Tallinna Ühisgümnaasium Foobiad Referaat Karl Terase 10a Tallinn 19.02.2009 1. Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) 2. Agorafoobia 2.1 Kulg 2.2 Diagnostilised juhised 3. Ravi 3.1 Psühhoteraapia 3.2 Psühhofarmakoteraapia 2 1.Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) Üldiseloomustus: Foobiate korral on ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate selgelt määratavate (subjekti suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. · Foobiatele on iseloomulik: vältimiskäitumine; foobne ärevus ei ole eristatav teistest ärevuse tüüpidest (subjektiivselt, füsioloogiliselt ega käitumuslikult); ärevuse tugevus võib varieeruda - ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni;
Osad foobiad on kaasa sündinud Foobiate tunnused Iseloomulik on vältimiskäitumine Paaniline hirm suhteliselt ohutu olukorra ees Hirm kindla obkjekti või tegevuse ees Foobiate kujunemine Kujunevad välja juba lapsepõlves Tihti saab alguse hirmutavast sündmusest Enamjaolt aga lapse sisemisest ebakindlusest Tuntuimad foobiad Agorafoobia: Hirm avatud ruumi ja rahvahulkade ees Akrofoobia: Hirm kõrgete kohtade ees Sotsiaalfoobia: hirm avalike kohtade, rohke rahva ja avaliku alandudse ees Kuidas vabaneda foobiast Enamasti alluvad ravile hästi Kasutatakse kontakte hirmutava olukorraga Selle käigus saab inimene aru, et olukord ei ole tegelikult ohtlik LÕPP
................................................................................4 1.2 Mis on paanika?......................................................................................................4 1.3 Levinumad foobiad ................................................................................................6 1.3 Agorafoobia ...................................................................................................................... 6 1.3 Sotsiaalfoobia.................................................................................................................... 7 1.3Spetsiifiline foobia............................................................................................................. 9 2. FOOBIATE LEVIK TARTU FORSELIUSE GÜMNAASIUMI 10.-12.KLASSI ÕPILASTE SEAS........................................................................................12 2.1 Uurimismeetodid...........................................
Ärevushäirete ravi Andres Tiinonen Ärevushäired F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40.00 Agorafoobia paanikahäireta F40.01 Agorafoobia paanikahäirega F40.1 Sotsiaalfoobia F40.2 Lihtfoobiad F40.8 Muud täpsustatud foobiad F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Foobsete ärevushäirete ravi Kognitiiv-käitumuslik teraapia! Sotsiaalfoobia SSRId MAOId Benzodiasepiinid Beeta-blokkerid vajadusel
Esitlus- ärevushäired Mis on ärevushäire? Ärevus on reaktsioon stressile. Ärevuse tunne on igal ühel erinev- näiteks kripeldamine kõhus, pinge mõnes kehaosas, iiveldus, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli või surmahirm. Ärevuse tunne võib olla tavaline ja pealnäha on igaüks seda kogenud, kuid pikem stabiilne ärevus võib segada igapäevaelu. Ärevushäired liigitatakse erinevalt: on ärevus, paanika ja sotsiaalfoobia ja terviseärevus. Ärevushäire Kui vaadelda ainult ärevushäiret, siis see on seotud ajukeemiaga kui vahel võivad olla ka seotud keskkonnaga. Reeglina tekib ärevushäire aja jooksul ja see ei pruugi kogu aeg samasugune välja näha. Näiteks ohutunne suurendavates olukordades võib ärevushäire süveneda. Psüühilised tunnused: ● Ülemuretsemine ● Unetus ● Rahutustunne ● Keskendumisraskused ● Kergesti väsimine
3+4 16. Paanikahäire diagnoosimise kriteeriumid 1 kuu vältel peab olema esinenud mitu tugevat paanikahoogu: - Situatsioonis, kus ei ole reaalset ohtu - Hood ei tohi olla piiritletud mingi kindla, ettearvatava situatsiooniga (foobse situatsiooniga) - Hoogude vahelisel perioodil ei tohi esineda ärevuse sümptomeid, kuigi ootusärevus uue paanikahoo ees on tavaline Saab diagnoosida ainult siis, kui esine ühtegi foobia tunnust. 17. Sotsiaalfoobia diagnoosimise kriteeriumid - Kardetud olukordi välditakse nii palju kui võimalik - Ärevus peab esinema vaid kindlates sotsiaalsetes situatsioonides - Psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema primaarsed, mitte sekundaarsed teistele sümptomitele nagu obsessiivsed mõtted ja luul Sotsiaalfoobia psüühilised sümptomid: madal enesehinnang, kriitikakartus
