Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaal töö alused - KT kordamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sotsiaaltöö, toimetulekooldus, töötaja, sotsiaalteenus, sotsiaaltöötaja, omavalitsus, isikuga, iseseisvat, eetika, tugiisik, toetuste, vältimatu, sotsiaalabi, käesolev, nõustamine, toetamine, koduteenus, ohvriabi, eetikakoodeks, paavel, looga, olukordades, arendav, andes, turvalise, tugiisikuteenus, kõrvalabi, saava, puue, toetamise, majutuseSOTSIAALTEENUSED Eksamitöö sotsiaalpoliitika ainest Koostajad: ****** 2013 1 Sotsiaalteenus isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; Sotsiaalteenuseid on õigus saada: 1) Eesti alalisel elanikul; 2) Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elaval välismaalasel; 3) Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal. Sotsiaalteenus: 1) Riigi rahastatavad teenused 2) KOV(kohaliku omavalitsuse) teenus 2 Riigi rahastatavad teenused ü Rehabilitatsiooniteenus ü Tehnilised abivahendid ü Asendushooldus ü Lapsehoiuteenus ü Erihoolekandeteenus 3 Riigi rahastatavad teenused Rehabilitatsiooniteenus eesmärk on parandada inimese
Erivajadus- kaasasündinud või elu jooksul tekkinud organi ala talitluse vajadus saada kõrvalikst abi. Asenduskodu- ehk vananenud mõiste järgi lastekodu on sotsiaalhoolekande seaduse järgi institutsioon, mis osutab asenduskoduteenust. Toetatud elamine- Toetatud elamise teenus on üks erihoolekande teenustest, mida pakutakse psüühikahäirega inimestele toimetuleku parandamiseks. Toetatud elamise teenuse saamiseks peab inimese toimetulek niipalju alanenud olema, et ta ei ole isesisvalt suuteline lahendama igapäevaelu keerulisemaid probleeme. Toetatud elamise teenuse saamisel peab klient olema võimeline igapäevaselt enda eest hoolitsema - toitu valmistama, enesehügieeniga edukalt hakkama saama, kommunaalmakseid maksma. Toetatud elamise teenuse osutamise korral klient saab elamispinnana kas toa korterist või ühetoalise korteri.
toitlustamisega eesmärgiga suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi. Laste õiguste konventsioon – dokument, kus alla 18-aastastel isikutel on tagatud kõik inimõigused. Õpitud abitus – üleaitamise tagajärjel tekkinud oskamatus või saamatus oma täit potentsiaali rakendada. Muu abi (lisaks teenustele ja toetustele) – sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus. Vältimatu abi – on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Lastekaitse seadus - Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning nende kaitse Eesti Vabariigis. Sotsiaalnõustamine – sotsiaalteenus, mis annab isikule vajaliku teabe sotsiaalsetest õigustest ja võimalustest.
vajadusi. Põhimeetodid osalevate praktikute kesksel jaotusel on: · individuaalne töö, mille puhul praktik töötab konkreetse looga üksinda; · meeskonnatöö, mille puhul konkreetse looga töötab konkreetne, erinevatest spetsialistidest koosnev formaliseeritud (ametlik) grupp; · võrgustikutöö, mille puhul konkreetse looga töötab eri sektorite ja erialade praktikutest koosnev laiapõhjaline grupp. 5. Sotsiaalteenus - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus. nt eluasemeteenused, erivajadustega in-ste teenused. 6. Maslow' püramiid - arvestab nn keskmise inimesega ega kehti nende inimeste puhul, kes kõrgemate vajaduste saavutamiseks jätavad mõne astme vahele. · füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; · turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi;
erinevatest valdkondadest). 5 5 Rehabilitatsiooniteenus seevastu täpsemini piiritletud ja reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) alusel. Rehabilitatsiooniteenus Sotsiaalhoolekande seaduses: Rehabilitatsiooniteenus on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav riiklik sotsiaalteenus, mille raames: 1. koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (kehtivusega 6 kuud 5 aastat); 2. osutatakse rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid; 3. juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia. Sihtgrupiks on puudega lapsed ja täisealised, psüühikahäirega isikud (TVK 40%) ja alaealised õigusrikkujad. Eesmärk on mõista, et... · Rehabilitatsioon ehk rehabiliteeriv lähenemine on lai. Rehabilitatsiooni võivad
