Sotsiaalhoolekande õigusliku reguleerimise põhimõtted (0)

4. Ravikindlustuse  õiguslik korraldus
4.1. Üldsätted
Ravikindlustus  Eesti Vabariigis on reguleeritud peamiselt ühe õigusaktiga, milleks on
ravikindlustusseadus  (RT   I   2002,   62,   377…koos    hilisemate    muudatustega  )
(edaspidi RKS).  Lisaks sellele on olemas ka   alamalseisvad õigusaktid, mis reguleerivad ja
täpsustavad üksikuid elemente ravikindlustuse süsteemis.1 
Ravikindlustus on tervishoiukulude  katmise  süsteem, mis on mõeldud kindlustatud
isiku   haiguste   ennetamise   ja   ravi,   ravimite   ja   meditsiiniliste   abivahendite   ostmise
rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks. Seega on
ravikindlustusel peamiselt kaks eesmärki: 1) pakkuda  isikule  garantiisid tervishoiuteenuse
kättesaadavuse tagamisel  ning 2) tagada isikule sissetuleku säilimine, kui tal ei ole võimalik
sissetulekut   saada   seoses   ajutise   töövõimetusega   (haigus,    vigastus ,   sünnitus   jne).   Lisaks
sellele   kuulub   teatud   ulatuses   ravikindlustusesüsteemi   ka   tervise   edendamisega   seotud
ülesannete täitmine.2
Ravikindlustuse peamiseks iseloomulikuks jooneks on asjaolu, et see põhineb isikute
solidaarsusel  ja kindlustatud isikute piiratud omaosalusel. Lisaks sellele lähtub ravikindlustus
veel   järgmistest   põhimõtetest:   1)   isiku   vajadusele   vastava   teenuse   osutamine   2)   ravi
piirkondlik võrdne kättesaadavus 3) ravikindlustusraha otstarbekas kasutamine.
Ravikindlustus on sundkindlustus. Üksnes väga piiratud juhtudel saavad inimesed ise
otsustada selle üle, kas nad kindlustavad endid   ravikindlustusega  või mitte.3 
Ravikindlustussuhtes   osalevad  suhtes  kolm  poolt,   kelleks  on  Eesti  Haigekassa   kui
kindlustusandja ,   kindlustatud   isik,   kes   on   kindlustatud   ravikindlustusega   kas   siis   seaduse
alusel   kohustuslikus   korras   või   vabatahtlikus   korras   ning   tööandja,   kellel   on   seadusest
tulenevad õigused ja kohustused tema kaudu kindlustatud isikute ees. 
4.2. Ravikindlustusega kindlustatud isikud
Kindlustatud isikute juures tuleb eristada kolme liiki isikuid:
1) isikuid, keda loetakse kindlustatuks seetõttu, et nad maksavad või nende eest makstakse
sotsiaalmaksu;
2) isikuid, keda loetakse kindlustatud isikutega võrdsustatuks isikuteks ning kelle eest ei
maksta sotsiaalmaksu; 
3) isikud, kes on  end ise kindlustanud sõlmides Haigekassaga vastavasisulise lepingu. 
Oluline   üldine   tingimus   kõigi   kindlustatute   osas   on   klausel ,   et   kindlustatud   isik   peab
olema kas Eesti  alaline   elanik  või tähtajalise elamisloa (elamisõiguse) alusel Eestis elav isik.
Ravikindlustuse   seaduse   kohaselt   on   seaduse   alusel  kindlustatuteks  järgmised   isikud
(nende eest on sotsiaalmaksu maksja  kohustatud maksma sotsiaalmaksu):
1) üle ühekuuse tähtaja või määramata ajaks sõlmitud töö-või ametilepingu alusel töötav isik,
kelle eest tööandja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu:
1 vt lähemalt  http://www.haigekassa.ee
2 Siit tulenevalt tagab ravikindlustus üksnes teenuste ja toetuste  finantseerimise, mitte aga 
need osutamise. Meditsiiniliste teenuste osutamine leiab aset erinevate raviasutuste kaudu. 
Seejuures mitte kõik raviasutused ei pea olema niisugused, kelle poolt osutatavad teenused 
oleksid rahastatavad haigekassa poolt.
3 Vt RKS § 5 lg 1 ja § 22 lg 1
1
2) avalikus teenistuses töötav isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu riik või
kohalik    omavalitsus    oma   asutuste   kaudu   või   loomeliitude   seaduse   alusel   tunnustatud
loomeliit;
3) isik, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik sotsiaalmaksuseaduses ette nähtud juhtudel;
4) juriidilise isiku kontroll- või juhtimisorgani liige, kelle eest on juriidiline isik kohustatud
maksma iga kuu sotsiaalmaksu riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna;
5) töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel
töö-   või   teenustasusid   saav   isik,   kes   ei   ole    kantud    äriregistrisse   füüsilisest   isikust
ettevõtjana ja kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu iga kuu lepingu teine pool
riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna;
6) füüsilisest   isikust   ettevõtja,   kes   on   kantud   äriregistrisse   ning   maksab   sotsiaalmaksu
ettevõtlusest saadavalt  tulult  vastavalt sotsiaalmaksuseadusele; samuti notar, vandetõlk ja
kohtutäitur;
7) töötuskindlustuse   seaduse   alusel   töötuskindlustushüvitist   saav   isik,   kelle   eest   on
sotsiaalmaksu kohustatud maksma töötukassa.
8) ettevõtlustulu   maksu   maksja,   kes   ettevõtlustulu   lihtsustatud
maksustamise    seaduse   alusel   maksab   ühes   kuus   sotsiaalmaksu
vähemalt   sotsiaalmaksu   miinimumkohustuse   ulatuses   või   kes
nimetatud   seaduse   alusel   maksab   ja   kelle   eest   makstakse
sotsiaalmaksu   ühes   kuus   kokku   vähemalt   sotsiaalmaksu
miinimumkohustuse ulatuses.
Kindlustatud  isikuga võrdsustatud isikud on:
1)  rase  naine, kelle  rasedus  on arsti või ämmaemanda poolt tuvastatud;
2) isik kuni 19-aastaseks  saamiseni ;
3) isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni;
4) kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis
aastat;
5) Eesti või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust või üldkeskharidust omandav
isik,   kutseharidust   omandav   isik   ning   Eesti   alalisest   elanikust   üliõpilane,   v.a
doktoranditoetust saav doktorant). (RKS § 5 lg 4)
6) isik,  kellel  on  töövõimetoetuse   seaduse   alusel  tuvastatud  osaline   või
puuduv  töövõime;
7) usuliste   ühenduste    registrisse    kantud   kloostri   liikmeskonda   kuuluv
munk  ja  nunn .
Haigekassaga  sõlmitud lepingu alusel  loetakse kindlustatud isikuga võrdsustatud isikuteks
järgmised isikud (RKS § 22 lg 1):
1) välisriigist   pensioni   saav   isik,   kui   välislepinguga   ei   ole   ettenähud
teisiti;
2) seaduse   alusel   kindlustatud   isikud,   va    eelpool    p-des   1-4   nimetatud
kindlustatutega   võrdsustatud   isikud,   kui   vastav   isik   või   tema
ülalpeetav   isik   on   olnud   kindlustatud   vähemalt   12   kuud   lepingu
sõlmimisele eelneval kahel aastal.
3) on   iseenda   eest   maksnud   või   kelle   eest   on   makstud   sotsiaalmaksu
lepingu   sõlmimisele   eelneval   kalendriaastal   vähemalt
kaheteistkümnekordselt   eelarveaastaks   riigieelarvega   kehtestatud
kuumääralt arvutatuna. 
2
Õigustatud isiku ja Haigekassa vahel sõlmitavale lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse
sätteid, mis reguleerivad kindlustuslepingut, üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole  vastuolus
ravikindlustuse   seaduses   sätestatuga.   Kindlustustegevuse   seadust   ei   kohaldata.   Sõlmitava
lepingu   tähtaeg   on   vähemalt   üks   aasta.   Lepingu   alusel   makstava   kindlustusmakse   suurus
kalendrikuus on  lepingu sõlmimisele  eelnenud  kalendriaastal Statistikaameti poolt avaldatud
Eesti   keskmise   kuubrutopalga   ja   arvu   0.13   korrutis   (ümardatud   10   sendi   täpsusega).
Kindlustuskaitse    tekib   ühe   kuu   möödumisel   lepingu   sõlmimisest.   Kui    kindlustusleping
sõlmitakse   sundkindlustuses   kehtiva   kindlustuskaitse   ajal,   algab   kindlustuskaitse
sundkindlustuskaitse lõppemisest ilma katkemiseta. Leping lõpeb üldjuhul sundkindlustuses
kindlustuskaitse tekkimisel või lepingu alusel võrdsustatud isiku või ravikindlustuse seaduse §
22   lõikes   2   nimetatud   juhul   tema   ülalpeetava   elama   asumisel   välisriiki   kuid   samuti   on
mõlemal poolel õigus seda lepingut lõpetada  omal soovil. 
4.3. Ravikindlustuskaitse kestus
Ravikindlustuskaitse kestus erinevatel kindlustatutel on erinev (RKS §6 jj):
1) Töötajal ja avalikul  teenistujal  tekib kindlustuskaitse maksukorralduse seaduse §-s 251
sätestatud töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäevast arvestatava 14
päevase   ooteaja   möödumisel.   Kui   töötamise   registrisse   kantud   töötamise   alustamise
kuupäev jääb kehtiva kindlustuskaitse ajavahemikku, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel
ilma  katkemiseta Isiku, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik, kohalik omavalitsus või
loomeliit, kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise
kande   tegemisest.  Tööd   võimaldav   isik   esitab   nendes   sätetes   nimetatud
isiku kindlustuskaitse algamise, peatumise ja lõppemise kande aluseks
olevad andmed maksukorralduse seaduses sätestatud alustel ja korras
töötamise registrile, kes edastab need haigekassale. Töötaja ja avaliku
teenistuja   kindlustuskaitse   peatub   kahe   kuu   möödumisel   töötamise   registrisse   kantud
töötamise   peatumise   alguskuupäevast,   välja   arvatud   poolte   kokkuleppel   antava
tasustamata   puhkuse   korral,   kui   isiku   eest   makstakse   sotsiaalmaksu   vastavalt
sotsiaalmaksuseadusele,   ja   jätkub   töötamise   registrisse   kantud   töötamise   peatumise
lõppkuupäevale järgnevast päevast.
2) Isikud,   kelle   eest   sotsiaalmaksu   maksab   riik,   tekib   kindlustuskaitse   ravikindlustuse
