Lisaenergia ATB OSMOOS,DIPUSIOON Transpordivalgud Ei vajata täiendavat energiat ega tanspordivalke 10.Võrdle. Fagotsütoos/Pinatsütoos. Fagotsütoos Pinatsütoos Tahke aineosakese neeldumine rakku Vedelikus lahustunud aineosakeste neeldumine rakku Selle puhul rakumembraan sopistub sisse ja aine haaratakse tsütoplasmasse 11.Võrdle. Organell Ehitus Ül KARE ER Koosneb membraanidest, mis Kindlustavad ainete rakusisese mood kanaleid ja tisternikesi. liikumise. Valgusüntees, mis On ühenduses toimub ribosoomidel. tuumamembraanidega.
Lüsosoomide moodustumine. koosneb koosneb kahest erineva kujuga kahekihilise koosneb üksteise kohal allüksusest väikesest membraaniga ümbritsetud asetsevatest plaatjatest ja suurest mõlemad oraganellid. Sisemine tsisternikestest ja omakorda valgust ja membraan sopistub sisse ja põiekestest ning neid rRNA-st. moodustab harjakesi ehk ühendavatest kristasid, mille vahele jääb kanalikestest vedel maatriks. neid leidub karedal ER- Kindlustab hingamise raku GK on raku l, tsütoplasmas, tasandi sisemebraanistiku
*Süsivesikud (oligosahhariidid) membraani välispinnal Rakumembraani funkstioonid *Ümbritseb, piiristab rakku => Säilitab raku kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise *Kaitseb rakku välismutuste eest. *Välispinnal olevad retseptorid (valgud või oligosahhariidid) seovad väliskeskkonnast hormoone, tõvestavaid baktereid, viirusi. *Liikumisfunktsioon amööb kulenditega *Tagab kudedes rakkudevahelised ühendused kurdude ja sopistuste abil. *Fago- ja pinotsütoos membraan sopistub sisse ja ümbritseb tahked või vedelad aineosakesed. Moodustub põieke. Iseloomulik amööbidele, leukotsüütidele. *Tagab raku ja väliskeskkonnavahelise aine- ning energiavahetuse Difusioon- Gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale kuni kontsentratsioonide võrdustumiseni. Energiat pole vaja. Difundeeruvad CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide. Osmoos- Lahusti (vee) molekulide liikumine läbi membraani
Allpool vaatleme põgusalt latikat, kes on õngitsejale püüdmishuvi pakub.Eestis on latikas laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis, kuid puudub meie saartel. Eelistab madalamaid järvesid, kus pole liiga tihe taimestik. Jõgedest meeldib need, kus on mudane põhi ja aeglane veevool. Vähesel määrab leidub ka meres (Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahed)Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga, noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt. Kõik uimed on hallid (mitte punakad nagu nurul).Pisemad latikad on luisevõitu, suuremad aga rammusamad ja head suitsutatuna või praetuna.Püütakse lihtõnge, rulliõnge või tonkaga; on ka ette tulnud, et suuremad isendid, kelledese suguneb röövliloomust, võtavad lanti; suhteliselt sügavatel järvedel (näiteks Kuremaa järv). Teet
Rakukest koosneb tselluloosist ja orgaanilistest ühenditest (valgud, lipiidid, Ainetransport toimub passiivselt (difusiooni või osmoosi teel, pole vaja energiat) või sahhariidid). Noor rakukest: suur veesisaldus, õhuke, elastne, palju poore. Vana aktiivselt (läbi transpordivalkude) rakukest: paksem, väike veesisaldus, poorid ahenenud, pole elastne, ainevahetus Fagotsütoos rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse bakteri molekuli. aeglustub (peatub), tekib korp (surnud rakud). Ülesanded tugifunktsioon (toestab tsütoplasmavõrgustik membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternide süsteem, taime, moodustab puidu- ja niineosa), kaitsefunktsioon (tselluloos). on üle terve raku laiali. Jaguneb kaheks: siledapinnaline, karedapinnaline (rakutuuma
rakumembraani vaheldusel, seetõttu on oluline välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja pole. Fagotsütoos kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub sisse, liigub tsütoplasmasse (amööb, õgirakud)
kogum. Viljakeha: on seente paljunemistsüklis esinev, tihedast seeneniidistikust koosnev moodustis. Viljakeha kannab seene eoseid. Seene viljakeha lihakat osa nimetatakse seenelihaks. Viljakeha ülaosa nimetatakse seenekübaraks. Kitiin: sellest koosneb seene rakukest Toituvad: valmis orgaanilisest ainest (lagundamine), parasitism, sümbioos Pärmseente eripära:neil on peale eoste moodustamise veel üks paljunemisviis, pungumine (pärmirakk puhetub ja tema küljelt sopistub välja väiksem tütarrakk) Pärmseente kasutamine: kasutatakse alkohoolsete jookide pärmitaigna ja B-vitamiini- rikaste toidulisandite valmistamisel (isegi alternatiivse kütuse ja TNT tootmisel) Teaduses kasutatakse pärme mudelorganismidena, et uurida geneetilisi ja ka pärmseentest põhjustatud haigusi. Seeneliigid eritavad mulda mürkaineid e toksiine, toksiinide abil peavad seened omavahel pidevat keemiasõda elupaiga ja toidu pärast. Levik ja paljunemine: eostega
glükoosi molekulidele. See lahus, mis omab kõrgemat glükoosi kontsentratsiooni, on hüpertooniline. Lahus, mis on aga madalama glükoosi kontsentratsiooniga on hüpotooniline. Vesi hakkab liikuma läbi membraani selles suunas, kus on hüpertooniline lahus. Liikumine toimub seni, kuni konsentratsioonid on võrdsed. · Mõned osakesed läbivad rakumemberaani fagotsütooniliselt. See väljendub selles, et kui aineosake jõuab rakumembraanile sopistub see sisse ja aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Lisanduvad põiekesse ensüümid, mis lagundavad fagotsüteeritud ained. · Sarnase ehitusega membraanid moodustavad raku sees organelle.
