põhjuseid väljaspool indiviidi Sotsiaalsete põhjuste avastamine inimkäitumise mõjutajatena lõi uue teaduse ehk sotsioloogia. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Nt tassi kohvi joomine: * Rituaal - Sümboolne tähendus * Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) * Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris * Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel * Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele * Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? · Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu
näha igapäevaste sündmuste taga olevaid ja neid mõjutavaid makroprotsesse: 1) isiklik kogemus; 2) ühiskondlik kogemus. 4. Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Püüdke mõelda erinevate eluliste situatsioonide peale. TEINE OSA: tooge näide selle kohta kuidas indiviidi isiklik probleem võib muutuda ühiskonnas probleemiks. (nt alkoholism, töötus jne) Nt kohvi joomine: isiklik kogemus: rituaal, personaalne või seltskondlik, valik, millist kohvi juua. Ühiskondlik kogemus: kohvi, kui legaalne narkootikum, rahvusvaheline kaubandus, sotsiaal- ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel, ajaloolised, majanduslikud, sotsiaalsed suhted. Nt hammaste pesemine: isiklik kogemus: rituaal, personaalne või seltskondlik, valik, millist hambapastat kasutada. Ühiskondlik kogemus: rahvusvaheline kaubandus, rahvusvahelised majandussuhted.
neid mõjutavaid makroprotsesse. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks. Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: · kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas? · kus asub see ühiskond inimajaloos? · milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab? Nt. tassi kohvi joomine: Rituaal Sümboolne tähendus Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?
Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Peter Berger'i sõnul: kui me arvestame fakti, et iga inimene on unikaalne, siis ühiskond toimib igaühe jaoks erinevalt laiemalt vaadates kogevad erinevate tunnustega inimesed ühiskonda täiesti erinevalt. Nt tassi kohvi joomine: * Rituaal - Sümboolne tähendus * Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) * Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris * Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel * Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele * Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6
Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid, sõjad, hariduspoliitika jne) Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: 1
Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia definitsioone Sotsioloogia on õpetus sotsiaalsetest gruppidest ja nende mõjust inimeste käitumisele. Taylor, Rhyne, Rosenthal,Dogby
Ei ole kaasa sündinud. Omistatakse väärtus, tähendus kultuuriliselt, sotsiaalselt. 28. Soolise ebavõrduse põhjused ja tagajärjed Vastus: 29. Sooline sotsialiseerimine Vastus: 30.Kultuuriuniversaalid ja institutsioonide teke Vastus: Iga grupp peab lahendama teatud säilimisprobleeme, mis esinevad igas kultuuris. Neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Ühiskonna liikmete põhivajaduste struktuure nimetatakse sotsiaalseteks institutsioonideks Institutsioonid tekivad universaalsete vajaduste lahendamisel. Universaalsed vajadused on: 1. Kohanemine keskkonnaga toit ja peavari (majandustegevus) 2. Korra säilitamine, normide kehtestamine, vaidluste lahendamine (poliitiline käitumine, seadusloome, kohtumõistmine) 3. Paljunemine, jätkusuutlikkus (perekonna loomine, abielu) 4. Uute liikmete sotsialiseerimine, normide edasiandmine (haridussüsteem) 5. Muret kergendavate uskumuste kujundamine, mis teeb grupi liikmed