füüsilise ja vaimse puudega inimesi, leevendada vaeste rahamuresid, tagada lapsehooldus töötavatele emadele, rehabiliteerida alaealised ja täiskasvanud õigusrikkujad, nõustada indiviide ja gruppe isikliku elu ja sotsiaalküsimustes 2. Rehabilitatsioon: olemus- on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav sotsiaalteenus, puudega lapse puhul on eesmärk aidata kaasa lapse arengule ja hariduse omandamisele, tööealise inimese puhul toetada tööle asumise valmisolekut või tööl püsimist, eaka inimese puhul parandada iseseisvat toimetulekut.. Funktsioon- Kõigi inimeste vajadused on erinevad. Seetõttu arutatakse põhjalikult läbi, millised rehabilitatsiooniteenused on taotlejale vajalikud. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse teenuseid kas
järgmine: 1) haigus-, töötus, vanadus-, pere- ja invaliidsustoetuste puhul kas a) 50 % kõigist töötavatest isikutest või b) Töötavad elanikud, kes on 20 % kõigist elanikest (ei laiene töötutoetusele) või c) Kus toetused võimaldatakse koos isiku materiaalse olukorra kontrollimisega, kõik elanikud, kelle vahendid on ettenähtud koguste piires; 1) meditsiiniline hooldus: a) kõik isikud, kes võiksid olla kaitstud haigustoetusega, nii nagu on ette nähtud punktides 1a ja 1b või b) 50% kõigist elanikest; 1) Tööõnnetustoetused kõik isikud, kes on kaetud haiguskindlustusega, nagu on ette nähtud p-s 1a, lisaks matusetoetus nende naiste ja laste tarbeks; 2) Toitjakaotustoetused: a) Kõigi surnud isikute abikaasad ja lapsed, kes on kaitstud
toimetulekupiir. 2018. aastal on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 140 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2018. aastal 168 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on võrdne perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
1. Mis on sotsiaalhol.? Sotsiaalhoolekande Sotsiaalteenus on isiku või Sotsiaalhoolekanne on põhimõteteks on: abi andmise perekonna toimetulekut soodustav Sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja kohustus, kui isiku ja perekonna mitterahaline toetus muu abi osutamise või määramisega võimalused toimetulekuks ei ole seotud toimingute süsteem. (KOV, piisavad. 11. Millised on riik) Individuaalne, konkreetsele
ning tervisekäitumise edendamine.Toetuse taotlemiseks esitab taotleja vormikohase avalduse Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale. Taotluses märgitakse ära tegevuse eesmärk, sihtgrupp, eeldatav tulemus, kasusaajate arv, tegevuse kirjeldus, tegevuse eelarve, omaosalus ja kaasfinantseerijad. Toetatud elamise teenuse eesmärgiks on isiku juhendamine ja nõustamine tema majapidamise ja igapäevaelu korraldamises eesmärgiga tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. 5 Sotsiaaltoetused Rakvere linnas (elanikke 15 737) Rakvere linn hoolib oma kogukonna liikmetest Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele toetatakse vähemkindlustatud peresid Rakveres ühekordsete toetuste maksmisega, hoidmistasust vabastamise ning suvelaagritest osavõtu võimaldamisega. 1-9. klassi õpilastele tagab tasuta koolitoidu riik, puuduva osa katab kohalik omavalitsus. 10.-12
....................................................................................30 2.Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs.....................................................................................31 3.Määruse mõju analüüs..................................................................................................34 2 SISSEJUHATUS Kohalik omavalitsus omab omaenda võimu ning kogukonnal on loomulik ja võõrandamatu õigus juhtida oma asju. Üheks asjade juhtimise võimaluseks on kohaliku võimu määrused , mis reguleerivad täpselt valla elu. Käesolev töös analüüsib autor esimeses pooles kohaliku omavalitsuse olemust ja õiguslikke aluseid. Vaatleb kohaliku omavalitsuse ( edaspidi KOV) ülesandeid s.h ka määruste eelnõude ettevalmistamist, menetlemist ja järelvalvet. Teine pool tööst käsitleb seadusandja poolt kehtestatuid
ja õigusaktide eelnõude väljatöötamist samas nõustada valla töötajaid sotsiaalvaltkonna küsimustes. Analüüsib sotsiaalvaldkonda vallas ja koostab erinevaid projekte raha eraldamiseks. Sotsiaalnõunikud aitavad ka abivajajal vormistada vajalike dokumente abi saamiseks. Esindab valda ka kohtuprotsessides kui neid peaks ettetulema. Tööülesannete hulka kuuluvad ikkagi põhiliselt valla elanike aitamine ja tagada toimetulek vaesematele peredele. Pakutakse humanitaarabi teenust nendele kelle rahaline seis on kesine ja kellel on õigus sellisele abile. Hoolitseb puuetega inimeste vajaduste eest aitab soetada vajaminevaid asju. Ülesannete hulka kuulub ka vajalike materjalide ettevalmistamine lasteautusse või hooldekodudesse pigututamist vajavatele inimestele samuti ka lastekodsse saatmise, vanemlike õiguste äravõtmiseks kui ka lapsendamiseks.
(2) Sotsiaalhoolekande ulesanneteks on isikule voi perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, korvaldamiseks voi kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja uhiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. 8. Nimeta institutsioonid, kes tegelevad sotsiaalhoolekande korraldamisega.Valla- voi linnavalitsus , sotsiaal ministerium.1)Sotsiaalhoolekannet korraldavad sotsiaalminister, maavanemad ja kohalik omavalitsus. 2) Riiklikku sotsiaalhoolekannet korraldavad sotsiaalminister ja maavanemad. 3)Maavanem korraldab maakonnas riiklikku sotsiaalhoolekannet maavalitsuse vastava osakonna kaudu. 9. Nimeta sotsiaalministri ulesandeid sotsiaaltoo koraldamisel.1) riigi sotsiaalhoolekandepoliitika valjatootamine;2)sotsiaalhoolekannet reguleerivate seaduste ja muude oigusaktide eelnoude valjatootamine;3)
Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad. Eri- ja sobitusrühmad on tavarühmadest väiksemad, et õpetajatel oleks võimalik lastega rohkem tegeleda. Laps võetakse erilasteaeda (erirühma) nõustamiskomisjoni otsuse ning lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel. Õppimine on kooliealistel lastel kohustuslik. Riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks. Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning eriabi vajavatele inimestele tagab kohalik omavalitsus võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Vastavate tingimuste puudumisel tagavad riik ja kohalik omavalitsus neile õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes. Üldjuhul õpetatakse puuetega lapsi tavaklassis, vajadusel spetsiaalses õppeasutuses. Hariduslike erivajadustega lastele osutatakse
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Silja Luht AÜEP1 Laste hoolekanne Eestis Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja teenused.................................................................................... 4 1.1. Peretoetused................................................................................................................. 4 1.2. Lapsendamine............................................................................................................... 4 1.3. Asenduskodu teenus..................................................................................................... 4 1.4. lapsehoiuteenus......................................
Koduhooldus eakatele Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt on koduteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on eakate, füüsilist abistamist vajavate isikute ja vaimse tervise probleemidega eakate, kes ei tule iseseisvalt toime igapäevatoimingutega, turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti (Sotsiaalhoolekande seadus, 2015). Koduhooldus on avahoolduse kõige suurem sektor. Koduteenuste osutamisel on aluseks sotsiaalhoolduse kesksed väärtused: õiglus,
tööturueksperdi jt vahel. Riigi rahastatavad teenused · Rehabilitatsioon · Tehnilised abivahendid · Asendushooldus · Lapsehoid · Erihoolekanne KOV teenused Sotsiaalnõustamine Eluruumi Päevakeskus kohandamine Koduhooldus Sotsiaaltransport Tugiisik Hooldamine Lapsehoid Isiklik abistaja Sotsiaaleluase Toimetulekutoetus Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele, mida maksab kohalik omavalitsus. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused vastavalt olukorrale nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud ei ole olnud efektiivsed. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese
· Öölambid käekaugusele · Säilitada ümbritsev keskkond samasugusema Orienteerumine · Dokumendid kaasa- äraeksimine · Turvakäevõru andmetega · Meelde tuletada sõnu ja enda isikut MÄLUABIVAHENDID · kalender, kell, märkmepaberid · asjade sama paigutus · tubade, uste sildistamine · pildialbumid · teade, kui üksi jäetakse 6. Millised on hea hoolduse põhimõtted? · Hooldus peab lähtuma vanuri vajadustest · Hea hooldus on tervislik, nii füüsiliselt kui psüholoogilist poolt hõlmav · vanuril on tugiisik, kes kuulab ja mõistab · Oma asjad · Turvaline keskkond · Võimaldab iseseisvust Hea hooldus on elulähedane, rõhutatakse vanuri veel säilinud oskusi ja tervist. Erivajadused 1. Loetle peamisi puuete põhjuseid? Kuulmispuue · Pärilik · Haigused
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadliku
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Aili Pällo RIIGIASUTUSE PRAKTIKA Praktikaaruanne VÕTA korras Juhendajad: Aet Kiisla, Jelena Rootamm-Valter NARVA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. VANGLATEENISTUS..................................................................................................4 2. VIRU VANGLA............................................................................................................ 6 2.1. Viru vangla üldtutvustus.............................................................................................6 2.2. Viru vangla ülesanded................................................................................................ 6 2.3. Viru vangla töökorraldus............................................................................................ 7
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond ALAEALISED ÕIGUSRIKKUJAD Referaat Pärnu 2017 SISSEJUHATUS Referaat käsitleb alaealisi õigusrikkujaid. Uuritakse välja, kes nendega tegeleb, kuidas tegeleb ja mille alusel. Välja on toodud miks alaealine teo toime paneb ja mis on selle eelduseks. Välja on toodud 7 tegevust, kuidas ennetada süü toime panemist. Kirjeldatud on mõjutusvahendeid ning kõike sellega seonduvat seaduse näol. Räägitud on õigusrikkujatele suunatud rehabilitatsioonist, mille käigus koostatakse individuaalne rehabilitatsiooniplaan. Lõpetuseks on koostatud artikkel 12 kogumiku abil lühikokkuvõte teemal osalus praktikas: lapse tähendusrikka osaluse teed. 2 1. PEATÜKK 1.1. Probleemid ja ennetus Kui alaealine paneb toime süüteo, on probleemile võimalik läheneda kahest eri vaatepunktist, kas las
täitmine. Riigi abi: • Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstakse puudega lapse toetust ja õppetoetust. 16-17 a vanused lapsed saavad tööealistele puuetega inimestele mõeldud toetusi. • Rehabilitatsiooniteenus, mis sisaldab rehabilitatsiooni vajaduse hindamist ja tegevuste planeerimist, planeeritud tegevuste täitmise juhendamist ja hindamist, füsioterapeudi teenust, tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenust ning sotsiaaltöötaja, eripedagoogi, psühholoogi ja logopeedi teenust. • Abivahendite vajaduse hindamine ja määramine. Abivahendite müük, laenutamine ja hüvitamine. • Lapsehoiuteenuse rahastamine raske ja sügava puudega lastele. • Vanemliku hoolitsuseta puudega laste riiklik ülalpidamine ja hooldamine hoolekandeasutustes. • Puuetega inimeste organisatsioonide ja teiste mittetulundusühingute rahastamine hasartmängumaksu vahenditest.
Vaid 10% jätkus vahendeid ka mitte-esmatarbekaupadele; Leibkondade sissetulekud olid suhteliselt võrdselt jaotunud; Sotsiaalpoliitika: sotsiaalmaksu kogumine, pensioni- ja tervise kindlustuse süsteemid, hoolekande uued põhimõtted; Toimetulekupiir mitte vaesuspiir Vaesus ja sotsiaalpoliitika Stabiliseerumise periood 1995-1999 Majanduse kiire restruktureerimine ja privatiseerimine töötus; Vertikaalne kihistumine toimetulek ühiskonnas toimunud muudatustega; Absoluutse vaesuse vähenemine; Sotsiaalpoliitika: hoolekande seadus (1995), kolme sambaline pensionisüsteem (1997); Vaesus ja sotsiaalpoliitika Kiire majandusarengu ja heaolu suurenemise periood 2000-2007 Kiire majandusliku arengu periood; Absoluutse vaesuse märgatav vähenemine; Tarbijalikkus; ülioptimistlik laenuvõtmine; ohusignaalide ignoreerimine; Eesti sotsiaalkaitse märgatav mahajäämus (EL standardid);
3. Töötu sotsiaalne kaitse 3.1 Üldalused Töötu sotsiaalset kaitset reguleeritakse mitme erineva õigusaktiga. Nendest olulisemad on tööturuteenuste ja toetuste seadus (RT I 2005, 54, 430... koos hilisemate muudatustega )(edaspidi TTTS) Lisaks sellele on ka olulised Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud rakendusaktid, millega kehtestatakse töötutele erinevad toetuste ja abirahade määrad. Täiendavalt tuleb siin mainida töötuskindlustuse seadust (RT I 2001, 59, 359... koos hilisemate muudatustega), millega tagatakse peamiselt majanduslikult aktiivsetele isikutele täiendav kindlustuskaitse töötuks jäämise korral. Tööturuteenuste ja toetuste seadusega reguleeritakse töötuna arvelolekut ja riigi poolt tagatava töötutoetuse, erinevate toetuste ning õppestipendiumi maksmist Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) poolt ning samuti tööturuteenuste osutamist nii tööotsijale, töötutele kui ka tööandjatele. Tööturuteenus on teenus, mida osutatakse t�
tugevdamisel. Täname kõiki, kes panustasid uuringu valmimisse. Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Kasutatud lühendid 7 1. KASUTATUD LÜHENDID AMS – lapse õiguserikkumise juhtumisse sekkumise seadus KOV – kohalik omavalitsus LK – lastekaitse LKS – lastekaitseseadus1 LÕK – ÜRO lapse õiguste konventsioon SHS – sotsiaalhoolekandeseadus SKA – sotsiaalkindlustusamet STAR – sotsiaateenuste ja -toetuste andmeregister TAI – tervise arengu instituut VVS – vabariigi valitsuse seadus ÜRO – ühinenud rahvaste organisatsioon 1 Kuigi hetkel kasutatakse lastekaitseseaduse puhul enamasti lühendit „LaKS“, kannab see autorite hinnangul
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov ,,RAKVERE LILLE KOOL JA PÄEVAKESKUS PÄEVALILL" Vaatluspraktika Õppejõud: Meeli Männamäe Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus Minu isiklik praktika eesmärk oli saada ülevaade ,,MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendusest"
otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Eestkostet korraldab eestkosteasutus. Eestkoste seatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud isik - eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse (justiitsministeerium 2004). Hoolduspere Perekond, kes tähtajalise kirjaliku lepingu alusel võtab perekonda hooldada hooldust vajava isiku. Hooldamine perekonnas võib toimuda lühiajaliselt (kuni 3 kuud), tähtajaliselt (tähtaja piires), pikema aja jooksul (aasta ja enam), osapäevaliselt, kogu päeva ulatuses või ööpäevaringselt. Lapse perekonnas hooldamine on üldjuhul pidev (Kaplan 1999).
........................................................................................15 Lisa 2...............................................................................................................................17 Lisa 3...............................................................................................................................18 2 SISSEJUHATUS Sooritasin praktika .............. Vallavalitsuses sotsiaaltöö vanemspetsialisti juures. Praktikakoht sai valitud eesmärgiga tutvuda kohalikus omavalitsuses sotsiaaltööd korraldava tööga ning täpsemalt töö osaga, mis puudutab toetuste ja teenuste määramist. Kõige olulisemaks eesmärgiks on tutvuda sotsiaaltoetuste määramise, menetlemise ja väljamaksmise süsteemiga läbi STAR-i keskkonna. See on üks põhivaldkondi omavalitsuste töös kus ka järelvalvete korras on avastatud enam puudusi. Teine on töö uute sihtrühmadega
partneri seksuaalsoovidele. Seksuaalvägivald võib avalduda: mittesoovitud seksuaalsed puudutused (käperdamine) ja märkused, pealesunnitud suguühe partneriga, partneri poolt pealesunnitud suguühe kellegi teisega kui partner, intiimsetele kehaosadele valu tekitamine (sadism), vägistamine. Majandusliku vägivalla korral kontrollib vägivallatseja partneri raha kasutamist või partnerile kuuluvaid materiaalseid ressursse. Majanduslik vägivald raskendab partneri iseseisvat materiaalset toimetulekut ning võib muuta partneri vägivallatsejast sõltuvaks. Majanduslikuks vägivallaks võib pidada järgmisi tegevusi: partneri raha äravõt mine ja pangakaartide enda käes hoidmine, tema ostude tegemise ja muude majanduslike tehingute tegemise piiramine, takistamine või kritiseerimine, klude range kontrollimine, ühisvara enda nimele kirjutamine, töötamise ja õppimise takistamine, elatisraha mittemaksmine, võlgade tekitamine, partneri sundimine osalema
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp SOTSIAALPOLIITIKA Referaat Õppejõud: Elmo Medar Mõdriku 2008 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................3 1. Sotsiaaltöö lätted................................................................................4 2. Sotsiaaltöö poliitika...........................................................................6 3. Sotsiaalpoliitika mõiste ja eesmärk..........................................................8 3.1. Sotsiaalpoliitika mõiste ja eesmärk..............................................8 3.2. Sotsiaalpoliitika kaks tahku......................................................9 3.3. Sotsiaalpoliitika: kellele ja miks.................................................11 3.4. Sotsiaalpoliitika areng
juhul, kui kõikvõimalikud muud abi andmise moodused ei ole (eeldused loetletud sotsiaalhooldusõiguses: SHS) perekonna toimetulekut lapse kasvatamisel vajalikul määral tõstnud Lapse perekonda jätmine ohustab lapse enda arengut või teiste inimeste tervist või elu Vältimatu eraldamise korral tuleb lapsele leida võimalus asendusperekonnas elamiseks, paigutades ühe perekonna lapsed kokku. Perekonna toetamisel osutavad nii kohalik omavalitsus kui riik piisaval hulgal kvaliteetseid teenuseid ja abi. Lapse abistamisel ja planeerimisel tuleb kaasata laps (vastavalt eale) ja vanemad, eestkostja või tegelik kasvataja ning edastada lapsele teda puudutavas küsimuses teavet, mis ei kahjustaks teda vaimselt, füüsiliselt ega emotsionaalselt Laste õiguste kaitsmisel lähtutakse põhimõttest, et abi tuleb osutada laste kasvatava
toetab puudega inimestele võrdsete võimaluste loomist ning nende sotsiaalset kaasatust laiemas tähenduses. 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eensalu, K.; Jõgi, K. Haridus, tööhõive ja karjääriteenused Eestis. Tallinn: Elukestva Õppe Sihtasutus Innove Karjäärinõustamise Teabekeskus, 2005, 104. 25.10.2007. 2. Malvet, M.; Mikkola M. Sotsiaalhoolekanne. Helsingi: AS Sinisukk, 1998, 141. 25.10.2007. 3. Paavel, V. Sotsiaaltöö ümber mõtestamine. Tallinn: GREIF, 2004, 151. 29.10.2007. 4. Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste tööhõive. [http://www.sm.ee/est/pages/index.html]. 29.10.2007. 5. Statistikaamet. Vaegurlus.[http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Sotsiaalelu/13Tervishoid/06Vaegurlus/06Vaegurlus.asp]. 29.10.2007. 13
Probleemid Eesti hoolduspere süsteemis Eesti kasuperede liidu juhi, Malle Kobini sõnul on Eestis kaks peamist süsteemset viga, mille tõttu suunatakse lapsi järjekindlalt ikkagi lastekodusse. Esiteks soodustab seda lastekodude riiklik rahastamissüsteem, mis on pandud sõltuma laste arvust. Selline pearahasüsteem motiveerib lastekodusid hankima endale alati võimalikult palju lapsi. Teiseks ei ole lapse hooldusperesse suunamiseks eriti motiveeritud ka kohalik omavalitsus. Kui omavalitsus suunab lapse lastekodusse, maksab selle eest täielikult riik. Riik võtab enda kanda ka kõik lapse eestkoste küsimused ja kogu vastutuse. Kui laps suunata hooldusperre, tähendab see, et kohalik sotsiaaltöötaja peab ikkagi perega suhtlema, jälgima nende hakkamasaamist see tähendab töökoormuse kasvu, mis sotsiaaltöötajal on juba niigi suur. Seetõttu seavad Malle Kobini sõnul paljud omavalitsused hooldusperedele lapse saamise
annaabi.ee 