2x vahele START Mine numbrile 8 ! 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 Kannatad Sõbrad Jäid mendile sotsiaalfoobia kutsusid joomisega all, saad ravi jooma vahele, viidi 1x vahele 1xvahele kainestusmajj a 2xvahele
Deltauni-võimalik une käimine Kiire ehk parodoksaalne uni-unenäod 4. Temperamenditüübid (4) Koleerik-tundlik,agressiivne,ärrituv,aktiivne, Melanhoolik-tujutu,kartlik,jäik,pessimistlik,rahulik,seltsimatu sangviinik-seltsiv,avatud,jutukas,muretu,meeldiv, flegmaatik- passivne,hoolikas,mõtlik,usaldatav 5. Foobiad, osata vähemalt 4 foobiat nimetada ja kirjeldada. Foobia ja hirmu erinevus. Agoraafoobia-avatud väljakute kartmine,sotsiaalfoobia-hirm tähelepanu ees, klaustrafoobia-hirm kinniste ruumide ees,aviafoobia-hirm lendamise ees 6. Stress (positiivne ja negatiivne stress - mõisted), toimetulek stressiga. Positiivne stress-naer ja teised head tunded Negatiivne stress-viha,depressioon Toimetule-lõdvestumine ja puhkus,sport ja sotsiaalne elu 7. A- ja B-tüüpi isiksus. A-neil on kiire,teevad mitu asja korraga,kannatumatud, endas kahtlemine,
Närvisüsteemi toimimine, õpitud maitse vältimine. 14. ÕPPIMINE JA PSÜHHOPATOLOOGIA. Milles võiksid seisneda õpetaja õpetamisraskused koolis õpilase dopamiini-süsteemi alatalitluse korral? Kuidas (millistes tingimustes) võiks õpetada aktiivsus-tähelepanuhäirega (ADHD) last? (ADHD lühikirjeldus: vähenenud keskendusmisvõime, suurenenud impulsiivsus, liigne kehaline aktiivsus, raskus instruktsioonide järgimisel..). Milline võiks olla sarrustamisstrateegia sotsiaalfoobia puhul (sotsiaalfoobia lühikirjeldus: kardavad esineda, kardavad teiste tähelepanu, on väga ärevad klassiruumis, jäävad seltskonnas tagaplaanile, väldivad suhtlemist ja esinemist, kardavad teiste negatiivset hinnangut)? ADHD-võimalikult vähe segavaid stiimuleid, last motiveerib see kui teeb igava ül. Ära saab minna välja mängima Sots.foobia- ivdividuaalne lähenemine, turvaline keskkond, alguses harjutada iseendaga läbi peegli kuni selleni et klassi ees teeb midagi
Esinemissagedus Vaimse tervise uurimiskeskuse andmetel kannatab 5,1 kuni 12,5% ameeriklastest foobiate all. Foobia on kõige sagedamini esinev psüühiline haigus igas vanuses naistel ja sageduselt teine üle 25-aastaste meeste seas. Teiste uuringute kohaselt kannatab kümme kuni kolmteist protsenti elanikkonnast mingil ajal haiglase hirmutunde all. Kolmandad uuringud väidavad koguni, et ligikaudu 60%. Enamus foobiatest, v.a. sotsiaalfoobia esineb sagedamini naistel. Mõningad foobiad on päritavad. Foobiate tunnused Hirm ei sõltu alati mingi rahvuse või üksikisiku kultuuritasemest ega arenguastmest. Varieeruvad üksnes hirmu objektid see, mis kelleski hirmu vallandab. Foobiatele on iseloomulik vältimiskäitumine, foobne ärevus ei ole eristatav teistest ärevuse tüüpidest (subjektiivselt, füsioloogiliselt ega käitumuslikult) ning selle tugevus võib varieeruda - ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni
kipume siis põgenema, vältima ja lühemas plaanis sellest lahti saada, kuid pikemas plaanis võib see kasvada *FOOBIAD - ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud - vältimine või ülemäärase hirmuga talumine *lihtfoobia konkreetsete esemete või elusate olendite kartus *agorafoobia avaliku/suure avatud/kinnise ruumi kartus *sotsiaalfoobia avalik esinemine inimene hakkab ennast vaatlema teise inimese pilgu läbi *PAANIKAHÄIRE - korduvad rasked ärevushood ehk paanikahood - pole seotud kindla situatsiooniga - ootamatud ja prognoosimatud *surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna *OBSESSIIV-KOMPULSIIVNE HÄIRE - obsessioonid ehk sundmõtted ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusse
ärevust ja sõltuvuse ning agressiivsusega seotud probleeme. Ärevust võivad tekitada ka mõned ravimid ja narkootiliste ainete tarvitamine, samuti liigne kohvijoomine. Ärevushäire liigid: Stressiga seotud ärevushäired kohanemishäire äge stressreaktsioon posttraumaatiline stresshäire Stressiga mitteseotud ärevushäired Foobsed ärevushäired o agorafoobia (paanikahäireta, paanikahäirega) o sotsiaalfoobia o lihtfoobia Paanikahäire Generaliseerunud ärevushäire Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire Obsessiiv-kompulsiivne häire 3. Levimus ja Pärilikkus Ärevushäired on üsna tavaline haigus, mille all kannatab 4–7% kogu elanikkonnast. See on tavalisem naistel ja alla 30-aastastel inimestel. Küll võivad vanemate inimeste kehalised haigused ärevushäirete kujunemisele kaasa aidata.
Õpilasel puudub motivatsioon ja edasipüüdlikkus, siis on teda keeruline õpetada. Kuidas (millistes tingimustes) võiks õpetada aktiivsus-tähelepanuhäirega (ADHD) last? (ADHD lühikirjeldus: vähenenud keskendusmisvõime, suurenenud impulsiivsus, liigne kehaline aktiivsus, raskus instruktsioonide järgimisel..). Võimalikult neutraalses keskkonnas, et oleks vähe ärritajaid, ei saaks aknast välja või klassikaaslasi vaadata. Milline võiks olla sarrustamisstrateegia sotsiaalfoobia puhul (sotsiaalfoobia lühikirjeldus: kardavad esineda, kardavad teiste tähelepanu, on väga ärevad klassiruumis, jäävad seltskonnas tagaplaanile, väldivad suhtlemist ja esinemist, kardavad teiste negatiivset hinnangut)?
mingi nähtuse või objekti ees, mis takistab normaalset toimetulekut)? Miks just need? Kõrgusekartus, pimedusekartus, koertekartus, hirm kinniste ruumide ees, sest need on igapäevased olukorrad, millega tuleb sageli silmitsi seosta 10. Miks kardavad paljud inimesed hambaarsti aga väga vähesed inimesed korstnapühkijat? Tegemist on sotsiaalse õppimisega, palju käitumisviisid õpitakse jäljendades teiste käitumist. 11. Mis võiks olla sotsiaalfoobia põhjuseks? Häiret iseloomustab tugev kartus olukordade ees, kus tuleb mingil põhjusel viibida tähelepanu keskpunktis. Inimest haarab ärevus pelgast mõttest, et ta ütleb või teeb midagi, mis võiks teda alandada või piinlikkust valmistada. Teda iseloomustab asjade nägemine väljast sissepoole, teiste inimeste seisukohast. Näiteks kui inimene kardab paista rumalana, näeb ta oma kujutluses, et kõik peavad teda rumalaks. Kujutlused
võiks õpetada aktiivsus-tähelepanuhäirega (ADHD) last? (ADHD lühikirjeldus: vähenenud keskendusmisvõime, suurenenud impulsiivsus, liigne kehaline aktiivsus, raskus instruktsioonide järgimisel..). Õpetajal raske sellistel õpilastel oodata kohapeal istumist 45 minutit järjest. Seega oleks tarvis teha vahepeal midagi füüsilist. Näiteks istutakse 15 minutit ja siis 10 minutit võimeldakse vms. · Milline võiks olla sarrustamisstrateegia sotsiaalfoobia puhul (sotsiaalfoobia lühikirjeldus: kardavad esineda, kardavad teiste tähelepanu, on väga ärevad klassiruumis, jäävad seltskonnas tagaplaanile, väldivad suhtlemist ja esinemist, kardavad teiste negatiivset hinnangut)? Näiteks sotsiaalfoobia all kannatava kooliõpilase puhul tuleks esiteks luua positiivne ja sõbralik keskkond. Teiseks tuua välja ainult positiivseid omadusi selle õpilase
seda häireks pidada. Sotsiaalfoobiaks võib nimetada seisundit, kus hirm olukorra ees, kus peab esinema või kus teised vaatavad, on väga tugev; isegi selleni välja, et taolistest olukordadest püütakse täielikult eemale hoida. Tavaliselt kardetakse, et öeldakse või tehakse kogemata midagi rumalat, imelikku, naeruväärset. Reeglina saab inimene ka ise aru, et selline kartus on ülemäärane. Vahel näeb sotsiaalfoobia välja ka nii, et inimene kardab üldse enamikku suhtlemist nõudvaid olukordi- kas võõraid seltskondi, vestlusi endast vanemate, targemate või kõrgemal positsioonil olevate inimestega, üldse vestluse alustamist või pidudel käimist. Reeglina tekib sotsiaalfoobia hilises lapsepõlves või noorukieas. Nagu teistelgi vaimse tervise häiretel ei ole ka sotsiaalfoobial ühte kindlat põhjust, kokku peavad langema mitmed faktorid nagu ajukeemia häired, pärilikkus ja keskkonnamõjud.