17. Kultuuriuniversaal- teatud elemendid igas kultuuris, mis on vajalik, et lahendada säilimisprobleeme nt toidu varumine, laste sünnitamine 18. Kultuurirelativism- kultuur võib olla mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja omaenese kontekstis. Pole absoluutseid standardeid, mille aluselt kultuuri hinnata. 19. kultuuriline mitmekesisus- väljendub ühiskonna sotsiaalsete institutsioonide (nt majandus, poliitika, haridus, ususüsteem) erinevuses kultuuriti, sõltudes vastava ühiskonna ajaloost ja arenguastmetest. 20. etnotsentrism- uskumus, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning, et teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Ksenofoobia- vihatakse neid, kes on teistmoodi. (neg. Enda oma parem, teised nõmedad.) 21. Sotsiaalsed normid- käitumisreeglid, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist,
Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on a) Sissetulek
10. Kes on sotsioloogilise (sotsiaalse) kujutluse mõiste autor? 1. Anthony Giddens 2. Auguste Comte 3. Max Weber 4. C. Wright Mills * 11. Anthony Giddensi järgi koosneb sotsioloogiline (sotsiaalne) kujutlus kolmest aspektist. Need on 1. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja kriitiline meel * 2. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja institutsioon 3. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja empaatia 4. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja sallivus 12. Sotsioloogilise vaatekoha hulka ei kuulu 1. Inimesed ei omista oma elule tähendust * 2. Inimesed omistavad oma elule tähendust 3. Ühiskondlik elu moodustab tervikut 4. Inimesed käituvad kindlas kontektsis 13. Millist mõistet kasutas Auguste Comte enne sotsioloogiat? 1
vaba konkurents ja turusuhted; töö valdkonnale on omane võimu tasakaal; palga ja hariduse tasakaal. Marksistlik ja neomarksistlik töö käsitlus- töötaja on sunnitud müüma oma tööjõudu; töötaja eneseteostus on piiratud, kasvav konkurents suurendab võõrandumist; palgad on vastavad ametikohale ja võimule. Insitutsioonilised teooriad- lähtekohaks grupinormid ja traditsioonid; individuaalsed valikud tulenevad tööturu segmenteeritusest; haridus on saavutuslikkuse näitaja. Sotsiaalne konstruktivism- töö kaudu toimub töö tähenduste ja eesmärkide internaliseerimine; töösfääris toimub tööjõu kvalifikatsiooni ja sotsiaalsete positisioonide tootmine ja jaotamine; töö on valdkond, kuhu investeerivad erinevad subjektid ja investeeringu suurusest sõltub tulem; töö on valdkond, mis taastoodab ühiskonna sotsiaalset struktuuri. GLOBAALNE TÖÖJÕU LIIKUMINE- puudutab nii tootmis kui ka teenindussektorit. TÖÖ
eeskuju või suhtumise mõjul. HARJUMUS - ühiskonna (grupi) liikmete ühesuguse toimimise (suhtumise, reageerimise) viis, mis on kujunenud pikema aja jooksul või kujutab endast kunagiste rituaalsete või professionaalsete toimingute jälge. TAVA (KOMME) - ühiskonnas (grupis) üldtunnustatud toimimisviis olukorras, mis on seotud moraali ja väärtustega, ning mille rikkumine kutsub esile teiste negatiivset suhtumist ja mõju. RITUAAL - tava liik - regulaarselt sooritatavate tähenduslike toimingute süsteem, mis väljendab teatavaid ühiskondlikke suhteid ja koondab inimeste tunded ja meeleolud ühtseks grupipsüühika avalduseks. Siirderituaalid: Hälbivuse vajalikkus normide kinnistamiseks. Normidest hälbivus kui innovatsioon. 6. Anoomia, selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid) Norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja
asub see ühiskond inimajaloos ja milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab. 1.4. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsioloogiline vaatekoht»? Sotsioloogidel on oma terminid ja teoreetilised lähenemised (vahendid ja tööriistad). Igasugune lähenemine on vaatekoht. Sotsioloogilist vaatekohta iseloomustavad peamised tunnused: huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, rõhk inimkäitumise kontekstil, tähendus tekib sotsiaalsest interaktsioonist, rõhk ühiskonnal ja indiviididevahelistel suhetel. Sotsioloogiline lähenemine eeldab, et on olemas kollektiivne tegevus, mida saab uurida. 1.5. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsiaalsed faktid»? Lahterdatud korrapärasused, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Durkheimi sõnul tuleb sotsiaalseid fakte seletada teiste sotsiaalsete faktidega viidates sotsiaalsele struktuurile. 1.6. Mis rolli mängib sotsioloogias ja sotsioloogilistes uuringutes teooria?
