Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Soren Kierkegaard,Arthur Schopenhauer, Friedrich Nietzsche". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tahe, järg, tunnet, üli, kunst, filos, nirvaana, kirg, ülim, valikuid, kogeb, kujutlus, kant, asjaks, iseendas, illusioon, muutlik, igavene, teadvusetus, selleni, eetika, kaastunne, egoism, igavus, piin, naeru, kierkegaard, hegeli, koomiline, karda, ebakindlus, ainutl, uskuma, eksistents, ununeb, kuuluda, jäta, uskuda, usuks, eksida, kuku, vaenlasiKant esitab oma moraalifilosoofia kategoorilise imperatiivina ta on kategooriline, sest see on absoluutne ja tingimusteta: "toimi nii, et sinu toimimise maksiim võiks saada üldise seadusandluse printsiibiks" · Teo tagajärjed ei ole olulised mis need ka ei oleks, moraalne positsioon ei muutu sellest · Kategooriline imperatiiv kohustab tahet Kanti järgi on inimeses 2 poolt: mõistuslik pool, millest tuleneb moraalne tahe ja psühholoogiliste juhusejõudude valitsev pool, mis peaks esimesele kuuletuma · Kant rõhutas, et ta imperatiivi jälgides EI TOHI mingil juhul otsida enda jaoks kasu, isegi mitte kaudset kasu moraalselt tuleb käituda ainult seetõttu, et seda dikteerib moraalne kohus · Kanti järgi tuleb kõike teha inimese nimel. Inimeksistentsi kõrgeim väärtus on Kanti järgi temas endas; seega on kõlblus ja inimkond ainsad, mis omavad
lagedas kõrbes). Vaimufilosoofia Vaimuriik on jagatud kolmeks: subjektiivne vaim (madalaim aste, puudutab üksikisikut ja tema elu, kuna inimene kuulub ka looduse juurde, ei ole üksikisik oluline), objektiivne vaim (Hegel peab eelkõige silmas eetikat, subjektiivset vaimu, mis on kehastununud mingis inimkehas, astub kõrgemasse valdkonda e objetiivsesse korda, näiteks ühiskonda, perekonda), absoluutne vaim (kõrgeim aste, jaguneb omakorda kolmeks: kunst, mille puhul subjekt ja objekt ilmnevad harmoonias, kunst seisab meelelise ja mõttelise vahel; religiooni puhul on peamine idee, et religioonil pole inimest vaja, ent inimesel on religiooni vaja; filosoofia asetab kunstis vaadeldu ja religioonis kujutletu puhtasse vormi. Hegel käsitleb ka ajalugu süviti. Oluline pole see, kas inimene on isiklikul tasandil moraalne, ent
Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimission tõsta noorte moraalset ja intelektuaalset taset ja aidata kaaskodanikke näha oma rumalust ja ühes sellega aidata ennast tundma õppida. Inimese esmane eesmärk peab olema tõeotsing ja enesekontroll ning ülim hüve peitub võimalikult suures hingeharimises ja kõlbelise mõistlikkuse otsingutes Kõlbeline mõistlikus ei tohi üle pingutada Sokrates on see kes toob filosoofia taevast maapeale ja paneb inimese selle keskele. Kodanikud peavad alati riigiseadusi austama Miks sokrates nii ütles ja miks see nii on? PLATON(427-347 e.Kr) Üks suuremaid antiikaaja mõtlejaid pühendas oma elu filosoofiale hoolimata
● eesmärk on teha kogu riik õnnelikuks tervikuna ● ideaalses riigis on 4 voorust: 1)tarkus - valitsejatel 2)mehisus- sõjameestel 3)harmoonia - riigil tervikul 4)õiglus - riigil tervikul ● Platoni ideaalne riik on sarnane totalitarismiga: 1)inimeste range jagamine klassideks 2)valitseva klassi eriline seisund 3)tsensuur 4)riigi endassesulgumine ● soositi propaganda kunsti- kunst ei tohi olla kunsti pärast, kunst peab kasvatama inimest riigi truuks 3.ARISTOTELES- vanakreeka 384-322 eKr ■ Platoni õpilane ■ rajas Ateenasse oma kooli - Lykeioni ■ jagas teadmised kolmeks: 1)teoreetilised (metafüüsika, metemaatika, füüsika) 2)praktilised (poliitika, eetika) 3)loomingulised ■ Metafüüsika- Aristotelese teosed olemisest ja tunnetusest, sest järgnesid füüsika-alastele teostele, selle eesmärk on arusaamine
kultuur, suurvene mõtlemine. Jaapani riigisinto. Ubi bene ibi patria kus hea, seal kodumaa EMOTIVISM tuleneb sõnast emovere tundma. Meie eetiline käitumine pole midagi muud kui emotsionaalsed reageerinud meie füüsilisele ja sotsiaalsele keskkonnale. Meie moraal põhjustab teatud tundeid, ei saa öelda, kas tõde või vale, vaid et ma tunnen niimoodi. Seega eetilised ütlused pseudoütlused, võltsid. Kui ütlen, et vale või ei meeldi, siis nagu tahaks enda tunnet kellelegi peale suruda. Eetika hulk positiivseid ja negatiivseid tundeid, suhtumine, mida need tekitavad. ,,Valetamine vale, ebakõlbeline!" ei saa olla otseselt õige või vale, vaid mingi tunne, mida praegusel hetkel tunnel. Kui keskkond muutub, siis võin tunda hoopis teisiti. Eisgees netiteksti tõlgendamise küsimus, mõtlen enda moodi teise kirjutatud teksti, anname teise hinnangu Empirism tunnete tundmine, piiritlemine.
Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul on erinevat tüüpi inimesed, kes neile küsimustele vastust otsivad. Katsed filosoofiat defineerida. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia on metoodiline ja süvenenud katse tuua maailma mõistust. Filosoofia mõtteks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofiks saamine on eneseks saamise tahe. Filosoofia on inimese või põlvkonna piirsõnavara. Filosoofia on aine, mis kõigega tegeleb - kõige üle võib filosofeerida. Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?;
Platon. Seal on ta metafüüsika, teoloogia, eetika, psühholoogia, pedagoogika, poliitika ja kunstiteooria. 8 Platon kasutab metafoore, müüdi kujundeid. Kuulsaim on tema ideedeõpetus. Idee on asjade püsivuse tingimus. Platonism ideed eksisteerivad ja on tõeline reaalsus. Igal asjal on oma idee. Kui asi kaob. siis idee jääb. Kõikidest ideedest kõige kõrgem idee on hüve. Ideed on asjade eeskujud või näidised. Ideed on ülim reaalsus. Seega on peale meelelise maailma olemas ka ideede maailm . Ideed on tõeliselt olev tegelikkus. Platoni järgi on eksisteeriv ideede maailm ilus, ja hea ja muutumatu. Asjade maailmas on ,,... kõik saav, miski pole olev." Platoni tunnetusteooria (epistemoloogia) on meenutusõpetus. Me peame kooli minema, õppimaks, mida meie hing juba teab kuid on unustanud. Tõeline teadmine on teadmine ideede kohta. Kõik teadmised asuvad inimese ajus, kuid neid on vaja meelde tuletada
tema sügav ja lõputu mitmekesidus; ning just see · Selline armastus on kõrgeim sisaldades endas teadvus ja see olen ma ise. Mis ma siis olen, mu kõik teised. Jumal? Milline on mu loomus? Paljusugune, · CARITAS JA CUPIDITAS mitmekesine ja mõõtmatult tohutu elu! Vaata mu · Kõigil inimestel on võime armastada AMOR. See mälus on arvutult palju koopaid ja õõnsusi, mis on On kirg, mis langeb kokku inimese sisemise täis iga liiki asju... Jooksen kõige selle keskel, tahtega. lendlen siia-sinna, tungin nii sügavale kui suudan, · Kui see on suunatud igavesele (ascendit), siis on kuid lõppu pole kusagil. Säärane jõud on mälul, see CARITAS. säärane jõud on sureliku inimese elul!" 10 R · Kui see on suunatud maisusele (descendit), siis on
· Mis teeb elu elamisväärseks? · Kas usute elu pühadusse? · Kas peate elu absoluutseks väärtuseks? · Kas kasutaksid Mugavusmasinat, kui see maksaks tuhandete inimeste elu igal aastal? valere (lad) - ,,väärt olema" · Väärtus on see, mida hinnatakse ja igatsetakse, mida tahetakse omada, saada või teha. · Toimimisel juhindutakse väärtustest: need annavad põhjuse tegutsemiseks või sellest hoidumiseks, põhjuse teha valikuid. Aksioloogia ehk väärtusteooria tegeleb väärtuste uurimisega. Kesksed küsimused: · Millised on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud? · Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head? · Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? · Milline on väärtuse ja moraali seos? · Mis on hea elu? Aksioloogia skaala -10 ---------HALB----------- 0 ------------HEA----------- +10 Negat
N: ei lastud Antiik-Kreekas lastel, naistel ega välismaalastel hääletada. 3. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat! Otsese demokraatia korral räägib iga inimene ise enda eest. Ta toob isiklikult välja oma probleemid ja vajadused ja arutleb nende üle. Esindus-demokraatial valivad inimesed endale esindajad, kes esindavad nende huve ja kaitsevad nende seisukohti. 4. Milles seisneb üldise tahte ja kõigi tahte erinevus Rousseau järgi? Kõigi tahe on kõigi üksikisikute konkreetsete tahete tulemus, see on omaenda huvides hääletamine ja hääletamine selle alusel, mida peetakse õigeks. Üldine tahe on hääletada selle poolt, mis on teie arvates moraalselt õige tulemus või ühine hüve, tähendab hääletada vastavalt oma arusaamale üldisest tahtest. 5. Selgitage demokraatia ja vabaduse vahekorda! 6. Selgitage vähemalt kahte asjaolu demokraatia kasuks!
