Koosta maailmamere ja maismaa veebilanss · P-sademed · E-auramine · Q-jõgede äravool · Q-jõgede juurdevool Maailmamere veebilanss P+Q=E Maismaa veebilanss P=E+Q Merevee omadused · TEMPERATUUR Vee temp. Langeb pooluste suunas. Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi soojem kui lõunapoolkeral. · SOOLSUS Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli. Ekvaatoril ja poolustel on soolsus keskmisest madalam. Troopilisl alal on soolsus kõrgem. Soolsust mõjutavad tegurid: · Auramine · Sademed · Jõgede sissevool · Ühendus maailmamerega Soolsuse muutumine · Troopikas, lähistroopikas on vesi soolasem tänu suurele auramisele. · Ekvatoriaalses vööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele. · Põhjapoolekra suurematel laiustel on väiksem soolsus tänu veerohkete jõgede ssuubumisele ja liustikujää sulamisele ja auramine ka väike. Hoovused
Vahemeri 1485 m 5096 m Beringi meri 1400 m 5121 m Lõuna Hiina 1200 m 5015 m meri Ohoota meri 840 m 5210 m MEREVEE SOOLSUS Kariibi mere soolsus on 36 . Kariibi meri on natuke soolasem kui on maailmamere keskmine mereveesoolsus (35 ). Kuna ta erineb vaid 1% võrra merevee keskmisest soolsusest. Kariibi merre viivad oma vee väikesed jõed ning ükski neist ei mõjuta Kariibi mere vee soolsust tähtsal määral, ainult jõe suudme lähedal on vesi vähesel määral magedam. Merevee soolsust võib mõjutada aurumine. Kariibi mere asukoht troopilises vöötmes võib merevee soolsust mõjutada, sest troopilises vööndis on suur aurumine. Soolsust võib mõjutada ka sademed. Kariibi meri asub väheste sademetega piirkonnas, seega sademed ei mõjuta Kariibi mere soolsust. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD
Soolsus Soolsus Soolsus on vees lahustunud soolade h ulk. Soolsust väljendatakse klassikaliselt promillides ehk tuhandikosades Ookeanivee keskimine soolsus on 35‰. Normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38‰. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri – 4-12‰) või soolasemad (Punane meri – 42-43‰) Soolsusest enamuse, annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4) Soolad satuvad merevette lahustuvatest kivimitest. Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest . Aurumisest
........ V: (Raskusjõu , sademed) Sattudes maa- või veepinnale osa veest ................ , osa ........................ V: ( Imendub , aurub) .................................: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna sademetena tagasi. V: (Väike veeringe) .............................. korral kantakse aurunud vesi maismaa kohale ja selle vee uuesti merre jõudmine võtab pikemat aega . V: (Suur veeringe) 9. Millega mõõdetakse vee soolsust ? ............................................................................................. ( Vee soolsust mõõdetakse promillides) 10. Mida tähendab 1 promill? ................................................................................................. (Ta näitab grammides lahustunud aine hulka õhe liitris vees ) 11. Mis on Maailmamere keskmine soolsus ? ..................................................................................................
HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% Merevee Soolsus Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Mere soolsust mõjuatvad: sademete hulga ja auramise vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga Kõige soolasem meri Punane meri Sooja vee suur aurustumine on muutnud Punase mere üheks maailma kõige soolasemaks mereks, kus ühe liitri vee kohta tuleb 38-42 grammi soola (kuid tuleb meelde Surnumeri, et see ei ole mitte meri, vaid järv). Pilt Click to edit Master text styles Second level Third level
pank ehk rannajärsakud- lainete purustava ja kulutava tulemusena leetseljakud- setete kuhjumisel kujunevad veealused rannikuga 28. Miks soojenevad maismaa ja meri erineva kiirusega? a. merel on suurem soojusmahtuvus b. meri koguaeg aurustub ehk annab sooja ära c. meres soe ja külm vesi kogu aeg segunevad, vesi on pidevas liikumises 29. Kuidas mõjutab selline erinevus kliimat? temperatuur on ühtlasem ja on rohkem sademeid 30. Võrdle kahe mere näitel soolsust mõjutavaid tegureid. Soolsust mõjutavad aurumine, temperatuur, sademed, jõed, liustikusulamine, ühendus ookeanidega Läänemeri 6 promilli, punane meri on 42 promili v vahemeri on 38 promilli, sest aurumine mõjutab soolsust. Meil on väike aurumine nii siis on ka soolsust vähem, sademed (sademete hulk on meil suurem), jõed , ühendus ookeaniga aga sealt sõltub kas tuleb soolasemat või magedamat vett, need 3 on sisemered ja ookeaniga ühendus on halb, see pole selle puhul väga põhjus