KROMATIIDID lahknevad raku poolustele kääviniidid lühenevad TELOFAAS 1. TELOFAAS 2.TELOFAAS kromatiidid keerduvad lahti moodustub 2 tütarrakku kromatiidid keerduvad lahti tekivad tuumakesed kromosoomide arv 2x vähenenud tekivad uued tuumakesed sünteesitakse uued tuumamembraanid kromosoomid koosnevad 2 kromatiidist e. 2DNA molekulist moodustuvad tuumamembraanid kääviniidid kaovad kääviniidid lagundatakse toimub TSÜTOKINEES tsütoplasma jagunemine. Loomarakusplasmamembraan sopistub sisse Taimerakuskujuneb vahesein toimub tsütokinees.1st diploidsest rakust moodustub 4geneetiliselt erinevat haploidset tütarrakku
tõmbab osa vett endale). 6. Mille poolest erinev ainete passiivne transport aktiivsest? Passiivsel transpordil ei kulutata energiat aga aktiivseks transpordiks on vaja energiat. 7. Mis tähtsus on fagotsütoosil? Kuna suured makromolekulid ei pääse läbi rakumembraani, siis kuidagi moodi on nad vaja sisse saada ning tänu fagotsütoosile pääsevadki need molekulid rakku. 8. Kirjeldage fagotsütoosi käiku. Molekul jõuab rakumembraanile, kus see sopistub ja omastatav molekul liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse, kus ensüümid lagundavad selle molekuli (näiteks leukotsüüdid inimese kehas). Kokkuvõte Kuna rakumembraani paksus on kõigest 0,01 mikromeetrit, siis seda me ei näe. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Osmoosi abil saavad osad ained rakku, kus
muutuvad nad nähtavaks. Nukleosoomne fibrill- DNA + valgud ja histoomid Homoloogilised kromosoomid- paarilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid gene. 7. Rakumembraan- ümbritseb rakku, annab kuju, ühendab rake kudedeks, kaitseb 8. Osmoos- lahusti molekulide liikumine läbi membraani Mad. Konst. Kõrgema suunas kuni =. Difusioon- gaasiliste osakeste liikumine läbi membraani, kõrgemalt kons. Madalama suunas kuni =. Fagutsütoos- rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse palju molekule. (PASSIIVNE) 9. Aktiivne transport !- vajab energiat, (A T P ) transport valke. 10. Sile tsütoplasma võrgustik- toimub rakusisene ainete liikumine, membraanidel paiknevad ensüümid, toimub:* glükogeeni süntees * lipiidide süntees* bioakt. Ainete süntees 11. Kare tsütoplasma võrgustik- karedus tuleb sellel paiknevatest ribosoomidest, neis toimub valkude süntees. Iga ribosoom koosneb kahest osast, mis on moodustunud valgu ja rRNA
põgusalt latikat, kes on õngitsejale püüdmishuvi pakub. Eestis on latikas laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis, kuid puudub meie saartel. Eelistab madalamaid järvesid, kus pole liiga tihe taimestik. Jõgedest meeldib need, kus on mudane põhi ja aeglane veevool. Vähesel määrab leidub ka meres (Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahed). 3.Välimus Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga, noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt. Kõik uimed on hallid (mitte punakad nagu nurul). Pisemad latikad on luisevõitu, suuremad aga rammusamad ja head suitsutatuna või praetuna. 4.Kalastamine Püütakse lihtõnge, rulliõnge või tonkaga; on ka ette tulnud, et suuremad isendid, kelledese suguneb röövliloomust, võtavad lanti; suhteliselt sügavatel järvedel (näiteks Kuremaa järv) püütakse ka paadist lühikese taliridva ja söödastatud
Sambliku siseehitus.- Samblik koosneb seeneniidistikust, mis annab talle kuju ja fotosünteesivast ainuraksest organismist. Mõisted Parasitism- Organismi eluviis, kus ta elab teise organismi kulul ja tekitab talle kahju. Seeneniit- Niidikujuline rakkude rida. Mütseel- Seeneniidistik ehk harunenud ja omavahel seotud seeneniitide võrgustik. Käärimine- Suhkrute lagunemine hapnikuvabas keskkonnes. Pungumine- Paljunemisviis, kus rakk puhetub ja tema küljelt sopistub välja väiksem tütarrakk. Viljakeha- Seene paljunemisorgan millel valmivad eosed Kübarseen- Kübarast ja seenejalast koosneva viljakehaga seen. Mükoriisa- Seenjuur on sümbioos seene ja taimejuure vahel Lagundajad- Organismid, kes töötlevad orgaanilist ainet ja toituvad sellest. Samblik- Liitorganism, kus elavad sümbioosis seen ja fotosünteesiv organism.