Päritolu: 469 sündis kiviraiduri ja ämmaemanda pojana. Varakult jätab käsitöö unarusse. Naine XANTIPPE(kuri) võtab seda teravalt. Neil on 3 poega. Õppetegevus - teda ümbritses kirju õpilaste seltskond, nende hulgas palju juhtivate perekondade noorukeid. Õpetab tasuta ja toitub oma õpilaste ja sõprade lahkusest. Elu ilma dialoogideta, arutlusteta ja uurimiseta pidas ta mõtetuks. Ei pidanud kirjutamisest lugu. Meieutika ämmaemanda kunst. Tõe leidmine on nagu sünnitamine. Dialektika / induktiivne meetod. Sofistidel sai vaidluskunstist ERISTIKA s.o. Veenmise retooriline kunst. Sokratese käsitluses on dialektika mõistmise uurimise meetod, täpsete määratluste kindlakstegemise viis. Induktsioon arutlus, mis toimub üksikult üldisele (süntees). Deduktsioon arutlus, mis toimub üldiselt üksikule (analüüsimine). Sokrates kasutab hüpoteesi. Kasutab ka irooniat. Ta naerab välja kõik vale.
Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia
· Jumalad ei jälgi maailmas toimuvat seda tõendab kurjuse olemasolu maailmas · Surma pole tarvis karta: me ei kao jäljetult, sest hing on surematu · Inimene püüdleb oomu poolest naudingute poole ning katsub hoiduda kannatustest · Surma pole tarvis karta, sest meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas · Mõned inimesed on liiga rumalad selleks, et osata arukaid (st rohkem naudinguid kui kannatusi toovaid) valikuid teha · Surma pole tarvis karta, sest me ei puutu surmaga kunagi kokku Epikurose seisukoht oli, et inimene püüdleb loomupäraselt · ainult kehaliste naudingute poole. · nii hinge kui keha naudingute poole. · pikemas perspektiivis suurima võimaliku naudingu poole. Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest · me ei kao jäljetult, sest hing on surematu · me ei puutu surmaga kunagi kokku.