andmekogusse   kindlustuskaitse   algamise   kande   tegemisest.   Kaitse   lõpeb   ühe   kuu
möödumisel riigi või kohaliku omavalitusüksus poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse
lõppemisest.
3) Juriidilise   isiku   juht-   ja   kontrollorgani   liikme   kindlustuskaitse   tekib   ravikindlustuse
andmekogusse   kande   tegemisest,   kui   isiku   eest   on   sotsiaalmaksu    deklareeritud
sotsiaalmaksu   miinimumkohustuse   ulatuses.   Haigekassa   teeb   kande   Maksu-   ja
Tolliametist   isiku   eest   sotsiaalmaksu   deklareerimise   kohta   andmete   saamise   päevale
järgneval päeval. Kindlustatud isiku kindlustuskaitse peatub järgmisel päeval pärast isiku
eest Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete kohaselt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse
ulatuses sotsiaalmaksu deklareerimata jätmist. Peatunud kindlustuskaitse jätkub järgmisel
päeval   pärast   Maksu-   ja   Tolliametilt   deklareeritud   sotsiaalmaksu   miinimumkohustuse
täitmist tõendavate andmete saamist.
4) Sama kehtib ka Võlaõigusliku lepingu alusel  tegutseva  isiku kindlustuskaitse kohta 
5) Füüsilisest   isikust   ettevõtja   kindlustuskaitse   tekib   ravikindlustuse   äriregistrisse   või
maksukohustuslaste   registrisse   kandmisest   arvestatava   neljateistkümnepäevase   ooteaja
möödumisel.   Äriregister   ja   Maksu-   ja   tolliamet   on   kohustatud   teatama   haigekassale
3
füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse lõpetamisest kümne kalendripäeva jooksul   arvates
kustutamiskande tegemisest. 
6) Töötuskindlustushüvitist    saava    isiku   tekib   alates   kindlustuskaitse   algamise   kande
tegemisest.   Kindlustuskaitse   lõpeb   kahe   kuu   möödumisel   Eesti   Töötukassa   poolt
sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest.
7) Kindlustatud isikutega võrdsustatud isikute kindlustuskaitse algab alates ravikindlustuse
andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Kindlustuskaitse lõpeb, kui
isik  ei  vasta  enam võrdsustatud  isikule  ettenähtud  tingimustele.  Erandid  kehtivad  siin
järgmiste isikute juures: 1)  püsivalt töövõimetuks  tunnistatud  või  osalise  või
puuduva   töövõimega   isiku   kindlustuskaitse   lõpeb   kolme   kuu
möödumisel   püsiva   töövõimetuse   või   osalise   või   puuduva   töövõime
tähtaja lõppemisest.  2)  õpilaste ja üliõpilaste puhul lõpeb kindlustuskaitse kolme
kuu möödumisel õppeasutuse lõppemisest.4  Akadeemilise puhkuse ajal kindlustuskaitse
puudub, välja arvatud juhul, kui  akadeemiline  puhkus on võetud tervislike põhjustel; 3)
raseda puhul lõpeb ravikindlustuskaitse kolme kuu möödumisel arsti või ämmaemanda
poolt määratud eeldatavast sünnitamise kuupäevast.
Ravikindlustuse andmekogusse kantud isik esitab kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis isikut
tõendava   dokumendi.   Kindlustuskaitse   tõendamiseks  teistes   Euroopa  Liidu  liikmesriikides
esitab   ravikindlustuse   andmekogusse   kantud   isik   Euroopa   Liidu   ravikindlustuskaardi   või
Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi (RKS§ 21 lg 1).
Ravikindlustuse   andmekogusse   kantud   alla   15-aastane   isik   võib   kindlustuskaitse
tõendamiseks   Eestis   esitada   isikut   tõendava   dokumendi   asemel   Euroopa   Liidu
ravikindlustuskaardi või kuni selle väljastamiseni haigekassakaardi. 
4.4. Ravikindlustushüvitis
Ravikindlustushüvitis on rahaline hüvitis või teenus, mida rahastatakse ravikindlustuse
eelarvest.   Mitterahaline   ravikindlustushüvitis   on   haigekassa   poolt   täielikult   või   osaliselt
rahastatav: 1) haiguste ennetamiseks või raviks osutatud tervishoiuteenus (tervishoiuteenuse
hüvitis)   2)  ravim  või meditsiiniseade (ravimihüvitis ja meditsiiniseadmehüvitis). Rahaline
ravikindlustushüvitis   on   kindlustatud   isikule   haigekassa   poolt   makstav:   a)   ajutise
töövõimetuse hüvitis; b) täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitis; c) täiendav ravimihüvitis; d)
väljaspool järjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis e) piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis.
Kindlustatud   isikul   on   õigus   saada   mitterahalist   kindlustushüvitist   ainult   Eestis
(territoriaalsuse põhimõte) (RKS § 27 lg 1) Sellest üldisest põhimõttest saab teha ka erandi.
Erand  on järgmine -   Kindlustatud isikul on õigus saada ravikindlustuse seaduse §-s 271
kehtestatud   korras   haigekassa   sellekohase   loa   või   kindlustatud   isiku   või   tema    seadusliku
esindaja   ja   haigekassa   vahel   varem   sõlmitud   kirjaliku   lepingu   alusel   tervishoiuteenuse
hüvitist, kui talle on osutatud tervishoiuteenust välisriigis. 
Haigekassa võib anda eelpool nimetatud loa või sõlmida nimetatud lepingu kindlustatud isiku 
või tema seadusliku esindaja taotluse alusel, kui:
 1) taotletavat tervishoiuteenust ega sellele alternatiivset tervishoiuteenust ei saa kindlustatud 
isikule Eestis osutada;
 2) taotletav tervishoiuteenus on kindlustatud isikule näidustatud;
4 Vt erand ravikindlustuse seadus § 12 lg 21.
4
 3) taotletaval tervishoiuteenusel on tõendatud  meditsiiniline  efektiivsus;
 4) taotletava tervishoiuteenuse eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50 
protsenti.
Kindlustatud isiku vastavusele eelpool nimetatud  kriteeriumidele  annavad hinnangu vähemalt
kaks eriarsti, kellest üks on kindlustatud isikule tervishoiuteenust osutav eriarst.  Haigekassa
nõudmisel on kindlustatud isikul kohustus läbida täiendav  terviseseisundi  hindamine, mille
teeb   haigekassa   määratud   arst,   et   välja   selgitada   isiku   terviseseisundi   vastavus   eelpool
nimetatud kriteeriumidele.
 Haigekassa võib eelistada loa andmisel või lepingu sõlmimisel taotletava tervishoiuteenuse
osutamist Euroopa Liidu liikmesriigis.
Täiskasvanute  hambaravi  hüvitis makstakse välja sõltumata kulutuse toimumise kohast.
Ravikindlustushüvitise saamisel kehtivad järgmised üldised piirangud:
Kui  kindlustatud isik ei  täida arsti  või pereõe  määratud meditsiiniliselt põhjendatud  ravi,
kaotab   ta   õiguse   ravikindlustushüvitisele   seoses   haigusjuhtumiga,   mille   ennetamiseks   või
mille vastu oli määratud ravi otseselt suunatud. Nimetatud piirang ei tule kohaldamisele siis,
kui (RKS § 28 lg 4):
1) tegemist on ravikindlustushüvitisega, mille rahaline väärtus ei õigusta kindlustatud isiku
kehalise enesemääramise õiguse piiramist;
2) tegemist on olulise sekkumisega kindlustatud isiku kehalise enesemääramise õigusesse;
3) nõusoleku   andmisest   või   arsti   või   pereõe   määratud   ravi   täitmisest   keeldumiseks   on
kindlustatud isikul või tema seaduslikul esindajal mõjuv põhjus;
4) määratava tervishoiuteenuse tagajärjel tekib tõsine risk, et kindlustatud isik võib saada
rakse  tervisekahjustuse  või surra;
5) määratav   tervishoiuteenus   on   seotud   kindlustatud   isiku   suurte   valudega   või   püsivate
valude tekkimise ohuga.
Isikul   ei   ole   õigust   saada   ravikindlustushüvitist,   kui   vastav   vajadus   on   tekkinud   seoses
osalemisega teadusuuringus, sealhulgas kliinilises ravimiuuringus.
Õigus   saada   ravikindlustushüvitist   aegub   üldjuhul   kolme   aasta   jooksul   alates   õiguse
tekkimisest.
4.5. Tervishoiuteenuse hüvitis
Haigekassa   võtab   kindlustatud   isikult   üle   tasu   maksmise   kohustuse   nende
tervishoiuteenuste  eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu5 ja on osutatud
meditsiinilistel näidustustel. Kohustus vastava tasu maksmise ülevõtmiseks esineb ka siis, kui
kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud  kindlustusjuhtum  otseselt tingib isikule vältimatu
arstiabi osutamise vajaduse pärast kindlustuskaitse lõppemist.
5  Vt    Eesti   Haigekassa   tervishoiuteenuste    loetelu .  -    RT   I,   21.03. 2018 ,  5.
    .
5
Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende 
tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste 
loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel.
Haigekassa võtab vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult 
hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle kalendriaastaks 
kehtestatud piirmäära ulatuses. Haigekassa võtab vähemalt 19-aastaselt 
kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle hambaraviteenuse 
osutamiseks meditsiinilisel näidustusel vajaliku anesteesiateenuse eest 
vastavalt tervishoiuteenuste  loetelus  sätestatud tingimustele.
Haigekassa võtab hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse 
üle kolme aasta kohta kehtestatud piirmäära ulatuses:
 1) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult, kellele on riikliku 
pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või 
vanaduspension või kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud 
osaline või puuduv töövõime;
 2) üle 63-aastaselt kindlustatud isikult.
Haigekassa võtab kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise 
tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle kuni 40-aastaselt 
naissoost kindlustatud isikult, kellel on meditsiiniline näidustus 
kehaväliseks viljastamiseks ja embrüo siirdamiseks.
 