registreerivad meritähed vee kaudu saadavaid keemilisi signaale ning otsivad nende põhjal saagi üles. Verev meritäht on spetsialiseerunud liistaklõpuseste püügile ning tuleb toime isegi tugevasti sulgunud kodadega. Kodade avamiseks imeb ta end hiljusejalakestega kojapoolmete külge kinni. Seejärel hakkab ta neid laiali kiskuma. Kui poolmete vahele tekib pilu, topib meritäht sellesse oma väljapoole pöördunud mao ja seedib järk-järgult kogu limuse keha tema kojas ära. Pärast seda sopistub magu tagasi kehasse ja meritäht roomab uue ohvri otsingule, jättes endast maha karbi tühja koja. Rannakarpide kasvandustele põhjustavad meritähed olulist kahju, seetõttu on kasvanduste töös tähtis osa meritähtede tõrjel. PALJUNEMINE Meritähed on lahksugulised, ent mõlemast soost isendid näevad ühtmoodi välja. Sugunäärmed paiknevad kiirtel ning toodavad miljoneid sugurakke (muna- või seemnerakke), mis lastakse vette spetsiaalsete avade kaudu. Väljalastavad
Geen on kromosoomilõik) III) Rakumembraan Välimus / Koosneb: Ümbritseb KÕIKI rakke, koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani 1. Passiivne ainete transport valgumolekulide vahel on kanalid, pääsevad läbi väikesed molekulid. 2. Aktiivne ainete transport transportrakkude abil, vajab energiat, transport rakk muudab enda kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Fagotsütoos rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse palju molekule. Makrofaag hävitab antikehaga ümbritsetud bakterid Difusioon gaasiliste ainete liikumine läbi membraani kõrgemast kontsentratsioonist madalamale. Osmoos: lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt kõrgemalt. ( taime juurtest taime) INFOVAHETUS Retseptorvalgud edastavad info raku sisse. Ribosoomid Koosnevad: suuremadest ja väiksematest allüksustest, mis mõlemad sisaldavad RNA-d. Valgumolekulidest (valgu süntees)
Loomarakkudele annab tugevust kolesterool. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani - passiivne transport: valgumolekulide vahel on kanalid, millest pääsevad läbi väikesed molekulid, peamiselt difusiooni ja osmoosi teel. Aktiivne transport toimub transportvalkude abil, mis juhib läbi kindlaid ühendeid ning milleks on vaja energiat makroenergilistest ühenditest (ATP). Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Fagotsütoos rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse terveid baktereid või palju molekule. Infovahetus läbi membraani retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast molekule ning muutes oma kuju vallandab raku sees biokeemilisi reaktsioone. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternikeste süsteem. Täidab kogu rakku. Jaotatakse kolmeks: Karedapinnaline on kaetud ribosoomidega, mis sünteesivad valke. Tuumale lähedamal.