- Ärevushäire puhul: ärevus tugev, kestab kaua, piirab psüühilist ja sotsiaalset tegevusvõimet - Elu jooksul esineb 30% inimestest mõni ärevushäire (rohkem naistel ¾) - Naised rohkem häiritud tingituna riskifaktoritest Eelsoodumused ärevushäire tekkeks Isiksuseomadused: - Kõrge neurootilisus: panevad rohkem tähele ohtu ja on sellest rohkem mõjutatud - Kõrge introvertsus: vajatakse üsna vähe teisi inimesi - Koos kõrgeks sotsiaalfoobia riskifaktoriks, eraldi introvertsus normaalne Kognitiivsed faktorid: - Ärevustundlikkus süda hakkab puperdama, käed külmad-kuumad: hirm neid aistinguid kartma hakata, hakkab sümptomeid rohkem jälgima interpreteerib neid ohtlikuna - Kõrge ärevustundlikus kui suudad oma südant hästi kuulata või erinevaid kehategevusi jälgida - Suur kontrollivajadus ja vähene kontrollitunne tajud kogu aeg kui palju on ebamäärasust
füüsilise koormuse vältimine. Ärevushäire liigid Foobia- iseloomulik kestev ja põhjendamatu hirm mingi objekti või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Muud ärevushäired- ärevus ei ole seotud kindla välise objekti ega situatsiooniga, võib tekkida kus iganes. Paanikahäire- ärevus ilmneb episoodiliste paanikahoogudena, mis tekivad situatsioonis, kus pole reaalset ohtu. Generaliseerunud ärevushäire- esineb pidev muretsemine ja püsiv pingeseisund. Sotsiaalfoobia riskifaktorid 50% häire tekkest seletatav pärilikkusega Temperamendi iseärasused- uudsetele stiimulitele reageeritakse suurenenud erutuvusega ja ärevus tõusuga, mis omakorda viib käitumise pärssimiseni. Ebameeldivad sotsiaalsed kogemused lapsepõlves- narrimine, kriitika, alandused. Sotsiaalsete oskuste vähesus, kohastumuslike toimetulekuoskuste puudus. Säilitavad mehhanismid
vastamisi oma hullema luupainajaga, tunneb inimene nii tugevat emotsionaalset piina ja survet, et kartliku käitumist on võimatu kontrollida ja peatada. Foobia võib esineda sageli koos depressiooniga. 4 FOOBIATE LIIGID Foobiad on psühholoogilises plaanis väga huvitavad ja neid on laias laastus kolme sorti. Esimene on lihtfoobia: hirm mõne konkreetse asja, näiteks ämblike ees. Teine on sotsiaalfoobia: ohver kardab, mida teda ümbritsevad inimesed temast ühel või teisel puhul arvavad. Kolmas on aga agorafoobia: hirm paikade ees, kust pagemine on raskendatud või võimatu – olgu need rahvarohked suurpoed või lennukid. Kõige kergem on ära tunda lihtfoobiat, hirmu mõne konkreetse asja või situatsiooni ees. Neid saab omakorda jagada olukorrast lähtuvateks hirmudeks (nt klaustrofoobia), ümbritsevast lähtuvateks (akrofoobia ehk kõrgusekartus), loomariigist lähtuvateks
vastamisi oma hullema luupainajaga, tunneb inimene nii tugevat emotsionaalset piina ja survet, et kartliku käitumist on võimatu kontrollida ja peatada. Foobia võib esineda sageli koos depressiooniga. FOOBIATE LIIGID Foobiad on psühholoogilises plaanis väga huvitavad ja neid on laias laastus kolme sorti. Esimene on lihtfoobia: hirm mõne konkreetse asja, näiteks ämblike ees. Teine on sotsiaalfoobia: ohver kardab, mida teda ümbritsevad inimesed temast ühel või teisel puhul arvavad. Kolmas on aga agorafoobia: hirm paikade ees, kust pagemine on raskendatud või võimatu olgu need rahvarohked suurpoed või lennukid. Kõige kergem on ära tunda lihtfoobiat, hirmu mõne konkreetse asja või situatsiooni ees. Neid saab omakorda jagada olukorrast lähtuvateks hirmudeks (nt klaustrofoobia), ümbritsevast lähtuvateks (akrofoobia ehk kõrgusekartus), loomariigist lähtuvateks
määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Foobia on kõige sagedamini esinev psüühiline haigus igas vanuses naistel ja sageduselt teine üle 25- aastaste meeste seas. Osade uuringute kohaselt kannatab kümme kuni kolmteist protsenti elanikkonnast mingil ajal haiglase hirmutunde all. Mõned uuringud väidavad koguni, et ligikaudu 60%. Enamus foobiatest, v.a. sotsiaalfoobia esineb sagedamini naistel. Mõningad foobiad on päritavad. Foobiate tunnused. Hirm ei sõltu alati mingi rahvuse või üksikisiku kultuuritasemest ega arenguastmest. Varieeruvad üksnes hirmu objektid see, mis kelleski hirmu vallandab. Foobiatele on iseloomulik vältimiskäitumine, foobne ärevus ei ole eristatav teistest ärevuse tüüpidest (subjektiivselt,
Ekspositsioon Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia Generaliseerunud ärevus Iseloomulik on pidev ja pikaajaline ärevus. Mõtted on keskendunud mitmesuguste igapäevaelu probleemidele. Raske on kontrollida oma muretsemist, muretsemine muretsemise pärast. Kaasnevad ärevuse kehalised sümptomid. 60%- on lisaks mingil eluetapil ka depressioon. Pikaajaline ja sinusoidse kuluga. Medikamentoosne ravi sageli pikk. Sotsiaalfoobia Kartus: esineda, (lastel hirm suuliselt vastata), olla õnnitletav, kõnetada kedagi, süüa teiste läheduses, allkirja kirjutada avalikus kohas (2-3%). Kujuneb vältiv käitumine. Algab noorukieas, keskmiselt 14-20a-lt. Esinemissagedus elu jooksul 1,5-5%. Esineb nii meestel kui naistel. Sageli nendel inimestel piiratud sotsiaalne tugivõrgustik. Perekondlik esinemine – ilmselt mõjutavad nii geneetilised kui
- Verbigeratsioon – teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine Mõtlemise sisulised häired 1) Sund- e. obsessiivne mõte – teadvuses vastu tahtmist korduv mitteadekvaatne mõte mille ekslikkusest või tarbetusest ta ise ka aru saab. (Isa nägi lauanuga ja kohe tekkis pilt kuidas 2 aastasele pojale selle selga lööb). Sageli seotud illusiooni või tahtteoga. 2) Foobiad – teatud objektide ülemäärane kartmine. Tekib objektide kohal mis tegelikult ei ole ohtlikud. Agorafoobia, sotsiaalfoobia, liht- e. spetsiifiline foobia. - Agorafoobia – avaliku platsi kartus, hirm olla kuskil kust ei saa kiiresti turvalisse kohta. Seotud surmahirmuga. Nt kardetakse arstidest kaugemale minna sest kui midagi juhtub siis ei saa arsti juurde minna. - Sotsiaalfoobia – kardetakse grupi kohest negatiivset tagasisidet nt ei julge esineda. 3) Ülekaalukad mõtted – teadvuses domineeriv mõte mis ei ole reaalse situatsiooniga seotud
rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne). · Psüühikahäire (disorder) orgaaniline luululine häire, skisofreenia, skisoafektiivne häire orgaaniline depressioon, bipolaarne häire, (korduv) depressioon paanikahäire, generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalfoobia · Haigus Alzheimeri tõbi, peaaju vaskulaarne haigus, jne Teadvuseseisundi häired. Retikulaarformatsiooni funktsioonid Teadvuse hägunemine Raskusastmed: 1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor, 4) kooma. 1. Sõnalise kontakti halvenemine ja katkemine 2. Desorientatsioon (disorientation) - allopsüühiline desorientatsioon - ajas ja ruumis; /millele viitavad südmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja
· Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. · Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus Ärevushäired · Normaalne ärevus · Haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalset adaptatsiooni) · Foobne komponent · Lapseea hirmud (lahutamiskartus, foobiad, mutism, hirmuunenäod) · Hirmud nagu täiskasvanul (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, paanikahäire) Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? · ... uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused? (nt õngerulli kerimise katse, Triplett 1898) · Tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesandeid (Zajonc, 1980) Mida tähendab sotsiaalne looderdamine, millise on ilmnemise tingimused?
