Remarque "Triumfikaar (arc de triomphe " powerpoint esitlus (2)

Erich Maria Remarque
,,Arc de Triomphe"
Ebbe-Diisa Põld
Ave Hiiemäe
Xb klass
Kirjanikust
Kodanikunimi:Erich Paul Remark
Kirjanikunimi:Erich Maria Remarque
22. juuni 1898 Osnabrück, Saksamaa ­ 25. september 1970
Locarno, Sveits
Saksa kirjanik, kes sai kuulsaks põhiliselt
romaanikirjanikuna
1916 läks sõdurina rindele
1931 lahkus Saksamaalt
1938 võeti temalt saksa kodakondsus
Looming
1929. aastal ilmus ,,Läänerindel muutuseta", mis oli
küllaltki autobiograafiline teos.
1931. aastal ilmus teine romaan ,,Tagasitee"
1945.aastal ilmus inglise keelsena ,,Arc de
Triomphe"
1961. aastal ilmus ,,Taeval ei ole soosikuid"
1971 aastal (postuumselt) ilmus ,,Varjud paradiisis".
"Unistuste tuba" (1920, "Die Traumbude"; eesti keeles 1993; tõlkija Uno
Liivaku)
"Gam" (kirjutatud 1924, ilmus 1998; eesti keeles 2003; tõlkija Uno Liivaku)
"Jaam silmapiiril" (1927, "Station am Horizont"; eesti keeles 2001; tõlkija
Jaanus Õunapuu)
"Läänerindel muutuseta" (1929, "Im Westen nichts Neues"; eesti keeles
1929, kordustrükk 1935; tõlkija Grete Koch ning 2000, kordustrükk 2006;
tõlkija Viktor Tomberg) ISBN 9985-62-393-2
"Tagasitee" (1931, "Der Weg zurück"; eesti keeles 1994; tõlkija Uno
Liivaku)
"Kolm sõpra" (1937, "Drei Kameraden"; eesti keeles 1992, kordustrükk
2007; tõlkija Lydia Riikoja) ISBN 5-450-01791-X
"Armasta oma ligimest" (1940, "Liebe Deinen Nächsten"; eesti keeles 1994;
tõlkija Asta Blumenfeld)
"Arc de Triomphe" (1946; eesti keeles 1975, kordustrükk 1976, 2004; tõlkija
Viktor Tomberg)
"Elusäde" (1952, "Der Funke Leben"; eesti keeles 1996; tõlkija Alfred Reier)
"Aeg antud elada, aeg antud surra" (1954, "Zeit zu leben und Zeit zu
sterben"; eesti keeles 1959, kordustrükk 1993; tõlkija Viktor Tomberg)
"Must obelisk" (1956, "Der schwarze Obelisk"; eesti keeles 1992; tõlkija
Uno Liivaku)
"Taeval ei ole soosikuid" (1961, "Geborgtes Leben"; eesti keeles 1991;
tõlkijad Tarvi Talv ja Tiiu Kokla)
"Lissaboni öö" (1962, "Die Nacht von Lissabon"; eesti keeles 1964,
kordustrükk 1993; tõlkija Viktor Tomberg; 2000) ISBN 9985-62-415-7
"Das gelobte Land" (1970)
"Varjud paradiisis" (ilmus postuumselt 1971, "Schatten im Paradies"; eesti
keeles 1993; tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Uno Liivaku)
Raamatust
Tegelased: Ravic(Ludwig Fresenburg), Joan Madou,
dr.Veber, dr. Durant, Boris Morozov, Haake.
Ravic oli Saksamaalt välja saadetud arst, kes elas
juba mitmendat aastat Prantsusmaal, Pariisis
rahulikult oma pagulaselu.
Pariisis elatub ta dr. Veberi ja dr. Duranti
abistamisest. Ta aitas neil opereerida.
Ühel õhtul kohtub ta sillal Joaniga.
Ravicul tekib hiljem Joaniga suhe.
Kord kui Ravic oli teel kliinikusse nägi ta pealt
õnnetust. Ta läks appi.
Muidugi tulid õnnetuskohale politseinikud. Nad
küsisid Ravicilt dokumente ja muidugi tal polnud
neid.