Pärmseened on levinud suhkrurikastes kasvukohtades, nt sobivad neile puude mahl ja puuvuljad. Suhkrut lagundades saavad nad eluks vajalikku energiat. Suhkrute lagunemist hapnikuvabas keskkonnas nimetatakse käärimiseks. Suhkrute käärimisel tekivad alkohol ja süsihappegaas. Seetõttu on pärmseened leidnud laialdast rakendust toiduainetööstuses. Kuidas pärmseened paljunevad? Pärmseentel on peale eoste moodustamise veel üks paljunemisviis, pungumine: pärmirakk puhetub ja tema küljelt sopistub välja väiksem tütatrakk. Rakud võivad üksteisest eralduda või jääda külgepidi seotuks, moodustades pikki rakuahelaid. Kui elutingimused pole soodsad moodustab seen eoseid. Milleks pärmseeni kasutatakse? Pärmseente võimet suhkruid kääritada kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamisel ja taina kergitamisel Pärmitaignasee lisatakse suhkrut, millest seened toituvad. Käärimisel eralduvad süsihappegaas ja alkohol "kergitavad" tainast ja muudavad selle poorseks
süsivesikud (millised ained?). Ainete passiivne transport läbi rakumembraani toimub ........................ ja ............................. (füüsikaliste protsesside nimetused?) teel. Selleks täiendavat energiat vajatakse/ei vajata . ............................. (transpordi liik) toimumiseks läheb täiendavat energiat vaja ning seda teostavad ....................... molekulid. Suuremad aineosakesed ja makromolekulid satuvad rakku ............................. teel, siis rakumembraan sopistub ümber selle aineosakese ja ta neelatakse ,,alla". Seenerakul on rakumembraani peal veel kitiinist (mis ainest?) rakukest. chryssy 2007 Tööleht: Rakk 11. Vali sobivaim vastusevariant. 7 p A. Rakkude ehitust ja talitlust uurib
Need olid siis passiivsed. Rakumembraanis olevates valkudes on kanalikesed, mille kaudu väiksed molekulid liiguvad sisse ja välja. Membraanis on transportvalke, nemad tegelevad aktiivse transpordiga, ainult kindlate ühenditega. OSMOOS on lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. FAGOTSÜTOOS aineosake tuleb rakule pihta, sopistub membraani ja põiekeses hõljub tsütoplasmas, teda seal süüakse ensüümide poolt. Makromolekulide pärusmaa. Rakuorganellid. Tsütoplasmavõrgustik võib olla sileda-või karedapinnaline. Karedapinnalisel on valke sünteesivad organellid, ribosoomid. Siledal on ensüümid, mis osalevad lipiidide ja sahhariidide sünteesis. Ribosoomid on kaheosalised, koosnevad rRNA-st ja valgu molekulidest. Neid ehitatakse tuumakestes. Sealt lähevad nad tsütoplasmasse(läbi pooride), mõned kinnituvad
poolustele. Seal hakkavad mood. kääviniite. 2) Metafaas-2-kromatiidsed kromosoomid liiguvad raku ekvatoriaaltasapinnale. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3)Anafaas-Kääviniidid lühenevad ja poolustele tõmmatakse kromosoomide kromatiidid. 4)Telofaas-Pakitakse kromosoomid lahti, nende ümber moodustub tuumamemb. Lõppeb karüokinees (tuuma jagunemine) ja algab tsütokinees(raku tsütoplasma jagunemine). Tsütokineesi käigus-1) Loomarakkudes membraan sopistub sisse ja moodustub 2 rakku, mõlemas on võrdne arv kromosoome. 2)Taimerakkudes ehitatakse raku keskele rakuplaat, millest moodustuvad rakukest ja membraanid. Mitoosi indeks-Näitab mitoosis olevate rakkude suhtelist osa, vastava koe rakkude üldarvusse. Meioos-Raku jagunemisviis, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2x.(sugurakkude teke) Interfaasis toimub kromosoomide kahekordistumine. Toimub tsentrosoomide kahekordistumine ja kahestumine. Meioosis eristatakse 2 jagunemist: I jagunemine: 1
1) DNA replikatsioon 2) ATP süntees 3) Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv 4) Tsentriool kahestub Profaas Ettevalmistav faas Etapp nr. 1, kromosoomid muutuvad nähtavaks. Tsentrioolid liiguvad pooluste poole, nende vahele tekivad kääviniidid Metafaas Rändamisfaas 2. faasis kromosoomid rivistuvad ekvatoriaaltasandile Anafaas eraldumisfaas Kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuuma membraanid, rakumembraan sopistub sisse ja moodustub 2 rakku Mitoosi tähtsus * Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel * Tütarrakud on geneetiliselt identsed * Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv * Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Meioos Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust heploidset tütarrakku Meioosis 2 korda vähenenud kromosoomistikku nim
Osmoos - selle teel läbivad membraani vedelikud. Vee molekulid läbivad rakumembraani madalama sisaldusega lahusest kõrgema sisaldusega lahusesse. Difusioon – ainete kandumine raku ühest otsast teise toimub difusiooni teel. • Aktiivne transport. Aktiivne transport – osalevad transportvalgud, protsess vajab täiendavat energiat. • Fagotsütoos. Raku sisse satuvad tahked ained (amööb toitub fagotsütoosi teel). Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses. • Infovahetus väliskeskkonnaga. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis. Need valgud juhivad läbi membraani vaid kindlaid ühendeid. Lisaks nendele on ka retseptorvalgud, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (nt. hormoone) ja vallandavad seejärel
membraani toimub ainevahetus, info vahetus raku ja väliskeskkonna vahel Ainete transport läbi rakumembraani Diffusioon (passiivne transport – rakk ei kuluta energiat (suured molekulid – süsivesikud)) – gaasilised molekulid Osmoos (passiivne transport) – vesi ja vees lahustunud molekulid Fagotsütoos (suured makromolekulid ja aineosakesed, lahustuvad soppi või sopist välja) – aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub sisse ja liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse, põiekesse lisanduvad ensüümid, aine lagundatakse Pinotsütoos – sama, kuid vedeliku puhul Organellid 1. Tsütoplasmavõrgustik – membraaniga ümbritsetud kanalite võrgustik Vormid: Karedapinnaline (pinnal on ribosoomid) – valkude süntees ja transport Siledapinnaline (pinnal on ensüümid) – süsivesikute ja lipiidide
Austraalia üldandmed Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral mille kogu pindala on 7 613 000 km2 . Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu. Austraalia pealinn on Canberra mis asub 15257 km kaugusel Tallinnast. 2 2 Pinnamood Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud.