Järve elav ehk limnoplankton Jões elav ehk potamoplankton Lombi- ja tiigiplankton ehk telmatoplankton. Sooplankton ehk heloplankton Allikaplankton ehk krenoplankton Soolajärveplankton ehk salinoplankton Läänemere fütoplankton. Fütoplankton. Liigiline koostis sõltub otseselt soolsusest. Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud eluks riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 (10) . Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide tõuseb üle 14-15º Rohevetikad - koloniaalselt mageveelise levikuga vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult. Rohevetikad arenevad soojal aastaajal. Mändvetikad - üherakulised v. koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres v. magevees. Rohevetikate kõige
2. Mitu % päikesekiirgust neeldub merevees ja kui palju peegeldub? -merevees neeldub 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri 3. Kuidas toimud soojuse ümberpaigutumine veega? -neeldumine lõppeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogu paari meetri paksune pinnaskiht soojem kui sügavamate kihtide vesi 4. Millises maailmapiirkonnas on merevesi soolasem? Miks? -lähistroopilistel aladel, sest seal toimub suur auramine, mis ületab sademeid mitmekordselt. 5. Iseloomusta soolsust kui elustiku faktorit. -merevee soolsus mõjutab liikide arvu. Mis on suurim 35-40% soolsuse korral ning kõige väiksem 5-15% juures. Mida soolasem on vesi seda rohkem on liike. 6. Iseloomusta kulutus rannikut, langrannikuid ning selgita, kuidas mõjutab lainetus rannikule? -Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine. Sinna kuhjuvad setted. -Langrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus, mille tagajärjel tekivad rannavallid. *Lainetus mõjub rannikutele sedasi, et:
Ääremered paiknevad mandrite ääres, nail on lai ja avatud ühendus ookeaniga, millest neid eraldavad saared ja poolsaared (Norra meri, Põhjameri, Kariibi meri). Saartevahelised mered asuvad saarte või saarestike vahel (Jaava, Banda, Sulawesi, Sulu meri). 6. Iseloomusta vee soolsuse erinevusi maailmameres. Põhjused. Merevee soolsus oleneb sademete ja aurumise vahekorrast ning ranniku lähedal mageda vee juurdevoolust. Polaaraladel mõjutavad merevee soolsust merejää tekkimine ja sulamine. Magedam on vesi merelahtedes, kuhu suubuvad suured jõed. Kuuma ja kuiva kliimaga piirkonnas asuvate sisemerede vesi väga soolane. 7. Iseloomusta temperatuuri erinevusi maailmameres. Põhjused. Ekvaatori piirkonnas püsib vee pinnakihi temperatuur kogu aasta 27-29 kraadi ringis, kuna seal on vee aurumine suur ja palju päikest. Liikudes ekvaatorist pooluste suunas, temperatuur langeb, kuna seal on vähem aurumist ning piirkondades, kus talvel
lahtede või väinade ulatuvad silekaljud või suurte jõgede poolt. silekaljustikud. suudmes tekkisid deltad. Merevee omadusi mõjutavad tegurid Mere pinnale langeva päikesekiirte nurk. Sademete ja auramise vahekord. Merehoovused, mis paigutavad vett ümber. + konkreetsete mere soolsust mõjutab jõgede sisevool. Merevee omadused Soolsus Tihedus Temperatuur Tv lk. 57 h. 9 Mida väiksem on laiuskraad seda kõrgem temperatuur Mida väiksem on laiuskraad seda väiksem tihedus Mida suurem on temperatuur seda väiksem tihedus Mere geoloogiline tegevus Kulutav tegevus ehk murrutus ehk abrasioon Järskrannik, rannaastang Kuhjav tegevus ehk akumulatsioon
Läänemeri e Balti meri, sisemeri mis on ühendatud Põhja mere ja Atlandi ookeaniga läbi kitsaste Taani väinade, pindala 373 000 km2 (võrreldav musta merega 423 00 km2), koos väinadega 415 000 km2, maht 21 720 km3 (võrreldav baikaliga 23 000 km3), sügavus 50m (landsorti süvik 459m), riimvesi madala soolsusega vesi, keskmine soolsus 8-10 promilli, mida Atlandi ookeani poole seda soolasemaks läheb, mõjutab soolsust väike aurumine, jõed mis kannavad merre magedat vett, saaremaal 6-7 promilli, narvas 3-4 promilli, liigi vaene isendite rikas, jäätumine -0,2-(-0,4), soojem haapsalus augusti kuu, vesi kihistub temp ja soolsuse alusel: pealt poolt alates 1)kerge, vähe soolane, soojuslikult kihistuv pindmine veekiht, 2) temperatuuri järsk muutuse kiht termokliin, 3) soolsuse järsk muutuse kiht halokliin, 4) raske, soolane,
maitseaistingut: magus, kibe, soolane, hapu ja umami maitse. Maitseaistinguid võib olla veel ning erinevatel loomaliikidel võivad esineda väga erinevad maitseaistingud. Näiteks lülijalgsed võivad maitsemeele abil detekteerida ka rasvu, vett ja lahustunud süsihappegaasi. Maitseretseptorid detekteerivad maitsestiimuleid tänu retseptorvalkudele. Näiteks imetajad detekteerivad magusaid ja kibedaid aineid läbi G-valgu perekonda kuuluvate T1R, T2R perekonna geenide. Hapusid stiimuleid ja soolsust detekteeritakse aga tänu erinevate ioonkanalite. Kompimine Kompimine ehk kompimismeel (ingl. k. touch, tactition või somatosensation) on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust ja mehaanilisi omadusi[9]. Sarnaselt kuulmisele eeldab kompimismeel mehhaaniliste stiimulit detekteerimist ning arvatakse seeläbi mehhanosensatsiooni alla. Mitteklassikalised meeled Lisaks klassikalistele meeltele on inimestel mitmeid muid meeli, nagu propriotseptsioon, temperatuurimeel, valumeel jm.