Haigekassa   on   kohustatud   üle   võtma   tasu   maksmise   kohustuse
tervishoiuteenuse eest ka siis, kui kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud
kindlustusjuhtum   otseselt   tingib   isikule   vältimatu   arstiabi   osutamise
vajaduse pärast kindlustuskaitse lõppemist.
Tervishoiuteenuse   võib   kanda   vastavasse   loetellu   ka   kindlustatud   isiku   omaosalusega
(RKS § 31 lg 3). Kindlustatud isiku oma osalus on kõikide kindlustatute puhul ühesugune ja
ei   tohi   ületada   50   %   tervishoiuteenuse   piirhinnast.  Vältimatu   abi   osutamisel
omaosalust   ei   rakendata.  Kindlustatud   isiku   omaosalusega   saab
tervishoiuteenuse kanda vastavase loetellu, kui: 
a) tervishoiuteenuse   osutamisega   taotletav   eesmärk   on   saavutatav   teiste,   odavamate
meetoditega, mis ei ole seotud oluliselt suuremate riskidega ega halvenda muul viisil
oluliselt kindlustatud isiku olukorda;
b) tervishoiuteenus on suunatud pigem  elukvaliteedi  parandamisele kui haiguse ravimisele
või kergendamisele;
c) kindlustatud isikud on üldjuhul valmis ise tervishoiuteenuse eest  tasuma  ning kindlustatud
isiku otsustus  sõlmida tervishoiuteenuse osutamise leping sõltub eelkõige haigekassa poolt
tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ülevõtmisest või ülevõetava osa  suurusest .
6
4.6. Ravi rahastamise leping
Ravi   rahastamise   lepinguga   võtab   haigekassa   kindlustatud   isikult   üle   kohustuse
maksta  tasu tervishoiuteenuse  osutamise eest  vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud
tingimustele (RKS § 35 lg 1). Ravi rahastamise lepingu sõlmib haigekassa tervishoiuteenuse
osutaja  või tervishoiuteenuse osutajatega. Haigekassa võib ravi rahastamise lepingu sõlmida
ainult   sellise   tervishoiuteenuse   osutajaga,   kes   peab   ravijärjekorda   ja   võimaldab   tervise
infosüsteemi   kaudu   sõlmida   tervishoiuteenuse   osutamise   lepingut.   Haigekassa   ei   ole
kohustatud sõlmima ravi rahastamise lepingut kõigi tervishoiuteenuse osutajatega.
Ravijärjekord6  on   tervishoiuteenuse   osutaja   peetava   andmekogu   osa   plaanilist
tervishoiuteenuse   hüvitist   ootavate   kindlustatud   isikute   kohta,   mille   andmed   on   aluseks
haigekassale tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel (RKS § 38 lg 1). Ravijärjekorda võib
kanda ainult kindlustatud isiku, kellel on ravijärjekorda  kandmisel  tõendatud meditsiiniline
vajadus   tervishoiuteenuse   saamiseks.   Ravijärjekorrast   tuleb   viivitamatult   kustutada
kindlustatud   isik,   kellel   ei   ole   enam   tervishoiuteenuse   saamiseks   tõendatud   meditsiinilist
vajadust
Kindlustatud   isikul   on   õigus   saada   tervishoiuteenust   väljaspool   ravijärjekorda
tingimusel, et see ei halvenda ravijärjekorras olevate kindlustatud isikute tervishoiuteenuse
saamise võimalusi.
Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus loetakse haigekassa poolt
ülevõetuks, kui haigekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul pärast ülevõtmise aluseks olevate
dokumentide laekumist kirjalikult teatanud tervishoiuteenuse osutajale kohustuse ülevõtmisest
keeldumisest.   Ravijärjekorra   olemasolu   korral   on   haigekassa   kohustatud   üle   võtma
tervishoiuteenuse   eest   tasu   maksmise   kohustuse,   kui   kindlustatud   isik   on   oodanud
ravijärjekorras   selle   tervishoiuteenuse   osutamist   koos   haigekassa   poolt   tasu   maksmise
kohustuse   ülevõtmisega   järjekorra   saabumiseni   või   kauem,   kui   ravijärjekorra
maksimumpikkus ette näeb. Ravijärjekorra olemasolu korral ei võta haigekassa üle väljaspool
ravijärjekorda saadud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustust, kui õigusaktides ei ole
sätestatud teisiti. 
Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle teisese arvamuse saamise eest tasu maksmis-
kohustuse üks kord ühe ravijuhu kohta vastavalt haigekassa tervishoiuteenuste loetelule, kui
teisese arvamuse saamise eesmärk on välja selgitada diagnoosi õigsus, samuti ravimi või
tervishoiuteenuse vajalikkus, alternatiivid ja oodatav mõju ning teenuse osutamisega seotud
riskid. 
4.7. Ravimihüvitis
Haigekassa   võtab   õigusaktides   sätestatud   ulatuses   ja   korras   üle   tasu   maksmise
kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ja haigekassa ravimite loetellu
kantud   ravimite,   eritoitude   ja   kaasasündinud   ainevahetuse   häirete   raviks   kasutatavate
toidulisandite jaemüügi eest. Haigekassa võtab üle ainult selliste  ravimite eest tasu maksmise
kohustuse, mille kohta väljaantud retsept7 vastab kehtestatud tingimustele ja vormile.
6
 Vt Haigekassa nõukogu Eesti haigekassa nõukogu otsus nr. 5, 11.01.2013.a. Ravijärjekordade
maksimumpikkused. Kättesaadav:  http://www.ph.ee/content/editor/files/otsus
%20nr_05%20ravijärjekordade%20maksimumpikkused.pdf
7
 Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm. Sotsiaalministri 
määrus nr 30,vastu võetud 18.02.2005 -  RT I, 21.12. 2017 , 32 koos hilisemate muudatustega.
7
Ravimite   loetelu   on   kehtestatud   valdkonna   eest   vastutava   ministri   määrusega.8
Ravimite loetellu võib kanda ainult Eestis kehtivat müügiluba omava ravimi. 
Ravimite  puhul on oluline see asjaolu, et  nimetatud  ravimi  eest, mille hüvitamise
kohustuse haigekassa üle võtab, ei pea isik nimetatud ravimi eest täies ulatuses maksma.
Erinevad soodustusprotsendid saavad olla 100%, või 75, 50% ravimi hinnast (RKS § 44) Kui
ravim on kantud ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50 ja 100 või 50 ja 75, kuid on välja
kirjutatud muul näidustusel kui ravikindlustuse seaduse alusel kehtestatud haiguste loetelus
nimetatud haiguste ravimiseks või kergendamiseks, loetakse ravimi soodustuse protsendiks
50.9
Haigekassa   võtab   täiendavalt   tasu   maksmise   kohustuse   üle,   kui
kindlustatud   isiku    tasutud    summa   kalendriaastas   ambulatoorseks   raviks
vajalike   ja   ravimite   loetellu   kantud   ravimite    ostmiseks    ületab
kalendriaastas   100 eurot.   Täiendava   ravimihüvitise   suuruse   arvutab
retseptikeskus   kindlustatud   isiku   ravimi   väljaostmise   hetkel,   arvestades
retseptikeskuses olevaid andmeid. Täiendava ravimihüvitise arvutamisel ei
võeta   arvesse   haigekassa   tasutud   summasid,   samuti   summasid,   mis
ületavad piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda.
Kui eelpool arvutatud summa on 100 kuni 300 eurot, hüvitab haigekassa
100 eurot ületavast osast 50 protsenti.
Kui  arvutatud  summa   ületab  300  eurot,   hüvitab  haigekassa   lisaks
arvutatule summale 300 eurot ületavast osast 90 protsenti.
4.8. Meditsiiniseadme hüvitis  abivahendid
Haigekassa   võtab   üle   tasu   maksmise   kohustuse   kindlustatud   isikule   vajalike