Algul saadeti ta kaheks nädalaks vanglasse. Hiljem
riigist välja.
Ravic saadeti Sveitsi, kus ta elas ajutiselt üsna
Saksamaa lähedal.
Ta naasis Prantsusmaale kolme kuu pärast.
Selle ajapeale oli Joan endale juba uue mehe leidnud
ja ta ei töödanud enam oma vanas töökohas.
Kui Ravic ühel õhtul kohvikus istus nägi ta seal
istumas ka Haaket.
Haake ei tundnud teda ära, Ravic aga teda tundis.
Mingi ajapärast, kui Ravic oli läinud rõdule istuma,
tuli ja istus tema lauda ka Haake.
Nad rääkisid niisama. Ravic ütles talle jälle oma uue
valenime ( von Horn) ja ta väitis, et ta elab hoopis
teises hotellis.
Haake lubas kahe nädala pärast, kui ta uuesti
Prantsusmaale tuleb, helistada ja nad pidid kokku
saama.
Kui kaks nädalat täis saama hakkas läks Ravic
elama hotelli nimega Prince de Galles'sse.
Seal ta ootas Haake kõnet, aga seda ei tulnud.
Ühel õhtul kui Ravic Osirisest läbi astub ja seal
Rolandega räägib, siis näeb ta seal Haaket.
Ravic ootab Haaket väljas. Võtab ta oma autosse ja
sõidutab kaugemale.
Kuskil metsa vahel Ravic tapab ta (kägistab), ja
matab mitu kilomeetrit eemale metsa. Riided ja
muud dokumendid põletab.
Haake oli gestapo ohvitser, kes teda Saksamaal
piinas.
Ühel ööl kui Ravic rahulikult magas, siis helises ta
hotelli toas telefon.
Joan helistas talle. Joan tahtis, et Ravic tema juurde
tuleks, aga Ravic ei läinud, sest ühekorra oli Joan
teda juba niimoodi petnud.
Kui Ravicul enam und ei tulnud, siis läks ta pesema.
Pesemise ajal kuulis ta koputust uksel.
Ukse taga oli Joani uus mees. Ta viis Ravici nende
korterisse.
Joani uus mees oli Joani kaela tulistanud. See juhtus
tüli käigus.
Ravic käskis Joani haiglasse viia.
Haiglas püüdis Ravic Joani päästa, ent see ei
õnnestunud. Kuul oli vigastanud selgroogu.
Joan suri paari päeva pärast haiglas.
Peale Joani surma käis ta veel mõnes oma
lemmikkohas ja läks õhtul tagasi haiglasse Veberi
juurde.
Seal tegi ta veel ühe operatsiooni ning läks siis
tagasi hotelli ,,International".
Seal võeti ta vahele, see kord esines ta oma õige
nime all.
Ta saadeti koos kõigi teiste pagulastega, kes seal
elasid välja.
Algas II maailmasõda.
Tsitaateraamatust
"Ja mis teil ka südamel poleks - ärge pidage seda
liiga tähtsaks, vähe on asju, mis kauaks tähtsaks
jäävad...eriti öösel. Öö liialdab."(Ravic)
"Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Midagi
ei saa tagasi tuua. Midagi ei saa heaks teha, muidu
oleksime me kõik pühakud. Elul polnud kavatsust
meid täiuslikuks teha. Täiuslik kuulub muuseumi."
(Ravic)
"Ta andus täielikult sellele, mida ta parajasti tegi. Ta
polnud midagi muud kui armastus, kui ta armastas;
midagi muud kui meeleheide, kui ta oli meeleheitel;
ja midagi muud kui unustus, kui ta unustas." (Ravic)
"Kes suudab elada, ilma et unustaks? Aga kes
suudab küllalt unustada? Mälestuste slakk, mis
südant rebestab. Alles siis, kui sul enam midagi ei
ole, mille nimel elada, oled vaba." (Ravic)
"Elada tähendab teistest elada. Me kõik õgime
parasjagu üksteist. Säärastest tibatillukestest
headusesädemetest, mida nii harva esineb, ei tohi
loobuda.. See annab jaksu juurde, kui elukoorem on
raske." (Boris Morozov)