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult erilise, tundmatu situatsiooni või nähtuse kirjeldamine, seletamine, vaid ka täiseti tavalise, näiliselt argise sotsiaalse keskkonna anal�
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills (1959): sotsioloogiline kujutlusvõime (sociological imagination) on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme, laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. 2. Loeng - Sotsioloogia kui teadus(ptk 1,2) Mis on teadus? Teaduse “ametlik” definitsioon – teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on
Sotsiaalse struktuuri abil on võimalik seletada indiviidi ja grupi käitumist ning määrata nende koht sotsiaalses süsteemis. Mis on sotsiaalne süsteem? Sotsiaalne süsteem on korrastatud ja püsiv sotsiaalne tervik, mis koosneb paljude sidemetega ja vastastikuste tegevustega seotud sotsiaalsetest elementidest. Sotsiaalne süsteem on püsisuhetes olevate sotsiaalsete elementide kogum. Sotsiaalne süsteem on perekond, mingi muu institutsioon või organisatsioon, samuti kogu ühiskond. Mis on väärtus? Väärtus on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, idée või institutsioon, tegelik või kujuteldav, kõik see, mille suhtes inimene võtab hinnangulise seisukoha, mille kohta arvatakse, et see on oluline, etendab elulist rolli, ning selle saavutamine, selle poole püüdlemine või selle tõrjumine on vajalik indiviidile või tervele grupile, ühiskonnale. Väärtused on enamuse
süsteem, mille erinevad osad on orienteeritud stabiilsuse ja solidaarsuse tagamisele ühiskonnas. Peamised esindajad: Talcott Parsons ja Robert Merton. Ühiskond on organiseeritud, stabiilne ja hästi integreeritud süsteem, kus enamuse liikmete tegevus lähtub samadest väärtustest. Ühiskonnale on iseloomulik taotleda tasakaalu. Igasugune muutus süsteemi ühes osas toob kaasa muutuse kogu süsteemis. Ühiskonnas vastavad süsteemi osadele institutsioonid, mis korrastavad ühiskondlikke suhteid ja tagavad inimeste erinevate vajaduste rahuldamise. Inimestel on institutsioonides kindel roll. Ühiskonna kui süsteemi erinevate osade funktsioneerimine annab normaalsetes tingimustes oodatud positiivse tagajärje kogu süsteemi jaoks. R. Merton: eristab nähtavaid (manifestne) ja varjatud (latentne) funktsioone. Mitte kõik süsteemi karakteristikud pole igal ajal ühtviisi funktsionaalsed, mõni element võib osutuda disfunktsionaalseks. T
pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Sotsioloogia on kõige üldisem sotsiaalteadus. Mis teadus üldse on? Teaduse ,,ametlik" definitsoon: teadus on realsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Teadus on üks viis, kuidas inimesed saavad enda jaoks maailma lahti mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Tavamõtlemise all peetakse silmas igapäevast mõtlemist, nt kui nad tegelevad igapäevaste asjadega, siis inimesed mõtlevad praktiliselt, et kuidas midagi teha. Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine Teaduslik teadmine on süsteemne ja ei sisalda loogilisi vastuolusid. See on kontrollitav ja päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab aga vastuolulisi ja kontrollimatuid väiteid.
Kas õigus riigi looming või õigus midagi sellist, mis tekib ühiskonnas - mingi selline reeglite kogum, mis võetakse ühiskonnaliikmete poolt justkui vaikimisi omaks, justkui baasreeglid, mida inimene oma sisetundest tulenevalt järgib. Kindlasti pole õige, et meil olemas üks kindel õiguse definitsioon. Kui rangelt positivismist lähtuda, siis riigieelselt ja järgselt ei saaksi õigust olla. Riik on üks institutsioon ühiskonna sees, lisaks temale veel haridus, majandus. Ta omapärane, sest ta seotud kõigi teiste ühiskonnas olevate institutsioonidega ja muude värkidega. Ilmselt on üheks institutsiooniks ka õigus. Peab ka küsima, kelle tahe on õigus. Positivismis on õigus riigi tahe. Õigus võib olla väga mitmesuguste gruppide tahe. 4. Sotsiaalsed normid. Õigusnormid sotsiaalsete normidena. Õigusnormide