meditsiiniseadmete   eest,   mis   on   kantud   haigekassa   meditsiiniseadmete   loetellu.
Meditsiinivahendi  loetellu  võib kanda  ainult  meditsiiniseadme, mille suhtes haigekassa  ja
tootja või tema esindaja on sõlminud hinnakokkuleppe.10  
4.9. Rahalised hüvitised
4.9.1. Ajutise töövõimetuse hüvitis, isikute ring, kellel on õigus hüvitistele
ja dokumendid , mille alusel hüvitist makstakse
Ajutise   töövõimetuse   hüvitis   on   rahaline    kompensatsioon ,   mida   haigekassa   maksab
töövõimetuslehe   alusel   kindlustatud   isikule,   kellele   jääb   töökohustuste   või   majandus-või
8
 Eesti Haigekassa ravimite loetelu. Kinnitatud sotsiaalministri 24.09.2002. a. määrusega nr 
112  - RTL 2002, 111, 1616 …..koos hilisemate muudatustega.
9
 Samas säilib kindlustatud isikul omaosalus. Lisaks haigekassa poolt hüvitatavatele 
summadele, peab ka kindlustatu ise maksma temale vajalike ravimite eest. 
10
 Vt Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud 
meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord. Tervise- ja tööministri 
19.12.2017 määrus nr 60 – RT I, 23.12.2017, 23.
8
kutsetegevusest   täitmisest   ajutise   vabastuse   tõttu   saamata   isikustatud   sotsiaalmaksuga
maksustatav tulu.
Ajutise töövõimetuse hüvitise liigid on:
1) haigushüvitis
2) sünnitushüvitis
3) lapsendamishüvitis
4) hooldushüvitis.
Ajutise   töövõimetuse   hüvitist   on   võimalik   saada   kõigil   nendel   isikutel,   keda   loetakse
kindlustatuks  ravikindlustusega   ravikindlustuse   seaduse  alusel.    Erandina    ei   maksta   ajutise
töövõimetuse hüvitist: 1) isikule, kelle eest on kohustatud sotsiaalmaksu maksma riik või
kohalik omavalitsus või loomeliit 2) isikutele, keda seaduse alusel loetakse võrdsustatuks
kindlustatud isikutega, 3) keda loetakse võrdsustatuks kindlustatud isikuga lepingu alusel ning
4) töötuskindlustushüvitist saavad isikud.
Juhtumid , millal makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist on järgmised: 
1) kindlustatud   isiku   haigus   või   vigastus,   mille   puhul    raviv    arst   või    hambaarst    on
määranud, et kindlustatud isik ei ole haiguse või vigastuse tõttu  ajutiselt  võimeline
töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus-
või kutsetegevust;
2) kindlustatud isiku suhtes on kehtestatud karantiin ;
3) kindlustatule   terviseseisundile   vastava   töö   andmine   TLS   §   18   lg   1   alusel   ning
teenistustingimuste ajutine kergendamine või ajutiselt teisele ametikohale üleviimine
avaliku teenistuse seaduse § 48 lg 1 alusel;
4) kindlustatud isiku tööst  keeldumine  TLS § 18 lg 2 ja ajutiselt teenistuskohustuste
täitmisest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lg 2 alusel; 
5) kindlustatud   isikult   elundi   või   vereloome   tüvirakkude   eemaldamine   teisele   isikule
raviotstarbeliseks ülekandmiseks, mille puhul raviv arst on määranud, et kindlustatud
isik ei ole selle tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama
oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust
6) kindlustatud   isiku   rasedus-   ja   sünnituspuhkus.   Nimetatud   juhul   makstakse   isikule
sünnitushüvitist.
7) kindlustatud isiku lapsendamispuhkus. Makstava hüvitise liik on lapsendamishüvitis.
8) hooldushüvitist makstakse isikule järgmistel juhtudel:
a) alla 12-aastase lapse põetamine  või alla19-aastase puudega kindlustatud isiku
põetamine; 
b) haige perekonnaliikme kodus põetamine;
c) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui  hooldav  isik on ise 
haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi.
Kindlustatud   isiku   ajutist   töövõimetust   tõendab   töövõimetusleht.   Töövõimetuslehe
väljastab   kindlustatud   isikule   teda   raviv   arst   või   hambaarst   või   ämmaemand.
Töövõimetuslehtede liikideks on  haigusleht , sünnitusleht,  lapsendamise  leht ja hooldusleht.
Töövõimetuslehe   väljastaja   vastutab   ajutise   töövõimetuse   -   kindlustusjuhtumi   -   õigesti
määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest.11
11
 Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe 
vormid. Kinnitatud sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määrusega nr 114  - RTL 2002, 
115, 166... koos hilisemate muudatustega.
9
4.9.2. Juhud , millal ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta
Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist juhul, kui ta on (RKS §
60):
1) kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumise või vigastuse põhjustas isiku  tahtlus ;
2) kindlustatud   isiku   või   hooldatava   isiku    haigestumine    või   vigastus   on   tingitud
liiklusseaduse alusel kehtestatud korras tuvastatud joobeseisundist;
3) kindlustatu või põetatav isik eirab arsti poolt määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi,
mille tõttu tervenemine on takistatud;
4) kindlustatu ei ilmu arsti poolt määratud vastuvõtule mõjuva põhjuseta. Isik kaotab õiguse
saada hüvitist alates  arsti vastuvõtule mitteilmumise päevast 
5) kindlustatu saab ajutise töövõimetuse ajal töötasu kas töölepingu alusel või teenistussuhte
alusel;
Kui   kindlustatud   isik   või   hooldatav   isik   täidab   ajutise   töövõimetuse   ajal   töö-   või
teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse
hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast alates.
Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist juhul, kui ta on:
1) puhkusel;
2) puhkuse ajal hoolduslehel.
Kõigil eelpool nimetatud juhtudel makstakse hüvitist päevast, mil kindlustatu katkestab
puhkuse ja asub või on kohustaud asuma täitma töö-või teenistuskohustusi.
Kindlustatud isikul, kellel on õigus saada sünnitus- või lapsendamishüvitist , ei ole õigust
saada sama aja eest haigus- või hooldushüvitist. Kindlustatud isikul, kelle on õigus saada
haigushüvitist, ei ole õigust saada sama aja eest hooldushüvitist.
Haigekassa võib pikendada ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise tähtaega kuni 30
kalendripäeva võrra, kui esineb põhjendatud  kahtlus , et isikul puudub õigus hüvitist saada.
Haigekassa võib alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos
hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi
või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest. 
Kui ajutise töövõimetuse hüvitise alusetu  maksmine  toimus ebaõigete andmete esitamise tõttu
kindlustatud isiku tööandja poolt või seetõttu, et tööandja lubas ajutiselt töövõimetu isiku töö-
või   teenistusülesannete   täitmisele   nimetatud   keelu   rikkumise   korral,   võib   haigekassa  teha
ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda alusetult makstud hüvitise tagasi kindlustatud isiku
tööandjalt. 
4.9.3. Hüvitise maksmine rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsendamispuhkuse korral
 