o õige keskendumine o kerjusmungad on kesktee · oleva kolm tunnust püsitus kannatus (duhkha/dukkha) minatus / isetus (antama / anatta) · Bhavachakra Sõltuvuslik tekkimine e põhjuslikkuse seadus Kuus sansaaravalda taaskehastumise vald o Inimesed o Jumalad o Deemonid/hiiud o Loomad o Näljased vaimud o Põrguasukad Teovilja seadus · Sansaara taaskehastumine · Nirvaana ( nibbana) vaibumine /kustumine Kannatuse vaibumine o Meeleplekid sõredus , hirm, viha, uhkus, kadedus, iha o Hüvelised teod / ületavad tegevused ( paramita) ületav annetamine ( heldus), kõlblikus , kannatlikkus, tarmukus , mõtlus, mõistmine · Ise ei pannud midagi kirja · Tripitaka ( tipitaka) . kolmikkorv põhakiri Vinajapitaka reeglite korv o Patimokkha Suutrapitaka Buddha õpetused
Perikles ütles: "Inimene, kes ei tunne huvi avalike asjade vastu, on kasutu" ja ,,Kuigi vähe on poliitika algatajaid, oleme me kõik poliitika üle otsustajad". (nagu kokandust võivad osata vähesed, kuid toidu maitsvuse üle saavad otsustada kõik..) Kõik väärtuslik, ihaldatav ja loov, põhimõtteliselt kõik, mida inimene teeb, teeb ta linnas, polises. Inimene on polise loom (zoon politikon). Ateenlase religioon oli linna religioon, usulised sündmused olid linna sündmused ja kunst oli linna kunst. Aristoteles ütles: "Ateenlase konstitutsioon on tema elustiil" (mitte legaalne struktuur). Avalikus ametis olemine polnud ateenlastele karjäär, vaid see oli midagi, mida juhtus iga tavalise kodaniku elus. Aristoteles väitis "Ateena Konstitutsioonis", et umbes iga kuues kodanik osales igal aastal tsiviilvalitsuses (küll peamiselt kohtus). Ateena traditsioonis keegi ei sündinud ametisse, ei
263. Õnnetunne on olek, mis tuleneb inimese jõudmisest enda püstitatud eesmärkideni 264. Õnn on võrreldav langeva tähega mõlemad kaovad enne , kui oled jõudnud silmagi pilgutada! 265. Õnne juurde kuulub paratamatult valu,nagu valguse juurde vari... 266. Kogemus õpetab meile, et kogemusest ei õpi inimene midagi. 267. Pilgud on esimesed armastuskirjad 268. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. 269. Armastus on kirg, mis tuleb teadmata kust ning läheb samuti teadmata kuhu 270. Ainult lahkumisel või jällenägemisel tuntakse, kas teineteist armastatakse 271. Armastus on nagu palavik: ta sünnib ja kustub, ilma et tahtel oleks sellega midagi tegemist 272. Armastus võtab mõistuse neilt, kellel seda on, ja annab sellele, kel seda pole 273. Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk 274. Pole hirmsamat kõrbe kui elu ilma sõpradeta 275. Õnn on see, kui üks mure on lõppenud ja teine pole veel alata jõudnud
seostamiseks, teooriatel puudub tõeväärtus. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on kasulikud fiktsioonid, mis on vajalikud arvutuste ja ennutuste tegemiseks. 29. Filosoofia ja religiooni ühisjooni Kohati otsivad ja pakuvad vastuseid samadele või sarnastele küsimustele: Kuidas või miks üldse on tekkinud maailm? Kas meil on kehast eristatav hing, mis saab eksisteerida ka kehata? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime ja mida ei tohi teistele teha? 30. Filosoofia ja religiooni erinevusi Küsimise, vastamise ja arutlemise viisid võivad olla üsna erinevad. Filosoofias püütakse tugineda üksnes mõistusele ja ratsionaalsele uurimusele. Filosoof ei pea ühtki õpetust või teksti lihtsalt ,,tõe pähe võtma". Usundites käibivad sageli tõeallikatena ka üleloomulik ilmutus ja pühakiri. Religioonile on iseloomulik kultus.
agressiivsus ja intsesti ihalus alateadvusse Juhib insest – seksuaalne läbikäimine oma lähedastega. Insestihirm – järglaste saamine oma lähedastega. VII ISIKSUSE TÜÜBID JA SUBLIMATSIOON: Oraalne isiksus – teadmiste kogumine, huumor, sarkasm, toidu nautimine. Optimistlik-pessimistlik, lihtsameelne-kahtlustav, manipuleeriv-passiivne, lapsik-kadestav, upsakas- ennast halvustav. Anaalne isiksus – kunst, statistiliste andmete kogumine. Ihne – lahke, jäärapäine-leplik, korralik-korda mittearmastav, alati valmis jõudev-pikatoimeline, täpne-ebamäärane, ülikorralik-lohakas. Falloslik isiksus – suunatud edule, tegutsemishimuline, armastus, poeesia. Edev-ennast vihkav, upsakas-alandlik, kuraasikas-pelglik, tormakas- häbelik, seltskondlik-isoleeritud, toretsev-lihtne, flirtiv-teist sugu häbenev, lustiline-kurb, amoraalne-kõlbeliselt puhas.
