Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esimene praktika (1)

3 HALB
Punktid

Overview

Andmed
Graafikud
Sheet3

Sheet 1: Andmed


j i (°) Uvi (V) Uki (V) 0 0.006775 0.006894 30 0.96411 0.92972 60 1.92 1.7948 90 2.8654 2.6332 120 3.8164 3.4632 150 4.7421 4.2757 180 5.6776 5.1168 210 6.6131 5.9993 240 7.5482 6.9439 270 8.4976 7.9728 300 9.4481 9.1148 330 10.3918 10.3931
C= 0.031 V/° R= 40 kW Rk= 90 kW Dj= 0.5 ° E= 24 V

Sheet 2: Graafikud


j i (°) Uvi (V) Uki (V) Uni (V) Dj i (°) DUvi Dj DUki
DUvvi u(U) u(j) u(DUvi) U(DUvi) DU1k' Dk
0 0.0068 0.0069 0. 00000 0.5 0.01 0.2158 0.0069
0.000011 0.000006 0.2041 0.009516 0.019033 0.02851 0.0069
30 0.9641 0.9297 0.94200 0.5 0.02 0.7041 0.0123
0.000106 0.000061 0.2041 0.015434 0.030868 0.08930 0.0123
60 1.9200 1.7948 1.88400 0.5 0.04 1.1465 0.0892
0.000202 0.000117 0.2041 0.022522 0.045045 0.25186 0.0892
90 2.8654 2.6332 2.82600 0.5 0.04 1.2548 0.1928
0.000297 0.000171 0.2041 0.024346 0.048691 0.43989 0.1928
120 3.8164 3.4632 3.76800 0.5 0.05 1.5414 0.3048
0.000392 0.000226 0.2041 0.029259 0.058519 0.63691 0.3048
150 4.7421 4.2757 4.71000 0.5 0.03 1.0223 0.4343
0.000484 0.000280 0.2041 0.020463 0.040926 0.82788 0.4343
180 5.6776 5.1168 5.65200 0.5 0.03 0.8153 0. 5352
0.000578 0.000334 0.2041 0.017138 0.034276 0.99808 0.5352
210 6.6131 5.9993 6.59400 0.5 0.02 0.6083 0.5947
0.000671 0.000388 0.2041 0.014031 0.028062 1.13219 0.5947
240 7.5482 6.9439 7.53600 0.5 0.01 0.3885 0.5921
0.000765 0.000442 0.2041 0.011175 0.022349 1.21320 0.5921
270 8.4976 7.9728 8.47800 0.5 0.02 0.6242 0. 5052
0.000860 0.000496 0.2041 0.014259 0.028518 1.22121 0.5052
300 9.4481 9.1148 9.42000 0.5 0.03 0.8949 0.3052
0.000955 0.000551 0.2041 0.018397 0.036795 1.13183 0.3052
330 10.3918 10.3931 10.36200 0.5 0.03 0.9490 0.0311
0.001049 0.000606 0.2041 0.019268 0.038537 0.91390 0.0311
R1j R2j U1v U1k' RRj
120.8459214502 39879.1540785498 0.029 0.029 120.6838752933
3746.2235649547 36253.7764350453 0.885 0.853 3596.5194972607
7371 .6012084592 32628.3987915408 1.741 1.632 6813.5277691592
10996.9788519637 29003.0211480363 2.598 2.386 9799.581214478
14622.3564954683 25377.6435045317 3.454 3.131 12578.6889979786
18247.7341389728 21752.2658610272 4.310 3.882 15171.6438738487
21873.1117824773 18126.8882175227 5.166 4.654 17596.5433432352
25498.4894259819 14501.5105740181 6.023 5.462 19869.2126602145
29123.8670694864 10876.1329305136 6.879 6.323 22003.5505959929
32749.2447129909 7250.7552870091 7.735 7.257 24011.8139305932
36374.6223564955 3625.3776435045 8.592 8.288 25904.8529763328
40000 0 9.448 9.448 27692.3076923077