selgelt 200 m paksuses pinnakihis Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ja umbes 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,635 promilli Nendel laiustel kus pinnakihi soolsus on keskmisest suuremsoolsus põhjas väheneb ja laiustel kus soolsus on keskmisest väiksem soolsus suureneb! SOOLSUS · Soolsus mõjutab mere liigilist koosseisu elustikku; see on suurem 3540 promillise soolsuse korral ja väiksem 515 promillise soolsuse korral · Mere soolsust mõjutavad sademete hulga ja auramise vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga SOOLSUS · Miks Läänemere soolsus on väike? · Miks Punase mere soolsus on suur? · Millises meres on soolsus suurem ja miks? Läänemeri või Norra meri Punane meri või Mehhiko laht Araabia meri või Barentsi meri HOOVUSED · Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk · Soojad ja külmad · Liikumise seaduspärasus: Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva HOOVUSED
või kasvatusvõtete puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Plussid: 1. kiirem ja tõhusam sordiaretus 2. paremad ja haigusekindlamad sordid 3. kahjurikindlamad sordid ja tänu sellele saab läbi ajada kangemate pestitsiidideta 4. suurem saagikus 5. Lõuna-Ameerikas aitavad GM põllukultuurid ära hoida pinnase erosiooni ja vähendavad kütusekulusid. GM taimed suudavad puhastada pinnast ja vähendada selle soolsust 6. GM toidul on ilusam välimus Miinused: 1. GMO-de ohutuse kohta puudub piisavalt tõendeid 2. GM põlluviljad on valmistatud tulusama toodangu, mitte tervislikuma toote nimel 3. GM-kultuuride mõjusid keskkonnale ja inimestele pole piisavalt uuritud 4. muundamisprotsess võib oluliselt suurendada olemasolevalte allergeenide taset (näiteks on ühel geneetiliselt muundatud sojaliigil 27% rohkem allergeene, kui muundamata sojal) 5
Tuluosa: sademed, sissevool Kuluosa: auramine, väljavool Maailmameri Omadused : 1. temperatuur pinna- ja põhjatemperatuur. 2. soolsus keskmine soolsus on 35 promilli. Läänemere soolsus - 6-8 promilli. Kõige rohkem on keedusoola. Magneesiumsoolad, sulfaadid, fioodid, kaltsiumid jne. ( viimaste osakaal väga väike. ) Kõige soolasem on troopiline- ja lähistroopiline ala. Soolsus erinev erinevates kihtides. Mere soolsust mõjutavad sademete hulk ja aurumine. 3. Hoovused kindlasuunalised veeliikumised maailma meres, millel on kindlad omadused. Tekkepõhjused : 1. triivhoovused püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled. 2. äravooluhoovused Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale. 3. tihedushoovus vee erinev tihedus( toimub selle ühtlustumine ) 4. kompensatsioonihoovus kompenseeritakse erinevad veekõrgused.
Kuid sügavaim on Helleni süvik,mille sügavus ulatub kuni 5121m. Samas kõrval asuva Punase mere keskmine sügavus on ainult 491m ning suurim sügavus ainult 2635m. Vahemeri on helesinine, ja vägagi läbipaistev kuni 60 m. Nii, et kui Läänemeri oleks sama läbipaistev, siis näeks põhja, sest Läänemere keskmine sügavus on 55m. Vee soolsus. Vahemeres on vesi väga soolane. Umbes 36-37, mõnes kohas ulatub soolsus üle 39 üks selline koht on Küprosest ida pool. Soolsust põhjustab Vahemere eraldus, seetõttu on veepinna temperatuur kõrge ja aurumine suurem kui sademete ja jõgedest voolanud vee hulk. Vee temperatuur ja jääolud. Vahemere eraldatuse tõttu on veepinna temperatuur väga kõrge augustis 22-26°C kohati isegi 30°C, veebruaris põhjaosas 10-12°C idaosas aga 16-17°C. Seetõttu ei jäätu Vahemeri kunagi. Vee liikumine. Vahemeres asub 4 hoovust. Need on Baleaari hoovus, Türreeni hoovus, Joonia ja Levandi hoovus.
laguunidest. Veetaseme tõusuga muutuks seal vee kvaliteet ja suurem osa mageveekaladest oleks ohus. Väärtuslik põllumajandusmaa häviks suures osas. Alexandria and Port Said jääksid vee alla. Puhketurism saaks hävitava löögi. Põhjavesi muutuks soolaseks. Globaalse soojenemise tagajärjel võib tekkida magevee puudus. Muutused jõgede vooluhulgas mõjutavad veekasutuse võimalusi, suurenev aurumine vähendab veevarusid, alaneb põhjavee tase, põldude niisutamine suurendab soolsust jne. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemepratuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Paljud puuliigid võivad kaduda, kuna kohanevad kliimatingimustega väga aeglaselt. Soojenev kliima võimaldab pöögimetsadel kasvada senisest kaugemal põhjas. Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust
temperatuuri, niiskust) Väljavõte hoovustest 17.05.2018 Rannikuprotsessid järsk fjordrannik, mandrijää kujundamisel tardkivimid, saar vulkaaniliselt tekkinud rannikul: basalt pigem madalam merevee soolsus, lisandub pidevalt jääsulavett (liustikud ja jõed) lainete kulutav tegevus, murrutuskulbad merejäätekke mõju kivine rannik, taimi vähe merevee temperatuur madalam, vähe soolsust tõusu ja mõõna pidev vaheldumine loodete absoluutne amplituud 4.8 m järskrannik Islandil erosioon rannikupiirkondades Rannik laugrannikuid esineb vähe, pigem lainete murdev tegevus lainete kuhjavat tegevust vähe rannik liigestatud Laugrannik Islandil Ennustatav ilm ja tegelik: Tegelik ilm: sademete hulk oli ennustatavast väiksem/suurem temperatuur sama
saak ka suurem. HÜDROSFÄÄR: Madagaskar asub India ookeanis. Kõrgeim pinnakihi keskmine veetemperatuur on India ookeanis +17,3 °. Maailmamere keskmine soolsus on 35. Madagaskaril on 48 jõge ja nendest suurim on Mangoky Jõgi, mis on 564 km pikkune. MADAGASKAR Mosambiigi hoovus läheb mööda Madagaskari Lääne kallast, Madagaskari hoovus Mööda Ida kallast saab kokku Nõelaneeme hoovusega ehk Agulhase hoovusega. Hoovused muudavad vee soolsust ning hapniku- ja Biogentsete ainete sisaldust, mis omakorda mõjutab Ookeanide elustikku ja taimestikku. Soojad hoovused Muudavad kliima rannikul soojemaks ja niiskemaks. Mangoky jõgi