Rass on sotsiaalne konstruktsioon, tegelikkuses puuduvad puhtad rassitüübid Ratsionaalsus asendab käitumist mõjutavad traditsionaalsed ja emotsionaalsed tegurid arusaamaga, et esineb loogiline seos eesmärkida ja nende saavutamise vahendite vahel Reformistlik liikumine nõuab muutusi olemasoleva süsteemi seas Rehabiliteerimine endise olukorra taastamine, mis põhineb usul kahetsuse ja lunastuse jõusse Religioon uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühaga Resotsialiseerumine vajalike uute normide ja väärtuste õppimine Ressursside mobiliseerimise vaatenurk keskendub kollektiivsele käitumisele, rõhutab: 1) rahalisi, poliitilise ja värbamisressursse, mida protestijad saavad mobiliseerida, ja 2) sotsiaalse kontrolli agentide jõudu vastu seista muutustele Retsiprooksus kontseptsioon, mis kohustab kingituse saajat midagi samaväärset
olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt. d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega. e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid. 14. Institutsionaalne roll, sotsiaalne institutsioon, selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon SOTSIAALNE INSTITUTSIOON (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). Kitsamalt: ÜHISKONNA (GRUPI) SOTSIAALSETE VAJADUSTE RAHULDAMIST TAGAV SOTSIAALNE MEHHANISM, MILLE KOMPONENDID ON: 1. ÜHISKONNA VAJADUSTEST LÄHTUVAD VÄÄRTUSED, NORMID, MUDELID, MIS REGULEERIVAD INIMESTE TOIMIMIST ANTUD VALDKONNAS, 2. NENDE (VÄÄRTUSTE, NORMIDE, MUDELITE) JÄRGIMIST KINDLUSTAV ORGANISATSIOONILINE VORM, 3
Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne rahumeelne, tegutsemisvabadus suur, hinnatakse iseseisvust ja ettevõtlikust Karl Marx materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst) Baas = tootisvahendid (inimesed ja tööriistad, teadmised) ja tootmisuhted (määravad tööjaotuse ja produkti jagunemise) Klassid kapitalistid ja töölised Ühiskonna areng tootmisviiside vaheldumine o Ürgühiskond (klassideta) orjanduslik feodalism kapitalism kommunism Emile Durkheim sotsiaalsed faktid (paljude inimeste ühislooming), mis mõjutavad inimese käitumist
Heaoluriigi konseptsioon- väga laia ulatusega, mille konseptsiooniks laiendada hariduse, pensionite ja kodanike õiguste osa ( elamispind, töötu abiraha, peretoetused ). Konfliktiteoreetiline käsitlus aga väidab et heaoluriigid pakutavad sotsiaalabiprogramme, mis on alla viinud töömoraali, kuid samas sellega säilitatakse sotsiaalset korda. Totalitaarse ja demokraatliku reziimi erinevus- totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, ka religioon ja eraelu, liidrid on diktaatorid (nõukogude liit ), väiksel grupil täielik kontroll poliitiliste protsesside üle ja täielik kontroll kultuuri üle. Demokraatlikus reziimis eksisteerib aga õigus kõnelda, avaldada arvamust ja inimestel on kodanikuvabadus. Oligarhia raudne seadus konstanteerib, et kuna otsustajad on huvitatud sellest, et neil oleks õigus, hakkavad nad toetuse võitmiseks inimestega manipuleerima
staatikast ja sotsiaalsest dünaamikast. Esimene uurib ühiskonna funktsioneerimise mehhanisme, mis panevad ühiskonna liikuma perekond (patriarhaalne; naise roll on traditsioonide kandmine, perekonna järjepidevuse kindlustamine ja mehe emotsionaalne mõjutamine), riik (institutsioon, kus erinevad grupid eksisteerivad rahulikult koos; harmooniline riigi mudel), religioon (Comte ise arvas, et religioosseid seisukohti ellimineerida, eitas religiooni ja pidas end ateistiks, kuid samas leidis, et on olemas selline nähtus, mis elu edasi viib ja kus 2 esimest tegurit võiksid edasi areneda; ,,suur olevus" = ühiskond, inimkond tervikuna. Tõstis inimese jumala staatusesse). Sotsiaalse dünaamika eesmärgiks on uurida ühiskonna arengute seaduspärasust, mis
