Erivajadus- kaasasündinud või elu jooksul tekkinud organi ala talitluse vajadus saada kõrvalikst abi. Asenduskodu- ehk vananenud mõiste järgi lastekodu on sotsiaalhoolekande seaduse järgi institutsioon, mis osutab asenduskoduteenust. Toetatud elamine- Toetatud elamise teenus on üks erihoolekande teenustest, mida pakutakse psüühikahäirega inimestele toimetuleku parandamiseks. Toetatud elamise teenuse saamiseks peab inimese toimetulek niipalju alanenud olema, et ta ei ole isesisvalt suuteline lahendama igapäevaelu keerulisemaid probleeme. Toetatud elamise teenuse saamisel peab klient olema võimeline igapäevaselt enda eest hoolitsema - toitu valmistama, enesehügieeniga edukalt hakkama saama, kommunaalmakseid maksma. Toetatud elamise teenuse osutamise korral klient saab elamispinnana kas toa korterist või ühetoalise korteri.
SOTSIAALTEENUSED Eksamitöö sotsiaalpoliitika ainest Koostajad: ****** 2013 1 Sotsiaalteenus isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; Sotsiaalteenuseid on õigus saada: 1) Eesti alalisel elanikul; 2) Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elaval välismaalasel; 3) Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal. Sotsiaalteenus: 1) Riigi rahastatavad teenused 2) KOV(kohaliku omavalitsuse) teenus 2 Riigi rahastatavad teenused ü Rehabilitatsiooniteenus ü Tehnilised abivahendid ü Asendushooldus ü Lapsehoiuteenus ü Erihoolekandeteenus 3 Riigi rahastatavad teenused Rehabilitatsiooniteenus eesmärk on parandada inimese
vajadusi. Põhimeetodid osalevate praktikute kesksel jaotusel on: · individuaalne töö, mille puhul praktik töötab konkreetse looga üksinda; · meeskonnatöö, mille puhul konkreetse looga töötab konkreetne, erinevatest spetsialistidest koosnev formaliseeritud (ametlik) grupp; · võrgustikutöö, mille puhul konkreetse looga töötab eri sektorite ja erialade praktikutest koosnev laiapõhjaline grupp. 5. Sotsiaalteenus - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus. nt eluasemeteenused, erivajadustega in-ste teenused. 6. Maslow' püramiid - arvestab nn keskmise inimesega ega kehti nende inimeste puhul, kes kõrgemate vajaduste saavutamiseks jätavad mõne astme vahele. · füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; · turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi;
võtta erinevate osapoolte huvisid ja vajadusi, sest vajadused on alati pigem suuremad ja ressursid on alati pigem väiksemad kui vajaduste kindlustamiseks vajalik. Õigete alternatiivsete valikute tegemine on üks sotsiaaltöö korralduse põhiülesandeid. (Medar 2002: 50) Sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem, kus : 1) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus, mis soodustab inimese igapäevases elus toimetulekut; 2) sotsiaaltoetus on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus; 3) muu abi on sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus. (Medar 2002: 50) Sotsiaaltöö korraldaja inimeme, kes opereerib keskkonnas keerukalt lihtsamale, sulatades
toitlustamisega eesmärgiga suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi. Laste õiguste konventsioon – dokument, kus alla 18-aastastel isikutel on tagatud kõik inimõigused. Õpitud abitus – üleaitamise tagajärjel tekkinud oskamatus või saamatus oma täit potentsiaali rakendada. Muu abi (lisaks teenustele ja toetustele) – sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus. Vältimatu abi – on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Lastekaitse seadus - Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning nende kaitse Eesti Vabariigis. Sotsiaalnõustamine – sotsiaalteenus, mis annab isikule vajaliku teabe sotsiaalsetest õigustest ja võimalustest.