saak ka suurem. HÜDROSFÄÄR: Madagaskar asub India ookeanis. Kõrgeim pinnakihi keskmine veetemperatuur on India ookeanis +17,3 °. Maailmamere keskmine soolsus on 35. Madagaskaril on 48 jõge ja nendest suurim on Mangoky Jõgi, mis on 564 km pikkune. MADAGASKAR Mosambiigi hoovus läheb mööda Madagaskari Lääne kallast, Madagaskari hoovus Mööda Ida kallast saab kokku Nõelaneeme hoovusega ehk Agulhase hoovusega. Hoovused muudavad vee soolsust ning hapniku- ja Biogentsete ainete sisaldust, mis omakorda mõjutab Ookeanide elustikku ja taimestikku. Soojad hoovused Muudavad kliima rannikul soojemaks ja niiskemaks. Mangoky jõgi
Läänemeri Üldandmed · Läänemere kaldal on 9 riiki. · Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. · Ta on maailma suurim riimveekogu. · Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. · Pindala on u 366 000 km2. · Vee maht on umbes 20 000 km3. · Läänemeri on Põhja- Jäämerega ühenduses Taani väinade kaudu. · Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. · Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub. · Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. · Üle 100 000 saare · Vee keskmine soolsus on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. · Suurim sügavus on 459 meetrit. Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Hallhüljes Läänemere suurim imetaja · Hallikas ...
· Vett juurde Sademed, jõed, põhjamere sissevool · Vett välja Aurab, väljavool 3. Miks on Läänemere soolsus väike? (tuua välja vähemalt 3 põhjust) tööleht, õpik lk 47 · Jõgedest tuleb magevett · Väike aurumine, sademeid palju, sajab magevett · Halb ühendus põhjamerega 4. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige kiiremini ja miks? Tööleht · Valged ja helesinised. Soolsus väike, madal. 5. Kuidas mõjutavad mere soolsust: a) kliima, b) vanus, c) ühendus ookeaniga, d) jõed? Tööleht a) Väike aurumine, magevesi (aurab vähem kui vett tuleb) b) Noorem-magedam c) Halb ühendus- soolsus väike d) Jõed toovad magevett 6. Miks on Läänemeri reostusele ülimalt tundlik? Kes ja millega on peamised reostajad? Tööleht 1) Madal meri 2) Vee vähesus 3) Halb veevahetus Tööstus, reondus, põllumajandus, olme. 7. Selgitada mõisted: rand, rannik, rannajoon. Vihik
liigestavad paljud jõeharud 2. Jõelamm - Oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse Merevee soolsus Merevee keskmine soolsus on 35 promilli - see näitab 1000 grammis merevees lahustunud soolade hulka grammides Tähtsamad lahustunud soolad on: NaCl, MgCl Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (näiteks Läänemeri 6-12 promilli) või soolasemad (näiteks Punane meri 42 promilli) Soolsust mõjutavad: 1. Aurumine, sőltub temperatuurist - mida suurem, seda soolasem 2. Sademed - mida rohkem, seda magedam 3. Suubuvate jõgede hulk - mida rohkem, seda magedam - Maailma eri osades soolsus kõigub (33-36 promilli piires) - Troopilistel aladel on soolsus kõrgem - see on tingitud suurest aurumisest, mis ületab sademeid mitmekordselt - Keskmisest madalam on soolsus ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid ja
25-lt promillilt Soome ja Botnia lahe sisesoppides ning suurte jõgede suudmealadel 0,5 promillini, olles samal ajal paiguti üsna püsiv. Nii on ulatuslikes avamerepiirkondades pinnavee soolsus püsivalt 6-7, 5 % ning muutub aasta lõikes vaid 0,2-0,9 % võrra. Soolsus on Läänemeres ökoloogiliselt tähtsaim faktor. Soolsuse määravad mageda vee sissevool jõgedest ja soolase vee sissetung Põhjamerest. Aurumine ja sademed mõjustavad soolsust vähe, sest need on ligilähedaselt tasakaalus. Läänemerre voolab üsna rohkesti magedat jõevett. Enamik suuremaid jõgesid suubub merre ida- ja põhjaosas. Mageda vee sissevoolust sõltub, kui palju Põhjamerre vett läbi Taani väinade Läänemerre tuleb. Kui Läänemerre voolava mageda vee hulk on tavalisest suurem, väheneb soolase vee sissevool. Tähtsusetud pole ka meteoroloogilised tingimused - õhurõhu muutused, tuulte suund ja tugevus
Eestis püütakse kasutada ka vähem keemilisi väetisi, mille tõttu on saak väiksem ja hind kõrgem Kuidas põllumajanduslik tootmine mõjutab keskkonda? Väetiste ja keemiliste ainete sattumine veekogudesse ja põhjavette (reostus) Loodusliku mitmekesisuse vähenemine ( looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine, metsa pindala vähenemine) Liigne niisutus (võib suurendada mulla soolsust, saasteained võidakse uhtuda veekogudesse) Erosioon (põllumaa hävinemine, veekogude ummistumine, erosioonist tulenevad üleujutused) Miks me ei loobu põllumajandusest? Traditsioonide tõttu, ammustest aegadest on tegeletud põllumajandusega Põllumajandusega tegelemine tagab paljudele inimestele töökohad Põllumajandussaaduste importimine läheks väga kulukaks Eelistatakse kodumaist toodangut
Poraalaaldel toimub jahtumine ja külm vajub põhja ja jäätub. Jäätumisel ei pääse eriti soolakristalle jäässe. See sool jääb vette, st see vesi, mis alles jäi on soolasem ja seega ka tihedam. Jäätumine ja jahtumine suurendavad soolsust ja seega ka tihedust. Mida uuem jää, seda soolasem, mida vanem, seda mgedam. Seda sellepärast, et soolasem jää sulab madalamal temperatuuril kui magedam, st sool sulab jää seest välja. Parasvöötmes ja troopika aladelt tuleb pinnahoovustega polaaraladele vett juurde