.. omandada Kõigil on võrdsed võimed areneda Kõikidel ühiskondadel on kultuur aga erineval määral võrdleb kultuuri ja tsivilisatsiooni Kultuurievolutsiooni 3 peamist tasandit: 1. Metslased ehk kütid-korilased 2. Barbarid ehk loomade kodustajad, karjapidajad 3. Tsiviliseeritud inimesed algab kirjakunstiga Ei näidanud üleolekut nö metslastest rääkides Religioon ehk usk spirituaalsetesse olenditesse; Tylor tahtis luua teooriat religiooni kujunemisest usk ei ole mitte jumaliku ilmutuse tulem vaid inimeste endi pingutuste tulemus maailma edna jaoks lahti mõtestada või seletada Nimetab religiooni aluseks animismi inimeste esivanemal oli probleem: mis eristab elusat elutust ja mis põhjustab une, transi, haiguse, surma; kes on need kujud, kes ilmuvad silmade
Millist valdkonda peaks õigus üldse reguleerima. - Indiviidide sotsiaalne käitumine teiste inimestega suhtlemise mõttes. Milline osa inimese konkreetsetes käitumisaktides on mõjutatud indiviidi enda psüühikast ja arengust ja kui suur on käitumises ühiskonna mõju. Objektide uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Sotsioloogia uurimisobjektiks on: 1. sotsiaalne protsess e ühiskondlik protsess 2. Sotsiaalse keskkonna konkreetne valdkond (nt institutsioon (majandus, perekond)) 3. Sotsiaalsed või ühiskondlik protsess, mis peaks sisaldama vastuolu => sotsioloogia uurib probleeme, mis ju ongi nähtus, milles väljendub vastuolu. Sotsioloogia tegeleb ühiskonna mõjurite uurimisega erinevatele nähtustele. Õigusloome globaliseerumise tingimustes (kui natsionaalne õigus sõltub mingitest teguritest, mis ei ole alati selle konkreetse õigussüsteemi ametnike poolt kontrollitavad) transnatsionaalne õigus
klassideks (kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistid ja töölised). Võõrandumine oma tööst ja töö produktist. Ühiskonnas 5 ühiskonnatüüpi ehk tootmisviisi ehk formatsiooni. Klassivõitlus, erinevad klassihuvid ja nende allasurumine. Klassiteadvus. Ideoloogia valitseva klassi võimu õigustamine. Kapitalistlik teadus, kunst jne on mitteobjektiivsed ehk ideoloogilised, marksistlik teadus ja kunst on objektiivsed ehk mitteideoloogilised. Religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule. Religiooni peamine eesmärk on kultiveerida alamklassidele kuulekust võimule. 8. Emile Durkheim Sotsioloogia uurimisobjektiks on sotsiaalsed faktid. Tööjaotus. Religioon sakraalne ja profaanne sfäär. Religiooni allikaks on ühiskond. Ühiskonnas domineeriv religioon peaks kuidagi kujutama ühiskonda, kus ta on tekkinud. ,,inimese religioon". Enesetapud sõltuvuses ühiskonnast. Egoistlik, altruistlik, anoomiline, fatalistlikud
Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni. 3. Kultuuri erinevaid määratlusi (kõrgkultuur vs massikultuur, väärtuste süsteem, tähenduste süsteem ja sümboliline interaktsionism, ideoloogia mõiste, selle sotsiaalsed funktsioonid, inimtegevuse kõik tulemid kui kultuur) Kõrgkultuur- kunstiline enseväljendamisviis. Sümboliline interaktsioon – raamatud, religioon. Massikultuur- kultuur mis on kaup, toodetakse tööstuslikult massidele. 4. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused Ühiskonna (grupi) kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene kahjustab selle ühiskonna (grupi) liikmete huve. Konformsus (õige käitumine) Emile Durkheim: hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele tegevusele, mis rikub
Seega peab sotsioloogia uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldiseid vorme. Sotsioloogiline kujutlusvõime (Charles Wright Mills [1959]) - sociological imagination on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. Mis on teadus? Ametlik definitsioon - Teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis erineved üksteisest mingite tunnuste poolest. Teaduslik mõtlemine vs. Argimõtlemine Argiteadmine sisaldab mitmeid selliseid arvamusi, mis on üksteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik mõtlemine on: - Loogiliselt kooskõlas, ei sisalda loogilisi vasturääkivusi ühe teooria piires
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