Sheet 3: Sheet3


Üldine iseloomustus
Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise φ takistuse
väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U.
Töö eesmärk
Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U(φ) erineb temale omistatud
nimikarakteristikust Un(φ)=C⋅φ ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta.
Skeem
Sellega kinnitan , et see töö on tehtud minu poolt ja ma pole kasutanud kõrvalist abi.
Arvutused:
E = 24 V
R = 40 kW
Rk = 90 kW
C = 31,4 mV/°
U = C * j
Marelle Soosaar
jmin = 0°
jmax = 330°
Mõõdetud pöördenurk j i
Mõõdetud pinge koormamata Uvi (V)
Mõõdetud pinge koormatult Uki (V)
Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Uni = C*j
Pöördenurga piirviga Dj = ± 0,5°
Viga sisendühikutes DUvi = |Uvi – Uni|
Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes Dji = |DUvi / 0,040|
Koormatud anduri mõõteviga DUki = |Uki – Uni|
DUvvi – multimeetri viga
u(U) – Standardmääramatus u(U) = DUvi/
Töö on esitstud:
u(j) – Standardmääramatus u(j)=Dj/
u(DUvi) - Liitstsandardmääramatus koormamata katsest
Töö on kaitstud:
U(DUvi) – Laiendmääramatus koormamata katsest katteteguriga k=2
U(DUvi) = 2 x u(DUvi)
DUki' – koormamisel tekkiv viga arvutuslikult lähtudes R, Rk, j väärtustest
Tallinna Tehnikaülikool
Dk – Koormatud anduri katsest arvutatud mõõteviga Dk=Uk - C×j
Praktikum nr 1, "Nihkeanduri kalibreerimine"
Aruanne
Mõõtsid: Marelle Soosaar
Kert Karelson
Aruanne: Marelle Soosaar
IATB22
73936
Tallinn 2008
Vasakule Paremale
Esimene praktika #1 Esimene praktika #2 Esimene praktika #3 Esimene praktika #4 Esimene praktika #5 Esimene praktika #6 Esimene praktika #7 Esimene praktika #8 Esimene praktika #9 Esimene praktika #10 Esimene praktika #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nublu5 Õppematerjali autor
Mõõtmiste esimese labori aruanne Exceli failina

Sarnased õppematerjalid

Mõõtmine1 aruanne
8
docx

Mõõtmine1 aruanne

Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem Arvutused: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31,4 mV/ U=C* min = 0 max = 330 Mõõdetud pöördenurk i Mõõdetud pinge koormamata Uvi (V) Mõõdetud pinge koormatult Uki (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Uni = C Pöördenurga piirviga± 0,5° Viga sisendühikutes Uvi = |Uvi ­ Uni| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uvi / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uki = |Uki ­ Uni| Uvvi­ multimeetri viga u(U) ­ Standardmääramatus u(U) = Uvi/ u() ­ Standardmääramatus u()= u(Uvi) - Liitstsandardmääramatus koormamata katsest U(Uvi) ­ Laiendmääramatus koormamata katsest ka

Mõõtmine
Nihkeanduri kalibreerimine
5
pdf

Nihkeanduri kalibreerimine

Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 4 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 2704.2011 Tallinn 2011 Arvutused U = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31.4 mV/° Un = C * U0 = 331*C = 331* 31.4/1000 = 10,39 V Mõõdetud pöördenurk Mõõdetud pinge koormamata Uv (V) Mõõdetud pinge koormatult Uk (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Un = Ci Pöördenurga piirviga = ± 0,5° Viga sisendühikutes Uv = |Uv ­ Un| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uv / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uk = |Uk ­ Un| Uvvi ­ multimeetri viga u(U) ­ Standardmääramatus u(U) = Uv/ 3 u() ­ Standardmääramatus u()=/ 6 u(Uvi) - Liitstandardmääramatus koormamata katsest 2 2 Uvi Uvi u(Uvi)= u Uvi u Uvi