organellide arv Profaas- tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas- kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas- kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas- kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb rakuplaat Osata joonistel ära märkida! Kahekromatiidiline kromosoom- moodustub DNA replikatsiooni tulemusena Kromatiid- koosneb ühest DNA molekulist Kromatiin- interfaasis rakutuumas lahtipakitud DNA ja valkude segu Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud on geneetiliselt identsed Suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv
Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad Mikrofoto mitoosi anafaasist sibularakus TELOFAAS Rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Taimerakus kujuneb vahesein Kääviniidid kaovad Tekivad tuumakesed Mikrofoto mitoosi telofaasist sibularakus MITOOSI TÄHTSUS Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude
Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad Mikrofoto mitoosi anafaasist sibularakus TELOFAAS Rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Taimerakus kujuneb vahesein Kääviniidid kaovad Tekivad tuumakesed Mikrofoto mitoosi telofaasist sibularakus MITOOSI TÄHTSUS Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude
·kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentriooli külge ja teise otsaga tsentromeeri külge. 1Anafaas eraldumisfaas ·kääviniidid lühenevad ·kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) 1Telofaas rekonstrueerimisfaas ·jagatakse tsütoplasma 2 tuuma ümber ära ·kääviniidid kaovad ·tekivad tuumakesed ·sünteesitakse uued tuumamembraanid ·toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine ·taimerakus kujuneb vahesein ·loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Tähtsus: ·tütarrakud on geneetiliselt identsed ·suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv ·toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel ·mitoos vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks 5.3 MEIOOS Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. haploidseks. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega.
Tuumamembraan laguneb, kromatiidid muutuvad selgepiirilisteks. Tsentrosoom jaguneb kaheks tsentriooliks, mille vahele jäävad kääviniidid. II ) Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskele, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele III ) Anafaas kääviniidid tõmbuvad kokku, kromosoomid tõmmatakse keskelt pooleks ja nad muutuvad ühekromatiitseteks. IV ) Telofaas mõlemale raku poolele tekivad tuumad. Kääviniidid kaovad ja membraan sopistub sisse. Kuidas muutub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus? Moodustub 2 rakku 46 kromosoomiga. Milles seisneb mitoosi tähtsus? vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks Mida kujutab endast kromosoomide ristsiire ehk crossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni? Meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine,
Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel. Selliselt saavad membraani läbida vesi,gaasid,etanool ja teised väiksemad molekulid. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis. Need valgud ei juhi läbi membraani mistahes aineid, vaid üksnes kindlaid ühendeid. Osa loomarakke on fagotsütoosivõimelised. Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid,mis lagundavad fagotsüteeritud ained. Lisaks transportvalkudele on ka retseptorvalke. Need osalevad raku infivahetuses väliskeskonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel mitmesuguseid biokeemilisi reaktsioone. Kõige selle tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavlt väliskeskonna muutustele.