Seda liiki hüvitise maksmise aluseks on sünnitusleht. Sünnituslehe alusel on  rasedal
õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, juhul kui kindlustatud on jäänud rasedus- ja
sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva.
Raseda õigus saada sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra ta jäi rasedus-
ja sünnituspuhkusele eelpool nimetatud tähtajast hiljem.
Kui raseda töö- või teenistuskohustusi on raseduse ajal  kergendatud  on tal õigus saada
sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt
10
70   kalendripäeva   enne   määratud   eeldatavat   sünnitamiskuupäeva.   Raseda   õigus   saada
sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele
eelpool nimetatud tähtajast hiljem.
Lapsendamislehe   alusel   on   alla   10-aastase   lapse   lapsendajal   õigus   saada
lapsendamishüvitist 70 kalendripäeva. 
   
Sünnituslehe alusel makstava hüvitise suuruseks   on iga töövaba päeva eest 100%
kalendripäeva   keskmisest   tulust.   Lapsendamislehe   alusel   makstava   hüvitise   suuruseks   on
samuti 100% kalendripäeva keskmisest tulust.
Sünnitushüvitist   ja   lapsendamishüvitist   on   isikul   õigus   saada   töövõimetuslehel
märgitud vabastuse esimest päevast arvates.
4.9.4. Hüvitise maksmine teise isiku põetamise ja hooldamise korral
Selle hüvitise maksmisel eristatakse järgmisi juhtumeid:
1) haige perekonnaliikme kodus põetamine;
2) alla 12- aastase lapse põetamine; 
3) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui last hooldav isik on
haige või hooldajale osutatakse sünnitusabi.
Kõikidel juhtudel on töölt vabastamise aluseks ja hüvitise maksmise aluseks hooldusleht. 
Hooldusleht vormistatakse tegelikule hooldajale, kui:
1)   hooldamine   või   põetamine   on   vajalik   haige   elu   või   tervise   huvides   2)    hooldaja    on
kindlustatud ja vajab hooldusajaks tööst vabastamist 3) isik, kellele hooldusleht vormistatakse
hooldab ja põetab tegelikult.
Mitme kuni 12-aastase haige lapse või perekonnaliikme hooldamisel või põetamisel
vormistatakse tegelikule hooldajale üks hooldusleht. Kui  haigestub  isik, kellele hooldusleht
anti, siis vormistatakse talle haigusleht ja hooldusleht lõpetatakse haiguslehe väljaandmise
päevale  eelnevast  päevast. Vastavalt hooldusaluse tervislikule seisundile võidakse hooldusleht
anda teisele tegelikule hooldajale. 
Hooldusleht vormistatakse kogu tegelikuks hooldamiseks või põetamiseks tarvilikule
ajale. Hüvitist hakatakse maksma töö-või teenistuskohustuse täitmisest vabastamise  esimesest
päevast arvates. Kui kaua hüvitist makstakse, sõltub sellest, keda hooldatakse või põetatakse.
Tuleb eristada hoolduslehe alusel töölt vabastamise perioodi ja hüvitise maksmise perioodi.
Hüvitise maksmise periood võib olla lühem, kui on hoolduslehe kestus.
1. Alla 12-aastase haige  lapse või  alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku
põetamise   korral   makstakse   hüvitist   hoolduslehel   märgitud   töövabastuse   lõpuni,   kuid
mitte rohkem kui 14-kalendripäeva eest. Makstav hüvitise määr on alla 12-aastase haige
lapse  haiglas  põetamise korral 80% kalendripäeva keskmisest tulust. 
2. Alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui last hooldav
isik on haige või hooldajale osutatakse sünnitusabi, on hüvitise maksmise  perioodiks  10
kalendripäeva. Erinev on ainult hüvitise suurus. Selleks suuruseks on 80%  kalendripäeva
keskmisest tulust. 
3.   Haige   perekonnaliikme   (v.a.   alla   12-aastase   lapse)   kodus   põetamise   korral,   makstakse
hüvitist   kuni  töövabastuse   lõpuni,   kuid  mitte  rohkem  kui  7-  kalendripäeva  eest.   Hüvitise
suuruseks on sel juhul 80% kalendripäeva keskmisest tulust.
4.9.5. Hüvitise maksmine haiguse ja vigastuse korral  
11
 