füüsilise ja vaimse puudega inimesi, leevendada vaeste rahamuresid, tagada lapsehooldus töötavatele emadele, rehabiliteerida alaealised ja täiskasvanud õigusrikkujad, nõustada indiviide ja gruppe isikliku elu ja sotsiaalküsimustes 2. Rehabilitatsioon: olemus- on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav sotsiaalteenus, puudega lapse puhul on eesmärk aidata kaasa lapse arengule ja hariduse omandamisele, tööealise inimese puhul toetada tööle asumise valmisolekut või tööl püsimist, eaka inimese puhul parandada iseseisvat toimetulekut.. Funktsioon- Kõigi inimeste vajadused on erinevad. Seetõttu arutatakse põhjalikult läbi, millised rehabilitatsiooniteenused on taotlejale vajalikud. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse teenuseid kas
erinevatest valdkondadest). 5 5 Rehabilitatsiooniteenus seevastu täpsemini piiritletud ja reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) alusel. Rehabilitatsiooniteenus Sotsiaalhoolekande seaduses: Rehabilitatsiooniteenus on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav riiklik sotsiaalteenus, mille raames: 1. koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (kehtivusega 6 kuud 5 aastat); 2. osutatakse rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid; 3. juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia. Sihtgrupiks on puudega lapsed ja täisealised, psüühikahäirega isikud (TVK 40%) ja alaealised õigusrikkujad. Eesmärk on mõista, et... · Rehabilitatsioon ehk rehabiliteeriv lähenemine on lai. Rehabilitatsiooni võivad
toimetulekupiir. 2018. aastal on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 140 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2018. aastal 168 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on võrdne perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
järgmine: 1) haigus-, töötus, vanadus-, pere- ja invaliidsustoetuste puhul kas a) 50 % kõigist töötavatest isikutest või b) Töötavad elanikud, kes on 20 % kõigist elanikest (ei laiene töötutoetusele) või c) Kus toetused võimaldatakse koos isiku materiaalse olukorra kontrollimisega, kõik elanikud, kelle vahendid on ettenähtud koguste piires; 1) meditsiiniline hooldus: a) kõik isikud, kes võiksid olla kaitstud haigustoetusega, nii nagu on ette nähtud punktides 1a ja 1b või b) 50% kõigist elanikest; 1) Tööõnnetustoetused kõik isikud, kes on kaetud haiguskindlustusega, nagu on ette nähtud p-s 1a, lisaks matusetoetus nende naiste ja laste tarbeks; 2) Toitjakaotustoetused: a) Kõigi surnud isikute abikaasad ja lapsed, kes on kaitstud
1. Mis on sotsiaalhol.? Sotsiaalhoolekande Sotsiaalteenus on isiku või Sotsiaalhoolekanne on põhimõteteks on: abi andmise perekonna toimetulekut soodustav Sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja kohustus, kui isiku ja perekonna mitterahaline toetus muu abi osutamise või määramisega võimalused toimetulekuks ei ole seotud toimingute süsteem. (KOV, piisavad. 11. Millised on riik) Individuaalne, konkreetsele
(2) Sotsiaalhoolekande ulesanneteks on isikule voi perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, korvaldamiseks voi kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja uhiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. 8. Nimeta institutsioonid, kes tegelevad sotsiaalhoolekande korraldamisega.Valla- voi linnavalitsus , sotsiaal ministerium.1)Sotsiaalhoolekannet korraldavad sotsiaalminister, maavanemad ja kohalik omavalitsus. 2) Riiklikku sotsiaalhoolekannet korraldavad sotsiaalminister ja maavanemad. 3)Maavanem korraldab maakonnas riiklikku sotsiaalhoolekannet maavalitsuse vastava osakonna kaudu. 9. Nimeta sotsiaalministri ulesandeid sotsiaaltoo koraldamisel.1) riigi sotsiaalhoolekandepoliitika valjatootamine;2)sotsiaalhoolekannet reguleerivate seaduste ja muude oigusaktide eelnoude valjatootamine;3)
ja õigusaktide eelnõude väljatöötamist samas nõustada valla töötajaid sotsiaalvaltkonna küsimustes. Analüüsib sotsiaalvaldkonda vallas ja koostab erinevaid projekte raha eraldamiseks. Sotsiaalnõunikud aitavad ka abivajajal vormistada vajalike dokumente abi saamiseks. Esindab valda ka kohtuprotsessides kui neid peaks ettetulema. Tööülesannete hulka kuuluvad ikkagi põhiliselt valla elanike aitamine ja tagada toimetulek vaesematele peredele. Pakutakse humanitaarabi teenust nendele kelle rahaline seis on kesine ja kellel on õigus sellisele abile. Hoolitseb puuetega inimeste vajaduste eest aitab soetada vajaminevaid asju. Ülesannete hulka kuulub ka vajalike materjalide ettevalmistamine lasteautusse või hooldekodudesse pigututamist vajavatele inimestele samuti ka lastekodsse saatmise, vanemlike õiguste äravõtmiseks kui ka lapsendamiseks.
