalitsuse jaoks. Korraldused: 1) Saadeti laiali IV seim, 2) Legaliseeriti Leedu Kommunistlik Partei, 3) Vabastati vasakpoolsed poliitvangid, 4) Lahutati kirik riigist, 5) Arreteeriti üle 500 tuntud leedu tegelase (küüditatud), 6)
aastate algul oli kommunismioht. See ei tulenenud mitte kommunistliku ideoloogia ja liikumise mõjukusest Eestis, vaid asjaolust, et väheste kohalike kommunistide seljataga seisis Nõukogude Liit koos Kominterniga, kes finantseeris heldelt oma järgijaid välismaal. Kommunistide sihiks oli relvastatud mässu abil haarata riigivõim ning kohe seejärel pöörduda abipalvega Nõukogude Liidu poole. Abipalvele pidanuks järgnema Punaarmee sissemarss, Eesti inkorporeerimine ja sovetiseerimine. Putšikatse 1. detsembril 1924 lõppes aga läbikukkumisega ning pärast seda kaotas kommunistlik liikumine Eestis igasuguse mõju. Riigikorra kindlustamiseks taasloodi vabatahtlik relvaorganisatsioon Kaitseliit, seadustati vähemusrahvuste kultuurautonoomia. Nõukogude Liitu peeti siiski suurimaks ohuks Eesti iseseisvusele ja tema välispoliitilisi samme jälgiti pingsalt. Nõukogude invasiooniohu tõrjumiseks kümnendi alguses kavandatud sõjalis-
150/500/1400 liiget, palju juute + post 1940 oportunistid 2) valikuta parlamendivalimised, valimisnimekrjas Est/Lat/Lit Töötava Rahva Liidu kandidaadid 3) 21.07 võtsid rahvaesindused vastu otsuse liituda NSVL-ga 4)saadikud NL-i 5) augusti alguses Balti riikidest NL-i liikmed 6) uued põhiseadused, parlamentÜlemnõukogu. Uued valitsusjuhid Johannes Lauristin, Vilis Lacis, Mecys Gedvilas , aga tegelik võim kompartei I sekretäri kätte: Karl Säre, Janis Kalnberzins, Antanas Snieckus. 7) Sovetiseerimine: nationaliseeriti pangad, tööstus, eramajad (max eramaa 30ha), maa jagati välja, tööliste-riigiametnike palku suurendati, elatustase langes. 8) kohalikud valuutad rublades halva kursiga hävitas inimeste säästud 9) sõjaväed asendati Punaarmeega: 22. Eesti, 23.Läti, 29. Leedu territoriaalne laskurkorpus. 10) tsensuur ja propaganda 11) NKVD (siseasjade rahvakomissariaat) terror- Stalin 14.06.1941 massiküüditamised: 43 000 baltlast (10 000 + 15 000 + 18 000) GULAGi
1. Nõukogude Liidu poliitika Ida-Euroopas: · 1944. 1945. aastal kehtestas Nõukogude Liit oma ülevõimu Punaarmee poolt ,,vabastatud" aladel ja teostas nn maailmarevolutsiooni. · Kõigis Ida-Euroopa riikides, v.a. Jugoslaavia, toimis sõjajärgne areng sarnase kava järgi: 1. Hävitati demokraatia võimalused ja võimule seati kommunistlikud valitsused, toimus nn sovetiseerimine s.t. nõukoguliku mudeli juurutamine poliitikas ja majanduses. 2. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone; kõrgemad ametnikud ja organisatsioonide juhid olid kas kommunistid või nende poolt ametisse nimetatud. Kommunistide kontrolli all oli ka
annaabi.ee 