põletikulised haigused, vitamiinide defitsiit, muud seisundid. Psühhiaatrilised haigused depressioon, maania, skisofreenia, muud psühhootilised häired, dementsus, söömishäired, unehäired, isiksusehäired ÄH keemilisest ainest alkohol, rahustid, stimulandid, kofeiin, kannabis, lsd,mdma, vasopressorid, penitsiliin, sulfoonamiidid, elavhõbe jt. Ärevushäired paanikahäire, agorafoobia, spetsiifilised foobiad, sotsiaalfoobia, üldistunud ärevus, depressiooniga ärevus, obsessiiv kompulsiivne häire, post- traumaatiline stresshäire, äge stressreaktsioon, ärevushäire kehalisest haigusest, ärevushäire keemilisest ainest. Paanikahäire tunnused: korduvad revuse/hirmu/rahutuse hood, tekkinud spontaanselt/põhjuseta, püsiv hirm hoo kordumise ees või mure hoo tagajärgede pärast, vältimine PH tunnused: südamekloppimine, hingamisraskused, poomistunne, valu/ebamugavus rinnus,
5 Mõtlemise sisulised häired (disturbances in content of thought): 1) sund- e. obsessiivne mõte (obsession) (vt. kirjeldus obsessiiv-kompulsiivne häire) 2) foobia (phobia) - teatud väliste situatsioonide või objektide ülemäärane kartmine (e. ülemäärane ärevus, mis tekib teatud situatsioonide või objektide toimel, mis tegelikult ei ole ohtlikud): *agorafoobia (agoraphobia); *sotsiaalfoobia (social phobia); *liht- e. spetsiifiline foobia (specific phobia)(kõrgusekartus, välgukartus, loomade kartus jne 3) ülekaalukas mõte (idee) (overvalued idea) - ekslik veendumus, mis on vähem püsivam ja veidram kui luulumõte. 4) luulumõte (delusion) - tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus, mis üldjuhul ei allu korrektsioonile: *depressiivne luul - alaväärsusluul, väiksusluul, vaesusluul, hüpohondriline luul, füüsilise puude luul, eitus- e
võtab ära mingi väline jõud. Meeleoluhäired - Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus. Ärevushäired - Haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalset adaptatsiooni) Foobne komponent.Lapseea hirmud (lahutamiskartus, foobiad, mutism, hirmuunenäod). Hirmud nagu täiskasvanul (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, paanikahäire) Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused? Tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesandeid. Tingimusteks, kui suur on auditoorium, inimese üldine erutatavuse tõus, kui oluline on vaatleja inimese jaoks, teiste inimeste juuresolek.
Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tunde eluhäired siia alla kuuluvad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kiindumishäired jms. 110. Millised on foobia erinevad vormid? Foobia on tugev ja põhjendamatu hirm objekti või situatsiooni ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Foobia erinevateks vormideks on lihtfoobiad, agorafoobia ja sotsiaalfoobia. Lihtfoobia piirdub väga konkreetse objekti või situatsiooniga. Levinud on näiteks hirm pimeduse, kõrguse, lendamise, väikeste kinniste ruumide või vere nägemise ees. Agorafoobia hõlmab nii avatud ruumiga seotud kartust kui ka üldisemat kartust viibida rahvamassis või olukorras, kust on raske kiiresti ja takistusteta enda jaoks turvalisesse kohta jõuda (enamasti peetakse selleks kodu). Inimest hirmutab mõte, et ta võib minestada või muud moodi teiste ees abitusse olukorda sattuda
Ärevust ei vähenda ka teadmine, et teised inimesed ei pea seda situatsiooni ohtlikuks ega hirmutavaks. Ainuüksi mõte foobsesse situatsiooni sattumisest põhjustab tavaliselt ärevuse tõusu (ootusärevuse). Levinumateks foobiateks on agorafoobia (varasemalt lihtsalt avatud ruumi hirm, tänapäeval hirm hulga situatsiooonide ees, mis hõlmavad oma turvalisest keskkonnast väljumist, nt poodiminek, ühistransport, rahvamass jne); sotsiaalfoobia (hirm avaliku esinemise ja sotsiaalsete situatsioonide ees, hirm sattuda tähelepanu keskpunkti); erinevad lihtfoobiad, st hirm konkreetsete objektide või nähtuste ees, mis tegelikult ei ole nii ohtlikud, kui neid tajutakse (ämblikud, maod, kõrgus, kinnine ruum jne.) Foobiate raviks kasutatakse näiteks (kognitiiv-)käitumuslikku teraapiat (KKT) või desensitiseerimist. Üks näide tegelikust teraapiasessioonist (video, inglise keeles) F44 Dissotsiatiivsed (konversiooni-) häired
Hingamise kontrollimine, lõõgastumine, visualisatsioon, ekspositsioon. Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia. Generaliseerunud ärevus: iseloomulik on pidev ja pikaajaline ärevus. Mõtted on keskendunud mitmesuguste igapäevaelu probleemidele. Raske on kontrollida oma muretsemist, muretsemine muretsemise pärast. Kaasnevad ärevuse kehalised sümptomid. 60% on lisaks mingil eluetapil ka depressioon. Pikaajaline ja sinusoides kuluga. Medikamentoosne ravi sageli pikk. Sotsiaalfoobia: Kartus: esineda, (lastel hirm suuliselt vastata), olla õnnitletav, kõnetada kedagi, süüa teiste läheduses, allkirja kirjutada avalikus kohas (2-3%). Kujuneb vältiv käitumine. Algab noorukieas, keskmiselt 12-20a vanuselt. Esinemissagedus elu jooksul 1,5-5%. Esineb nii meestel kui naistel. Sageli nendel inimestel piiratud sotsiaalne tugivõrgustik. Perekondlik esinemine ilmselt mõjutavad nii geneetilised kui kasvatuslikud faktorid.
Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal tasemel esinemiseks mobiliseerida. Või on see sotsiaalfoobia? Mis on rahvusvahelises psüühikahäirete klassifikatsioonis sees, halvendab eksamil esinemist ning kuulub ravimisele. Või on see hoopis anankastse isiksuse tüüpiline reaktsioon situatsioonile, kus pannakse proovile tema ülim perfektsionism ning kus tema tüüpilised kõhklused “kas ikka rohkem ja täpsemini?”, “kas oleks pidanud ...” ärevuse tekitavad? Mispuhul mõned koolkonnad juhtumit ravimatuks isiksusehäireks peavad ja adekvaatsemat situatsioonivalikut soovitavad.
Nähakse olukorras rohkem, kui seal on. Seetõttu välditakse tavaliselt selliseid situatsioone või objekte või talutakse neid ülemäärase hirmuga 1) Lihtfoobia kindla eseme või asja suhtes 2) Agorafoobia hirm avaliku koha ees; praegusel ajal hõlmab see nii avatud ruumikartust kui ka sellega seotud asjaolusid, nagu kartus viibida rahvamassis või olukorras, kust on raske kiiresti ja taksitusteta ohutusse kohta (tavaliselt koju) pääaseda 3) Sotsiaalfoobia - algab sageli noorukieas ning on seotud hirmuga sattuda väikeses grupis (vastandina rahvahulgale) teiste tähelepanu keskpunkti. Tagajärjeks sotsiaalsete situatsioonide vältimine. Ei ilmne sõpradega olles ega ka väga suures seltskonnas. Kardetakse, mida tema kohta mõeldakse. Normaalsetele taju tähelepanekutele (nt pillad pastaka kolksatusega maha ja kõik vaatavad) kiputakse juurde mõtlema. 4) Paanikahäire - Põhiliseks iseärasuseks on korduvad rasked ärevushood e
Nähakse olukorras rohkem, kui seal on. Seetõttu välditakse tavaliselt selliseid situatsioone või objekte või talutakse neid ülemäärase hirmuga 1) Lihtfoobia – kindla eseme või asja suhtes 2) Agorafoobia – hirm avaliku koha ees; praegusel ajal hõlmab see nii avatud ruumikartust kui ka sellega seotud asjaolusid, nagu kartus viibida rahvamassis või olukorras, kust on raske kiiresti ja taksitusteta ohutusse kohta (tavaliselt koju) pääaseda 3) Sotsiaalfoobia - algab sageli noorukieas ning on seotud hirmuga sattuda väikeses grupis (vastandina rahvahulgale) teiste tähelepanu keskpunkti. Tagajärjeks sotsiaalsete situatsioonide vältimine. Ei ilmne sõpradega olles ega ka väga suures seltskonnas. Kardetakse, mida tema kohta mõeldakse. Normaalsetele taju tähelepanekutele (nt pillad pastaka kolksatusega maha ja kõik vaatavad) kiputakse juurde mõtlema. 4) Paanikahäire - Põhiliseks iseärasuseks on korduvad rasked ärevushood e
· Seotud virgatsained: NA, DA, 5-HT · Mania (psühhootiliste s-ga või ta) · Bipolaarne häire · F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Normipärane ärevus Haiguslik ärevus · Foobiad · Ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. · Vältimine või ülemäärase hirmuga talumine · Lihtfoobia · Sotsiaalfoobia · Agorafoobia Paanika häire · Korduvad rasked ärevushood e. paanikahood · Pole seotud kindla situatsiooniga · Ootamatud ja prognoosimatud · Nt: surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna. Obsessiiv-kompulsiivne häire · Obsessioonid e sundmõtted - ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusse · Kompulsioonid e sundteod - pidevalt korduv stereotüüpne käitumine
kontakti vältimine ning vahest ka spetsiifilisemate hirmude ja foobiate tekkimine. Peamised ärevussündroomi avaldumise viisid on järgmised: Paanika sündroom ( tihti esinev ja korduv pinge tunde tekkimine koos füüsilise ebameeldivustundega. Tihti seotud agorafoobiaga, mil inimene kardab avatud ruumi, kuna pole võimeline sealt kiiresti ja takistusteta ohutusse kohta põgenema) Liht ehk spetsiifiline foobia (ebamõistuspärane esemete ja olukordade kartus) Sotsiaalfoobia ( hirm saada kaasinimeste poolt kritiseeritud ning sattuda häbiväärsetesse situatsioonidesse) Üldine ärevussündroom ( mitmed ebareaalsed mured eri eluvaldkondades) Obsessiiv-kompulsiivne häire (õpitud käitumismallid, millest on raske loobuda kuid mis pakuvad hetkelist ärevustundest vabanemist) Posttraumaatiline stressihäire (võimetus toibuda traumaatilisest sündmusest põhjustatud ärevustundest)
g) isu alanemine. Ärevushäired Agorafoobia - nii avatud ruumi kartus kui ka sellega seotud asjaolud, nagu kartus viibida rahvamassis või olukorras, kust on raske kiiresti ja takistusteta ohutusse kohta (tavaliselt koju) pääseda. Terve grupp kodust väljumisega seotud hirme, mis sageli omavahel kattuvad: poodiminek, rahvahulgad ja avalikud kohad või üksinda liikumine, rongi, bussi või lennukiga sõitmine. Sotsiaalfoobia - hirm sattuda väikeses grupis (vastandina rahvahulgale) teiste tähelepanu keskpunkti. Tagajärjeks sotsiaalsete situatsioonide vältimine. Võib olla piiritletud (s.t. esineb ainult söömisel avalikus kohas, avalikul esinemisel või suhetes vastassoost inimestega) või difuusne, peaaegu kõiki perekonnaväliseid sotsiaalseid situatsioone hõlmav kartus. Paanikahäire - korduvad rasked ärevushood e. paanikahood, mis ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning
annaabi.ee 
