Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sooline võrdõiguslikkus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võrdõiguslikkus, vägivald, seksuaal, palgalõhe, feminism, volinik, inimõigus, ministeerium, selgub, feminismi, naissoost, hussein, equality, partner, rape, postimees, books, diskrimineerimine, police, black, reasonable, raport, diskrimineerimise, haridus, feministid, riigiteataja, laanem, alatskivi, vägivallaga, politseile, soorollid, stereotüübidELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5
Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus ● Olukord, kus õigused, kohustused ja vastutus on kõigis eluvaldkondades võrdväärselt kättesaadavad igale inimesele ● Nii mehed kui naised on vabad arendama oma võimeid soorollidest seatud piiranguteta ● Arvestatakse meeste ja naiste erinevaid vajadusi ja tegevusi ning väärtustatakse neid võrdselt Sooline võrdõiguslikkus Peaks olema: ● Võrdne võimalus elada majanduslikult sõltumatut elu Palgavahed Eestis on naiste ja meeste vahel suured, ressursside jaotus ebavõrdne ● Võrdne võimalus edutamiseks Mehi kiiremini Naised- õed, õpetajad, teenindajad- väike palk Sooline diskrimineerimine ● On inimes(t)ele mingite kitsenduste seadmine, mis vähendab nende inimõiguste kasutamise/teostamise võimalusi ainuüksi nende soo põhjal Jaguneb:
Tallinna Ülikool Sotsiaal Instituut Julia Uvarova SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS JA EBAVÕRDSUS Essee Õppejõud: Anne Tikko Tallinn 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool FEMINISM. Essee Mõdriku 2016 1 SISUKORD 1.Feminismi mõiste................................................................................................ 3 2. Femininismi ajalugu............................................................................................ 4 4. Femininismi erinevad harud............................................................................... 5 3. Kuulsad feministid ning nede tuntumad teosed.............
Tallinna Arte Gümnaasium Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt Referaat Koostajad:Rigmor Vahtramägi,Rene Merida . 10 a Tallinn 2016 Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt . Sooline võrdõiguslikkus on inimõigus ja demokraatliku valitsemisvormi toimimise eeldus Paraku võib naiste ja meeste ebavõrdset kohtlemist kohata igas eluvaldkonnas ja see võib avaldada otsest . või kaudset mõju inimeste eneseteostuse võimalustele Ebavõrdne kohtlemine soo alusel on põhjus,
teevad kõike ainult selleks, et meeste elusid rikkuda. Selle päris tähendus on just vastupidine: feminism ei toeta kummagi soo vastast seksismi ja see töötab võrdsuse, mitte naiste paremuse poole. Feministid austavad individuaalseid, teadlikke valikuid ja usuvad, et inimeste hindamisel ei tohiks olla topeltstandardeid. Feministlikud liikumised toetavad naiste õigusi, ametikoha pidamist, töötamist, õiglase palga teenimist, soolise palgalõhe kaotamist, hariduse omandamist ning rasedus- ja sünnituspuhkust. Nad töötavad ka selleks, et tagada juurdepääs seaduslikele, turvalistele abortidele ning kaitsta naisi ja tüdrukuid vägistamiste, seksuaalse ahistamise ja koduvägivalla eest. Üle maailma on naised ja noored tüdrukud silmitsi suure hulga väljakutsetega - kõigil pole ligipääsu toidule, vabadusele, haridusele ega tööle ning nad on pidevalt ohus soolise vägivalla tõttu. Feminismi vastand on antifeminism
olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi. Meeste ja naiste erinevused ilmnevad kogetud vv raskusastmes, sageduses ja ohvriks rohkem kodus ning mehed avalikes kohtades. Nt koges kodus vv 63% kõigist vv ohvriks erinevate liikide kuhjumises (Soo 2010). Kvantitatiivsete andmete analüüsist selgub, et perevv seostub langenud naistest ja 9% meestest. vastajatele eelkõige füüs vv-ga (löömine) ning seejärel vaimse vvga. Oluliselt vähem vastajaid peab vv-ks Lähisuhtevv sisaldab kõiki füüs, seks, psühhol või maj vv akte, mis leiavad aset peres, kodus või lapse füüs karistamist, eakalt vanemalt raha äravõtmist ja tema eest mittehoolitsemist.
Tere, olen siin, et teile rääkida soolisest võrdõiguslikkusest. Minu arvates peaks sooline võrdõiguslikkus olema määratud, et kõik sellega arvestaks. Naised ja mehed peaksid olema sooliselt võrdsed ja mitte midagi ei tohiks tegemata jääda, kuna ei olda sünnitud vastavast soost, kas siis mehe või naisena. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad.
Oleks Riigikogus naisi rohkem, saaksime teada, kuidas naised reageerivad ja kas läheks üldiseks sõjaks või mitte. Nagu näha ei saa sellist arutelu kuidagi konstruktiivseks nimetada. Kokkuvõtteks võib öelda, et SVS vastuvõtmine toob endaga kaasa mitmeid lahinguid, sest see on seadus, mis puudutab iga inimest. Võiks aga jätkuda jõudu emotsioonidest esialgu hoiduda ja asjadesse süveneda, mitte kõik juba eos läbikukkunuks kuulutada. Võib-olla siis kunagi jõuame ühiskonda, kus võrdõiguslikkus ei ole mingi tont, vaid kõik toimib ja on tasakaalus. Lootma peab. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS Sooline võrdõiguslikkus uus mõiste Eesti ühiskonnas, millest veel ei saada aru ja ei peeta vajalikuks sellest rääkida. Meie ühiskonnas on palju ebavõrdsust ja soolist diskrimineerimist keelab vaid Põhiseaduse § 12, kuid kusagil pole kirjas, mis see diskrimineerimine on. Soolise võrdõiguslikkuse seadus defineerib selle esmakordselt. Mida see seadus reguleerib?
Sooline palgalõhe Sooline palgalõhe mõjutab ühel või teisel moel kõiki ühiskonnaliikmeid. Läbi aegade on Eestis mehed saanud naistest rohkem palka. Uuringud näitavad, et mehed saavad ka rohkem palka nendel erialadel, mida traditsiooniliselt meeste erialadeks ei peeta. See tähendab, et pole vahet, mis ameti peal või mis hariduskraadiga naine on, sama haridusega mees saab ikka temast rohkem palka. Eestis on sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim, Eesti naiste keskmine palk ja tunnitasu on meeste omast 27,7% väiksem, Euroopas keskmiselt on see näitaja 16,2% (EL infokeskus). Seejuures ei ole suur sooline palgalõhe sugugi iseloomulik kõigile postkommunistlikele riikidele. Näiteks Sloveenia tõuseb esile kui Euroopa kõige väiksema soolise palgavahega riik, samuti on soolised palgaerinevused väiksed Poolas ja Rumeenias, kuid Tsehhi ja Slovakkia on ses suhtes Eestiga sarnased
Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus on põhimõte, mis puudutab kõiki eluvaldkondi. Arvesse võetakse mõlema soo olukorda, huve, kogemusi ja vajadusi. Soolist palgalõhet on uuritud juba mitmeid aastaid ning uuringu tulemused kinnitavad, et vaatamata haridustasemele ja ametikohale on siiski meeste palk suurem. Suurim palgavahe on 30-39 aastaste naiste ja meeste vahel. Palgalõhe on oluline seetõttu, et sellest olenevad nii sotsiaaltoetused kui ka tulevikus saadavad pensionid. Eesti perekonnas teenivad leiba nii mees kui naine