pH on 4-7 sette pinnal. Mõned on ka tõelised planktoniliigid Dinoflagellaadid Ceratium, Peridinium Tüüpilised dominandid Eelistavad rohket valgust, Sageli on hilissuvised mesotroofsetes ja väldivad soolsust, kasv ja dominandid mõõdukalt eutroofsetes veekogudes migratsioon on häiritud mesotroofsetes ja turbulentsi korral eutroofsetes järvedes Krüptomonaadid Rhodomonas, Leitud laias toiteainete Taluvad muutlikku Laia ökoloogilise levikuga
konstruktsioonide jäätumise riski. Ühtsete jääväljade vähenemisega kaasneb ka mere- ja rannikualade ilma muutlikkuse suurenemine. Muutuvatel jää- ja talveoludel on lisaks veel mitmeid bioloogilisi ja keskkonnaalaseid mõjusid. Üks tuntumaid on hülgeuurijate poolt esile toodud mure hüljeste elu- ja poegimisalade kahanemisest, sest mere jääkate aheneb ja muutub ebastabiilseks. Sademete ja jõevee lisandumine mõjutab soolsust ning kihistumist Tähelepanekud näitavad, et juba 10 protsendiline muutus Läänemerre suubuvate jõgede veekoguses mõjutab otseselt merevee soolsust ja kihistumist ning seeläbi ka ökoloogilisi tingimusi. Jõevee vool Läänemerre on viimastel aastakümnetel olnud umbes 15 000 m ³/s ja alates 1980-aastate keskpaigast on see olnud suurem kui varasematel aastakümnetel. Veel ei osata prognoosida, kuidas sademete tõttu kasvanud vooluhulk jõgedes aastati või aastaajati hakkab muutuma.
Valige kolmele põhilisele järvetüübile vastav kalade sugukond(igale vastab üks). V: Oligotroofne-lõhilased; Mesotroofne-ahvenalised; Eutroofsed-karpkalalised 16. Lepiskalad jagunevad toitumistüübilt üldiselt plankton- ja bentostoidulisteks. Jaotada alljärgnevad liigid 2 rühma vahel. V: Plankton-mudamaim, Peipsi tint, viidikas; Bentos-latikas, koger, kiisk, linask 17. Millised on eurühaliinsed kalaliigid? V: Taluvad vee erinevat soolsust 18. Kaladel täheldatakse põhiliselt kahte tüüpi rändeid, need oleksid... V: toitumisränne, kudemisränne 19. Jaotage nimetatud püünised ja püügiviisid passiivseteks ja aktiivseteks. V: Aktiivsed-kuurits, põhjanoot, tulusel käimine, liiv, traal; Passiivsed-nakkevõrk, tindimõrd, silmutorbik, põhjaõngejada 20. Sada aastat tagasi peeti Eestis delikatessiks kolme kalaprodukti. Üks neist oli Tallinna vürtsikilu. Teised kaks aga? V: Narva jõe silmud, kuivatatud Peipsi tint 21
sisaldav põhjavesi. · Termaalvesi- maakoore kuumade kivimikihtide poolt soojendatud põhjavesi. Merevesi.. · Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi. · Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem, kui lõunapoolkeral. Miks?! · Keskmine soolsus on 35 promilli · Mere soolsust mõjutavad sademete hulga ja auramisse vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga. Geograafia 1.11.12 Pedosfäär. · - On biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte (muldkate on maakera noorim sfäär) · Biosfäär- sfäär, kus esineb elu, ligi 40 km paksume kiht (atmosfääri 25 km, litosfääri 15 km) · Muld- maakoore pindmine kohe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel
Sööt tuuakse kohale laevaga Tuunikala kasvatakse palju sfäärikujulistes sumpades vee all ning väljapüüdmine käib ühekaupa uinutades (kalad on suure massiga ning kokkuajamine looks suure ja ohtliku kalaparve) Ohtudeks on näiteks ristandite tekkimine, kuna kalakasvatuses on kalad geneetiliselt erinevad ________________________________________________________________________´ VEE KORDUVKASUTUS Kindel liik vajab kindlat soolsust, temperatuuri, valgust, vee voolu, hapniku taset, asustustihedust, söötmist, pH-d Kõik kala väljutatud produktid tuleb veest kõrvaldada. Vesi voolab filtersüsteeidesse ja tuleb puhtana tagasi, lisatakse vaid vee auramisest ja filtreerimisel tekkiva kao võrra lisavett. Kalakasvatus Kasvatus toimub kalalautades, asukoht määrab vähem Söödakoefitsent – kui palju sööta kulub kala tootmiseks
See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast. Vetikakasvatus: Kohavalik on üks olulisemaid tegureid merevetikad kasvatamisel. Koha valimisel tuleb silmas pidada järgmisi aspekte: 1. Piirkonnas ei tohi olla otseseid reostusallikaid, samuti tuleb jälgida, et jõed ei kannaks vetikate kasvualale reostunud vett. Jõgede suudmealasid tuleb vältida ka põhjusel, et magevesi alandab merevee soolsust ja temperatuuri. Soodsaim soolsus on 30-34 promilli ja temperatuur 27-30 C. 2. Ala peab olema lainetuse eest kaitstud ei tohi mõõna ajal jääda kuivale. 3. Hoovuste liikumiskiirus peab olema piisav, et varustada vetikaid vajalike toiteainete ja puhta veega, soovitav kiirus on 20-40 m/min. 4. Tuleb eelistada kohalikku floorat st et looduslikult antud kohas kasvavad liigid annavad paremat saaki, kui introdutseeritud liigid. 5
· Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Miks? Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus (Antarktikas 10-15 kraadi külmem kui Arktikas) Mere soolsust mõjutavad:sademete hulga ja auramise vahekord,jõgede suubumine,ühendus ookeaniga. Soolsus mõjutab mere liigilist koosseisu-elustikku; see on suurem 35-40 promillise soolsuse korral ja väiksem 5-15 promillise soolsuse korral. (Ntks Läänemere elustiku liigiline vaesus ongi seletatav vee väikese soolsusega, eriti lahtedes) Kulutav tegevus järskrannikul Lained jõuavad rannikule suure energiaga-kujunevad kulutusrannad Pankrannik- murrutuspank, murrutuskulbas ja murrutuslava