Kindlustatu   haiguse   ja   vigastuse   korral   on   hüvitise   maksmise   aluseks   haigusleht.
Haigusleht   vormistatakse   siis,   kui   on   vajalik   töövabastus   (st.   kindlustatu   on   ajutiselt
töövõimetu)  ja  haige   suhtes  kohaldatakse  kas   haiglaravi    või  statsionaarset   taastusravi    või
ambulatoorset ravi või ambulatoorset taastusravi või päevast statsionaarset ravi. Haigusleht
vormistatakse haiguse või vigastuse korral kestusega kuni töövõime taastumiseni või SKA
poolt püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevani, kuid ühe haiguse puhul üldjuhul mitte
rohkem kui 182 kalendripäeva järjest; tuberkuloosi haigete puhul 240 kalendripäeva järjest. 
Haigusleht lõpetatakse haiguse ja vigastuse korral, kui senise ravi käigus langetatakse
uus  diagnoos  või kui ravi jätkamiseks osutub vajalikuks suunata haige teise raviasutusse või
eraarsti juurde. Pikemaajalise ajutise töövõimetuse korral (haiguse korral) võib haige soovil
lõpetada haiguslehe iga 30 kalendripäeva möödumisel,  kusjuures  uus haigusleht ühe ja sama
diagnoosi korral vormistatakse eelmisele järgnevana. 
Õigus saada haigushüvitist tekib järgmiselt: 1-3 päeva eest ei saa kindlustatud mingit
tasu, 4-8 haiguspäeva eest maksab tasu tööandja, alates 9 päevast maksab hüvitist haigekassa.
Kui haigestub rase töötaja, maksataks haigushüvitist alates teisest päevast. 
Haiguse ja vigastuse korral makstakse kogu haiguslehel olemise aja eest, kuid mitte üle 182
(240) kalendripäeva järjest.
  
Hüvitise suuruseks on (§ 54): 1) 70% kalendripäeva keskmisest  tulust, kui tegemist on
statsionaarse    tervishoiuteenuse   osutamisega   2)   70%   kalendripäeva   keskmisest   tulust
ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise korral.
Sõltumata ravirežiimist on hüvitise suuruseks 100% kalendripäeva keskmisest tulust,
kui töövõimetus tekkis töövigastuse  või kutsehaiguse tõttu;
4.9.6. Hüvitise maksmine karantiini korral 
 
Karantiini   korral   vormistatakse   haigusleht   kestusega   kuni   karantiini   lõppemiseni.
Karantiini   kuulutab   välja   ja   lõpetab   maavanem.   Hüvitist   makstakse   alates   töö-või
teenistuskohuste täitmisest vabastuse teisest päevast kuni haiguslehel märgitud töövabastuse
lõpuni, kuid mitte rohkem kui 7 kalendripäeva eest.
 