Mõõtmine
I labor - nihkeanduri kalibreerimine
5
doc

I labor - nihkeanduri kalibreerimine

Autorideklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et olen antud praktilise töö teostanud vastavalt eeskirjale, iseseisvalt. Aruande olen koostanud ise. Töö iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: Skeem: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 40,3 mV/° U = C * Katse Nurk Uv Uk Nominalne Koormamata Viga Uv Koormatu nr Un anduri sisend- d anduri mõõteviga ühikutes mõõtevig i a Uk 1 0 0,00005

Mõõtmine
Töö nr-1 - Nihkeanduri Kalibreerimine
4
docx

Töö nr. 1 - Nihkeanduri Kalibreerimine

Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstuut Nihkeanduri Kalibreerimine Töö nr. 1 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Tallinn 2012 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muunduri, mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C· ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 26,17 mV/° U=C· Kasutatud seadmed Nihkeandur ­ reostaatanduri tüüp PTP5, R=40k±5%, lineaarsus ±0,2%, P=1 W;nominaalne (e. nimi-) muunduskarakteristik on lineaarne Un=C* mõõtepiirkond =0º......330º; valjundsignaal on alalispinge U.Pöördenurga malliga mootmise piirveaks loeme =0,5 kogu mõõtepiirkonnal.Uv; Uk on leitud valemist ±(a+b())*x kus Xp on piirkond ja X nait. Piirkonnal 0,1V on a=0,02 ja b=0,01, piirkonnal 1V ja 100V a=0,015 ja b=0,002

Mõõtmine
Mõõtmise aruanne - NIHKEANDURI KALIBREERIMINE
5
pdf

Mõõtmise aruanne - NIHKEANDURI KALIBREERIMINE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 1 nimetusega NIHKEANDURI KALIBREERIMINE Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muunduri, mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C· ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töö käik C = 28,6 mV/deg Rk = 90000 R = 40000 nr i Uvi(V) Uki(V) Nominaalne i Viga Uv u()(°) u(Uv)(V) v k (°) Un= C·(V) (°) 1 0 0,01249 0,05952 0 0,5 0,000011249 0,204124

Mõõtmine
Nihkeanduri kalibreerimine
7
doc

Nihkeanduri kalibreerimine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 IAEB21 Nihkeanduri kalibreerimine aines ISS0050 Mõõtmine Juhendaja: Rein Jõers Dotsent Tallinn 2010 2 Töö iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31 mV/° U=C* Koorma- Koormatud mata Viga Katse Nominaal-

Mõõtmine
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Illustratsioonid: Fotolia, Tallinna Kiirabi koolituskeskus Fotod: Jürgen Saarniit, Vassili Novak, Marika Väli, Piret Valdek, Ahti Varblane, Andras Laugamets, Merle Tikk, Raul Adlas Fotograaf: Priit Grepp Pildiseade konsultant: Priit Hummel Keelekorrektor: Raile Kask IT konsultant: Boriss Rudnev Tehnilised toimetajad: Anu Tedder, Pille Tammpere, Monika Grauberg 2 Eessõna Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat on esimene eestikeelne õpik, kus ühtede kaante vahele on kogutud kõik olulisemad distsipliinid, mida kiirabitöötaja oma töös kasutab. Ehkki õpiku pealkiri ütleb, et see on erakorralise meditsiini tehnikute raamat, on siia kogutud ulatuslikum materjal, mis on kasutatav ka kiirabiõdede (ja miks mitte ka –arstide) baas- ja täiendkoolitusel. Iga peatükk kordab eelnevates peatükkides toodud olulisemat teavet ja järgib ühtset õppeskeemi: teematutvustus, algtõed, tekst koos selgitustega ning

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (1)

sulev8 profiilipilt
sulev8: segane jutt
22:39 18-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun