nende allakäigu põhjus. Nad on keskklassist, mõlemad püüavad seguneda kõrgkihiga, kuid kaotavad seda tehes järjest rohkem iseennast kuni tagasilangemiseni. Sellest eneseületamiskatsest tulenevad ka kõik nende konfliktid. Teos kui struktuurne tervik Teose algus ja lõpp. Romaan algab sellega kuidas Nick läheb West Eggi elama ja kohtub tema kõrval majas elava Gatsbyga. Nick käib Gatsby peol ja nad saavad sõpradeks. Gatsby palub hiljem Nickilt abi, et ta kutsuks Daisy endale külla teed joome (Gatsby armastatu). Romaan lõppeb sellega, et Gatsby saab surma. Sureb põhjuseta, asja eest, mida ta pole teinud. Gatsby matustele ei tule peale tema isa, Nicy ja koduabiliste kedagi. Teos kui struktuurne tervik Sissejuhatus, teema arendus, haripunkt, pööre ja lahendus.
väärtpaberitega äritsema. Ta asus elama West Eggsi, mis oli rahulik paik. Ühel päeval tutvub oma äärmiselt jõuka naabri Jay Gatsbyga, kes korraldab linna kõige rajumaid pidusid, kust ei puudu ükski edevam kõrgklassi kuuluv kodanik. Samas tundub, et keegi täpselt ei tea, kes see Gatsby tegelikult on ja kust ta tuleb. Tema isiku ümber liigub palju kuulujutte. Õppides tundma oma naabrit saab Nick teada, et mees on meeletult armunud tema nõbu Daisysse, keda ennastki Gatsby külmaks ei jäta. Kuna Daisy on abielus rikkast perest pärit Tomiga, saab siit alguse üks suur suhtedraama, mis päädib kolme laibaga. Francis Scott Key Fitzgerald oli Ameerika kirjanik, kes sündis 24. septembril 1896. aastal Minnesotas ja suri 21. detsembril 1940. aastal. Teda peetakse 20. sajandi kahekümne tuntuima kirjanike hulka. Ta on kirjutanud nii romaane kui ka hulgaliselt lühijutte ja novelle. Esimene
Nick Carraway, noormees Minnesotast, kolib 1922. aasta suvel New Yorki, et õppida tundma võlakirjaäri. Ta rendib maja Long Islandi West Eggi linnaosas, jõukas, kuid mittemoodsas piirkonnas, kus elavad uusrikkad, rühm, kes on oma varanduse teeninud liiga hiljuti, et luua sotsiaalseid sidemeid ja kes on altid rikkusele. Nicki naabermaja West Eggis on salapärane mees nimega Jay Gatsby, kes elab hiiglaslikus gooti stiilis häärberis ja korraldab igal laupäeva õhtul ekstravagantseid pidusid.Nick erineb teistest West Eggi elanikest – ta sai hariduse Yale’is ja tal on sotsiaalsed sidemed East Eggis, Long Islandi moekas piirkonnas, kus elab väljakujunenud kõrgklass. Nick sõidab ühel õhtul East Eggisse koos oma nõbu Daisy Buchanani ja tema abikaasa Tomiga, kes on Nicki endine klassiõde Yale'is, õhtust sööma. Daisy ja Tom tutvustavad
meelde, et mitte kõigil pole olnud selliseid eeliseid nagu sinul." Vastavalt sellele hoidus Carraway sellest. kuid siis tulid kõik talle pihtima, lõpuks hakkas ta ka sellest hoiduma, kuid Gatsbyle tegi ta erandi. al. Lk 8 räägib oma elukäigust: jõukas perekonnas, kesk- läänes, käis Yale´i ülikoolis. Hiljem new Yorki väärtpaberitega tegelema. Seal kolis linnast eemale vanasse suvilasse üksi. Ta luges palju. Elas West eggis, mis oli vähem nooblim, kui east egg. Tema naabriks oli Gatsby, kellele kuulus suur häärber. Nick läks oma tuttavatele külla, kus mees tom oli olnud mega jalgpallur ja nüüd rikas, naine daisy Nicki sugulane. Sisenedes oli seal veel ka miss barker. Tom oli lugenud üht raamatut ja leidis, et kui nemad midagi ette ei võta, siis süüakse valge rass välja, kes siiani kõige tähtsam rass on olnud. kui teener toast tel helina peale lahkus, rääkis daisy, et ennem olevat teener töötanud hõbedapuhastajana igapäevaselt ja see olevat tal ninna