Karantiini   korral   makstava   hüvitise   suuruseks   on   70   %   kalendripäeva   keskmisest
tulust.
4.9.7. Töötasu, millest arvutatakse ajutine töövõimetushüvitis
 
  Ajutise   töövõimetus   hüvitamise   arvestamise   aluseks   on   kindlustatu   kalendripäeva
keskmine   tulu.   Kalendripäeva   keskmine   tulu   arvutatakse,   lähtudes    Maksuameti    esitatud
sotsiaalmaksu   maksmist   puudutavatest   andmetest   ja   kindlustatud   isikute   poolt   esitatud
hüvitise saamise õigust tõendavatest andmetest. 
Kindlustatud   isiku   kalendripäeva   keskmine   tulu   võrdub   töövõimetuslehel   märgitud
töö-   või   teenistuskohustuste   täitmisest   vabastuse   alguspäeva   kalendriaastale   eelnenud
kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365
jagatisega. Arvust 365 arvatakse maha päevade arv, millal kindlustatud isik oli töökohustuste
või ametiülesannete täitmisest ajutiselt vabastatud töövõimetuslehe alusel. 
Kui kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks  oleval
kalendriaastal   ei   makstud   sotsiaalmaksu,   siis   võrdub   kalendripäeva   keskmine   tulu   töötaja
kokkulepitud   töötasu   ja   arvu   30   jagatisega,   kuid   mitte   üle   Vabariigi   Valitsuse   poolt
kehtestatud töötasu alammäära ja arvu 30  jagatise . Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel
lähtutakse   töövõimetuslehel   märgitud   töökohustuste   täitmisest   vabastuse   alguspäevale
12
eelnenud päeval  kehtinud  töötaja kokkulepitud töötasust või Vabariigi Valitsuse kehtestatud
töötasu alammäärast. 
Kui   töötaja   töötasult   arvutatav   kalendripäeva   keskmine   tulu   on   väiksem   eelpool
nimetatud korras arvutatavast kalendripäeva keskmisest tulust, siis arvutatakse kalendripäeva
keskmine tulu lähtuvalt kokkulepitud töötasu ja arvu 30 jagatisest või töötasu alammäära ja
arvu 30 jagatisest. 
 
4.9.8. Hüvitiste  taotlemine  ja maksmine
 
Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel. 
Hüvitis   määratakse   ja   makstakse,   kui   kindlustatud   isiku   tööandja   või   füüsilisest   isikust
ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee  liidese  kaudu
omapoolsed  kanded   hiljemalt  90. kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud päevast,
kui kindlustatud isik asus töö- või teenistuskohustusi täitma või taasalustas majandus- või
kutsetegevust või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemist. Hüvitist ei määrata
ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid käesolevas lõikes sätestatud tähtaja
jooksul.
Kui   kindlustatud   isik   esitab   tööandjale   või   füüsilisest   isikust   ettevõtjale    paberil
töövõimetuslehe,   teeb   tööandja   või   füüsilisest   isikust   ettevõtja   kindlustatud   isiku
samasisulisele   elektroonilisele   töövõimetuslehele   X-tee   liidese   kaudu   omapoolsed   kanded
seitsme   kalendripäeva   jooksul   alates   kindlustatud   isikult   paberil   töövõimetuslehe   saamise
päevast.
Kui   kindlustatud   isik   esitab   tööandjale   või   füüsilisest   isikust   ettevõtjale   teda   välisriigis
ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi (edaspidi tõend), esitab tööandja või
füüsilisest   isikust   ettevõtja   haigekassale   tõendi   ning   muud   hüvitise   määramiseks   ja
maksmiseks vajalikud dokumendid seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult
tõendi saamise päevast.
Kindlustatud isik võib esitada tõendi ning muud talle hüvitise määramiseks ja maksmiseks
vajalikud dokumendid haigekassale ise.
Haigekassa   maksab   ajutise   töövõimetuse   hüvitise   välja   30   kalendripäeva   jooksul   alates
päevast,   kui   kindlustatud   isiku   tööandja   või   füüsilisest   isikust   ettevõtja   on   teinud
nõuetekohased   kanded   elektroonilisele   töövõimetuslehele   või   kui   tõendi   puhul   on
nõuetekohaselt    vormistatud    dokumendid   laekunud   haigekassasse.   Väljamaksmisega
viivitamise korral on haigekassa kohustatud maksma viivist vastavalt seadusele. 
4.9.1 Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis
Valdkonna eest  vastutav  minister võib haigekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega
loetelu tervishoiuteenustest, välja arvatud hambaraviteenus, ja selliste tervishoiuteenuste kulu
hüvitamise   korra,   mida   kindlustatud   isikule   on   väljaspool   ravijärjekorda   osutanud   Eestis
tegutsev   tervishoiuteenuse   osutaja,   kellel   on   tervishoiuteenuse   osutamise   ajal   kehtiv   ravi
rahastamise leping haigekassaga (edaspidi haigekassa lepingupartner).
Nimetatud määruses võib sätestada tervishoiuteenused, mis:
 1) mõjutavad olulisel määral patsiendi elukvaliteeti, vältides puude või püsiva 
tervisekahjustuse väljakujunemist;
 2) tingivad patsiendi haiglasse paigutamise vähemalt üheks ööks või
 3) nõuavad spetsialiseeritud meditsiinitaristute ja -seadmete kasutamist.
13
Haigekassa hüvitab tervishoiuteenuse osutaja poolt ravijärjekorda kantud kindlustatud isikule
haigekassa   lepingupartneri   poolt   väljaspool   ravijärjekorda   meditsiinilisel   näidustusel   ja
saatekirja    alusel   osutatud   tervishoiuteenuse   osutamise   kulu   tervishoiuteenuste   loetelus
sätestatud   tingimuste   ja   piirhindade   alusel,   ületamata   kindlustatud   isiku   poolt
tervishoiuteenuse eest tasutud  summat .
Väljaspool   ravijärjekorda   osutatud   tervishoiuteenuse   hüvitise   maksmisel   ei   hüvitata
kindlustatud lisatasu ja täiendavat omaosalust.
 Väljaspool   ravijärjekorda   osutatud   tervishoiuteenuse   hüvitis   tervishoiuteenuse   eest,   mille
osutamise   ravijärjekorrale   Eestis   on   kehtestatud   vähemalt   üheaastane   maksimumpikkus,
makstakse   välja   haigekassa   kehtestatud   hüvitise   väljamaksmise   otsuses   kindlaksmääratud
päeval,   kuid   mitte   hiljem   kui   nimetatud   tervishoiuteenuse   osutamise   ravijärjekorra
maksimumpikkuse
 