vabatahtlikke naisi, kes samuti ajateenistusega liituda soobivad ja seda ka teevadki. Soorollidega kaasnevad ülesanded ja kohustused on justkui traditisioonid, mida kõik põlvkonnad juba aastasadu järginud on ja mida kindlasti ka edaspidi järgima jäädakse. Paraku kaasnevad soorollidega ka teatud probleemid, mis jagunevad valdkonniti erinevalt. Üheks küllaltki suureks murepunktiks on tänapäeval näiteks töötasud. Praxise uuringutekeskus koostas soolise palgalõhe uuringu, kus selgus, et Eesti naiste ja meeste keskmiste palkade erinevus oli 2000.- 2008. aastal 28,7%. Euroopa Liidu riikide võrdluses oli Eurostati andmetel 2007. aastal palgalõhe Eestis 30,9%, mis on Euroopa Liidu suurim. See näitab, et ühiskonnas on ressursid naiste ja meeste vahel ebavõrdselt jagunenud. Miks on nii, et mehed ja naised niivõrd erinevat palka saavad? Miks on meeste palk ka siis naiste omast kõrgem, kui töökohustused mõlemal täpselt samalaadsed on? Arvan, et selle
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis-müüt või reaalsus? Tere austatud klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin teile täna rääkida teemal meeste ja naiste võrdõiguslikus Eestis-müüt või reaalsus. Eesti ühiskonnas on suurt diskussiooni tekitanud meeste ja naiste võrdsus või ebavõrdsus. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Paljudes Euroopa riikides on võrdõiguslikkust puudutavad seadused. Korduvast ametlikust tunnustamisest ja edusammudest hoolimata pole naiste ja meeste võrdõiguslikkust igapäevaelus veel saavutatud. Naistel ja meestel pole tegelikkuses samu õigusi. Püsib sotsiaalne, poliitiline, majanduslik ja kultuuriline
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis - müüt või tegelikkus? Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg ütleb, et sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Laiemas mõttes tähendab see sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe. Kitsamas mõttes tähistab meeste ja naiste võrdõiguslikkus poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse
ühiskond (suurem üle 60 aastaste osakaas kogurahvastikust), seda rikkam ta on (kõrgem SKP per capital). Seega, et ühiskonna vananemisega kaasneb reeglina ühiskonna rikkuse kasv. Samal ajal näitavad sotsiaaltrendid, et mida suurem on rahvuslik rikkus, seda suurema osakaalu moodustavad SKP-st pensionikulutused. Just SKP kasv on võimaldanud majandusel valutumalt kanda pensionikulutuste suurenemist. Nimetatud trendide taustal selgub ka Eesti pensioniküsimuse üks paradokse. Meie probleem ei ole mitte niivõrd selles, et Eesti SKP per capital on madal, vaid selles, et oma rahvastiku vanusestruktuuride koht on Eesti ühiskond liiga vaene. Pensionikulud suhtena SKP-sse on Eestis aastate jooksul kasvanud, samas on kasvanud ka asenduspiirmäär ehk keskmise pensioni suhe keskmisse palka. Seda on peamiselt põhjustanud pensioni sihtkapitali reservide osakaalu vähendamine ning maksukogumise protsendi tõus.
Tallina Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut .. Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Essee Juhendaja: .. Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda ülevaade autori Simone De Beauvoiri teosest Teine Sugu. Vastades ja laiemalt analüüsides teemal, Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FEMINISM EESTIS Referaat Mõdriku 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1feminismi ajaloo ülevaade............................................................................................4 2feminism eestis.............................................................................................................5 kokkuvõte.