Tuleb selline hea ära tunda, saavutada õige teadmine ning see toobki kaasa voorused (voorus on teadmine) ja hea elu ja riigi. Platon eristab teadmist inimese enda arvamustest, teadmine puudutab asjade idee tunnetamist, see on tõsikindel teadmine, arvamus on ekslik ja inimlik. Inimene. Platoni väitel on inimloomus sõjas iseendaga, inimeses on madalam inimene ja kõrgem inimene ning kõrgem peab end madalamast vabastama või vähemalt seda ohjeldama. Inimese tahe on seejuures teisejärguline. Mida inimesed tahavad, sõltub sellest, kui palju nad näevad head, kuid miski pole hea vaid sellepärast, et keegi seda tahab. Õige teadmine toob ka õige tahtmise. Ja inimene ei saa olla hea üksi või väljaspool ühiskonda ja riiki, inimene saab olla hea vaid siis, kui ta on ka hea kodanik ja ta on heas riigis. Inimese ja riigi headus käivad koos. Kuningas-filosoof. Riik saab saada heaks vaid siis, kui leidub inimene, kes teab, mis on hea, kellel
Kui maailmas suudetakse kõik ratsionaaalselt ära seletada, siis see ei saa olla viljakas. Me võime ju proovida ehitada ratsionaalsele loogikale põhinevat asja, aga sellega tuleb olla ettevaatlik. Kant: inimesed ei saa suhelda maailmaga vahetult ja otse. Selleks et me maailma saaksime mõtestada on vaa fenomene. Nt aja ja ruumi kategooria, mis organiseerivad seda teadmist. Noumenaalne maailm ei mahu tunnetusliku maailma sisse, see on väljaspool tunnetust. Sellega tegeleb kunsti valdkond. Kunst tabab midagi sellist mis oleks justkui tabamatu. Kunstiteosed võrsuvad loodusest enesest. Kunst ja kultuur on looduse enda arengu tagajärg. Anti mõista, et kogu universus on kunstiteos. (Romantism) Looja tüüpi nimetati geeniuseks - vahendas looduse ilu. Käsitöö on teine kunsti viis. Miks kultuur on vastand tsivilisatsioonile? Samwell Coleridge määratles mis on kultuuri ja tsivilisatsiooni erinevus. Cultivation- kõrgete väärsuste poole püüdlemine, kultuurseks saamine
sealjuures kellelegi teisele sõna ei anta ja kõigil igav hakkab" "Kellelgi ei saa olla halba maitset, aga mõnel inimesel pole teda üldse..." "Raamat on peegel, kui ahv sinna sisse vaatab, siis ei saa talle sealt ju apostel vastu vaadata." "Need, kellel kunagi aega ei ole, teevad kõige vähem ära." "Kuklas oli tal vale pats ja ees vale nägu, mis ka palju ehtsam ei olnud ja samuti vahel ägetate liigutuste puhul eest ära kukkus" "Teisi naerma panna ei ole kuigi raske kunst, kui on ükskõik, kas naerdakse meie nalja või meid endid." "Mõned inimesed ilmutavad annet ennast rumalaks teha, enne, kui nad targaks on saanudki; väga tihti esineb see anne tütarlastel." "Ära kaota kunagi kannatus, sest see on viimane võti, mis avab uksed" (A. de Saint- Exupery) "Meie suurim õnn ei seisne selles, et me mitte kunagi ei kuku, vaid selles, et me pärast iga kukkumist tõuseme uuesti" (Tundmatu)
käisid koolis vaba aega veetmas) Karolingide renessaanssi ajal pandi inimesed õppima. * Keskaja filosoofiat kujundavad: kreeka haridus; Rooma Õigus; kristlik õpetus ja elulaad; keldi-, germaani-, slaavikultuurid ja Araabia mõju. * Kolm üldiseloomustavat joont: -) Seotud religiooniga: *) Filosoofia on jumalakeskne (õpetatakse, et jumal on olemise alus, ilu allikas, kõige hea allikas nagu Hen, kuid tal on isiku alged). Inimese ülim eesmärk on taastada oma jumalanäolisus ehk algne seisund. *) Kreatsonism ehk exnihile ehk maailm on loodud ei millestki öeldakse, et jumal lõi ei millestki ehk jumal on loonud ka aja ja ruumi. *) Provitentsianism jumal näeb kõike ette ehk kui ta on selle loonud, siis tal on sellega üks eesmärk ja seega ta juhib kogu seda protsessi ning kõiges ongi eesmärk. *) Relevatsionism ilmutus on tõe kõige usaldusväärsem allikas.