kohase
 
tähtaja
 
viimasel
 
päeval.
4.9.2 Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis
Kindlustatud   isikul   on   õigus   saada   ravikindlustushüvitisi   seoses   tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse §-s 503 nimetatud piiriülese tervishoiuteenuse  saamisega  Euroopa Liidu
liikmesriigis, välja arvatud Eestis.
 Haigekassa   hüvitab   kindlustatud   isikule   meditsiinilisel   näidustusel   osutatud   piiriülese
tervishoiuteenuse   osutamise   kulu   tervishoiuteenuste   loetelus   sätestatud   tingimuste   ja
piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt piiriülese tervishoiuteenuse eest tasutud
summat.
Haigekassa   hüvitab   kindlustatud   isikule   meditsiinilisel   näidustusel   osutatud   piiriülese
tervishoiuteenuse osutamise käigus väljakirjutatud seaduse alusel kehtestatud loetellu kantud
ravimite   eest   tasutud   summa   nimetatud   loetelus   kehtestatud   tingimustega   ületamata
kindlustatud isiku poolt ravimi eest tasutud summat.
 Haigekassa   hüvitab   kindlustatud   isikule   meditsiinilisel   näidustusel   osutatud   piiriülese
tervishoiuteenuse  osutamise  käigus  väljakirjutatud  meditsiiniseadmete  eest  tasutud  summa
kehtestatud loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku
poolt meditsiiniseadme eest tasutud summat.
 Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise maksmisel ei hüvitata kindlustatud isikule käesolevas 
seaduses või selle alusel kehtestatud lisatasu ja täiendavat omaosalust.
 Piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks Euroopa Liidu liikmesriigis võib olla kehtestatud  
eelloa nõue Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis, et:
 1) tagada küllaldane ja püsiv juurdepääs kvaliteetsete raviteenuste tasakaalustatud valikule 
või
 2) kontrollida  kulusid  ja vältida rahaliste, tehniliste või inimressursside raiskamist.
 Nimetatud eelloa nõude võib kehtestada tervishoiuteenuste saamiseks, mis:
 1) olenevad planeerimisvajadusest;
 2) tingivad patsiendi haiglasse paigutamise vähemalt üheks ööks;
14
 3) nõuavad kitsalt spetsialiseeritud ja kulukate meditsiinitaristute ja -seadmete kasutamist;
 4) kujutavad endast erilist riski patsiendi või elanikkonna jaoks.
 Eelloa nõude võib kehtestada kas üleriigiliselt või teatud tervishoiuteenuse osutaja  osutatava
tervishoiuteenuse saamiseks.
 Kehtestatud   eelloa   nõue   avalikustatakse   Sotsiaalministeeriumi,   haigekassa   ja   piiriüleste
tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti veebilehel.
  
4.10. Lisatasu ja omaosalus
Lisatasu   on   kindlustatud   isiku   poolt   omaosalusele   lisaks   kantav   kulu
ravikindlustushüvitise saamiseks. Nimetatud lisatasu maksmise või hüvitamise kohustust ei
võta Haigekassa enda kanda. Lisatasud on visiiditasu ja voodipäevatasu. 
Üldarstiabi   osutaja   võib   nõuda   kindlustatud   isikult   visiiditasu   koduvisiidi   eest.
Rasedalt   ja   alla   2-aastaselt   kindlustatud   isikult   koduvisiidi   eest   visiiditasu   ei   nõuta.   Kui
kindlustatud isikule osutatakse ambulatoorset eriarstiabi üldarstiabi osutaja saatekirja alusel,
on   eriarstiabi   osutajal   õigus   nõuda   kindlustatud   isikult   visiiditasu   maksmist.   Kui   aga
kindlustatud isikule osutatakse ambulatoorset eriarstiabi ilma üldarstiabi osutaja saatekirjata,
ei   võta   haigekassa   üle   teenuse  eest   tasumise   kohustust.   Seda   nimetatakse   ka  täiendavaks
omaosaluseks. Eelpool nimetatud täiendav omaosalus langeb ära kui kindlustatule osutatakse
ambulatoorset   eriarstiabi   ilma   üldarstiabi   osutaja   saatekirjata,   kuid   seoses    trauma ,
tuberkuloosi,   silmahaiguse,   naha-   või   suguhaiguse   tõttu   või   juhul   kui   osutatakse
günekoloogilist või psühhiaatrilist abi.
Visiiditasu ei nõuta, kui:
1) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse rasedale;
2) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse alla kaheaastasele kindlustatud isikule;
3) vältimatu   ambulatoorse   eriarstiabi   osutamisele   järgneb   vahetult   statsionaarse
tervishoiuteenuse osutamine.
Koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmäär on 5 eurot.
Statsionaarse   eriarstiabi   osutaja   võib   kindlustatud   isikult   nõuda    majutuse
standardtingimustes osutatud teenuse eest voodipäevatasu. Voodipäevatasu võib nõuda iga
haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 kalendripäeva eest ühe
haigus juhtumi kohta. Voodipäevatasu ei saa nõuda  intensiivravi  osutamise aja eest, raseduse
ja   sünnitusega   seotud   statsionaarse   eriarstiabi   osutamisel   ning   statsionaarse   eriarstiabi
osutamisel   alaealisele.   Voodipäevatasu   kehtestab   tervishoiuteenuse   osutaja   nõukogu.
Voodipäevatasu piirmäär on 2.50 eurot.
Visiiditasu   ja   voodipäevatasu   piirmäär   korrutatakse   iga    kalendriaasta    1.   märtsiks
indeksiga , mille väärtus on tarbijahinnaindeksi aastane muutus.
Lisaks   eelpool   nimetatutele   võib   tervishoiuteenuse   osutaja   nõuda   ka   dokumendi
väljastamise eest vastavat tasu. Missugune see tasu on, seda õigusaktidega ette ei  kirjutata ,
sätestades ainult tegemist peab olema mõistliku tasuga.
ÕIGUSAKTID
 Ravikindlustuse seadus
15
 Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määrus 
nr 138
 Haigekassa nõukogu Eesti haigekassa nõukogu otsus nr. 5, 11.01.2013.a. 
Ravijärjekordade maksimumpikkused (kättesaadav: 
http://www.ph.ee/content/editor/files/otsus%20nr_05%20ravijärjekordade
%20maksimumpikkused.pdf)
 Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti 
vorm. Sotsiaalministri määrus nr 30,vastu võetud 18.02.2005.
 Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud 
meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord. Tervise- ja 
tööministri 22.12.2015 määrus nr 77.
 Töövõimetuslehe   registreerimise   ja   väljaandmise   tingimused   ja   kord   ning
töövõimetuslehe vormid. Kinnitatud sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määrusega
nr 114.
16

Document Outline

• 4.2. Ravikindlustusega kindlustatud isikud
  • 4.3. Ravikindlustuskaitse kestus
• 4.4. Ravikindlustushüvitis
• 4.6. Ravi rahastamise leping
  • 4.9.1 Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis
  • 4.9.2 Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis