Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "sotsioloogia rajaja a. comte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
comte, matemaatika, auguste, positivism, eitamine, sotsioloogias, ainul, aegadel, ajaga, käsitlus, mikro, simoni, positiivset, rakenduskõrgkool, sotsiaaltöö, õppetool, irina, vassiljeva, referat, ahto, mülla, mõdriku, kindlaid, esitanud, küsimusi, pealik, avastasid, uurima, tagamaad, seostatakse, kaaslane, logos, uurimine, seletusi, otsidesSLAID 2 Isidore Auguste Marie François Xavier Comte (19. jaanuar 1798 Montpellier 5. september 1857 Pariis) oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks teaduslikuks filosoofiks. Comte arendas välja positiivse filosoofia ning püüdis sellega paremaks muuta Prantsuse revolutsiooni ajal tekkinud sotsiaalseid pingeid. Tema poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19. sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid suuri mõtlejaid nagu Karl Marx ja John Stuart Mill. Elulugu SLAID 3 : Auguste Comte sünnikohaks on Lõuna-Prantsusmaal asuv linn Montpellier. Ta sündis 19. jaanuaril 1798. Ta sündis ajal, mil toimumas oli Prantsuse revolutsioon. Ühiskonnast toimusid suured muudatused, varasemad uskumused seati kahtluse alla, arenes moderne teadus ja tehnoloogia.
kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? Ld societas ,,ühiskond" ja kr logos ,,mõiste,õpetus". Võib leida ka teisi tähendusi: societus ,,ühine, ühis-, seltsiline, kaaslane"; socio, socium ,,ühendama, liitma, ka kollektiiv, grupp, kooslus"; societas ,,ühiskond, seltskond, ühing". Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Marie Auguste Francoise Xavier Comte (1798-1857), enne ta kasutas mõistet sotsiaalne füüsika. Mida tähendab sotsiaalne kujutlus? Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub. Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõjutavad tema igapäevast elu. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha
Estonian Business School Juhtimise õppetool TEADUSFILOSOOFIA. POSITIVISM Referatiivne ülevaade Õppejõud Ants Kraus Tallinn 2012 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................. 3 1. Klassikalne positivism............................................................................................ 4 2. Empiriopositivism................................................................................................... 5 3. Neopositivism......................................................................................................... 7 4. Postpositivism........................................................................................................ 9 Kokkuvõte..........................
Sotsioloogia teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, kui teatud kogukonna liiget ja ühiskonna liiget. August Comte kasutas sotsiaalse füüsika mõistet. Sotsiaalne kujutlus isikliku ja ühiskondliku kogemuse erinevus. Sotsiol. vaatekoha olemus koosneb vastastikustest seostest ja kontekstist/tähendusest. Sotsiaalne fakt sotsiaalse elu aspektid, kujundavad iga in. indiv. käitumisviise tegevusi. Sotsiaale fakti mõiste autor on Emile Durkheim. Elton Mayo sots. teg. uurim. iseärasustest sotsioloogia ei võrdu füüsilise reaalsusega. Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro
ühiskondlikud seadused. Ühiskond muutub koos materiaalse tootmisviisiga majandussuhete muutumisega. Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Kõikidesse tootmisviisidesse (väljaarvatud klassideta ühiskonnas) on peidetud vastuolud, mis kutsuvad esile muutusi. Ühiskondlikud formatsioonid on: Ürgkogukondlik kommunism, Orjanduslik kord, feodalism., Kapitalism, Sotsialism ja kommunism. 10. A. Comte positivism Positivistliku koolkonna parim näide on prantslane A. Comte. Ta oli vaimselt ebastabiilne. Juba 20 aastaselt ilmutab teose "Hädavajalike teaduslike tööde plaan, selleks, et reorganiseerida ühiskonda." Mõni aasta hiljem "Positiivse filosoofia süsteem". Peab eraloenguid ja annab elu lõpuni matemaatika tunde. Sünnib 6 - osaline "POSITIIVSE FILOSOOFIA KURSUS". Tänu tihedale läbikäimisele Clotilde Vaux´iga avastas ta südame ja tunnete väe
Sissejuhatus sotsioloogiasse: kordamine eksamiks 10. jaanuar 2010. a. 20:20 Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia - lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor Auguste Comte, keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Sotsioloogia = socius (lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (kr. k. õpetus, teadmine) Sotsioloogia vs. Psühholoogia Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või siis paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla. Sotsioloogia vs. Majandusteadus
Idealism - , mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. HEGEL tõde on väljaspool meid ja meie tunnetust reaalsus on midagi nähtamatut Ratsionalism(ratio mõistus): mõistusepärane, maailma tõelisust on võimalik haarata ainult puhastest mõtlemise printsiipidest lähtudes. Maailm on korrastatud, seal loogiline mõistusepärane kord. Maailma on võimalik haarata deduktiivselt (üldistest printsiipidest tuletatakse üksikjuhtumid). Üldteadused. Matemaatika: matemaatilised üldistused. Reaalsus/tõelisus on juba valmis kujul ja täiuslikult Jumala poolt loodud. On tarvis lihtsalt need ära tabada. Eelkõige Prantsusmaal ja Saksamaal levinud. Ratsionalism - puhta mõistuse filosoofia kui mõistus ütleb, et nii on, siis see ongi tõde, vastandub imperialismile, kus tunnetuse kaudu võimalik tõde leida. Ratsionalistid me ei vaja kogemusi, vaid mõistus annab tõese pildi maailmast ja loob oma maailmapildi. Kuna kogemust pole vaja, siis pole
· Rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Sotsiaalne fakt - kindlamustriline inimkooslust iseloomustav fakt. Sotsiaalsed institutsioonid on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõiki ühiskondi. Institutsioonid moodustavad ühiskonna sotsiaalse struktuuri. 6. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Nimetatakse sageli sotsioloogia rajajaks "sotsioloogia isa". Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest. Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Pärast Comte'd saab vaadelda sotsioloogia erinevaid arenguetappe.
aegadel väljapaistvad teadlased õigeks pidanud. Õiguse sotsioloogiast saab rääkida 2 tähenduses: · geneetiline õiguse sotsioloogia uurib õiguse teket ühiskonnas miks on õigus ühiskonnas tekkinud, mida me õiguseks nimetame jne. · operatsionaalne õiguse sotsioloogia uurimisobjektiks on vaadelda õiguse toimet kaugemas perspektiivis Õiguse sotsioloogia klassikud: · 19. sajandil tegutsenud Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857). Sotsiaalset keskkonda ehk ühiskonda on tarvis teaduslikult uurida. Algelt oli seisukohal, et see teadus, mis peab ühiskonna uurimise enda peale võtma, peaks nimetama sotsiaalseks füüsikaks, sest loodusteaduslike meetodite abil saab ühiskonda uurida. Hiljem võttis kasutusele mõiste ,,sotsioloogia", mille uurimisobjekt oli tema arvates teistsugune nagu tänapäeval mõistetakse sotsioloogia ülesandeks on uurida inimintellekti ja
Alles filosoofias saab absoluutne vaim puhta, mõttelise kuju. Sinna pole haaratud meie tunded, ilumeel, tundmused. Alles filosoofias jõuab see vaim iseendasse tagasi. Hegeli mõju on kõige tähtsam ajalookäsitluses. Maailmavaimu ja üksikisiku mitteolulisus selles. Hegel annab uue käsitluse ajaloost kõik praegune on varasemate sündmuste jätk. Mingismõttes valmistab H dialektiline mõtlemine ette revolutsioonilist mõtlemist Euroopas. POSITIVISM Prantsuse positivism 19.saj algus: revolutsioon läbi, Napoleon. Ääretult muutusterohke. Positivismi rajajaks Auguste Comte (1798-1857). Rangest perest, sai tugeva põhja mates ja loodusteadustes. Teadis täpselt mis peale hakkab eluga. Kirjutab eluprogrammist teose. See ei saa rakendatud, tekib tõrkeid. 1824 avaldab ,,Positiivse filosoofi süsteem" pärast seda satub vaimuhaiglasse, on eneka äärel. Pärast peab eraloenguid oma süsteemist