Ilmastikust ja üleujutustest põhjustatud katastroofid Magevee puudus Rahvaarvu kiire kasv eriti linnades on põhjustanud mageveevarude nappuse paljudes piirkondades. Kaardil kujutatud olukor arvestab praegust vee tarbimist ja rahvaarvu kasvu. Kliimamuutustel on otsene mõju veevarudele. Muutused jõgede vooluhulgas mõjutavad veekasutuse võimalusi, suurenev aurumine vähendab veevarusid, alaneb põhjavee tase, põldude niisutamine suurendab soolsust jne. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Muutused loodusvööndite piirides · Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. · Tõenäolislt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemepratuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. · Mägedes asuvad liustikud sulavad, see omakorda
Kogutoodang, arvestades ka väikekalakasvatajate kasvatatud kala, võiks ulatuda 80-100 tonni piiresse. Nõuded kasvatamises. Nõuded keskkonnale: Temperatuur- taluvuse piirid 0-35 C°, kasvu jaoks optimaalne üle 20 C°, alla 15 C° toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 20 C°, 17-18 C° juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus- 2-3 mg/l talutatav; 3-4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus- talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Tabelil karpkalakasvatuseks sobiva vee kvaliteedinäitajad. Kasvatamise tehnoloogia. Karpkalu võib kasvatada ekstensiivselt, poolintensiivselt või intensiivselt. Viimane on Eesti oludes mõeldav vaid industriaalse sooja vee kasutamise korral, sest kalade kasvuks on vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine. Looduslikes tingimustes on karpkala intensiivkasvatus Eesti oludes raske- napib soojust ja jõusööda hind on tiigis
Maailm 3,3mln t 3,5mln t Joonis 6. Karpkala kasvatamise hulk 2.4 Nõuded kasvatamise tingimustele Nõuded keskkonnale: Temperatuur- taluvuse piirid 0-35 C°, kasvu jaoks optimaalne üle 20 C°, alla 15 C° toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 20 C°, 17-18 C° juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus- 2-3 mg/l talutatav; 3-4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus- talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Kasvatusviisid: Karpkalu kasvatatakse ekstensiivselt, poolintensiivselt või intensiivselt. Viimane on Eesti oludes mõeldav vaid industriaalse sooja vee kasutamise korral, sest kalade kasvuks on vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine. Looduslikes tingimustes on karpkala intensiivkasvatus Eesti oludes raske, sest napib soojust ning ka jõusööda hind on tiigis kasutamiseks liiga kõrge
3) Punavetikate vahel on rohkesti rannakarpe 2) Rannikutaimed · ASTELPAJU 1) Põhjalahe saarte tuntuim taim 2) Oksad okkalised ja teravad 3) Valgusnõudlik 4) Kasvab kuival pinnasel 5) Hilissügisel valmivad marjad, mis sisaldavad rohkesti Cvitamiini · MERIHUMUR 7 1) Madal taim 2) Paksude lehtedega 3) Talub soolsust ja kuivust Kokkuvõte: Minu enda arvates on Läänemeri väga suur ja liigirikas veekogu. Tal on palju eriomadusi, mis võibolla teistel veekogudel puuduvad. Seda referaati tehes oli väga huvitav uurida erinevaid taimi ja loomi, kes Läänemeres elavad. Sain ka palju fakte teada Läänemere kohta, mida varem ei teadnud. Hästi huvitav oli ka see, et enamvähem kõikide liikide kohta leidsin netist mõned pildid, mis andsid täpse ülevaate sellest liigist
- Keskmine soolsus 35 promilli - NaCl (78%), sulfaate ja karbonaate - Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem - Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril - Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul - Läänemeri riimveeline (soolane ja mage vesi kihiti) - Soolsust mõjutab – mere vanus, ühendus ookeaniga, jõgede suubumine, sademete hulga ja auramise vahekord - Soolsus mõjutab mere liigilist koosseisu ja elustikku Hoovused - Ühesuguste omadustega veehulk - Soojad ja külmad - Liikumise seaduspärasus – põhjapoolkeral päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva Hoovuste tekkepõhjused:
kohal! · Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi · Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. SOOLSUS · Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%), sulfaate ja karbonaate KESKMINE SOOLSUS 35 PROMILLI · Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem · Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) 1) Läänemere soolsust vähendab kitsad Taani väinad. 2) Jõgede sissevool. 3) Sajab rohkem, kui aurustub. · Soolsust mõjutavad: sademete hulga ja auramise vahekord, jõgede suubumine, ühendus ookeaniga, mere vanus. HOOVUSED · Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk · Soojad ja külmad · Liikumise seaduspärasus: Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. HOOVUSTE TEKKEPÕHJUSED · Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled TRIIVHOOVUSED Läänetuulte hoovus,
Veekogu põhja ja veeobjektidele kinnitub ta kinnitusketta abil. Põisadrut kasutatakse peamiselt väetisena. Levinuimad rannikul Õistaimedest on Eesti rannikualale tuntuimad meriheina perekonna liigid. Ka merikapsas ja merihumur. Merikapsas: Kasvab veepiiri lähedal, nii et juured ulatuvad merevette 1m kõrgune põõsakujuline taim Lehtedes palju B-vitamiini Noori võsusid kasutatakse toiduks Merihumur Madal taim Paksude lehtedega Talub soolsust ja kuivsust Molluskid Balti lamekarp Söödav rannakarp Balti lamekarp Balti lamekarp on üsna väike mollusk. Enamik neist ei kasva läbimõõdult suuremaks kui 3,5 cm. Selle karbi koda on valge või roosakas. Kes on liivarannal karpe korjanud, on neid kindlasti hulgaliselt leidnud, sest Balti lamekarpi leidub meil väga arvukalt. Ta elab kalda lähedal merepõhja setetes, eelistades mudast ja liivast pinnast.
sügisvärvus karmiinpunane. Õied rohekad või kollakad, lõhnavad, püstistes pööristes, 20...60 kaupa. Viljad roosad, 2...3 cm pikad, tiivad teravnurga all kokkukasvanud. Kasutatakse väga sageli haljastuses, vähenõudlik, põuakindel, dekoratiivne ja noorelt kiirekasvuline liik. Talub vähest varju ja on talvele vastupidav, eelistades siiski alati kasvada täisvalguses. Üsna niiskuslembene, talub hästi linnatingimusi, kuid ei talu mulla liigset soolsust. Nii Venemaal kui ka Ameerikas on laialdaselt kasutatud lumetõrjehekkide rajamiseks. Rajatakse vabakujulisi ja pügatud hekke. Lehtedest valmistati Hiinas musta värvi. Paljundatakse seemnetega kuid annab ka juurevõsusid. Tatari vaher (Acer tataricum) pärineb Tatarimaalt. Enamasti kõrgem põõsas, või madalam kuni 8 (12) m kõrgune tumehalli kuni mustja tüvekoorega puu, kasvades Lõuna- Euroopas, Balkanimaadel, Kaukaasias, Krimmis jm
2) tööstus kasutab u 7% veevarudest 3) igapäevaelus kasutab inimene u 3% mageveest Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. 2. Maailmameri jaotatakse viieks ookeaniks: Atlandi ookean, Vaikne ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna ookean. Eesti asub Vaikse ookeani juures. * Soolad, mida merede ja ookeanide vesi sisaldab, pärinevad mandritelt murenenud kivimitest, mille jõed on väga pika aja jooksul sinna kandnud. Soolsust mõõdetakse promillides, mis näitab, mitu grammi mineraalainet on lahustunud ühes liitris vees. Maailmamere keskmine soolsus on ligikaudu 35promilli. Kõige soolasema veega on Punane meri ja Pärsia laht, kus aurumine pinnalt on suur ning magedat vett pole juurde tulemas, sest jõgesid on vähe. * Temp. alla 0 kraadi muutub vesi jääks, mille tihedus on väiksem, kui sama temperatuuriga veel. Vee tihedus kasvab, kui temp. alaneb ning soolsus ja sügavus suurenevad
Läänemere kalastik Õppejõud Teet Krause Läänemere kalastik peegeldab vee soolsust, mis muutub seoses vee sissevooluga, kas Põhjamerest tuultega 10 x jõgede sissevoolust enam või jõgedest 160 000 m3 s-1. Kalad, kes mõnes oma elustaadiumis elavad meres, on soolataluvad e eurühaliinsed Keskmine sügavus, m Max sügavus, m Keskmine psu vee pinnakihis Suur Belt 18 15 Øresund 8 Läänemeri 60 250 6
eraldatuse tõttu. Maismaa mõju avaldub jõgede ja kliima kaudu. Eraldatus takistab veevahetust. Merede kliima on ookeaniga võrreldes mandrilisem. Veetemperatuuri kõikumised on suuremad kui ookeanis. Merede soolsus sõltub mageda vee bilasist: + positiivne jõed, sademed, jääsulamine - negatiivne aurumine, jääteke Samuti ka ühendusest ookeaniga. Läänemeres näiteks 3-8 promilli, Siberi jõed alandavad Põhja-Jäämere ääremeredes soolsust 10-34 promillini. Suurima soolsusega Punane meri kuni 41 promilli. Merede vee läbipaistvus on väiksem ja nad on rohkem reostatud kui ookeani vesi. Meredes oleneb loodete suurus ühendusest ookeaniga (Läänemere ca 10cm, ookeanis 0,5-2 m), mõnes kitsas lahes, näiteks Bristoli laht Suurbritannias 10-12m. Rannikualad, atollid, fjordid, estuaarid Mered liigitatakse: · ääremered (jaapanim meri ja Põhja-Jäämere äärsed mered);
atmosfääri ja ookean tervikuna kaotab soojust. Aastas aurustub ookeanist umbes 1 m kiht vett, millega kaasnevad suhteliselt suured ookeani soojuskaod Qaur . Oma kõrgema temperatuuri tõttu soojendab meri vahetult tema kohal olevat õhukihti. Konvektiivse või turbulentse segunemise tagajärjel asendub soojenenud õhk külmemaga, mis omakorda soojeneb. Järelikult on kontaktne soojusvoog Qkont suunatud ookeanist atmosfääri. TS-diagrammidTänapäeval mõõdetakse merevee temperatuuri ja soolsust CTD-sondide abil (C conductivity, T temperature, D depth). Mõõtmistulemused esitatakse temperatuuri, soolsuse ja tiheduse vertikaalsete profiilidena, kus vertikaalteljel on rõhk ehk sügavus (kuna rõhuühik 1 dbar vastab ligikaudu sügavusele 1 m) ning horisontaalteljel temperatuur (T), soolsus (S) ja suhteline tihedus ( t = - 1000 ).Mere termohaliinse struktuuri uurimisel esitatakse tulemused sageli TS-kõverate näol
nendevahelised seosed. Mere mõju inimtegevusele ja ranna-asustuse kujunemisele. Läänemere reostumine ja kaitse. Põhimõisted: vee soolsus, segu, lahus, lahusti, riimvesi, rannajoon, rand, rannik, laug- ja järskrannik, maa- ja merebriis, rohevetikad, pruunvetikad, punavetikad, põhjaloomastik, siirdekala, rannikulinnud. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Erineva soolsusega lahuste tegemine, et võrrelda Läänemere ja maailmamere soolsust. Soolase vee aurustamine. 2. Läänemere kaardi joonistamine mälu järgi (kujutluskaart). 3. Läänemere, selle elustiku, rannikuasustuse ja inimtegevuse iseloomustamine mitmesuguste teabeallikate abil. 4. Õlireostuse mõju uurimine elustikule 5. Läänemere probleemide analüüsimine, tuginedes erinevatele allikatele. Õpitulemused Õpilane: näitab kaardil Läänemere-äärseid riike ning suuremaid lahtesid, väinu, saari ja poolsaari;
kondenseerub. 10. Millise numbriga tähistatud kohas toimub infiltratsioon kõige kiiremini. Põhjenda. (2p) 5, sest seal puudub taimkate ning liiv/kruus lasevad väga hästi vett läbi. Samuti pole seal suurt nõlvakallet, mis vee pinnasesse imbumist takistaks. A poole hüpoteetilised küsimused :D 1. Miks on kohas A vesi soolasem kui kohas B. Põhjendage. Põhjenduses tooge välja peamine tegur mõlemas piirkonnas, mis mõjutab vee soolsust. Troopilises vöötmes (A) on väga intensiivne aurumine, ekvaatoril (B) sademete hulk ületab aurumise (intensiivsed sademed). On kaks pilti ja siis peab ütlema, kummal pildil on ülekaalus mere kulutav tegevus. Põhjendama peab ka. Mingi pilt Aafrika lõunatipust. Kummal rannikul on sademete hulk suurem, miks? (Vastus on mingi hoovuste jama...) kuule need sitaks B poolega samad ju, vaata ülespoole, sama asi!!
Läänemere üldiseloomustus Õppejõud Sirje Vilbaste Eesti rannikumere uurimise ajalugu Läänemere uurimine algas 19. sajandil. Esimesed veetemperatuuri ja soolsuse proovid pärinevad 19. sajandi esimesest poolest. 1840-del aastatel võeti Tallinna, Haapsalu ja Pärnu lahest proove, et määrata vee soolsust. Haapsalu ja Kuressaare olid 19. sajandil tuntud Läänemere kuurordid. Dr Hunnius (1797-1851) avastas Haapsalu lahest ravimuda ja teostas mitmeid mõõtmisi (temperatuur). 1863-67 Dr von Sass uuris Saaremaa ümbruse merevee hüdroloogiat ja hüdrokeemiat. Esimesed andmed Eesti rannikumere (Tallinna, Haapsalu ja Kuressaare laht) fauna ja floora kohta pärinevad Eichwaldilt. Ta publitseeris mitu tööd "Infusooride" leviku kohta. Infusooride alla
ekvaator 31 29 27 80 70 60 50 40 30 20 10 0 10 20 30 40 50 60 70 80 laiuskraad · 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,6-35 · Merevee soolsus mõjutab otseselt elustikku, näiteks liikide arvu. Merevee koostises on enam klooridesulfaate ja karbonaate. Keskmine soolsus on 35 promilli. Mere soolsust mõjutavad: · Sademete hulga ja auramise vahekord · Jõgede suubumine · Ühendus ookeaniga 7. Selgita mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsak- ja laugrannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste
Briti keskkonnakaitsja Norman Myersi hinnangul 54% metsadest kaob alepõllunduse, 22% palmiõli istanduste rajamise, 19% palkide hankimise ning 5% karjakasvatuse tõttu Raiskav veekasutus . Satelliitpildid, mis näitavad muutuvat veetaset Araali meres perioodil 2000-2011. Liigne veekasutus põllumajanduses jätab paljudel niisutatud aladel kuivaks jõed, järved ning põhjavee allikad. Liigne niisutamine võib suurendada ka mulla soolsust ja saasteained võidakse uhtuda veekogudesse, mis kahjustab magevee ökosüsteeme ja liike ning lõpuks ka korallriffe ning rannikualadel olevaid kalade koelmualasid. Ülemaailmselt tarbib põllumajandussektor umbes 70% planeedi kättesaadavast mageveest see on rohkem kui kaks korda suurem kui tööstuses (23%) ja olmekasutus (8%) näib selle kõrval tühine. Hinnanguliselt 15-35% põllumajanduse veekasutusest pole jätkusuutlik. Lisaks raiskab
annaabi.ee 