KOOL, KUS SA ÕPID FEMINISM Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Tallinn aastaarv Sisukord Sissejuhatus.................................................................Error: Reference source not found 1. Feministliku teooria põhiülesanne..............................Error: Reference source not found 2. Feminism kui ideoloogia.............................................Error: Reference source not found 3. Põhimõttelised probleemid..............................................................................................5 4. Juured Lõuna Ameerikas..........................................Error: Reference source not found 5. Feminism Eestis...............................................................................................................6 5.1. Feminism Nõukogude Eestis.......
sobi lapsi kasvatama. Inimesed on kinni tavades ja ei suuda neist loobuda. Kuigi peab tõdema, et 21. sajandil on Eestis juba küllaltki palju meesjuuksureid ja kokki, seetõttu võime loota, et ükskord lõppeb meeste- ja naistetöödel vahe tegemine. Kui me tahame saavutada võrdõiguslikku ühiskonda, on vaja, et kohalikud omavalitsused võtaksid oma poliitikates täiel määral arvesse sugupoolte aspekti. Nii tänases kui ka tulevases maailmas on naiste ja meeste tegelik võrdõiguslikkus majandusliku ja sotsiaalse edu võti, sest praegusel ajal ei väärtustata meeste ja naiste tööd samaväärselt. Kohe kindlasti ei nõustu ma arvamusega, et mehed teevad rohkem tööd kui naised ning seetõttu saavad ka suuremat palka, kuna pluss- ja miinuspooli on mõlema sugupoole töös. Kahjuks on tänapäeva Eestis naistel tööturul teisejärguline, teenindav roll. Võrreldes meestega on naisi oluliselt vähem tipp-
02.2016 http://www.tugikeskus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=81&m_id=257) Aga asja saab vaadata ka teise nurga alt. Kupeldamist võib samuti pidada maailma vanimaks elukutseks. Aga ainuüksi sellepärast, et mingi nähtus on väga kaua aega olemas olnud, ei tähenda veel, et seda ei peaks või ei saaks muuta. Me ju ei väida, et mõrvu on alati toime pandud ning parata pole miskit. Mõelgem näiteks siinkohal näiteks surmanuhtluse või orjuse peale. (Naistevastane vägivald „Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus“. Kasutatud 17.02.2016 http://www.enu.ee/naistevastane-vagivald/index.php?keel=1&id=525) 1.1 Prostitutsiooni põhjused Kas prostitutsioon on siis pigem inimese enda vaba valik või eelkõige inimkaubanduse vorm? „Kui naistel oleks ühiskonnas rohkem majanduslikke valikuvõimalusi, ei valiks nad prostitutsiooni ja sellega kaasnevat väärkohtlemist,“ väidab Fiona Broadfoot, Ühendkuningriikides elav vägivalla ohver
feministi tiitli, mis millegipärast omab negatiivset tähendust. Meestele aga tundub, et sooline võrdõiguslikkus on vaid naistele oluline teema, sest see võimaldab neile paremaid positsioone poliitikas, majanduses jne. Naistel on tööturul teisejärguline, rohkem teenindav roll. Võrreldes meestega on naisi oluliselt vähem tipp-poliitikute, tippjuhtide, suuromanike, miljonäride, professorite ja akadeemikute seas. Kogemus on näidanud, et sooline võrdõiguslikkus on varakambri võti riigi rikkuse suurendamiseks, sest see on aidanud paljude andekate naiste potensiaali rakendada.Riigid, kes esimesena avastasid, et neil on kasutamata ettevõtluspotensiaal on saanud võimsa tulemuse, eriti USA ja Kanada. Naisettevõtjad on USA-s loonud umbes 80 miljonit uut töökohta. 2.Poliitika Eestis on majandusalaste ja poliitiliste otsuste tegemisse kaasatud väga vähe naisi.Vaatame Eesti valitsuskabinetti seal on üks naine
rahvastiku väljarände potentsiaal aastal 2010“ annab ülevaate eelnevalt kirjeldatud uuringuga samadel teemadel ning lisaks tööturul toimunud muutustest ja väljarännet soodustavatest ning takistavatest teguritest (Veidemann, 2010). Eelnevalt kirjeldatud rolliteooriat toetavad ning kavandatava uurimusega haakuvad varasemalt Eestis läbiviidud uuringud on Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS 2010. aasta uuring „Sooline palgalõhe Eestis“ ning Sotsiaalministeeriumi uuring „Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis 2009. aastal“, mis tugineb 2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringule. Eelnevalt väljatoodud uuringud annavad ülevaate välismaal töötamise põhjustest ning välismaal töötajate taustast, samuti Eesti tööturul toimuvast ning soolistest erinevustest tööturul. Kavandatava uurimuse eesmärk on läheneda teemale naiste
hakatud avalikult rääkima viimasel 1015 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi seda nii otsese vägivalla näol kui ka käitumismudelina, mille laps kodust kaasa saab ja oma tulevasesse suhtesse üle kannab. Mis on perevägivald? Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse,
osutatud meetmete puhul on ühenduse eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine." Samuti on igasugune diskrimineerimine keelatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas artiklitega 21 ja 23, kus sätestatakse meeste ja naiste õigus võrdsele kohtlemisele kõikides valdkondades, nii tööhõives, töös kui ka töötasudes. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 23 sätestab: ,,Naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk. Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid." Euroopa Liidu poolt loodud õigusel on liikmesriikide suhtes vahetult üldkohustuslik jõud.4 Seega on Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, Euroopa Ühenduse asutamislepingus ja teistes õigusaktides sätestatu kohustuslik kõikidele liikmesriikidele, kaasaarvatud Eestile, kes on alates 2004
meestele või naistele. Tänapäevases Eesti ühiskonnas esinevad mitmed otsesed ja varjatud soolised ebavõrdsused, nagu näiteks naiste ja meeste palgavahe, soopõhine tööturu segregatsioon, naiste ja meeste ebavõrdne osalus kodutöödes ja laste kasvatamises ning meeste enneaegne suremus (Aavik, 2009). Naise ja mehe rollid saavad lastele selgeks juba varajases lapseeas, ning süvenevad koolis. Praegu astutakse samme selle suunas, et rakendada sootundlikku pedagoogikat, tagamaks võrdõiguslikkus ühiskonnas. Ka 2004. aastal jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. West'i ja Zimmermann´i (1987) järgi konstrueerime või loome me pidevalt sugu igapäevase inimestevahelise interaktsiooni käigus (doing gender) ning seda ei saa vältida.
Feminism Feminism- naiste ja meeste ja võrdseid õigusi taotlev liikumine. Kujunemine Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tänapäevane, ehk radikaalne feminism, seda nimetatakse ka feministliku liikumise teiseseks laineks, ning see laienes naistele kodanikuõiguste nõudmisest veel poliitika ja majanduse valdkondadele. Nüüd lisaks veel ka seksuaalsusele, kehale ja emotsioonidele ning teistele “ühiskondliku” elu sfääridele, mida oli varem peetud isiklikuks, kaasa arvatud majapidamisele. Naised tuleb ka sellisest “koormast” vabastada ja seeläbi on võimalik tungida lausa perekondade, mitte ainult naiste isiklikku ellu. Põhimõte
võimalused edutamise, koolituse jm osas. Töö on oluline eneseteostuse valdkond ning vahend majandusliku iseseisvuse saavutamisel. Võrdsete võimaluste puudumine tööturul toob kaasa ja taastoodab ebavõrdsust ka teistes elusfäärides. Monitooringus vaadeldakse, kuidas suhtuvad inimesed töötamisse. Küsimustest selle kohta, kui oluline on töötamine inimeste jaoks ning kuidas nad seda väärtustavad, selgub, et Eesti mehed on enam orienteeritud tööle ning nende jaoks on töötamine olulisem kui naiste jaoks. Kui partner teeniks piisavalt ning materiaalne olukord võimaldaks, siis töötaks täiskoormusega 69% mehi aga vaid 27% naisi. Samas ligi pooled naised (48%) sooviksid osaajaga töötada. Osaajaga töötamise eelistamine võib tuleneda naiste suurest kodutööde koormast. (Poliitikaanalüüs, 3) Osaajaga töö
Soolisest võrdõiguslikkusest Eestis Soolise võrdõiguslikkuse idee sai alguse 19. sajandil seoses feminismi kui poliitilise liikumise tekkega. Feministid nõudsid endale meestega võrdseid kodanikuõigusi. Eestis said naised hääleõiguse 1918. aastal ja see on tunduvalt varem kui mõnedes vanades demokraatiamaades. Tänapäeval on loomulik, et kõik naised saavad hääletada ning osaleda ühiskonnaelus. Kuna maailm ja ühiskond areneb pidevalt, räägitakse nüüd soolisest võrdõiguslikkusest. Seda nii töö-, palga-, kui ka konkurentsivõimelisuses.
silmaringiga, sõnaosav, aga ka põhimõttekindel. Väga oluliseks tuleb ludega tema tööd Euroopa Parlamendis. Töö autor avaldab lootust, et taoliste saadikute kaudu, nagu seda on Siiri Oviir, võib ka meie väikeses Eesti Vabariigis loota tulemusi ja muutusi soolise võrdõiguslikkuse, tervishoiu või mõnes muus valdkonnas. Referaadi autorit on paelunud Siiri Oviiri tegevus sedavõrd, et on jõudnud järeldusele, et on aeg käsile võtta soolise võrdõiguslikkuse ja palgalõhe teema ning leida toetajaid ja mõttekaaslasi kuuna teema tuliseks ajamisele. Kasutatud kirjandus Eesti Naisüliõpilaste Selts Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007. Eesti Vabariigi naisministrid. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus Ingrid Veidenberg, Siiri Oviir käib Brüsselis Eesti poliitikast närve puhkamas. Postimees, 10.09.2011 Triinu Laan, Keskerakonna praegune juht on end ammendanud. www.delfi.ee, 12.08.2011 www.siirioviir.ee
Ühiskonnas esinev sooline võrdõiguslikkus Elades tänases pidevalt uuenevas maailmas, käib meiega kaasas juba iidsetest aegadest pärit sooline ebavõrdsus. Eriti levinud on ebavõrdsus naiste ja meeste vahel ühiskonnas. Igal nädalal levivad sotsiaalmeedia Facebook keskonnas kuulutused klubiüritustest, kus 90% juhtudest on kirjas, et naistele südaööni sissepääs tasuta(va eriüritstel). See on näide üks paljudest ja kõige selgemini diskrimineeriv. On
Naistevastane vägivald Naistevastane vägivald on meie ühiskonnas suureks probleemiks. Seda esineb igas kultuuriruumis ja põhjuseid selleks on mitmeid. EL Põhiõiguste Ameti tehtud uuringuga saadi teada, et kolmandik üle 15. aastastest naistest on kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda. 22% küsitlustest ütlesid, et vägivalla põhjustajaks oli nende partner. Leian, et igal mehel tasuks mõelda selle peale, kuna võib öelda, et meie ühiskond on siiski pigem patriarhaalne. Seda võib näha ka palgalõhest naiste ja meeste vahel. Tähelepanu tuleb kindlasti pöörata ka meestevastasele vägivallale, kuid sel juhul on enamasti vägivallatsejaks teine mees, vähestes olukordadeks on see naine. Naistevastastest vägivallatsejatest on aga ainult kümnendik naised ise. Meie, kui intelligentsed indiviidid, peaksime pöörama rohkem tähelepanu probleemide lahendamise meetoditele. Me ei tohi lasta emotsioonidel üle võtta ja kasutada füüsilist jõudu, olgu see
Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1. Ajalugu............................................................................................................................................. 4 2. Feminism.......................................................................................................................................... 5 2. 1. Feministid. Simone de Beauvoir...........................................................................................................................5 2.2. Feministid. Elaine Showalter.................................................................................................................................6 3
Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem? Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Ühiskond areneb kiiresti, aga inimeste arusaamad muutuvad väga aeglaselt. Ajaloo jooksul on muutunud kindlaks meeste ja naiste tööd, näiteks see, et naised teevad koduseid töösid ja mehed
annaabi.ee 