nüüd end peitma pean?? Solvaja ei andesta kunagi! Tark armastab õppida, aga loll õpetada. Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tõele lähemal kui meie endi omad . Igal asjal on lõpp ja algus. Parim kaitse on rünnak. Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki. Molekulide teke on nagu abiellumine - mõlemad loovutavad midagi ja lõppkokkuvõttes saavad siiski mõlemad midagi juurde. Ei ole õigeid ja valesid valikuid. On lihtsalt erinevad tagajärjed Pea meeles, et parim suhe on see, kui armastus kahe inimese vahel on suurem kui ühe vajadus teise järele. Armasta sügavalt ja kirglikult. Sa võid haiget saada, aga see on siiski üks viis, et elada täiuslikult. Headest asjadest tuleb mõelda sellepärast, et mitte mõelda halbadest asjadest. Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull.
Teadmised füüsika valdkonnas ei soodusta kuidagi õnne -- Epikuros ei nõustuks selle väitega??? Inimese õnn sõltub jumalate tahtest -- Epikuros ei nõustuks selle väitega 14th of March 12:15 Reimz Mõni inimene toob oma tegudega endale rohkem kannatusi kui naudinguid. Epikurose arvates näitab see, et >>a. mõned inimesed on liiga rumalad selleks, et osata õigeid (rohkem naudinguid kui kannatusi toovaid) valikuid teha. ??? b. mitte kõik inimesed ei ole egoistlikult (omakasupüüdlikult) meelestatud. c. mitte kõik inimesed ei püüdle naudingute poole ning ei hoidu kannatustest. 15th of March 14:55 kkullamaa Demokritose arvates on värv ja lõhn omadused, mis a. iseloomustavad aatomeid, kuid mitte tühjust b. iseloomustavad vaid teatud liiki aatomeid. > c. on asjadel vaid selle jaoks, kes neid tajub; aatomitel neid omadusi pole 15th of March 22:59 Tanel
Ta vastutab ühiskonna elu korraldamise eest, põhinedes Koraanile ja prohveti tavale. Kaliif tuleb valida Quarasi hõimu meesliikmete hulgast. Neli esimest kaliifi võivad samuti olla kogukonnale eeskujuks nagu Muhammad. 1924 kaliifivõim kaotati. Idzma ehk koguduse ühismeel on keskne põhimõte sariaadi järgimise kohustus. Sunniidid tõlgendavad Koraani selleks, et struktureerida ühiskonda kuid ka tähtsustada vaimsust. Islami uskumused: Täielik monoteism Jumal on ülim, igavene ja kõikvõimas, näeb kõike, on kõiges, on universumi looja, juhib kõige elu, tal on 99 nime Usk inglitesse Jumala saadikud ja teenrid. Suurim neist Gabriel, kelle kaudu jõudis Koraan Muhammadile. Inglid kiidavad jumalat, kannavad tema aujärge, saadavad uskikke palvuse ajal, peavad arvet inimese tegude üle. Jumala raamatud on psalmid, evangeeliumid, toora ja koraan neist viimane ehk täiusliku tõe hoidja on Koraan
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Õnne olemus antiigis Keskne küsimus kuidas ma peaksin elama? See puudutab eesmärke (telos) ehk mis on hüved, mille poole peaksime püüdlema. Õnne definitsioon tulenebki telosest õnn pole muud kui lõpp-eesmärk ei ole eesmärk millegi muu jaoks. Kui on teatud eesmärgid, mida taotleme järgmiste eesmärkide saavutamiseks, siis neid nimetatakse instrumentaalseteks eesmärkideks (tahan saada rikkaks, et saada võimule). Õnn ei saa olla instrumentaalne, seega on ülim (eudaimonia). Mille poole peaks püüdlema? Erinevad arusaamad: · Kreeka kodaniku arusaam õnnest see, mida filosoofid kritiseerisid. Nt Sokrates manitses kreeka kodanikke, et ajavad taga raha ja võimu, aga mitte tarkust ja voorust. Aristotelese kriitika: need, kes elavad naudingutes; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitilise elu; need, kes hindavad voorust võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu
· Teaduste klassifikatsioon · Tammetõrust ei tule lepp vaid tamm. · Kolm teaduste rühma: · Füüsika · Teoreetilised: filosoofia, matemaatika, füüsika. · On võimalik eristada nelja liikumist: · Praktilised: eetika ja poliitika. · Suurenemine vähenemine · Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. · Kvalitatiivne muutumine (muundumine) · Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem · Tekkimine ja hävimine seda kõrgem, mida rakenduslikum seda · Ruumiline ümberpaiknemine vähemväärtuslikum. · Esimesed 3 taanduvad viimasele.
