Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SÖÖMINE JA JOOMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
toiduhügieen, abistamine, söömine, jelizaveta, rinnapiim, imikut, nakkuste, allergia, jooki, neelamine, psühholoogilised, anoreksia, rasvumine, toiduvalikust, serveerimine, alkoholisõltuvus, sotsiokultuurilised, religioon, keskkonnategurid, geograafilises, miljööElamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine *Vastuvõtlikkus nakkustele ne *Sotsiaalsed tegurid *Turvalisuse aste kodus turvalisusalasesse seadusand *Füüsilise tervise seisund/mittetervis, suutlikkus/ka *Sotsiaalne klass *Ohud mängimisel *Teadlikkus kohalikest
ohtu sattumine satuvad tihemini õnnetusriskide näol. kampaaniad, et vältimine on iga suureneb. Oluline ka õnnetustesse, samuti Ka rahutused ja inimesi harida, inimese enda teha. väliskeskkonna pärsib depressioon ja sotsiaalne vägivald kuidas ohtudest Tervisekasvatus. ohud. stress oskust hinnata avaldavad mõju. hoiduda ja neid Nakkuste ohtu ja seda näha. Sinna kuulub ka ennetada. vältimine, kuidas. Vägivaldsed inimesed nakkuste Seadused. Iga Tuleohutuse puhul võivad kahjustada domineerimine. inimene ise saab peab inimene neid endeid ja teisi. aidata kaasa järgima
eneseteostuseks. (Roper, Logan, Tierney 1999: 70); 2.1. Lapse- ja noorukiiga Sünnieelsel perioodil on turvaliseks keskkonnaks emakas, kuid sünnimomendist alates on beebi järsku kõigi väliskeskkonna ohtude mõjuulatuses ning tema elamise ja arengu turvaline keskkond sõltub täielikult vanematest. Vastsündinute kõige sagedasemaks surmapõhjuseks on sokk ja lämbumine. Sellises vanuses laste elu oleneb kaitsmisest õnnetuste, nakkuste, kuumuse ja külma eest. Veidi vanemaks saades muutuvad lapsed aktiivsemaks ja uudishimulikumaks ning neid ohustavad peamiselt õnnetused - kukkumised, tulega ja veega põletamised, mürgistusjuhtumid. (Roper, Logan, Tierney 1999: 70); Koolilastel on suurimaks ohuallikaks keskkond väljaspool kodu, eriti teed ja koolide mänguväljakud. Eriti oluline on ohtudega toimetuleku ja turvalise keskkonna loomise eest isikliku vastutuse kandmise õpetamine. (Roper, Logan, Tierney 1999: 70); 2.2
.10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat Varasem tervishoiuasutuse kogemus Positiivne-kõrg vererõhk Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid Hüpertoonia Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm Allergia Jah ravimallergia Allergia avaldub: kontaktdermatiit Suhtlemine Teadvus: - selge, suhtluskeel vene kõne selge Hingamine ja hemodünaamika - hingamissagedus 18 x min, - hingeldus,
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Konspekti põhi Turvalise keskkonna säilitamine (TKS) Moto. Ela ise ja lase teistel ka elada (Kõnekäänd) Mõiste Inimeste igapäevased toimingud on tihedalt seotud turvalise keskkonna säilitamisega erinevates elukeskkonna sfäärides Eesmärk Elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele. Ülesanne: Selgita lahti tegurite mõisted lähtuvalt järgmisest mudelist Elamistoimingu mudel -bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid -keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID TKSi säilitamiseks on väga oluline kõigi viie meele: kuulmise, nägemise, haistmise, kompimise, maitsmise teravus. Mis juhtub inimesega, kui tal on mingi meele puue? See vähendab i
SISUKORD SISUKORD 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5. Poliitilis majanduslikud tegurid 7. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE PROBLEEMIDE IDENTIFITSE
valgud, rakulised kaitsemehhanismid fagotsüüdid e õgirakud, NK-rakud, kemokiinid ja tsütokiinid. 11. Immuniteet ja allergilised reaktsioonid. Immuunsussüsteemi ülesanne on kaitsta organismi viiruste, bakterite ja teiste haigustekitajate eest. Immuunsussüsteem peab aktiivselt reageerima haigustekitajatele, kuid oma keharakkude suhtes olema tolerantne ehk taluv. Ent kui immuunsussüsteem on tasakaalust väljas, hakkab ta tegutsema oma keharakkude vastu ja tekivad autoimmuunhaigused. Allergia põhjuseks on ülitundlikkus ehk organismi ülereageerimine teda ümbritsevatele kahjututele ainetele, samuti toidule.Allergia on immuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade ehk kaitsekehade tekke inimese organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga äge reaktsioon,
Pidevat iiveldustunnet võib leevendada oksendamisvastaste vahendite tarvitamise abil. Raskused neelamisel, veetustumine- düsfaagia muudab söömise ja joomise ebamugavaks. Ebamugavust leevendab enne söömist zelee vormis antav paikne tuimesti või poolvedel toit. Marlisse asetatud jäätükkide imemine aitab vahel vähendada lämbumishirmu, rahustab ja värskendab ning aitab hoida niisketena põskede limaskestad. Lisaks võib veetustumise vältimiseks anda patsiendile väikeste lonksudena jooki. Raskused eritamisel- Surijat võib piinata kusepidamatus ning äed peavad suhtuma sellesse probleemi kaasatundvalt ja taktitundeliselt. Kateteriseerimine on antud asjaoludel parim lahendus, kui see ei ohusta patsienti. Fekaalne inkontinentsus võib olla sama piinav, kuigi tavaliselt esineb sagedamini kõhukinnisus, eriti kui valude vaigistamiseks kasutatakse oopiumi sisaldavaid narkootilisi aineid. Lisaks narkootilistele ravimitele aitab kõhukinnisuse tekkimisele kaasa füüsilise aktiivsuse
igapäevase suhtlemise ja tegevuste kaudu. Vaimset tervist aitab tasakaalus hoida üldine positiivne mõtlemine ja optimisti väljendamine. Kõik negatiivsed ja positiivsed tunded, mida inimene tunneb, on loomulikud. Oma tunnete mõistmine ja juhtimine annab kontrolli oma elu üle. Tegevused mis toetavad vaimset heaolu: *tervislik toitumine *oma tunnetest rääkimine *piisav öö uni *abi küsimine *tegelemine hobidega *teiste abistamine 2) Seksuaalsel teel levivad nakkused Seksuaalsel teel levivad nakkused on peamiselt suguelundite kontakti teel levivad nakkused. Nakatanu võib sageli olla haigustunnusteta ega pruugi ise oma nakatumisest teada. Bakteritest põhjustatud nakkusi saab ravida. (süüfilis) Viiruslikke nakkusi aga ei saa organimist välja ravida, kuid nende põhjustatud kaebusi saab raviga leevendada või haiguse aktiivsust vähendada. (HIV, herpeseviirus)
kõrval levinuim infektsioon maailmas. Ninaneelupõletik e. Nasofaringiit- äge ja väga nakkav viirushaigus. Iseloomulik ninakinnisus, -vesisus, tundlik ja valulik neel, väike palavik. Kestvus 1-2 nädalat. Parim ravi kodune voodi ja hoolitsus. Väldi kätlemist, kasuta ühekordseid taskurätte. Kurgumandlite põletik e. Tonsilliit- sagedasemaks tekitajaks streptokokk, alla 3a. ka viirus. Punetav neel, tonsillid tursunud, katud tonsillidel, neelamine valulik, palavik, halb enesetunne. Vahel lõhnab hingeõhk mäda järele. Kaela lümfisõlmede suurenemine ja hellus Keskkõrvapõletik e. Otiit- ägeda infektsiooni sümptomid , kuulmekile põletikulised muutused ja eritis keskkõrvast. Sagedamini vanuses 6 kuud kuni 2 aastat. Tekitajaks erinevad viirused. Kujuneb 2-7 päeva peale külmetushaiguse algust. Sümptomid: köha, rahutus, ärrituvus, palavik, halb
· emotsionaalne · aktiivsete liigutustega · jõulise nutuga · veidi suurenenud lihaspinge jalgades · toetub hästi jalgadele · teeb astumisliigutusi · kõhuli lamade tõstab korraka pead · jõuline imemis- ja haaramisrefleks · ta kuuleb, näeb ning naudib Sinu puudutusi! 10. Rinnapiima olulisus imikule · rinnapiimas on olemas kõik imikule vajalikud ained, ta on odav, kättesaadav, ei valesti valmistada · rinnapiim on kergesti seeditav · rinnapiimas suhteliselt vähe mineraalsooli ja valke- ei koorma neere · rinnapiim ei põjusta allergiat · pole kõhulahtisust ega kõhukinnisust · rinnalaps on tervem · rinnalaps ei söö end paksuks · ilusamad ja paremad hambad- igemed 11. Hingamiselundite iseloomustus · moodustavad hingamisteed ja kopsud · hingamisteede hulka kuuluvad: ninaõõs ja selle kõrvalurked- ( puhastab, soojendab ja niisutab õhku )
Eritamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 a Eritamise mõiste Eritamine on elamistoiming, mida kõik inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu jooksul. Eritamisprotsess on oluline, eemaldamaks toimuvad ainevahetuse jääkprodukte. Eritamise produktide all mõistame antud käsitluses rooja ja uriini. Eritamist mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Uriini eritamise põhieesmärk on vabaneda organismile mittevajalikust vedelikust ja lahustunud keemilistest ainetest. Rooja eritamise eesmärk on vabastada organism mitteseeduvast tselluloosist ja imendumata jäänud toidust. Uriineritus, erinevalt roojaeritusest, toimub ööpäevaringselt, kuigi magamise ajal üriini produtseerimine aeglustub. Eritamist mõjutavad tegurid Psühholoogilised tegurid Eritamisega seotud rohkete oskuste omandamiseks on vajalik intellektuaalsuse minimaalne tase. Inimeste hoiakud ja arusaamad
köögis tagada toiduohutus. Toidukäitleja tagab, et kõik tema juhtimise all olevad tootmise, töötlemise ja turustamise etapid vastavad asjakohastele hügieeninõuetele. Alates 1. juulist 2007 on toiduohutuse ja -järelevalve korraldajaks Põllumajandusministeerium ning järelevalveasutuseks Põllumajandusministeeriumi haldusalas olev Veterinaar- ja Toiduamet. Hügieen on teadus tervise kaitsmisest. Toidu hügieeniline käitlemine väldib haigestumise riski. Toiduhügieen hõlmab kõiki meetmeid toidu ohutuse ja tarvitamiskõlblikkuse tagamiseks toidu tootmise, töötlemise, valmistamise, pakendamise, ladustamise, veo, turustamise, käsitsemise ja tarbijale müümise või muul viisil üleandmise etapis. Toiduhügieen ei ole mitte ainult puhtus, vaid tööharjumused ja seepärast on esile kutsutud enesekontrolli plaanide täitmine. See tähendab seda, et toidukäitleja teab ja tunneb toiduhügieenile esitatavaid nõudmisi ja ka
· sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß-karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. Selle vitamiini defitsiit ohustab eeskätt ühekülgselt toituvaid inimesi ja ka kasvueas lapsi. A- vitamiini teke karotenoididest on häiritud suhkruhaiguse ja kilpnäärme vaegtalitluse korral, imendumis- ja salvestamishäired on tüüpilised maksatsirroosi, sapijuhade sulgumise, jämesoolehaavandite puhul. Vaegus võib kujuneda ka hingamisteede nakkuste ja kopsupõletiku järel. A-vitamiini vaeguse esmatunnus on nägemishäire hämaruses ehk kanapimedus. Defitsiidi süvenedes muutub silm kuivaks ja nakkustundlikuks. Haigustekitajad võivad põhjustada lõpuks pimedaks jäämise: arengumaades kaotab seetõttu nägemise väga palju lapsi. Varu säilib rasvkoes, maksas. Toiduained, milles leidub: kala- ja loomamaks, või, karotenoidid; Parimateks A-vitamiini
tekkida ka mõnede haiguste tõttu ning ravimite tarvitamise tagajärjel. Toitainete puuduse põhjuseks võib olla ka kehv hammaste seisund ning majanduslik olukord, samuti võimetus endale ise süüa valmistada. (Favaro-Moreira jt 2016: 507–508). Põhiliseks halva toitumusliku tervise ohumärkideks on haigus – tervisemure või krooniline seisund (nt segasus, depressioon, ägedad põletikud), mis tekitab muutusi söömises või raskendab söömist, paneb toitumusliku tervise riski alla; kehv söömine – liiga vähene, aga ka liigne söömine, vaheldusetu toiduvalik, köögiviljade, puuviljade, pähklite ja tervislike õlide ebapiisav tarbimine viib kehva toitumusliku terviseni; hammaste kaotamine / suu valulikkus – on raske süüa, kui hambad puuduvad, loksuvad, on katki või kui proteesid ei istu hästi ja põhjustavad suus haavandeid; majanduslikud raskused – toidu problemaatiline kättesaamine rahapuuduse tõttu; sotsiaalse
seedumiseks, · sest ßkaroteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ßkaroteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. Selle vitamiini defitsiit ohustab eeskätt ühekülgselt toituvaid inimesi ja ka kasvueas lapsi. A- vitamiini teke karotenoididest on häiritud suhkruhaiguse ja kilpnäärme vaegtalitluse korral, imendumis- ja salvestamishäired on tüüpilised maksatsirroosi, sapijuhade sulgumise, jämesoolehaavandite puhul. Vaegus võib kujuneda ka hingamisteede nakkuste ja kopsupõletiku järel. A-vitamiini vaeguse esmatunnus on nägemishäire hämaruses ehk kanapimedus. Defitsiidi süvenedes muutub silm kuivaks ja nakkustundlikuks. Haigustekitajad võivad põhjustada lõpuks pimedaks jäämise: arengumaades kaotab seetõttu nägemise väga palju lapsi. varu säilib rasvkoes, maksas kala- ja loomamaks, või, karotenoidid; Parimateks Avitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või); karotenoidid kollased ja oranzid puu ja köögiviljad
Inimelu koosneb kolmest perioodist, toitumisprobleemid on igas perioodis erinevad. 20....60 aastane täiskasvanu on bioloogiliselt kõige tugevam ja kõige vähem tundlik rütmimuutustele. Iga 3....3,5 tunni tagant kontraheerub mao, peensoole, sapipõie, sapijuha ja pankreasejuhade muskulatuur millega kaasneb mao- ja seedenäärmete ja pankrease sekretsioon ning sapinõristuse intensiivistumine. Selline aktivatsiooniperiood kestab 20....30 minutit. Söömine katkestab kirjeldatud perioodika. Aktivatsiooniperioodis tekib näljatunne. Kui selles perioodis süüakse, siis on toidu omastamine kõige parem. NB! Söömisel on parimaks orientiiriks näljatunde teke! Seedetrakti rütmi tuleb arvestada eeskätt toidukordade arvu juures. Seega süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooniperioodil, st. iga täiskasvanu ärkveloleku aja jooksul peaks olema 4....6 toidukorda. Söödava toidu hulk peaks jaotuma olenevalt elustiilist ja töö iseloomust.
keskkonnaga (WHO,1980). - Millisesse gruppi me kuulume või tahame kuuluda? - Kultuuriline või sotsiaalne taust - Shinkoff ja Phillips aastast 2000 on tõestanud, et varajase lapseea areng kujundab elustiili väärtused ja selle tervise. - Käitumine ja suremuskordajad (longituuduuring 7000 uuritavat ja 10 aastat, teadlased: Belloc, Breston,Enstrom) tervist ja elujõudu mõjutab 7 olulist käitumist 1) Piisav ööuni 7-8 tundi 2) Hommikune söömine ja iga päev 3) Mittesuitsetamine 4) Väljaspool toidukordi mitte söömine 5) Tervislik kehakaal (kehamassiindeks) 6) Alkoholi mõõdukas või mittetarbimine 7) Regulaarne kehaline aktiivsus (vähemalt 5 x nädalas, 30 minutit päevas) Alkohol on esimene antidepressant 5 aastaga on antidepressantide kasutamine kasvas 35% Omandatud eluviis on haiguste seisund. 90% kopsuvähkidest põhjustab suitsetamine, 80 % kroonilised
info on sõnaliselt salvestatud ja ta saab seda hakata töötlema. o Situatiivselt ligipääsetav teadmine Sekkumise põhimõtted Häire äratundmine - Patsiendid ise ei räägi reeglina trauma kohta - Perearsti juurde jõuavad sageli tervise kaebustega nt seletamatud füüsilised kaebused - Trauma järgsete sümptomitega patsiente võib kohata üldhaiglas Täiskasvanute abistamine - Kohene sekkumine sündmuse järgselt ei ole mõistlik - Mõõdukate sümptomite puhul mis on kestnud vähem kui neli nädalat hoolikas jälgimine - Traumaeraapia on näidustatud tõsiste sümptomitega inimestele esmese kuu sees - Kõigile PTSDga patsientidele pakutakse kas traumale fokusseeritud KKTd või Ravimid - Täiskasvanud ravimid ei ole esmane näidustus, pigem mitte; ainult kui on uneprobleemid või väga tõsine Komorbiidsus
vaid ka üldine tervislikseisund kuna toitaianete imendumine muutub efektiivsemaks.Ideaaljuhul peaks seedeprotsess kujunema kiiresti ja häireteta , et organism omastaks söödud toidu vimalikult täielikult .Kui seedimine toimub liiga aeglaselt, võib seedimata toit hakata soolestikus käärima ja põhjutsada vaevusi ning toitainete puudulikku imendumist. Seedehäirete peamise põhjused on toidu ebapiisav mälumine, liigsöömine,suurte vedeliku koguste joomine söögi ajal, hiline söömine, stress, maohappe või seedeensüümide ebapiisav sekretsioon.Häiritud seedimine põhjustab kindlaid sümptomied nagu näiteks energiapuudus,toitainete puudus,seedevaevused,sooletühjendamis häired. Regulaarne sooletühjendamine on tervise seisukohalt väga oluline ja kõhukinnisus võib suurendada teatud soolehaiguste tekkimise riski.Kestev kõhukinnisus võib suurendada soolevähi tekkimise riski.,divertiiklid ehk jämesoole seina sopistusi,soole mulgustisi,või isegi verejookse.
Toiduhügieen on enam kui lihtsalt puhtus; see hõlmab kõiki töövõtteid, ja sellest tingituna on toiduhügieeni eesmärkideks: 1) kaitsta toitu saastumisohu, sh kahjulike bakterite, ohtlike ainete ja võõrkehade eest; 2) takistada kõigi olemasolevate bakterite paljunemist määrani, mis võib põhjustada tarbijate haigestumise või toidu kiire riknemise; 3) hävitada toidust kõik patogeensed bakterid põhjaliku keetmise-küpsetamise või töötlemise abil. Seega on toiduhügieen toimingute kogum toidu ohutuse ja hügieeninõuete- kohasuse tagamiseks. Toiduhügieenil on järgmised ülesanded: · toidu kaitsmine mikrobioloogilise, keemilise ja füüsikalise saastumise eest; · mikroobide paljunemise pidurdamine, vältimaks tarbijate tervisehäireid ja too- dete enneaegset riknemist; · toidupatogeenide ja termolabiilsete (temperatuuritundlike) toksiinide hävita- mine töötlemisel; · tarbijale ohutu toidu tagamine toiduhügieeni reeglite järgimisega.
Inimene saab vett nii jookide kui toiduga. Metaboliitvesi vesi, mis tekib organismis ainevahetusel. Veevahetus (siseneva ja väljuva vee) peab olema tasakaalus. Toiduvalmistamiseks tarbitava vee üks kvaliteedinäitaja on tema karedus (s.o kaltsiumi- ja magneesiumsulfaatide ning vesinikkarbonaatide sisaldus vees) Toitumisreziim. Menüü koostamise põhireeglid. Tähtis: toitumise regulaarsus, söögikordada arv, söögikorra kestus, toitainete hulga jaotus toidukordadel. Regulaarsus söömine enam-vähem kindlatel kellaaegadel; kujuneb stereotüüp, siis on seedemahlade eritumine suurem, seedimine lihtsam. Vaheajus paiknev toitumiskeskus koosneb nälja- ja küllastuskeskusest; need peavad omavahel olema tasakaalustatud see tagab norm söögiisu, küllastustunde tekkimise ja lõpetamise. Söögikordade arv lähtub seedesüsteemi tööst. Seedeelundid ei tööta pidevalt, vaid rütmiliselt. Toidu seedimiseks ja imendumiseks kulub u 4-6 h
Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud. Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu. Mõtlemine, meeleolu ja sotsiaalne elu muutuvad piiratuks, sagenevad meeleolu vaheldumised. Naiste puhul on oluline sümptom vähemalt 3 järjestikkuse menstruaaltsükli puudumine. Keelitamine, preemiad ja ähvardused ei aita, isegi kui isik lubab nälgimise lõpetada. Buliimia tunnusteks on liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahlikult oksendades, lahtisteid või organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades, rangeid dieete, nälgimist või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Buliimiahaiged on tavaliselt normkaalulised. Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Tüüpiline haiguspilt ei põhjusta spetsialistile diagnostilisi raskusi.
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves RASVUMINE, TSELLULIIT, STRIIAD Referaat Tallinn 2014 RASVUMINE. Mõiste. Rasvumine on krooniline ainevahetushäire, mille tekkel on osa nii mitmetel pärilikel faktoritel kui ka liigsel söömisel (kaloritarbimisel) ning vähenenud füüsilisel aktiivsusel. Sagedasem põhjus on toiduga saadava ja organismi poolt kulutatava energia tasakaalustamatus - energiat saadakse rohkem, kui kulutatakse. Rasvkoe ülesanded. Rasvkude on eelkõige organismi energiatagavara. See on reserv, mida organism asub kasutama, kui lihtsamini kättesaadavad energiavarud- suhkrud ehk süsivesikud- on kahanenud miinimumini (nälg, intensiivne treening) või need on millegipärast rakkudele kättesaamatud (diabeet). Samas on rasvkude endokriinorgan, mis toodab hormoone ja teisi organismi mõjutavaid bioaktiivseid ühendeid. Tekkepõhjused ja soodustavad tegurid.
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.
Sotsiaalne mängimine _ Mängitakse teiste loomadega _ Funktsioon _ Võivad tekkida kauakestvad sidemed koos mänginud loomade vahel _ Võimaldab arendada füüsilisi oskusi, eriti selliseid, mis on vajalikud võitlemisel, saagi püüdmisel ning paaritumisel _ Aitab arendada grupisiseseid sotsiaalseid oskusi 59. Käitumishälbed ja stereotüüpne käitumine Funktsioneerimise häired _ Vaikne ind, impotentsus _ Ebapiisav järglaste eest hoolitsemine _ Järglaste söömine _ Põhiliigutuste häirumine Stereotüüpne käitumine _ Ühte ja sama käitumist korratakse samal viisil pika aja jooksul; _ Liigutused on/ei ole muutumatud ja ilma nähtava eesmärgita; _ Tekib sagedamini siis, kui loomal ei võimaldata teha kindlaid normaalseid ja tugevalt motiveeritud käitumisi; _ Stereotüüpide väljakujunemisel on olulised toitumisviisid; _ Rohusööjad ja segatoidulised- oraalsed stereotüüpsed käitumised _ Kiskjad- motoorsed stereotüüpsed käitumised 60
põhivajaduste rahuldamiseks, võimalused aktiivseks osalemiseks ühiskondlikus elus. Sotsiaaltöö sünd: 19.saj lõpul, kui toimus suur sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste muutuste periood. Põhjused: tööstuse kiire areng, linnastumine; traditsiooniliste kogukondade lagunemine; sotsiaalsed probleemid, nagu alkoholism, vaesus, prostitutsioon, vägivald; vajadus sotsiaaltöö järele. Sotsiaaltöö 2 mõtteviisi: 1. tegeleda konkreetsete probleemidega: inimeste/perede abistamine, suunamine ja nõustamine individuaalse käitumise muutmiseks, et paremini sobituda ühiskonda 2. tegeleda probleeme soodustavate sotsiaalsete oludega: kogukondade võimestamine, ennetustöö; haavatavate sihtgruppide abistamine kogukonnas; inimeste ühtekuuluvuse suurendamine ja ühisabi edendamine Nüüdisajal seostatakse sotsiaaltööd vaeste ja iseseisvalt mitte toimetulevate inimeste abistamisega
Räägime noorukitele seksuaaltervishoiust Selgitame imikute vanematele vaktsineerimise poolt ja vastu argumente Kuulame ära lesestunud mehe jutu tema naise kohta Hoiatame alkohoolikut alkoholi ohtude eest Vastame rasedate küsimustele laste sünni kohta Õpetame klassile tavalisi harjutusi vormisolekuks Tegelikult: Juhendame Nõustame Selgitame Vestluse juhtimine Kliendi abistamine Ottawa konverents 1986. a. Terviseedendus ehk uus üldine tervis: on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja oma tervist parandada. Seega nii indiviid kui rühm peavad realiseerima oma püüdlused selleks, et rahuldada oma vajadusi ja toime tulla ümbritsevas keskkonnas. Lapse avastamine Meditsiin on pööranud vähe tähelepanu laste kaitsmisele tulenevalt ükskõiksusest ning võimetusest mõista, mida noortel on pakkuda.
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid glükoos. Sed
abordid, nii meeste kui naiste lastetus, väikese sünnikaaluga vastsündinu sünd, ka enneaegne menopaus (< 45 aastat) jt. Tsöliaakia diagnoositakse veeniverest vastavate antikehade määramisega ja diagnoos kinnitatakse peensoole biopsiaga. Tsöliaakia puhul on ainsaks raviks range ja eluaegne gluteenivaba dieet, mis ei sisalda nisust, rukkist, odrast ja soovitatavalt ka kaerast valmistatud toite. Allergiad Kuigi allergilised haigused on vaevanud inimesi väga pikka aega, muutus allergia tõsiseks probleemiks 20. sajandi teisel poolel. Toiduallergiaks nimetatakse ebatavalist immuunvastust toidule. Haiguse olemus ja esinemissagedus Allergia on ülitundlikkusreaktsioon, mille käivitavad spetsiifilised immuunmehhanismid. Allergia on allergiliste sümptomite kliiniline väljendumine. Allergeenid on ained, mis kutsuvad esile allergilise reaktsiooni. Enamlevinud allergeenid on valgud. Reaktsioon allergeenide suhtes võib olla vahetu, mida on
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajute
lapsevanemate kontroll hääbub. Lapsevanemaid peaks õhutama mõõdukusele, mitte aga nende toitude keelamisele. Näpunäited, kuidas last sööma suunata: · Lase lapsel ise otsustada, mida süüa. · Lase valida kahe toidu vahel. · Anna lapsele võimalus osaleda toidu valmistamisel. · Jaga kätte väikesed portsjonid. · Paku süüa kindlatel aegadel(st ära lase lapsel pidevalt näksida). · Kui laps hakkab toiduga mängima, lõpetage söömine. ,,Kolmeaastastel võivad olla väga kindlad soovid toidu suhtes ta on nõudlik. Õigete toitumisharjumuste kujundamine võib nõuda aega ja kannatust. Veenmised ja ähvardamised enamasti ei aita. Kui laps tunneb survet, võib ta üldse toidust keelduda." Reet Montonen, lapsepsühholoog. Last ei tohi alati sööma sundida, tuleb leida moodus, kuidas väikest sööma suunata. Mida suuremaks laps kasvab, seda erinevamaks muutuvad lapse söögi eelistused. Lapsele tuleb
tohi süüa leiba ja saia, palju süüa puu- ja juurvilju, lugeda kaloreid, juua palju vett ja rohelist teed. Need kõik on omamoodi õiged, kuid tuntuimad laused eri dieetidest. Oma referaadis annan ma ka ülevaate maailma tuntuimatest dieetidest. Tervislik toitumine on üks osa tervislikust eluviisist. Tervislik eluviis on kokku tähtsam, kui vaid tervislik toitumine. Tervislik eluviis koosneb ka liikumisest, mis on sama tähtis, kui õige söömine. Tervisliku eluviisi osadeks on veel ka kindlasti töö ja puhkuse õige vahekord, ennastkahjustava käitumise vältimine ja ennetamine. Antud referaadis kirjutan ka inimese vajadusest trenni teha ja lühiülevaate üldisest tervislikust käitumisest. 3 1. TERVISLIK TOITUMINE Tervisliku toitumise aluseks on tasakaalustatud toitumine. Iga inimene vajab päevas teatud koguse energiat
annaabi.ee 