suhelda eakaaslastega, külastada kirikut ja vajab taastusravi. Liikumiseks kodus vajab abivahendeid ja väljaspool kodu saab liikuda ainult kellegi abiga. Ise ei saa hakkama igapäevaste toimingutega. Sotsiaaltöötaja poole abipalvega pöördub Maria tütar, kes tegeleb temaga kõige rohkem ja teab Maria vajadusi. SOTSIAALTEENUSED Vallas, kus elab Maria. Päevategevuse teenus sotsiaalsetele riskirühmadele ja eakatele Teenuse eesmärgiks on võimaldada klientidele parim võimalik toimetulek tavapärasele sarnases keskkonnas ja aktiivne osavõtt ühiskondlikust elust, edendades ja säilitades suhtlemis- ja tegutsemisaktiivsuse, pakkudes eesmärgistatud ja mõtestatud tegevust läbi kultuurilise vabaaja veetmise. Teenus sisaldab klientide aktiviseerivatesse tegevustesse kaasamist ja igapäevaste toimetulekuoskuste ja tegevusvõime arendamist läbi erinevate individuaal- ja rühmategevuste. Koduteenused
....................................................................................30 2.Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs.....................................................................................31 3.Määruse mõju analüüs..................................................................................................34 2 SISSEJUHATUS Kohalik omavalitsus omab omaenda võimu ning kogukonnal on loomulik ja võõrandamatu õigus juhtida oma asju. Üheks asjade juhtimise võimaluseks on kohaliku võimu määrused , mis reguleerivad täpselt valla elu. Käesolev töös analüüsib autor esimeses pooles kohaliku omavalitsuse olemust ja õiguslikke aluseid. Vaatleb kohaliku omavalitsuse ( edaspidi KOV) ülesandeid s.h ka määruste eelnõude ettevalmistamist, menetlemist ja järelvalvet. Teine pool tööst käsitleb seadusandja poolt kehtestatuid
Koduhooldus eakatele Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt on koduteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on eakate, füüsilist abistamist vajavate isikute ja vaimse tervise probleemidega eakate, kes ei tule iseseisvalt toime igapäevatoimingutega, turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti (Sotsiaalhoolekande seadus, 2015). Koduhooldus on avahoolduse kõige suurem sektor. Koduteenuste osutamisel on aluseks sotsiaalhoolduse kesksed väärtused: õiglus,
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Silja Luht AÜEP1 Laste hoolekanne Eestis Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja teenused.................................................................................... 4 1.1. Peretoetused................................................................................................................. 4 1.2. Lapsendamine............................................................................................................... 4 1.3. Asenduskodu teenus..................................................................................................... 4 1.4. lapsehoiuteenus......................................
Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad. Eri- ja sobitusrühmad on tavarühmadest väiksemad, et õpetajatel oleks võimalik lastega rohkem tegeleda. Laps võetakse erilasteaeda (erirühma) nõustamiskomisjoni otsuse ning lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel. Õppimine on kooliealistel lastel kohustuslik. Riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks. Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning eriabi vajavatele inimestele tagab kohalik omavalitsus võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Vastavate tingimuste puudumisel tagavad riik ja kohalik omavalitsus neile õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes. Üldjuhul õpetatakse puuetega lapsi tavaklassis, vajadusel spetsiaalses õppeasutuses. Hariduslike erivajadustega lastele osutatakse
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond ALAEALISED ÕIGUSRIKKUJAD Referaat Pärnu 2017 SISSEJUHATUS Referaat käsitleb alaealisi õigusrikkujaid. Uuritakse välja, kes nendega tegeleb, kuidas tegeleb ja mille alusel. Välja on toodud miks alaealine teo toime paneb ja mis on selle eelduseks. Välja on toodud 7 tegevust, kuidas ennetada süü toime panemist. Kirjeldatud on mõjutusvahendeid ning kõike sellega seonduvat seaduse näol. Räägitud on õigusrikkujatele suunatud rehabilitatsioonist, mille käigus koostatakse individuaalne rehabilitatsiooniplaan. Lõpetuseks on koostatud artikkel 12 kogumiku abil lühikokkuvõte teemal osalus praktikas: lapse tähendusrikka osaluse teed. 2 1. PEATÜKK 1.1. Probleemid ja ennetus Kui alaealine paneb toime süüteo, on probleemile võimalik läheneda kahest eri vaatepunktist, kas las
ning tervisekäitumise edendamine.Toetuse taotlemiseks esitab taotleja vormikohase avalduse Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale. Taotluses märgitakse ära tegevuse eesmärk, sihtgrupp, eeldatav tulemus, kasusaajate arv, tegevuse kirjeldus, tegevuse eelarve, omaosalus ja kaasfinantseerijad. Toetatud elamise teenuse eesmärgiks on isiku juhendamine ja nõustamine tema majapidamise ja igapäevaelu korraldamises eesmärgiga tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. 5 Sotsiaaltoetused Rakvere linnas (elanikke 15 737) Rakvere linn hoolib oma kogukonna liikmetest Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele toetatakse vähemkindlustatud peresid Rakveres ühekordsete toetuste maksmisega, hoidmistasust vabastamise ning suvelaagritest osavõtu võimaldamisega. 1-9. klassi õpilastele tagab tasuta koolitoidu riik, puuduva osa katab kohalik omavalitsus. 10.-12
Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks ja sotsiaaltöötaja kutsestandard Urve Vogt (sotsiaaltöötaja Haljala vallas): Sotsiaaltöötaja ongi nagu inimene ta teeb kõike, mis jääb sünni ja surma vahele. Ei ole valdkonda, mida sotsiaaltöötaja ei pea puudutama sest sotsiaaltöö on elu. Sotsiaaltöö eesmärk on inimese toimetuleku tagamine ja selleks tuleb tegeleda kõigega. [http://www.virumaateataja.ee/161106/esileht/15034450.php] Need kolm lauset iseloomustasid head sotsiaaltöötajat kui inimest. Olles mitmeid kordi läbi lugenud ,,Sotsiaalala töötaja eetikakoodeksi" võib järeldada, et sotsiaalala töötaja töö on vägagi kliendikeskne, mis ju tegelikult ongi sotsiaaltöö eesmärk. Eetikakoodeksist lähtudes peaks sotsiaaltöötaja olema kliendi jaoks isik, kes annab head nõu ja on usaldusväärne. Ta peaks oskama läheneda igale kliendile individuaalselt ning lähtuma abivajaja olukorrast. Kahjuks on eetikakoodeksi reeglitest kinnipidavaid sotsiaalala tö
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova SEKKUMISPLAAN Iseseisev töö Juhendajad: Airi Mitendorf, MSW Reeli Sirotkina, MSW Tallinn 2014 HINDAMINE Enne juhtumiga tegelemist kindlasti peab välja selgitama antud valla omavalitsuse asjaajamise korda, teenuste olemasolu ja abi andmise võimalusi. Enne Alicega kohtumist ja hindama asumist peab mõtlema läbi oma tegevust. Läbi viima dokumentide analüüsi juhul, kui on olemas varasemad dokumendid antud klienti kohta. Vajaduse korral peab esitama päringud vastavatele asutustele (perearst, muud andmebaasid (arhiivid)). Hindamise eesmärk on välja selgitada, missugused muutused on kliendi jaoks vajalikud ja mis võib olukorda mõjutada või muuta. Antud juhtumi selgitamiseks esmalt peab tegema sotsiaalvõrgustiku uuringu, ehk tausta uuringu. Selgitama välja Alice sugulaste olemasolu ja sugulusastet, vajadusel selgitada sugulastele pere
tööturueksperdi jt vahel. Riigi rahastatavad teenused · Rehabilitatsioon · Tehnilised abivahendid · Asendushooldus · Lapsehoid · Erihoolekanne KOV teenused Sotsiaalnõustamine Eluruumi Päevakeskus kohandamine Koduhooldus Sotsiaaltransport Tugiisik Hooldamine Lapsehoid Isiklik abistaja Sotsiaaleluase Toimetulekutoetus Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele, mida maksab kohalik omavalitsus. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused vastavalt olukorrale nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud ei ole olnud efektiivsed. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp SOTSIAALPOLIITIKA Referaat Õppejõud: Elmo Medar Mõdriku 2008 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................3 1. Sotsiaaltöö lätted................................................................................4 2. Sotsiaaltöö poliitika...........................................................................6 3. Sotsiaalpoliitika mõiste ja eesmärk..........................................................8 3.1. Sotsiaalpoliitika mõiste ja eesmärk..............................................8 3.2. Sotsiaalpoliitika kaks tahku......................................................9 3.3. Sotsiaalpoliitika: kellele ja miks.................................................11 3.4. Sotsiaalpoliitika areng