peaaegu ilmsena, et tegemist on tüüpilise ,,pastoripoja" alateadliku mässuga ümbritsevate ootuste vastu. Need nõuavad eeskujulikkust, kiriku au kõrgel hoidmist ning pea ingellikku käitumist tavaliselt lapselt. Siiski ei näe Jung siin seost isikliku hingeseisundi ning perekonnas valitsenud pingetega, vaid vaatleb eelpoolkirjeldatut kui objektiivset, numinoosset ja kosmilist tõeilmutust. Jungi kriitilisus, aga samuti kaastunne oma isa suhtes süveneb järjest. Tema tahe on aidata oma isa - kes on doktorikraadiga, kuid kramplikult pimedast uskumisnõudest kinnihoidev mees - kuid ta ei tea, kuidas seda teha. Jung oli veendunud, et kui isa oma kahtlustele järele annaks, saabuks tema vabanemine ning lunastus. (JUNG 2004:49) Seda ei juhtunud kunagi, isa suri haigusse Jungi ülikooliaastatel ning ta oli isa surma tunnistajaks. Otsides isa raamatukogust vastuseid teda vaevavatele teoloogilistele ning eksistentsiaalsetele
· Reklaami seos kauba tarbimisväärusega - Reklaam võib kaupa väärtustada utilitaarsest küljest tänu infole oskab tarbija kaupa efektiivsemalt kasutada, akendada selle kõiki võimalusi. - Reklaam võib lisada imagoloogilist väärtust · Reklaami seos tarbija valikuvõimalustega turul - Kas intensiivsemalt reklaamitud kaubad suruvad teised turult välja vähendades nii valikuid või - Annab reklaam võimaluse ka uutele tulijatele end nähtavaks teha ning soodustab toodete innovatsiooni (et oleks uudiseid, sõnumeid tarbijale)? · Reklaami seos ettevõtluse kontsentreeritusega - Kas reklaam soodustab turu monopoliseerumist ja piirab konkurentsi, sest intensiivse reklaami abil tekkiv mahuökonoomia surub teised turult välja ja reklaamiga loodav margitruudus tekitab uutele sisenejatele kõrged barjäärid?
Need, kes räägivad valikust kui himust, vihast, soovist või mingist arvamusest, ei näi õigesti mõtlevat. Valik ei kuulu ju neile, kes loogiliselt ei arutle, küll aga kuulub himu ja viha. Ohjeldamatu inimene tegutseb küll himustades, kuid mitte valikut tehes, vaoshoitud inimene seevastu valikut tehes ja mitte himude mõjul. Himu vastandub valikule, himu himule mitte. Iga tegevus ja iga otsus muudab veidi meie mina, seda osa meist, mis teeb valikuid. Niimoodi samm-sammult ja tegu-teolt - kujundamegi oma tõelise mina kas taeva-või põrguolendiks. Clive Lewise järgi tähendab esimene harmoonias elamist teiste ja iseendaga, kuuluda teise liiki tähendab aga hullust, sõgedust, hirmu, raevu, võimetust ja igavest üksildust. Igaüks meist liigub iga hetkega ühe või teise seisundi suunas, sest iga kuri tegu kalestab inimese südant ja iga hea tegu pehmendab. Mida enam inimese süda paadub, seda enam on ta käitumine ära
meelevallast Neil põhinevad kaks erinevat “linna”: maine ja taevane Alkibiadese lugu: kaotab palju oma inimlikkusest. Individuaalsel armastusel Augustinus pärispatust eriline väärtus Inimene on “langenud” – tema tahe ja mõistus on rikutud Moraal: kahte korraga ei ole võimalik saavutada Patune inimene armastab iseennast, mitte Jumalat. Lihahimu ja uhkus Kristlik “agape” (arm) Võib päästa ainult Jumala arm, mille omaksvõtmine väljendub kristlikus usus Maine ja taevane armastus
annaabi.ee 