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos ,, Positiivse filosoofia kursus"- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit ,,socio" e ühendama, liitma ,,socius" e kaaslane ühiskonnas ,,societas" ehk ühiskond ,,logos" ehk teadus, õpetus
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos „ Positiivse filosoofia kursus“- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit „socio“ e ühendama, liitma „socius“ e kaaslane ühiskonnas „societas“ ehk ühiskond „logos“ ehk teadus, õpetus
(enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekümne aasta pärast. Sotsioloogia tegeleb üksikisiku uurimisest kuni globaalsete sotsiaalsete protsessideni. Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid
kommunikatsioon, antropoloogia jne.) Uurimisvaldkonnad on paljuski kattuvad, jagatakse palju ühiseid klassikuid, kuid igal teadusel on siiski oma fookus. Sotsioloogia jaguneb ka sisemiselt valdkonniti, teemade kaupa kultuurisotsioloogia, soosotsioloogia, perekonnasotsioloogia, noorsoosotsioloogia, linnasotsioloogia, majandussotsioloogia jne. Sotsioloogia kui teadusharu juured on 18. sajandi Euroopas. 2. Auguste Comte'i, Emile Durkheim'i, Max Weberi roll sotsioloogia kui teadusharu arengus. Esimest korda kasutas mõistet ,,sotsioloogia" Auguste Comte (1798-1857). Kr. k. Socius-kaaslane, logos- mõistus, millegi uurimine). Ühtlasi positivismi rajaja. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga. Kuigi teda peetakse sotsioloogia kui teaduse rajajaks, on tema tegelik panus kaasaja
väljendumist seadustes, religioossetes tekstides vms. Sotsiaalsete faktide uurimisel rõhutas Durkheim kahtluste ja ideoloogiate hülgamise tähtsust. Ta väitis, et teaduslikud kontseptsioonid eeldavad ka teaduslikku praktikat. Ta kutsus sotsiolooge üles uurima asju nii nagu need reaalsuses on ning konstrueerima uusi kontseptsioone, mis peegeldavad sotsiaalseid asju nende naturaalsuses. 6. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Teda nimetatakse sotsioloogia rajajaks, kuna ta moodustas sõna ,,sotsioloogia" ladinakeelsest sõnast socius (kaaslane, kellegagi koos) ja kreeka sõnast logos (mõistus, millegi uurimine) kirjeldamaks uut sotsiaalse elu uurimisega tegelevat teadust. 7. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
d) Nii a, b kui c võivad õiged olla b) makrosotsioloogilist e) Nii a kui c võivad õiged olla 24. Millised kolm autorit on üldise arvamuse järgi Allpool on kujutatud mobiilsustabel. Oletame, et sotsioloogiat kõige enam mõjutanud? inimesed jagunevad kolme klassi: töölisklass (kõige a) Weber, Marx, Parson madalama prestiiziga), keskklass ja ülemklass (kõige b) Marx, Bourdleu, Comte kõrgema prestiiziga). c) Weber, Marx, Durkheim Lapse sotsiaalne positisioon 25. Miks on kuritegevus mänguteooria järgi väga Töölisklass Keskklass Ülemklass KOKKU raske likvideerida? Töölisklass 30% 20% 10% 60% a) Sest väga madal kuritegevuse tase langetab Keskklass 10% 15% 5% 30%
............................................................................................ 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte..................................................................................................... 12 2. Sotsioloogia suurkujud................................................................................................ 15 2.1. Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte (1798 1857) ........................... 15 2.2. Herbert Spencer (1820 1903).............................................................................17 2.3. Harriet Martineau (1802 1876)..........................................................................20 2.4. Emile Durkheim (1858 1917)............................................................................21 2.5. Karl Marx (1818 1883).......................................
Filosoofia mõiste.Filosoofia uurib selliseid filosoofilisi küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile vastates toetuda mõistusele või kritiseerides seda ettevõtmist. Filosoofia on distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme. Filosoofilised probleemid seoses ajaga on nt_ Kas aeg on absoluutne või põhineb suhetel? Kas aeg ilma muutumiseta on mõeldav Kas aeg tõesti "möödub" või on arusaam minevikust, olevikust ja tulevikust täiesti subjektiivne, põhinedes üksnes meelepettel? Metafüüsika.Filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Metafüüsika on katse ületada füüsika piirid
katoliikluse ja protestantismi vahelises võitluses. Nicolaus Kopernikus (1473-1543) Heliotsentriline teooria – Küsimus inimkonna positsiooni kohta universumis. Ptolemaios-Kopernikus debatt. Kopernikus seadis teadaolevad astroloogilised faktid lihtsamasse, harmoonilisemasse korda. Galileo Galilei (1564-1642) Geniaalne matemaatik. Aktsepteeris Kopernikuse teooriat – kirjutas raamatu mis vaigistas vastuargumendid. Ehitas teleskoobi. Avastas Jupiteri kuud – varasem Päikesesüsteemi käsitlus 7 planeediga osutus valeks. Esmased objektiivsed kvaliteedid ja teisesed subjektiivsed kvaliteedid. Esmased on need, mida on mõtet uurida. Objektiivne on see, mis ei tugine sensoorsele – ratsionaalsed objektiivsed kvaliteedid. Galileo jättis välja palju, mis on muutunud psühholoogiaks. Taaselustati materialistlik maailmavaade – jumal kaotas tähtsust ning inimese positsioon muutus küsitavaks. Inimene kui loodusnähtus Isaac Newton (1642-1727)
ühiskond pidi aga kujunema mõistuspäraseks . Valgustajad uskusid mõistuse kõikvõimsusesse ja olid veendunud ,et ideed võivad muuta maailma. Sellest tulenes arusaam , et on vaja levitada uusi ideid kuigi nende mõistmine eeldab haridust ja teadmisi . Saksa valgustuse erines Prantsusmaa valgustusega eelkõige asjaolus , et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja seejuures usu eitamine kuid see oli prantslastel. Saksa valgustusideoloogia lähtus enamasti pietismist luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras tähelepanu ja mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust . Pietismi rajajaks oli Philipp Jakob Spener . Paljud loevad pietismi liikumise ametlikuks alguseks Speneri raamatukese Pia Desideria (vagad soovid) ilmumist aastal1635. Spener ei hüljanud luterlikku õpetust, kuid kritiseeris selle praktikat, kutsudes inimesi üles "südame usule"
6. Mis on sotsiaalne fakt? Sotsiaalsed faktid- kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 7. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Kõik institutsioonid on ka sotsiaalsed faktid. -perekond kui institutsioon (reeglid, abiellumine, lastesaamine) -haridus kui institutsioon ( kes saavad haridust, milliseid teadmisi) 8. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse. Võttis kasutusele mõiste ,,sotsioloogia". Teda nimetatakse ka ,,sotsioloogia isaks". Positivismi looja. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas
Antropoloogilise mõtte ajalugu Positivism ja sotsiaalne progress Auguste Comte (19. saj): Prantsuse filosoof, esimesi mõtlejaid, kes uuris inimühiskoda süstemaatiliselt ning teaduslikult, võrreldes selle uurimist füüsika protsessidega, kogudes empiirilisi andmeid ning vaadeldes 3 tähtsat mõistet positivism, sotsioloogia, altruism Altruism inimesel on tendents teha koostööd teiste liikidega Bioloogia on eeskujuks sotsioloogiale, seega sotsioloogia on loodusteadustega võrreldav Loomad ja taimed arendavad välja elundid, mis vastavad konkreetse keskkonna vajadustele, arenevad eri staadiumiteni, kõrgeim neist inimene Inimesi on samuti kujundanud keskkond ja looduslik ümbrus, kus nad arenevad üha edasi kõrgemateks vormideks Inimajalugu kui pidev progress
Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsiaalse identideedi ja erinevad grupid, organiseerib suuremahulised kultuurilised uskumused ja ideoloogiad ning arendab ühise kultuurilise esindamise looduses ja sotsiaalses maailmas. Auguste Comte (1798-1857) - oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks filosoofiks. Vomte poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19 sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid ka Karl Marxi ja John Stuart Milli. Tema versioon sotsioloogiast ja sotsiaalsest evolutsioonist avaldasid mõju sotsiaal-teoreetikutele ja antropoloogidele nt Herbert Spencer
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ..
Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadused (sh. humanitaarteadused). Teadused: realia et naturalia, medicina, humaniora, socialia Sotsiaalteadused: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus jne. Kuidas sotsioloogia erineb teistest teadustest? Psühholoogia vs sotsioloogia
paremaid sõjalendureid (P. Berger 1963: 13). - Sotsioloogilised teadmised võivad olla praktiliseks abiks sotsiaaltöötajatele, aga ka müügiagentidele, usutegelastele või poliitikutele, kelle eesmärkide hulka kuulub inimeste mõjutamine. Sotsioloog kui poliitik - Sotsioloogiat õppiv inimene võib tahta muuta oma ühiskonda paremaks, inimlikumaks jne. (=> sotsioloog kui vabadusvõitleja/viriseja) - tugev ühiskonna muutmise/parandamise katsete traditsioon. Comte: tuleviku ühiskond on rajatud teaduse alusel, valitsevad sotsioloogid. Marx: filosoofid on tahtnud maailma seletada, ülesandeks on aga selle muutmine. Asimov: ,,Igaviku lõpp": psühhomatemaatikud * Sotsiaalteadlased revolutsiooni tegemas, seksuaalsust vabastamas (Alfred Kinsey ja tema grupi raportid 1950. a-tel Ameerikas!, 8-punktine skaala), naist vabastamas jne; ka .3. maailma. (kapitalistlikku) moderniseerumist abistamas ja tagant tõukamas (nii kodumaised kui
kuidagi tajutatav ega tunnetatav ning ta on ilma igasuguse kvaliteedi ja kvantideetita ehk kõik omadused, mida me jumalale poogime on meie endi püüd kirjeldada midagi kirjeldamatut. Suuma Essentia ehk kõrgem olemine jumal asub väljaspool aega ja ruumi ning on ka iluprintsiip ja, et me saaksimegi midagi jumalast teada, peaks tema langema meie tasemele, et seda meile ise ilmutuse kaudu öelda. Augustinus järeldas sellest seda, et tõde on lahus meist ning see ei sõltu meist. *) Kristlik käsitlus on, et jumal on end ilmutanud kolmes isikus: isa, poja ja püha vaimuna Augustinus ütles, et jumal on kolmes olekus, kuid igas olekus on kõik omadused ehk jumal ongi kõik need kolm isikut. Augustinus loobus käsitlusest, et need kolm olekut oleks kui hiararrhia, vaid see on midagi raskemat. Ta toob võrdluse hingega, öeldes, et see koosneb kolmest osast, mis on kõik koos: olemine, teadmine ja elu ning see pole ka
2. Psühholoogilised faktid (emotsioonid, haistingud) 3. Sotsiaalsed faktid (need momendid, aspektid, mis ilmnevad inimese ja ühiskonna vahelistes suhetes) On arvamus, et nende faktide gruppidega peaks tegelema vastavad teadusharud, tegelikkuses need kolm inimest puudutavat faktide gruppi on omavahel seotud ja neid ei saa eraldi vaadelda. Sotsiaalsed faktid Sotsiaalsed suhted, nende analüüsis peame kasutama 5 analüüsi viisi, mis kõik kuuluvad õigusesotsioloogia ainesse: 1. Demograafiline käsitlus uurib rahvastikku (iive, ränne jne). Demograafia uurib massi nähtusi koos üksikisiku demograafiliste tunnustega (sugu, vanus, rahvus). 2. Psühholoogiline lähenemisviis inimese käitumist püütakse seletada ja põhjendada isiklikul tasandil. 3. Ühiskondlik lähenemisviis käsitleb sotsiaalsete gruppide problemaatikat. Grupid: a. Esmased e primaarsed grupid nt perekond, tutvusringkond, sõpruskond. Liikmete vahel eksisteerib tihe emotsionaalne side.
Kohalik elanik juhatas mulle kogemata valesti teed ning raudteejaama asemel sattusin ma hoopis kultuurimajja. Kas kohalik elanik valetas ja/või eksis teed juhatades? Õige vastus on: Ta eksis, kuid ei valetanud. 3. Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega vaid juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (näiteks ilma inertsiseadust sõnastamata). 4. Comte eristas mõtlemise kolme staadiumi. Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus: "Maailmas on palju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri."See on metafüüsiline mõtteviis. 5. Lause Inimesed söövad plastiliili on loogilise positivismi kohaselt verifitseeritav ning seetõttu tunnetusliku mõttega. 6. Loogilise positivismi kohaselt võib lause mõttetus tuleneda kategooriaveast. Millises järgmises lauses on kategooriaviga? Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3 7
Kohalik elanik juhatas mulle kogemata valesti teed ning raudteejaama asemel sattusin ma hoopis kultuurimajja. Kas kohalik elanik valetas ja/või eksis teed juhatades? Õige vastus on: Ta eksis, kuid ei valetanud. 3. Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega vaid juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (näiteks ilma inertsiseadust sõnastamata). 4. Comte eristas mõtlemise kolme staadiumi. Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus: "Maailmas on palju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri."See on metafüüsiline mõtteviis. 5. Lause Inimesed söövad plastiliili on loogilise positivismi kohaselt verifitseeritav ning seetõttu tunnetusliku mõttega. 6. Loogilise positivismi kohaselt võib lause mõttetus tuleneda kategooriaveast. Millises järgmises lauses on kategooriaviga? Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3 7
Dasein'ist (inimliku inimese olemisest). Metafüüsika mõtleb kategooriates. Need on kõige üldisemad mõisted, mis haaravad üksnes maailma väliseid aspekte. Heidegger püüdis tungida maailma sisemuse mõistmisse. Selleks tugines ta eksistentsiaalidele (näiteks ,,hool" (,,Sorge")). Eksistentsiaalid hõlmavad inimest ja tema elukogemust tervikuna. FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID Periodiseering on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest arusaamadest inimesest ja maailmast ning nende vahekorrast. · Antiikaja filosoofia (7.-6. sajand e.m.a. 2. sajand) -- filosoofiline kaemus kui mõtlemise ja olemise kõrgeim vorm. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. · Keskaja filosoofia (2. 14. sajand) -- kosmoloogiline harmoonia asendub jumaliku harmoonia printsiibiga. Eesmärgiks saab jumalasõna kaudu päästa oma hing. · Renessanss (14. 16
,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse probleeme. Alge otsimine ("arche" kr.k) "principum" ld.k- alge substants- alge üldine nimetus. Otsida kõigi ühist tunnust. Alge liigid: a) monism ühe algne käsitlusm Thales: "alge on vesi", Anaximenes-"alge on O2".b)dualism kahe alge käsitlus- keha ja hing, materj. ja vaimne(mentaalne), sisu ja vorm. c)pluralism mitme alge käsitlus. Empedokles- 4 juure käsitlus- juured: maa, õhk, tuli, vesi. Demokritos- aatomi õpetus, jagamatu. "Maailm koosneb atomostest väikestest jagamatutest osadest". II TASAND on seotud tunnetamisega, on olemas tunnetusõpetus e groseoloogia.(olemesega seotud oseoloogia). On vaja tunnetada, et saada teadmisi. Teada-episteme, epistemoloogiline tasandi on teine, seotud tunnet. probleemiga, teadmised tulenevad tunnet-st. Tunnused (kuidas maailma tunnetada)(6): 1) Meeleline tunnetamine e sensuaalne t
annaabi.ee 