suureneb, tuumamembranid lõhustuvad. 2) Metafaas rändamisfaas. Käävniidid kinnituvad üheotsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge, kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaal tasandile. 3) Anafaas Eraldumisfaas. Kromatiidid poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad. 4) Telofaas rekonstrueerimisfaas. Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Toimub tsütokinees. Loomarakus plasmamembraan sopistub. 12)Kuidas muutub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus? DNA kahekordistumise tulemusena muutub raku jagunemise eel kahekromatiidiliseks. 13)Milles seisneb mitoosi tähtsus. Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 14) Mida kujutab endast krosoomide ristsiire ehk grossingover, kuidas see mõjutab
→ kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 4. anafaas (eraldumisfaas) → eraldub kõige rohkem energiat → kääviniidid lühenevad → kromotiidid liiguvad raku poolustele 5. telofaas (rekonstrueerimisfaas) → kääviniidid kaovad → tekivad tuumakesed → sünteesitakse tuumamebraanid → kromosoomid keerduvad lahti → moodustatakse tuumakesed → tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) → loomrakul plasmomembraan sopistub sisse, taimerakul kujuneb vahesein → telofaasi lõpuks on tekkinud kaks identset tütarrakku Mitoosi tähtsus: toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel tütarrakud on geneetiliselt identsed ainuraksete organismide paljunemine embüronaalne areng suureneb rakkude arv, millega tagatakse organsimi kasv surnud ja hukkunud rakkude rakkude arenemiseks Meioos
oligosahhariidid (stabiliseerivad valke). Valke on kahte tüüpi: transportvalgud ja retseptorvalgud. Transpordi liigid: Passiivne transport – ei vaja lisaenergiat, nii liigub nt vesi, väiksed ioonid. Toimub dissotseerumiseni (kontsentratsioonide tasakaaluni). Aktiivne transport – vajab lisaenergiat Fagotsütoos – eriti suurte ainete, nt valgumolekulide ja alkoholi transport. Rakumembraan sopistub sisse, aine satub põiekesse. Retseptorvalgud tegelevad signaali, erutuse vastuvõtmise ja juhtimisega. Rakumembraani ülesanded: aine-, energia- ja infovahetus, raku kooshoidmine, kaitse. Rakutuum. Tuumal on 2 membraani. Tuumas sisaldub DNA (lahtikeerdunult e kromatiinina, paljunemisel keerdub kokku kromatiidideks). Tuumake – piirkond, kus toimub rRNA süntees ja ribosoomide alaüksuste moodustumine, tuumakesel membraan puudub.
Aktiivne transport toimub alati madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale, nõuab täiendavat energiat (ATP) ja vastavaid valgulisi ülekandesüsteeme transportvalke. Nt. Na / K transport rakku ja rakust välja. Passiivne transport toimub vastavate valguliste kanalite abil, täiendavat energiat pole vaja (läbi pääsevad vaid väikesed molekulid sifusiooni teel). Nt. aminohapete ja osade ravimite transport läbi rakumembraani. Fagotsütoos rakumebraan sopistub sisse ja haarab endasse teisi molekule. Nt. makrofaag hävitab antikehadega ümbritsetud bakterid Difusioon aineosakeste liikumine madalama kontsentratsiooniga piirkoda. Ei vajate energiat; molekulid liiguvad seni, kuni on ühtlaselt jaotunud. Osmoos vee liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. Vee molekulid pääsevad läbi menbraani kuni lahused on mõlemad ühekangused; pole vaja energait. Tsütoplasma
Ainete passiivne transport võib toimuda kas valkude kaasabil või ilma, kuid seejuures ei vajata täiendavat energiat. Ainete aktiivses transpordis peavad valgu molekulid kindlasti osamema. Nim: transpordivalkudeks. Aktiivse transpordi toimumiseks on vaja täiendavat energiat. Seda saadakse makroergilistest ühendistest. Osa rakke loomarakke on fagotsütoosivõimelised. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. Kui fagotsüteeritav aine jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ning aine satud memraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Hiljem lisandub moodustunud põiekesse veel ensüüme, mis lagundavad fagotsüteeritud aineid. Sel teel toituvad mõned ainuraksed organismid. RIBOSOOMIDE EHTUS JA ÜLESANNE. -iga ribosoom koosneb kahest osast, mõlemad osad omakorda ribosoomi- RNA ja valgu molekulidest. -Ribosoomid moodustuvad rakutuuma olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valkude süntees. LÜSOSÜÜMID .