Modernism Virginia Woolf (1882-1941) Sündis Londonis, oli briti kirjanik ja feminist Rasked suhted perekonnas Depressiooon Abiellus kirjanuskriitiku Leonar Woolfiga Kirjastus Hogarth Press Enesetapp (uputas end Ouse’i jõkke) Looming: „Proua Dalloway“ „Tuletorni juurde“ „Vaatuste vahel“ Franz Kafka (1883-1924) Juudi päritolu saksakeelne kirjanik Suur kuulsus saabus alles pärast surma Perfektsionist, üksildane Põdes tuberkoloosi Looming autobiograafiline, ebamäärane ja õudust tekitav, täis metafoore Kafka sündroom („Protsess“) Looming: „Metamorfoos“, „Ameerika“, „Protsess“ Thomas Mann (1875-1955) Saksa rahvakirjanik Inimese hingeelu Sotsiaalne keskkond Naeruvääristab lihtsakoelisust Vaimuiimese üksildus maailmas
1. kokkuvõte I teos: Prosper Mériée ,,Carmen" ,,Carmeni" ainestik pärineb autori sõnade kohaselt Montijo krahvinnalt ning raamat kuulub autori kõige küpsemasse loominguperioodi. Autor on enne raamatu kirjutamist tutvunud hoolega Pürenee poolsaarega ja sealsete rahvastega. Teos sisaladab kohati kõrvalepõikeid ajalukku ja keeleteadvusesse, samas räägib metsikutest kirgedest, mustlastest ja nõidustest, mille omavahel segamine tekitas minus raamatu lõpus suurema kaasahaaratuse tunde. Raamatu viimast, neljandat, peatükki lugedes tekkis tunne nagu ikstuksid loengusaalis ning kuulaksid loengut mustalste ja nende keele kohta. See oli küll huvitav, kuid jäi minu jaoks kuidagi raamatu tegevistikust välja ning tundus samaaegselt vajalikult ning ebavajaliku lisana. Raamatu peamine sõnum on see, et armastusel on suurepärane võime inimesel pea segi ajada. Sa võid küll mõista, et see, millega sa tegeled on vale ning isegi soovida sellest lo
noored; ,,Hüvasti relvad"; ,,Kellele lüüakse hingekella"- Hispaania kodusõda, silla õhkulaskmine, 3 päevane armastuslugu, luuletaja John Donne´i luuletusest pealkiri; hingekell-> kirikukell matustel, iga inimese surm on tähtis. ,,Vanamees ja meri"- mees paadiga merel, filosoofiline jutustus, Nobeli kirjandus preemia. Palju novelle, luuletusi, mälestus raamat ,,Pidu sinus eneses"- Pariisi elu. Kirjutas lihtsalt, räägitakse sügavalt (sõnadel suur tähendus). Ideed- olulisem see, mille kirjanik ütlemata jätab. Jäämäe printsiip. Sõjas saadud paratamatus haavad. Tähtis humanis. Eetiline on mehine käitumine- surmale tuleb mehiselt otsa vaadata. Peategelased Henry ja Cathrine. Henry oli rahvuselt ameeriklane, kuid astus Itaalia armeesse, autojuht/ohvitser. Catherine oli sotlane , ametilt medõde. Omavahel vastandusid armastus ja sõda. Teose sõjakangelaslikkuse iroonia-
sest ta otsis midagi, mida tema ümbrus talle pakkuda ei suuda. Holden otsustas ilma kellelegi ütlemata Penceyst lahkuda ning suundus hotelli. Ta käib linnapeal ringi, kohtab kahte nunna, saab kokku vanade sõpradega (Sally ja Luce), joob ja kõige lõpuks otsustab hiilida koju, et rääkida oma noorema õega, Phoebega. Vanemad ei tea sellest midagi, et Holden koolist jalga on lasknud. Kohe teose alguses tunnistab Holden, et ta on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Raamatu alguses istub Holden vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis.
Kõik kommentaarid