Sotsiaalhoolekande ülesanded: -abi osutamine isikule või perekonnale toimetuleku raskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja kergendamiseks; -sotsiaalsete erivajadustega isiku turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaaltöö (hoolekande) põhimõtted: -inimõiguste järgimine; -isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest; -abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad; -isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. Sotsiaaltöö eetika: on kõlblaste normide kogum, mis korraldab, sätestab, reguleerib hoolekandealast tegevust. Sotsiaaltöö meetodid: -klienditöö(hätta sattunud inimesed); -kogukonnatöö(elukeskkonnale, kus elab ka teisi); -grupitöö(nt AA); -maailmaparandamine Sotsiaaltöötaja rollid&tegevused/sotsiaalteenused: -ärakuulaja/informeerija/konsulteerija; -nõustaja; -vahendaja/suhtekorraldaja; -juhtumikorraldaja(kriminaalhooldaja); -käsutäitja; -advokaat/klientide eestkõnelej
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Aili Pällo RIIGIASUTUSE PRAKTIKA Praktikaaruanne VÕTA korras Juhendajad: Aet Kiisla, Jelena Rootamm-Valter NARVA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. VANGLATEENISTUS..................................................................................................4 2. VIRU VANGLA............................................................................................................ 6 2.1. Viru vangla üldtutvustus.............................................................................................6 2.2. Viru vangla ülesanded................................................................................................ 6 2.3. Viru vangla töökorraldus............................................................................................ 7
Vaid 10% jätkus vahendeid ka mitte-esmatarbekaupadele; Leibkondade sissetulekud olid suhteliselt võrdselt jaotunud; Sotsiaalpoliitika: sotsiaalmaksu kogumine, pensioni- ja tervise kindlustuse süsteemid, hoolekande uued põhimõtted; Toimetulekupiir mitte vaesuspiir Vaesus ja sotsiaalpoliitika Stabiliseerumise periood 1995-1999 Majanduse kiire restruktureerimine ja privatiseerimine töötus; Vertikaalne kihistumine toimetulek ühiskonnas toimunud muudatustega; Absoluutse vaesuse vähenemine; Sotsiaalpoliitika: hoolekande seadus (1995), kolme sambaline pensionisüsteem (1997); Vaesus ja sotsiaalpoliitika Kiire majandusarengu ja heaolu suurenemise periood 2000-2007 Kiire majandusliku arengu periood; Absoluutse vaesuse märgatav vähenemine; Tarbijalikkus; ülioptimistlik laenuvõtmine; ohusignaalide ignoreerimine; Eesti sotsiaalkaitse märgatav mahajäämus (EL standardid);
Sotsiaalalal töötaja eetikakoodeks ja sotsiaaltöötaja kutsestandard Sotsiaaltöötajal on mitmeid ülesandeid, mis aitavad kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule nii üksikisiku, organisatsiooni ja ka ühiskonna tasandil ning samuti ka probleemide ennetamine. Siin kohal on väga oluline roll sotsiaalsetel õiglustel ja inimõigustel. Kutsestandardit läbi lugedes tekkis esimese mõttena võrdlusmoment advokaadiga, kuna nii sotsiaaltöötaja kui ka advokaadi eesmärgiks on oma klienti aidata parimal võimalikul viisil ning siinkohal on oluline kliendi ning vastava spetsialisti vaheline usaldus. Sotsiaaltöötajat (edaspidi sotsiaaltöötaja) ja advokaati seob ka see, et mõlemad peavad tundma seadusandlust. Sotsiaaltöötaja puhul saab eristada kahte taset, milleks on tase 6 ja tase 7. Nende vahe on see, et tasemel 6 sotsiaaltöötaja põhiülesanneteks on ennetustöö, klientide ja nende lähedaste nõustamine ning nendega koostöös toetavate tegevuste kavandamine ja
sotsiaalhoolekanne-vahendite süsteem,mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, ÜL-isikule v perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks v maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absoluutne e primaarne-inimese tul
3. Töötu sotsiaalne kaitse 3.1 Üldalused Töötu sotsiaalset kaitset reguleeritakse mitme erineva õigusaktiga. Nendest olulisemad on tööturuteenuste ja toetuste seadus (RT I 2005, 54, 430... koos hilisemate muudatustega )(edaspidi TTTS) Lisaks sellele on ka olulised Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud rakendusaktid, millega kehtestatakse töötutele erinevad toetuste ja abirahade määrad. Täiendavalt tuleb siin mainida töötuskindlustuse seadust (RT I 2001, 59, 359... koos hilisemate muudatustega), millega tagatakse peamiselt majanduslikult aktiivsetele isikutele täiendav kindlustuskaitse töötuks jäämise korral. Tööturuteenuste ja toetuste seadusega reguleeritakse töötuna arvelolekut ja riigi poolt tagatava töötutoetuse, erinevate toetuste ning õppestipendiumi maksmist Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) poolt ning samuti tööturuteenuste osutamist nii tööotsijale, töötutele kui ka tööandjatele. Tööturuteenus on teenus, mida osutatakse t�
· Öölambid käekaugusele · Säilitada ümbritsev keskkond samasugusema Orienteerumine · Dokumendid kaasa- äraeksimine · Turvakäevõru andmetega · Meelde tuletada sõnu ja enda isikut MÄLUABIVAHENDID · kalender, kell, märkmepaberid · asjade sama paigutus · tubade, uste sildistamine · pildialbumid · teade, kui üksi jäetakse 6. Millised on hea hoolduse põhimõtted? · Hooldus peab lähtuma vanuri vajadustest · Hea hooldus on tervislik, nii füüsiliselt kui psüholoogilist poolt hõlmav · vanuril on tugiisik, kes kuulab ja mõistab · Oma asjad · Turvaline keskkond · Võimaldab iseseisvust Hea hooldus on elulähedane, rõhutatakse vanuri veel säilinud oskusi ja tervist. Erivajadused 1. Loetle peamisi puuete põhjuseid? Kuulmispuue · Pärilik · Haigused
3. peatükk Lastekaitse korraldus 4. peatükk Lastekaitsetöötaja ja lapsega töötav isik 5. peatükk Lapse kohtlemise põhimõtted 6. peatükk Abivajav laps 7. peatükk Hädaohus olev laps 8. peatükk Perekonnast eraldatud lapse kaitse 9. peatükk Lasteasutus 10. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve 11. peatükk Rakendussätted 3) Millised institutsioonid selle seaduse lausel koordineerivad lastekaitset ja on vastutavad lastekaitsetöö eest? Vabariigi valitsus ja kohalik omavalitsus 4) Kust finantseeritakse lastekaitsealast tööd? Lastekaitse alast tööd finantseeritakse riigieelarvest ja kohalike omavalitsuste eelarvetest. 5) Leia ja too välja, milliste Eesti lastekaitse seaduses nimetatud õiguste ja vabadustega kaasnevad (seonduvad) ka laste kohustused Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 23.00–6.00. 1. juunist kuni 31. augustini on alla 16-aastasel alaealisel keelatud viibida ilma
erivajadusega) lapse, toimetulekuraskustes isiku, rahvusvahelise kaitse saaja, väärkoheldud isiku või toimetulekuraskustes perega. Eluruumi tagamise teenus / Eluasemeteenus; Isikliku abistaja teenus Koduteenus; Varjupaigateenus / Kodutute öömaja teenus Lapsehoiuteenus; Perekonnas hooldamine Proteesid, ortopeedilised ja muud abivahendid Puudega inimeste hooldus Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused / Päevakeskuse teenused Tugiisikuteenus; Erihoolekandeteenused Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus / Täiskasvanute hooldamine hoolekandeasutuses Lastekaitse / Vanemliku hoolitsuseta ja abivajavad lapsed Hoolekandeasutus; Sotsiaaltransporditeenus Võlanõustamisteenus
Tuubel, M. (2013.) ajakiri ,,Sotsiaaltöö" 1:15-19 Tänapäeval on meie ühiskonnas palju inimesi, kes vajavad abi, tuge ja juhendamist igapäevaelutoimingutes või asjaajamises. Seega pakkus mulle suurt huvi artikkel, mis räägib sotsiaaltöötajate töö igapäevast osast vanemate hoolitsusetajäänud laste ja piiratud teovõimega täiskasvanute eestkoste korraldusest. Autor kirjutab kuidas korraldatakse eestkostet kui eestkostjaks on määratud omavalitsus ja sellega seotud raskustest sotsiaaltöötajate töös; eestkostja vajajate kohta informatsiooni liikumisest; eestkostja ja eestkostetava õigustest, kohustustest ning eestkostetavate õiguste piirangutest. Artiklis tõstetakse üles ka küsimused eestkoste töö koormuse ebaühtlasest jaotusest (eestkostetava elukoha aadressi registreerimisest ja muutmisest) ning seadusliku esindaja määramise tähtaegadest, mis on erinevad täisealiste ja laste puhul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