tsentromeetri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas (eraldumisfaas) 1. Kääviniidid lühenevad 2. Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas (rekonstrueerimisfaas) 1. Kääviniidid kaovad 2. Tekivad tuumakesed 3. Sünteesitakse uued tuumamembraanid 4. Toimub tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Taimerakus kujuneb vahesein Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Sugurakkude jagunemine Toimub kaks jagunemist: Meioos I 1. I interfaas Toimub DNA kahekordistumine
mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. · Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. · Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. · Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis · Fagotsütoos: transpordiliik, mille abil viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makroelemendid. · Rakumembraan sopistub ümber molekuli, aine satub põiekesse, amööbid ja makrofaagid toituvad fagotsütoosi teel. · Esineb ka retseptorvalke, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. · Kolesterool: kristalnestruktuur(saame), peenestruktuur(toodame) · Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Ei näe, sest rakumembraani paksus on keskmiselt liiga väike, et seda näha. · Kirjeldage rakumembraani ehitus. Koosneb põhiliselt fosfolopiididest(kaks kihti) ja
· Tuumake- rRNA süntees, ribosoomide moodustamine · Rakumembraan- koosneb fosfolipiididest, valkudest, kolesteroolist, oligosahhariididest. Eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest, ühendab rakke omavahel · Aktiivne ainete transport- rakk kulutab transpordile energiat. Passiivse transpordi puhul ei kuluta. Membraanis transportvalgud, retseptorvalgud. · Fagotsütoos- kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub membraanige ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Amööb. · Pinotsütoos- rakk omastab vedelikes lahustunud aineid · Tsütoplasmavõrgustik- kanalikeste ja tsisternikeste süsteem (mööda kanalikesi ainete rakusisene liikumine). Karedal tsütoplasmavõrgustikul ribosoomid. Siledapinnalisel ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. · Polüsoomid- ribosoomide kogumikud
lipiidlahustuvusest ja ionisatsioonist. Ei nõua energiat. Ravimid molekulmassiga 100...200 liiguvad koos veega. Ioonid ja ravimid ioniseeritud kujul läbivad membraane halvasti. Aktiivne transport nõuab teatavasti energiat, sest liikumine toimub vastu kontsentratsiooni gradienti. Kandjad on selektiivsed, nad võivad küllastuda ja neid on võimalik inhibeerida (takistada). Transtsütoos Osa rakumembraanist sopistub sisse, moodustub rakuväliseid osiseid sisaldav põieke e. vesiikul. Vesiikuli sisaldis võib vabaneda raku sisse või vastasmembraani taga asuvasse rakkude vaheruumi. Selline mehhanism töötab mõnede makromolekulide, näiteks insuliini puhul. Nõrgad elektrolüüdid Enamus ravimeid on kas nõrgad happed või alused ning esinevad ioniseeritud ja mitteioniseeritud vormis. Mitteioniseeritud ravimid on tavaliselt lipiidlahustuvad ja läbivad rakumembraane passiivse difusiooni teel
SISUKORD 1.Üldandmed 2.Majandus 3.Veondus 4.Eksport/import 5.Loomad 6.Loodus 7.Loodusvarad 8.Pinnamood 9.Austraalia kaart 10.Kasutatud kirjandus. 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 21,262,641 (Juuli 2009) Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² Keeled: inglise Usklikud: kristlased Rahaühik: Austraalia dollar (AUD)
Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ...
molekulide liikumine rakku ja sealt välja. Kui selleks ei kulutata täiendavat energiat, on see samuti passiivne transport. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses trasnpordis. Need valgud juhivad vaid kindlaid aineid. Täiendavat energiat saadakse energiarikastest ühenditest. Suurem makroelemendid läivad rakumembraani fagotsütoosi teel. Membraanile jõudes sopistub ainosake sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Siis lisanduvad põikesse ensüümid, mis lagundavad fagotsüteeritud ained. Sel moel toituvad näiteks mõned üherakulised organismid. Lisaks transportvalkudele esineb membraanis ka retseptorvalke. Need osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone
Metafaas (rändamisfaas): kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas (eraldumisfaas): kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia abil), kääviniidid lühenevad) Telofaas (rekonstrueerimisfaas): kääviniidid kaovad, tuumakesed tekivad, sünteesitakse uued tuumamembraanid, toimub tsütokinees (tsütoplasma jagunemine): loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb vahesein. 7. Milles seisneb mitoosi tähtsus? Mitoos tagab organismi kasvamise ja aregu. Surnud rakkude asendamine, vajalik paljunemiseks ja päristuumsete rakkude jagunemiseks. 8. Meioosifaasid, neis toimuv. Meioosi I jagunemine Profaasis lagundatakse tuumamembraanid, tuumakesed kaovad. Moodustatakse kääviniidid. Metafaasiks pole homoloogilised kromosoomid teineteisest täielikult eraldunud, liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile
keskkonnas. Osmoosi tõttu liiguvad vee molekulid läbi rakumembraani tsütoplasmasse, tekitades sellega raku siserõhu. Teatud osmootse rõhu saabudes vee molekulide liikumine raku sisemusse lakkab. 19.) Fagotsütoosi mõiste, käik, ülesanne Fagotsütoos ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne o9mastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Osa loomarakke on fagotsütoosi võimelised. Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub memraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid, mis lagundavad fagotsüteeritudained. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekuld. 20.) Pinotsütoosi mõiste Pinotsütoos ümbritsevast keskkonnast vedelike aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. 21.) Membraani retseptorvalkude ülesanne, toimemehhanism
5. Passiivse transpordi puhul ei ole energiat vaja. Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel. 6. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. 7. Inimese veres leiduvad õgirakud on fagotsütoosivõimelised. Need muudavad fagotsütoosi käigus kahjutuks organismi sattunud bakterid ja viirused. Sellega täidavad nad kaitsefunktsiooni. 8. Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see siise ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetus põiekeses raku tsütoplasmasse. Järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid, mis lagundavad fagotsüteeritud ained. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. Sel teel toituvad näiteks mõned üherakulised organismid. lk 61 1. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad valkesünteesivad organellid- ribosoomid
valgust ja RNA-st. Ribosoomidel kulgeb valgusüntees. Golgi kompleks (11) - koosneb membraaniga ümbritsetud tsisternidest ja põiekestest. Tsisternides moodustuvad ja kogunevad polüsahhariidid ja need erituvad sealt põiekeste abil. Lüsosoomid (13) - ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. Ensüümid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid. Mitokondrid (14) - erineva kujuga kahekihilise membraaniga ümbritsetud oraganellid. Sisemine membraan sopistub sisse ja moodustab kristasid, mille vahele jääb vedel maatriks. Maatriksis on DNA ja ribosoomid, seal toimub rakuhingamine ja ATP süntees. Plastiidid (9) - kahekihilise membraaniga ainult taimedele omased organellid. Sisaldavad erinevaid pigmente. Jaotatakse 3 rühma: kloroplastid (rohelised), kromoplastid (kollased, oranzhid, punased), leukoplastid (värvitud). Taime elu jooksul võivad peaaegu kõik plastiidid üksteiseks üle minna. Sagedamini
Tsentrosoom jaguneb kaheks tsentriooliks, mille vahele jäävad kääviniidid. II ) Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskele, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele III ) Anafaas kääviniidid tõmbuvad kokku, kromosoomid tõmmatakse keskelt pooleks ja nad muutuvad ühekromatiitseteks. IV ) Telofaas mõlemale raku poolele tekivad tuumad. Kääviniidid kaovad ja membraan sopistub sisse. 2) Tsütokinees toimub raku tsütoplasma ja seal olevate organellide jagunemine kaheks. Mitoosi tulemuseks on kaks identset tütarrakku, mis on mõõtmeltelt poole väiksemad. Mitoosi ülesanded: · Kasvamine · Haavade paranemine Meioosi ehk sugurakkude küpsemise 2 etappi Tänu sellele saavad viljastumisele minevad sugurakud endale poole väiksema ehk haploidse kromosoomistiku. 1
Selgita, mis on transtsellulaarne transport ja paratsellulaarne transport? Kapillaaride endoteeli rakkude vahel on vahed, mille kaudu farmakon võib jõuda kudedesse paratsellulaarne transport. Kapillaaride rakkude vahel ei ole vahesid kesknärvisüsteemis. 13. Selgita, mis on difusioon, millised on selle erinevad liigid ja kuidas liiguvad ained selle protsessi käigus? Difusioon on molekuli liikumine läbi rakumembraani suurema kontsentratsiooni suunas Transtüstoos - osa rakumembraanist sopistub sisse, moodustub rakuväliseid osiseid sisaldav põieke e. vesiikul. Vesiikuli sisaldis võib vabaneda raku sisse või vastasmembraani taga asuvasse rakkude vaheruumi. 14. Milline erinevus on aktiivsel transpordil ja difusioonil? 15. Enamuse ravimite liikumisel läbi rakumembraanide on mehhanismiks ... a) aktiivne transport b) passiivne difusioon c) pinotsütoos d) fagotsütoos 16. Millised erinevad tegurid mõjutavad farmakoni imendumist? 17
membraani. 2. Samal ajal kinnitub valgule makroergiline ühend (adenosiintrifosfaat - ATP), millelt saadakse aktiivseks transpordiks vajalik energia. Igal juhul, kui ainet transporditakse suurema kontsentratsiooni suunas, on vaja lisaenergiat. Lisaks transportvalkude abil toimuvale ainete liikumisele võib rakk aineid omastada ning eraldada ka endotsütoosi ja eksotsütoosi teel. Endotsütoosi puhul sopistub rakumembraan sisse ning vajalikud molekulid transporditakse rakku membraansetes põiekestes. Rakutuum Rakutuum on tsütoplasmast kahe membraaniga eraldatud piirkond. Rakutuuma välismembraan läheb tsütoplasmas üle tsütoplasmavõrgustikuks ehk endoplasmaatiliseks retiikulumiks. Rakutuuma membraanis on hulk poore, mille vahendusel liiguvad rakutuuma ja tsütoplasma vahel ained. Rakutuumas on kromosoomid ehk DNA koos sellega seotud valkudega. Rakutuuma piirkonda, kus
1) DNA replikatsioon 2) ATP süntees 3) Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv 4) Tsentriool kahestub Profaas Ettevalmistav faas Etapp nr. 1, kromosoomid muutuvad nähtavaks. Tsentrioolid liiguvad pooluste poole, nende vahele tekivad kääviniidid Metafaas Rändamisfaas 2. faasis kromosoomid rivistuvad ekvatoriaaltasandile Anafaas eraldumisfaas Kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuuma membraanid, rakumembraan sopistub sisse ja moodustub 2 rakku Mitoosi tähtsus * Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel * Tütarrakud on geneetiliselt identsed * Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv * Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Meioos Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust heploidset tütarrakku
annaabi.ee 
