Aurustussoojus r=2250 kJ/kg Küllastunud auru temperatuur 102,32 oC 3 Arvutamine 1.Soojusläbikandeteguri valem Q k = W/(m2*K) (8.1) A(ta -tõ ) 2.Soojusülekande tegur välispinnalt valem Q a2 = W/(m2*K) (8.2) A(tp -tõ ) 3.Soojusvoo valem M Q= [ xr + ( ta - tk )cp ]10 3 W (8.3) Arvutan kasutades valemit 3 soojusvoo Q 0,67 Q= [0,9 2250 + (102,32 - 89,5) 4,2]10 3 = 928,55 W 1500 Arvutan kasutades valemit 1 soojusläbikandeteguri k 928,55 k = = 10,05 W/(m2*K) 1,15(102,32 - 22) Arvutan kasutades valemit 2 soojusläbikandeteguri välispinnalt 2 928,55 a2 = = 10,6 W/(m2*K) 1,15(98,1 - 22)
ääres tekib pinna ja vedeliku (gaasi) vahel soojusvoog, mida määrab Newton- Richmanni valem: q=*t [W/m2], kus võrdetegur on soojusülekandetegur. Soojusläbikandetegur k = 1 / ( 1/1 + (i/i) + 1/2 ) [ W/(m2*K)] iseloomustab soojusläbikane intensiivsust. Seejuures 1 ja 2 on vastavad fluidiumide (so voolav aine, füüsikanähtuste seletamiseks oletatud kaalutu vedelik) soojusülekandetegurid, seina paksus ja seina soojusjuhtivustegur. Soojusläbikanne tekib soojusvoo liikumisel ühelt soojuskandjalt teisele läbi tahke seina; see koosneb soojusülekandest kahes fluidumis ning soojusjuhtivusest seinas. 2. Millest oleneb radiaatori soojusläbikanetegur k ? k sõltub nii soojusülekannet mõjutavatest suurustest (1 soojusülekandetegur kondenseeruvalt aurult radiaatori sisepinnale, 2 soojusülekandetegur radiaatori välispinnalt õhule) kui ka soojusjuhtivust mõjutavatest suurustest (radiaatori seina soojusjuhtivusest ja radiaatori seina paksusest )
6. Millivoltmeeter 7. Elavhõbedatermomeeter 8. Termopaaride gradueerimistabel Töö põhimõtte selgitus Materjalide soojusjuhtivusteguri määramiseks ja isolatsiooni soojuskadude määramiseks kasutatakse seadet, mida nimetatakse Schmidti soojusvoomõõturiks. Antud seade töötab vastavalt täiendava kihi printsiibile. Soojusvoomääramiseks läbi seina asetatakse sellele tuntud soojusjuhtivusteguriga abimaterjali kiht, mis tingib soojusvoo mõõtmisel teatud vea, kuid seda viga on võimalik leida. Suur termopaaride arv kummivöökujulises mõõturis annavad ka väikeste temperatuurivahede korral mõõdetava pinge. Katse käigus hoitakse rõhk torus konstantne, ning katset sooritatakse iga 5 minuti järel . Katseandmed ja arvutuskäik: Soojus- Temperatuurid voo Termopaari
6 - äärekaitseribad 7 mõõtevöö millivoltmeeter 8 - manomeeter 9 külmliite termostaat 10 - elavhõbetermomeeter 11 - ümberlüliti 12 - millivoltmeeter Materjalide soojusjuhtivusteguri määramiseks ja isolatsiooni soojuskadude määramiseks kasutatakse Schmidti soojusvoomõõturit. See seade töötab vastavalt täiendava kihi printsiibile. Soojusvoomääramiseks läbi seina asetatakse sellele tuntud soojusjuhtivusteguriga ja paksusega abimaterjali kiht, mis tingib soojusvoo mõõtmisel teatud vea, kuid seda viga on võimalik leida. Termiliselt statsionaarses olukorras läbib mõlemat kihti üks ja sama soojusvoog. Suur termopaaride arv kummivöökujulises mõõturis annavad ka väikeste temperatuurivahede korral mõõdetava pinge. Kui mõõta täiendavad temperatuurid, saame määrata põhiseina soojusjuhtivusteguri. Schmidti soojusvoomõõtur on valmistatud kummivööna, mille paksus on 6mm. Töö käik
Enamus juhtudel võivad põletuskahjustused olla eluohtlikud. Enamalt jaolt oleneb põlengus hukkumise tõenäosus kehapinnast ja kannatanu vanusest. Soojuskiirguse mõju hoonetele Ehituskonstruktsioonide soojakahjustuste all mõeldakse põlengute soojuskiirguse kahjustusi hoonestatud alal paiknevatele rajatistele. Väga oluline on soojuskahjustuste tagajärgede hindamine ja on vaja teada, millisest materjalist nad valmistatud on. Soojusvoo suhtes on eriti tundlikud: puit, plastmass, klaas ja teras.
Osad hõõglambist eralduvatest footonitest asuvad nähtavas spektris, kuigi enamus neist on seotud pikemate, infrapunalainepikkustega. Infrapunast kiirgust me küll ei näe, kuid tunneme seda soojusena. Elektromagnetlainete kiirgamisel ja neeldumisel toimub soojusülekanne. Erinevalt konduktiivsest ja konvektsioonilisest soojusülekandest saab soojuskiirgust koondada peeglite abil üheks väikeseks punktiks, mida kasutatakse näiteks päikese energia koondamiseks. Peeglite asemel võib soojusvoo koondamiseks kasutada fresneli läätsesid. Mõlema meetodiga on võimalik kiirelt päikese abil vett aurutada. Näiteks on võimalik sellisel meetodil kuumutada vett 285 kraadini Celsiuse järgi. Konvektsioon Konvektsioon on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis. Tekib raskusjõu toimel, sest erisuguse temperatuuriga piirkondades on keskkonna tihedus erisugune. Allikad: http://ehitusfyysika.edicypages.com/soojusfuusika/1-soojusjuhtivuse-olemus-
Erimaht(keha massiühiku maht) v=1/, [m3/kg]. 2.Tihedus(on erimahu Polütroopne protsessiks pöördväärtus)=M/V=1/v, [kg/m3].3. Rõhk (pinnaühikule nimte. sellist protsessi, mille käigus erisoojus ei muutu. s.t. normaalisihis mõjuv jõud) p [N/m2,Pa]. sellist protsessi, mis allub võrrandile T*ds/dT=c=const. 4.Temperatuur(iseloomustab antud keha kuumenemise astet mingi teise keha suhtes ja määrab nendevahelise soojusvoo suuna). Siseenergia. Td kehas sisalduvat energia hulka nim. siseenergiaks, mis on keha molekulide kulg -ja pöörlemisliikumiseenergia, aatomite võnkumisenergia jt. energiate summa. siseenergia antakse tavaliselt keha 1kg kohta. Siseenergia on ekstensiivne suurus. Siseen. kui olekufunktsiooni väärtuse määravad keha kaks meelevaldset olekuparameetrit, sagedamini valitakse nendeks temp ja rõhk. Ideaalgaasi siseen. sõltub ainult temperatuurist. Tavaliselt
Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Tugevaimad looded esinevad ookeanide rannikutel. Suurima ulatusega looded on Fundy lahes, kus loodete amplituud võib ületada 15 meetrit. Sisemeredes on looded nõrgemad. Loodetel on oma osa Maa sisesoojuse genereerimisel, sest Maa kuju deformeerimine tekitab sisehõõrde, mille käigus vabaneb soojus. Tekkinud soojusest vabaneb Maa näiteks vulkaanipursete või üldise soojusvoo läbi. 7. Igavese päikese tipp Astronoomid on avastanud Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad võrdlesid erinevate piirkondade valgustatust Kuu erinevate päevaaegade jooksul. 73-kilomeetrise Peary kraatri serv on päikese käes terve Kuu ööpäeva, st alati. Selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. See piirkond on soodne
3. Rõhk (pinnaühikule normaalisihis mõjuv soojushulka, mis on vaja anda teatud kogusele ainele käigus tema rõhk ei muutu= isobaariline protsess. Seda jõud) p [N/m2,Pa]. 4.Temperatuur(iseloomustab antud temperatuuri tõstmiseks 1 K võrra: c=dq/dT. seletab Ts-diagramm. keha kuumenemise astet mingi teise keha suhtes ja Eristame 3-e erisoojust: 1.Masserisoojus c. Erisoojust Joonis: määrab nendevahelise soojusvoo suuna). 1kg aine kohta nim. masserisoojuseks [J/kg·K] . 2. 3.Soojus ja töö. 1.Energia ülekanne töö vormis- on Mahterisoojus c` [J/m3·k]. Mahterisoojus kuumutamise seotud kehade ümberpaiknemisega ruumis või tulemusena ei muutu . 3.Moolerisoojus C=µc [J/ süsteemiväliste parameetrite muutusega. 2.Energia (kmol·K).]. Kahte viimast kasutatakse peamiselt
Klapikomplekt koosneb alljärgnevatest detailidest: a) klapipea, b) klapipesa, c) juhtpuks, d) klapisäär, e) muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud, f) klapisääretihend, g) tugipuks ja -taldrik, h) lukustuskoonused. Klapid töötavad temperatuuri piirkonnas ja alluvad a) gaaside rõhu poolt esile kutsutud survepingele; b) igakordsel avamisel ja sulgumisel pikisuunalisele tõmbepingele; c) soojusvoo poolt esile kutsutud tsentrilisele ringpingele. Väljalaskeklapid kannavad soojusenergiat edasi 70% klapipea ja 30% klapisääre kaudu plokikaanele. Väljalaskeklapid valmistatakse soojuse paremaks ülekandmiseks plokikaanele õõnsa klapisäärega, mis on täidetud 40...50% ulatuses naatriumi kristallidega, mille sulamistemperatuur on ja keemistemperatuur . Meelespea Klapipilu sõltub plokikaane materjalist Klapipilu kontrollitakse töösooja mootori korral Terminoloogia
termodünaamilise süst. energeetilist olukorda. Nendeks on: siseenergia u,[J/kg]; entalpia h,[J/kg]; entroopia s,[J/kg]. Sõltumatud olekuparameetrid on: 1.Erimaht(keha massiühiku maht) v=1/, [m3/kg]. 2. Tihedus(on erimahu pöördväärtus) =M/V=1/v, [kg/m3].3. Rõhk (pinnaühikule normaalisihis mõjuv jõud) p [N/m2,Pa]. 4.Temperatuur(iseloomustab antud keha kuumenemise astet mingi teise keha suhtes ja määrab nendevahelise soojusvoo suuna). Soojus ja töö. Energia ülekanne töö vormis- on seotud kehade ümberpaiknemisega ruumis või süsteemiväliste parameetrite muutusega. 2.Energia otsest üleminekut ühelt kehalt teisele ilma väliste parameetrite muutusteta (kõrgema temp. kehalt madalama temp. kehale), sellist ülekande vormi nim. soojuseks. Soojusvahetus, levi- soojusevormis ülekantud energiat nim. soojushulgaks. Tähistatakse Q- [J]. q=Q/M [J/kg]. Ideaalne gaas.
InSight'i üheksa meetri sügavuste puuraukude kaudu läbiviidavad geoloogilised mõõtmised peaksid 2016. aastal andma vastuseid Marsi siseehituse ning planeetide tekke kohta. SLAID 12 InSight on 2016. aastaks planeeritav missioon Marsi pinnale.[1] Missiooni nimetus on lühend inglise keelsest väljendist Interior Exploration using Seismic Investigations, Geodesy and Heat Transport. InSight missiooni eesmärgiks on toimetada Marsi pinnale statsionaarne jaam, varustatud seismomeetriga ja soojusvoo sondiga, ning uurida planeedi varajast geoloogilist evolutsiooni, mis peaks täiustama meie arusaama Päikesesüsteemi maataolistest planeetidest - Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Selleks, et hoida InSight missiooni riski- ja kulumäära võimalikult madalana, võetakse kasutusele missioon Phoenix'iga, mis maandus edukalt Marsi pinnale 2008. aastal, sarnaseid tehnoloogiaid. Insight oli üks 28-st NASA-le laekunud ettepanekust 2010. aastal, mis tuli võitjana välja.
Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Tugevaimad looded esinevad ookeanide rannikutel. Suurima ulatusega looded on Fundy lahes, kus loodete amplituud võib ületada 15 meetrit. Sisemeredes on looded nõrgemad. Loodetel on oma osa Maa sisesoojuse genereerimisel, sest Maa kuju deformeerimine tekitab sisehõõrde, mille käigus vabaneb soojus. Tekkinud soojusest vabaneb Maal näiteks vulkaanipursete või üldise soojusvoo läbi. MIKS MAA TELG ON KALDU? Selle küsimuse vastus on siiani jäänud mõistatuseks. Kindlasti on oletusi, kuid midagi, mis põhineks ka kindlatel faktidel, välja tuua ei saa. Kuid Maa telje kalle võib muutuda veelgi suuremaks. Nimelt– üleilmne soojenemine võib muuta Maakera pöörlemistelje kallet– teadlaste väitel põhjustab nähtust Maa massi ümberjaotumine ookeanivee paisumise toimel. Maakera pöörlemistelg on meie planeedi orbiteerimistasandiga ristuva ruumilise sihi
mitte ainevahetus, kehade süsteem, mis pole vastastikuses mõjutuses süsteemis väljas pool olevate kehadega 61 taustkeha-keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis 62 trajektoor-joon, mida mööda keha liigub 63 töö-füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka 64 vaba langemine-liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis (vaakumis) 65 vatt-võimsuse, soojusvoo ja kiirgusvoo mõõtühik 66 võimsus-nimetatakse ajaühikus tehtud tööd 67 kvantitatiivne parameeter-keskendub uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb, põhieesmärgiks on andmete kogumine järelduste tegemise jaoks 68 kvalitatiivne parameeter-otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte
ookeanitasandikest oluliselt sügavam ja kus asuvad maailmamere sügavaimad kohad kurdmäestik – paksenenud maakoorega piirkond, mis on tekkinud laamade kokkupõrkest tingitud pingete tõttu; selle ulatuses on kivimid tugevasti deformeerunud ja moondunud vulkaaniline saar – ookeanilise maakoore kohale moodustunud saar, mille tekkepõhjuseks on laamade lahknemise, laamade põrkumise või kuuma täpiga seotud vulkanism kuum täpp – vahevöö tõusva soojusvoo kohal paiknev vulkaaniliselt aktiivne ala laama siseosas kontinentaalne ehk mandriline rift - vulkaaniliselt aktiivne maakoorerebend, mis on tekkinud venituspingete tõttu õhenenud mandrilise maakoorega alal magma - sulanud olekus kivimimass Maa sisemuses; kui magma jahtub, tekivad tardkivimid laava - maapinnale tunginud magma kihtvulkaan - keeruka segakihilise ehituse ning valdavalt koonilise kujuga vulkaan, mis
0.0016 sekundi võrra ja Kuu eemaldub Maast 33 meetrit sajandi jooksul. Looded Maal on aeglustanud ka Kuu pöörlemist, nii et Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Maa pöörlemine aeglustub seni, kuni Maa pöörlemisperiood saab võrdseks Kuu tiirlemisperioodiga. Loodetel on oma osa ka Maa sisesoojuse genereerimisel, sest Maa kuju muutmine tekitab sisehõõrde, mille käigus vabaneb soojus. Tekkinud soojusest vabaneb Maa näiteks vulkaanipursete või üldise soojusvoo läbi. 7 Kokkuvõte Tõusu ja mõõna all peetakse silmas maapinna ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Tõusu ja mõõna nimetatakse ka loodeteks ehk taevakeha kuju perioodilisteks muudatusteks, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Tõusuks ja mõõnaks Maal nimetatakse maailmamere kuju moonutusi, vastavalt sellele kas veetase on tavapärasest kõrgemal või madalamal
15 MJ moodustab auto mootori poolt tehtav mehaaniline töö. 101. Millise suuruse abil iseloomustatakse soojusülekannet arvuliselt? 1J/1s=1W 102. Nim soojusülekande liigid. Soojusjuhtivus Soojuskiirgus Konvektsioon 103. Kuidas toimub soojusjuhtivus tahketes ainetes? Osakeste võnkumisega 104. Mida nim temperatuuri gradiendiks? Temperatuuri muutus pikusühiku kohta grad T = T/l ühik: 1K/m Cº/m 105. Mida nim soojusvooks? Soojusvool ühe pinnaühiku kohta 106. Mis on soojusvoo ühik? 1J/1s=1W 107. Mida näitab õhu soojusjuhtivustegur k=0,024 W/m · K? Tegur k näitab, et kuubist, mille külg on 1m, läbib soojusvoog 0,024 W, kui temperatuuride vahe on 1 K 108. Mida näitab tegur U = 1,1 W / m2 · K? Tegur U näitab, kui suur on soojusvoog 1,1 W läbi piirde, mis 1m2, kui sise- ja ka välistemperatuuride vahe on 1K. W soojusvoog m2 tõkke pindala K temperatuuri vahe 109. Mida nim konvektsiooniks? suurte ainehulkade liikumisega kaasnevat soojuse
Soojusvahetus allub konvektiivse soojusülekande seaduspärasustele Nu tk = c Re tk0,8 Prtk0, 4 12-1 Indeks "tk" tähendab, et määravaks temperatuuriks on töökeskkonna temperatuur ja c = 0,023. Soojusvahetus toimub temperatuuride vahe t juures. t = t p - t tk = q / 12-2 Ökonomaiseri piirkonnas soojusvahetus töökeskkonna (vee) ja toruseina vahel toimub suhteliselt nõrga soojusvoo (q 5- 10 kW/ m2) ja kõrgete soojusülekande tegurite juures = 2 5 kW/ (m2 K) ja seepärast küttepinna temperatuur ületab töökeskkonna temperatuuri mõne kraadi võrra. Teises osas II töökeskkonna temperatuur on madalam küllastustemperatuurist ttk < t´ metallipinnatemperatuur aga kõrgem küllastustemperatuurist tp > t´. Sisuliselt tähendab see seda, et metallipinnal algas aurustumine - pindmine keemine. Tekkinud aurumullid lähevad voolusesse ja kondenseeruvad
Täiuslik lõhenevus mineraal laguneb paksemateks plaatideks või hulktahukateks (kaltsiit, haliit). Selge lõhenevus mineraal laguneb kildudeks, kus on võrdselt tasaseid lõhenevuspindu kui ebatasaseid murdepindu (päevakivid, pürokseen). Ebaselge lõhenevus mineraal laguneb kildudeks, kus on rohkem murdepindu (apatiit, väävel). Lõhenevus puudub mineraalil ja kildudel on vaid ebatasaseid murdepindu (kvarts, püriit). 15. Maa soojusvoo kaks peamist allikat. Ookeanilise ja kontinentaalse koore soojusvoog, millest need sõltuvad ja nende võrdlus? Väike osa Maa sisemisest soojusenergiast eraldub pidevalt maapinna kaudu seda nim Maa soojusvooks. Õhukese ookeanilise ja paksu kontinentaalse maakoore soojusvoog on enam vähem võrdne. Põhjuseks on see, et ookeanilise maakoorel on vahevöö kivimid suhteliselt lähedal, mandriline maakoor sisaldab tunduvalt rohkem radioaktiivseid elemente. Maa
Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta vähima pindalaga (sfäärilist) kuju. Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l . Pindpinevusteguri ühikuks on njuuton meetri kohta (1 N/m). Pindpinevustegurit võib esitada ka vedeliku pinnaenergia ning selle pinna pindala suhtena: = Up / S. Soojusjuhtivuse põhiseadus: soojusvoo tihedus on võrdeline temperatuuri gradiendiga, jQ = - K (dT/dx). Mida rohkem temperatuur mingis suunas muutub (mida suurem on dT/dx), seda rohkem soojus selles suunas levib. Soojusvoo tihedus jQ = Q / ( t S) näitab, kui suur soojushulk Q läbib ühikulise ajavahemiku jooksul soojuse levikusuunaga x ristuvat ühikulist pinda. Temperatuuri gradient dT/dx näitab, kui palju muutub temperatuur liikumisel vaadeldavas suunas x ühikulise pikkuse võrra
Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta vähima pindalaga (sfäärilist) kuju. Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l . Pindpinevusteguri ühikuks on njuuton meetri kohta (1 N/m). Pindpinevustegurit võib esitada ka vedeliku pinnaenergia ning selle pinna pindala suhtena: = Up / S. Soojusjuhtivuse põhiseadus: soojusvoo tihedus on võrdeline temperatuuri gradiendiga, jQ = - K (dT/dx). Mida rohkem temperatuur mingis suunas muutub (mida suurem on dT/dx), seda rohkem soojus selles suunas levib. Soojusvoo tihedus jQ = Q / (t S) näitab, kui suur soojushulk Q läbib ühikulise ajavahemiku jooksul soojuse levikusuunaga x ristuvat ühikulist pinda. Temperatuuri gradient dT/dx näitab, kui palju muutub temperatuur liikumisel vaadeldavas suunas x ühikulise pikkuse võrra. Võrdetegur K iseloomustab soojuse levikut
908-1:2010 arvutusmetoodikat? Sellepärast, et pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete arvutamisel peab arvestama ka pinnase soojuserijuhtivuse ning maapinnast kõrgemal asuvate seinte kogupaksusega. 44. Mida me mõistame külmasilla all? Külmasild on tarindi osa, mille soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest. Külmasild tekib hoone välispiirde soojustuse kohaliku nõrgenemise tulemusena, mis põhjustab soojusvoo suurenemist ja tarindi sisepinna temperatuuri alanemist. 45. Selgita mõisteid joonkülmasild, punktkülmasild? Too näiteid? Joonkülmasillad vuugid, akna servad, välissein ja põrand, välissein ja katus Punktkülmasillad ankrud seinakonstruktsioonis, rõdu kinnitused 46. Miks tuleb külmasildadega soojusjuhtivuse arvutustes arvestada? Mida nad põhjustavad? Külmasildade tulemuseks on suurem soojusjuhtivus, madalam sisepinnatemperatuur, kõrgem RH%.
Gene-raatorandurites muundatakse mõõdetav mitteelektriline suurus elektromotoorjõuks [6]. 2.1. Temperatuur Temperatuur on kõige laiemini mõõdetav ja reguleeritav tehnoloogilise protsessi muutuja. Temperatuuri mõõtmist ei tule ette mitte üksnes tööstuses. Temperatuur mõ-jutab kõiki meie elu külgi nii kodus kui ka tööl. Temperatuur on üks kolmest termodü-naamilise keha termilisest olekuparameetrist. Temperatuur iseloomustab keha kuumenemise astet, temperatuur määrab soojusvoo suuna. Soojusvoog on alati suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama tem-peratuuriga kehale [7]. 2.1.1. Termopaar Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoelektromotoorjõu mõõteriistaga – potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Kahest erisugusest elektrijuhist koosnevas kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid eri- 20 nevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul.
908-1:2010 arvutusmetoodikat? Sellepärast, et pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete arvutamisel peab arvestama ka pinnase soojuserijuhtivuse ning maapinnast kõrgemal asuvate seinte kogupaksusega. 44. Mida me mõistame külmasilla all? Külmasild on tarindi osa, mille soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest. Külmasild tekib hoone välispiirde soojustuse kohaliku nõrgenemise tulemusena, mis põhjustab soojusvoo suurenemist ja tarindi sisepinna temperatuuri alanemist. 45. Selgita mõisteid joonkülmasild, punktkülmasild? Too näiteid? Joonkülmasillad – vuugid, akna servad, välissein ja põrand, välissein ja katus Punktkülmasillad – ankrud seinakonstruktsioonis, rõdu kinnitused 46. Miks tuleb külmasildadega soojusjuhtivuse arvutustes arvestada? Mida nad põhjustavad? Külmasildade tulemuseks on suurem soojusjuhtivus, madalam sisepinnatemperatuur, kõrgem RH%.
Massi ja soojuse levikut kirjeldatakse vahel kui elektri levikut, soojustakistus asendatakse elektrilise takistusega. Vahel ei saa seda meetodit kasutada. Nu= *l/ 3.Statsionaarne soojusjuhtivus läbi tasapinnalise seina. Temperatuur muutub lineaarselt. t -t Temperatuur seinast eemal: t = t s1 - s1 s 2 x , kus x kaugus seinast, - seina paksus W Soojusvoo tihedus: q = (t s1 - t s 2 ) [ 2 ] m Seina termiline takistus R = [m2 * K/W] 1 Soojusläbikandetegur k= [W/ (m2*K)] R 4.Statsionaarne soojusjuhtivus läbi silindrilise seina. 1 d
[6] Vanade soklite saneerimine on ebamäärasema tulemusega ja võib kõige hullemal juhul kasu asemel hoopis uusi muresid kaasa tuua. 15-aastaste ja vanemate majade soklid on üldjuhul soojustamata ja pahatihti on ka vundamendi hüdroisolatsioon korralikult tegemata. Nii jõuab pinnaseniiskus vundamenti ning tõuseb sealt kapillaare mööda kuni seinakonstruktsiooni kaitsva hüdrotõkkeni. Kuivõrd niiskus sealt edasi ei pääse, siis aurub ta hoone seest tuleva soojusvoo mõjul välisõhku. Kui sokkel nüüd väljastpoolt soojustada, tekib niiskuse teele takistus ja see võib hakata kontsentreeruma sokliossa. [6] Kui rääkida sokli soojuskadudest, siis ühiku kohta (W/m2) on need vanadel hoonetel enamasti suured, ületades soovitatavat tulemust mitmeid kordi, hoone kogu energiabilansist moodustab see vaid mõne protsendi. [6] 8
soojusisolatsiooni. Soojuskadu q5 on sõltuv katla müüritise ja selle detailide isolatsiooni paksusest. Suuremate katelde puhul on katla välispinna suurus katla mahuga võrreldes väike ja q5 ei ületa 2%. Alla 1 MW-iste katelde korral on see suurem ja määratakse soojuskadu q5 katsetuste teel. Joonis 8-2. Soojuskadu aurukatla välisjahtumisest Selleks jaotatakse katla välispind väikesteks osadeks A i, mille keskel mõõdetakse soojusvoo mõõturiga soojuskadu qi W/m2. q5 = qi Ai 100 8-6 BQkt Soojusmõõturi puudumisel mõõdetakse iga osa keskel katla välispinna temperatuur ja soojuskadu arvutatakse seosest tA q5 = 100 8-7 BQkt Kus ,W/m2 K on keskmine soojusülekandetegur katla välispinnalt ümbritsevale
Keha temp-i mõõtmisel tema kiirguse kaudu kasut. Peamiselt monokromaatilise kiirguse intensiivsuse, kiirgusspektri koguenergia ja kiirgusenergia spektraalse jaotumise sõltuvust temp-st. 18. Kiirguspüromeetrite põhimõtted ja skeemid. Kiirguspüromeetrid kasutavad keha kiirguse spektri kogu energia sõltuvust temperatuurist. Kiirgusenergia võtab vastu termopatarei, mis selle tulemusel soojeneb. Põhineb Stefan- Boltzmanni integraalse kiirguse seadusel keha soojusvoo ja tema temp-i seose kohta reaalsetele kehadele: E 0 = 0T 4 , kus keha mustusaste, 0 absoluutselt musta keha kiirgustegur (konstant) Skeemid: Radiatsioonpüromeetri teleskoop 11 1 - objektiiv 2 piirav diafragma 3 - termopaarid 4 - okulaar 5 silma kaitseklaas 6 kummitopendiga tuts Radiatsioonpüromeetri termopatarei 1 - tööotsad
Keha temp-i mõõtmisel tema kiirguse kaudu kasut. Peamiselt monokromaatilise kiirguse intensiivsuse, kiirgusspektri koguenergia ja kiirgusenergia spektraalse jaotumise sõltuvust temp-st. 18. Kiirguspüromeetrite põhimõtted ja skeemid. Kiirguspüromeetrid kasutavad keha kiirguse spektri kogu energia sõltuvust temperatuurist. Kiirgusenergia võtab vastu termopatarei, mis selle tulemusel soojeneb. Põhineb Stefan- Boltzmanni integraalse kiirguse seadusel keha soojusvoo ja tema temp-i seose kohta reaalsetele kehadele: E 0 = 0T 4 , kus keha mustusaste, 0 absoluutselt musta keha kiirgustegur (konstant) Skeemid: Radiatsioonpüromeetri teleskoop 11 1 - objektiiv 2 piirav diafragma 3 - termopaarid 4 - okulaar 5 silma kaitseklaas 6 kummitopendiga tuts Radiatsioonpüromeetri termopatarei 1 - tööotsad
paksemateks plaatideks või hulktahukateks (kaltsiit, galeniit, haliit) (3)selge kristallid lagunevad kildudeks, kus on võrdselt nii tasaseid lõhenevuspindu kui ka ebatasaseid murdepindu (päevakivid, pürokseenid, amfipoolid) (4)ebaselge kristallid lagunevad kildudeks, aga domineerivad ebatasased murdepinnad (apatiit, väävel) (5)lõhenevus puudub mineraalil kui kildudel vaid ebatasased murdepinnad (kvarts, magnetiit, püriit) 19. Maa soojusvoo kaks peamist allikat. Ookeanilise ja kontinentaalse koore soojusvoog, millest need sõltuvad ja nende võrdlus? Maa soojusvoos kaks peamist allikat: magma (kuumade vahevöökivimite) soojusvoog; maakoore radioaktiivsete elementide sisaldus. Ookeaniline: õhuke, vahevöö kivimite suhteline lähedus maapinnale. Kontinentaalne: paks, sisaldab palju radioaktiivseid elemente. 20. Geotermilise gradiendi mõiste ja selle väärtus Maa erinevates geostruktuursetes vööndites
sügavaid orge (süvikuid, oceanic trench) Soolsuseks S nimetatakse lahustunud mineraalsoolade massi merevee massiühiku kohta, mida klassikaliselt väljendatakse promillides ().Tänapäeval on üle mindud praktilisele soolsuse skaalale (PSU), kus instrumentaalselt mõõdetud elektrijuhtivuse, temperatuuri ja rõhu abil määratakse merevee soolsus empiirilise algoritmi abil. Soolsuse praktilise skaala korral kehtib 35 35 PSU. Ookeani pinna soojusbilanss. Summaarse soojusvoo Q läbi ühikulise ookeanipinna võib esitada järgneva summana: Q = Q -Frad -Qaur -Qkont -Qsad +Q jõed (3.4) kus Q on neeldunud osa Päikese summaarsest kiirgusest (otse- ja hajuskiirguse summa lainepikkuste vahemikus 380-2500 nm), Frad ookeani ja atmosfääri pikalaineliste kiirguste (soojuskiirguse) vahe, Qaur ookeani soojuskaod vee aurumisel, Qkont kontaktne
Moodustumise ajal ei saanud Maa olla väga kuum, sest muidu poleks saanud Maal olla inertseid gaase. Algul oli temperatuur Maa see 1000-1500ºC. Pidi olema palju gravitatsioonilist energiat. Pidi toimuma mingi sündmus, mis 3 viis Maa vedelasse olekusse (tõenduseks on tuum). Vanimad kivimid Maal on avastatud vanusega umbes 3,6 miljardit aastat. See aeg vastab ilmselt ajale, millal oli toimunud soojusvoo vähenemine, et sai moodustuda maa koor. Tõenäoliselt toimus diferenseerumine kooreks, vahevööks ja tuumaks varases staadiumis. 30. Kus Eesti maismaal avanevad aluskorra kivimid? Eestis aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on aluskorra sügavus maapinnast pisut üle 100 meetri. Lõuna suunas see suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini.
*(7) Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis) Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. Moodustumise ajal ei saanud Maa olla väga kuum, sest muidu poleks saanud Maal olla inertseid gaase. Algul oli temperatuur Maa see 1000-1500ºC. Pidi olema palju gravitatsioonilist energiat. Pidi toimuma mingi sündmus, mis viis Maa vedelasse olekusse (tõenduseks on tuum). Vanimad kivimid Maal on avastatud vanusega umbes 3.6 miljardit aastat. See aeg vastab ilmselt ajale, millal oli toimunud soojusvoo vähenemine, et sai moodustuda maa koor. Tõenäoliselt toimus diferenseerumine kooreks, vahevööks ja tuumaks varases staadiumis. *(7) Kus Eesti maismaal avanevad aluskorra kivimid? *Eestis aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on aluskorra sügavus maapinnast pisut üle 100 meetri. Lõuna suunas see suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini
jagatakse läbi 0,7-ga. Klaaspaketi servaliistu joonkülmasild: plast- ja puitakendel 0,06; soojuskatkestusega metall- profiilidel 0,08; soojuskatkestuseta metallprofiilidel 0,02. 30. Soojuslevi pinnasesse (põranda iseloomulik mõõt, põranda ekvivalentne paksus, põranda ääreala mõju); külmakerkeisolatsiooni arvutus Pinnase soojuserijuhtivus jääb vahemikku: 1,5-3,5 W/(mK). Põranda iseloomulik mõõt B’ – soojusvoo kolmemõõtmelisus ja hoone geomeetriat arvestav suurus. B’=A/(P/2), kus P on köetavate ruumide välisseinte perimeeter ning A on köetavate ruumide välisseinte vahelina pindala. Põranda ekvivalentne paksus dt – põrandaga võrdse soojustakistusega pinnasekihi paksus. dt = w +λ·(RSi+Rf+RSe), m w – vundamendi välisseina paksus, m; λ – pinnase soojuserijuhtivus, W/(mK); Rf – põranda soojustakistus, (m2K)/W.
ebasümmeetriline, mistõttu suureneb temperatuuri tõusul ka keskmine vahekaugus. Kui potentsiaali auk oleks sümmeetriline, siis ei toimuks ka paisumist. Mida tugevam side aatomite vahel, seda kitsam ja järsem on potentsiaali auk ning seda väiksemad on α v jaα 1 . Suurim paisumine on polümeeridel, väiksem metallidel ja veel väiksem keraamilistel materjalidel. Materjali soojusjuhtivust iseloomustab soojusjuhtivuse tegur k, mis on võrdeteguriks dT soojusvoo Jq avaldises: J q=−k dx Soojuse ülekanne toimub kahe mehhanismi kaudu: 1) Kristallvõre võnkeenergia ülekandmisena 2) Vabade elektronide energia ülekandumisena. Seega k = kv + kel Metallidel on peamine ülekandemehhanism vabade elektronide abil, mistõttu on nende k võrdeline erijuhtivusega ja temperatuuriga: k =l∙ σ ∙T , kus L on võrne kõikidel metallidel (Wiedemann-Franzi konstant).
Koos energi kasvuga kasvab ka vibratsiooni amplituud. Kuna potentsiaalse energia sõltuvus vahekaugusest on ebasümmeetriline, siis suureneb temp tõusul ka keskmine vahekaugus. Mida tugevam on sida aatomite vahel, seda järsem ja kitsam on potentsiaali auk. Suurim paisumine esineb polümeeridel, väiksem metallidel, veel väiksem keraamilistel materjalidel. Soojusjuhtivus- materjali soojusjuhtivus iseloomustab soojusjuhtivuse tegur k, see on võrdteguriks soojusvoo J avaldises: J=-k*dT/dx. Soojusülekanne toimub: 1( kritallvõre võnkeenergia ülekandumisena; 2)vabade elektronide energia plekandumisena. Metallidel on peamine ülekandemehhanism vabade elektronide abil. Metallide soojusjuhtivus on suurim. 24.Ferromagnetism ja ferrimagnetism. on vaakumi magnetiline läbitavus. Sõltuvalt väärtusest jaotatakse materjalid kolmeks:
vesi 1 raud 118 puit 0,2 - 0,7 hõbe 755 jää 3,7 kohev lumi 0,17 vask 677 telliskivi 1,05 õhk 0,043 alumiinium 370 klaas 0,98 viilane riie 0,04 Soojusisolatsioon on soojustehnilisest seadmest, torustikust hoonest vm. väliskeskkonda või väliskeskkonnast soojusvoo tõkestamine. Soojusisolatsiooni tõhusus sõltub kasutatava isoleermaterjali omadusest ja materjalikihi paksusest. Soojusisolatsiooniks sobivad üldselt materjalid, mille soojusjuhtivus on väike. Poorsus suurendab materjali soojusisolatsiooni omadusi, niiskus aga halvendab. Sisehõõre on nähtus, mis avaldub vedelike ja gaaside võimest takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Vedelike sisehõõre seletub molekulaarjõududega .
f) klapisääretihend, g) tugipuks ja -taldrik, h) lukustuskoonused. Klapid töötavad temperatuuri piirkonnas ja alluvad a) gaaside rõhu poolt esile kutsutud survepingele; b) igakordsel avamisel ja sulgumisel pikisuunalisele tõmbepingele; c) soojusvoo poolt esile kutsutud tsentrilisele ringpingele. Väljalaskeklapid kannavad soojusenergiat edasi 70% klapipea ja 30% klapisääre kaudu plokikaanele. Väljalaskeklapid valmistatakse soojuse paremaks ülekandmiseks plokikaanele õõnsa klapisäärega, mis on täidetud 40...50% ulatuses naatriumi kristallidega, mille sulamistemperatuur on ja keemistemperatuur . Meelespea Klapipilu sõltub plokikaane materjalist
tõmbejõud. Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta vähima pindalaga (sfäärilist) kuju. Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l . Pindpinevusteguri ühikuks onnjuuton meetri kohta (1 N/m). Pindpinevustegurit võib esitada ka vedeliku pinnaenergia ning selle pinna pindala suhtena: = Up / S. Soojusjuhtivuse põhiseadus: soojusvoo tihedus on võrdeline temperatuuri gradiendiga, jQ = - K (dT/dx). Mida rohkem temperatuur mingis suunas muutub (mida suurem on dT/dx), seda rohkem soojus selles suunas levib. Soojusvoo tihedus jQ = Q / ( t S) näitab, kui suur soojushulk Q läbib ühikulise ajavahemiku jooksul soojuse levikusuunaga x ristuvat ühikulist pinda. Temperatuuri gradient dT/dx näitab, kui palju muutub temperatuur liikumisel vaadeldavas suunas x ühikulise pikkuse võrra
Globaalne termostaat keemilised reaktsioonid tagavad temperatuuri püsimise või vähese muutlikkuse. Teised elementide ringid lisaks C ja O-le teevad läbi sarnaseid tsükleid (N, P, S, Na, Ca, K). Kõik protsessid tagavad temperatuuri püsimist Maa loonud sellised süsteemid, mis ise võitlevad erinevate muutuste vastu. Globaalse termostaadi osaks on ookeanide kihilisus, mis viib orgaanilise aine settimisele ning söe- ja naftamaardlate tekkeni (ka põlevkivi). 21. Maa sisemise soojusvoo ja atmosfääri variatsioonid läbi geoloogilise ajaloo Maa sisemise soojusvoog on aja jookusul kogu aeg muutub. 4 erinevaid isotoopid küttevad planeedi ( 2 uraani isitoopid, thoorium ja kaalium). Praegu maa sügavusest tulenev soojus voog on umbes 20% mis oli alguses. Misugune oli maa atmosfäär läbi geoloogilise ajaloo. Kui maa tekkis oli peamesid komponendid metaan ja vesinik, teised oli H20 , N2, H2S, NH3, Ar ja pisut He.
galeniit, haliit); selge lõhenevus - kristallid lagunevad kildudeks, kus on võrdselt nii tasaseid lõhenevuspindu kui ebatasaseid murdepindu (päevakivid, amfiboolid, pürokseenid); ebaselge lõhenevus - kristallid lagunevad kildudeks, kus domineerivad ebatasased murdepinnad (apatiit, väävel, kassiteriit); lõhenevus puudub - mineraalil kui kildudel on vaid ebatasased murdepinnad (kvarts, magnetiit, püriit). 15. Maa soojusvoo kaks peamist allikat. Ookeanilise ja kontinentaalse koore soojusvoog, millest need sõltuvad ja nende võrdlus? Väike osa Maa sisemisest soojusenergiast eraldub pidevalt maapinna kaudu - seda nimetatakse Maa soojusvooks. Esmapilgul üllatavalt on õhukese ookeanilise ja paksu kontinentaalse maakoore soojusvoog on enam vähem võrdne. Põhjuseks on esimesel vahevöö kivimite suhteline lähedus (maapinnale), teine sisaldab tunduvalt rohkem radioaktiivseid elemente.
baromeetriline (atmosfärirõhk), seejuures, kui gaasi rõhk on suurem baromeetrilisest rõhust, siis gaas on ülirõhu all. Ülerõhuks nimetatakse atmosfääri rõhust kõrgemat rõhkuja kuna ülirõhku mõõdetakse manomeetriga , siis seda rõhku nimetatakse manomeetriliseks rõhuks. Atmosfääri rõhust madalamat rõhku nimetatakse alarõhuks, ehk hõrenduseks. (Pa) (Pa) Temperatuur T [K] Temperatuur kujutab endast mingi keha suurenemise astet teise keha suhtes ja ta määrab ära soojusvoo suuna kehade vahel. Gaaside molekulaar kineetilise teooria alused on temperatuur molekulid soojusliku liikumise intensiivsuse mõõt. Temperatuuri arvväärtus on ühtselt seotud molekulide keskmise kineetilise energiaga. Ideaalgaasi korral: m kg; w m/s ; w=0; T=0o [K] absoluutne 0. Absoluutse temperatuuri skaala alguspunktidest. Praktiliselt molekulide kineetlilise energiat ei saa mõõta kasutatakse praktikas temperatuueri
Koos energi kasvuga kasvab ka vibratsiooni amplituud. Kuna potentsiaalse energia sõltuvus vahekaugusest on ebasümmeetriline, siis suureneb temp tõusul ka keskmine vahekaugus. Mida tugevam on sida aatomite vahel, seda järsem ja kitsam on potentsiaali auk. Suurim paisumine esineb polümeeridel, väiksem metallidel, veel väiksem keraamilistel materjalidel. Soojusjuhtivus- materjali soojusjuhtivus iseloomustab soojusjuhtivuse tegur k, see on võrdteguriks soojusvoo J avaldises: J=-k*dT/dx. Soojusülekanne toimub: 1( kritallvõre võnkeenergia ülekandumisena; 2( vabade elektronide energia plekandumisena. Metallidel on peamine ülekandemehhanism vabade elektronide abil. Metallide soojusjuhtivus on suurim, väiksem keraamilistel materjalidel ja siis polümeeridel. 29. Ferromagnetism ja ferrimagnetism. Sõltuvalt materjali magnetilisest läbitavusest jaotakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud; 2) paramagneetikud; 3) dimagneetiukud.
on siiski kallis, kuna nõuab konstantset võrdluspunktide temperatuuri. Et mõningatel juhtudel on jahutamise asemel lihtsam kinnises mahus saavutada konstantne temperatuur soojendamise teel, kasutatakse võrdluspunktide tempera- tuuri tõstmist antud mõõtepiirkonnast tunduvalt kõrgemale tasemele. Mõõtetulemuse saamiseks tuleb sellisel juhul kasutada korrigeerimist (arvutuslikul teel), kuna võrdluspunkti temperatuur erineb kalibreerimisel kasutatavast temperatuurist. 30. Soojusvoo mõõtmise meetodid 21 22 23 31. Aktiivsete infrapunakiirguse muundurite tööpõhimõte Aktiivsete infrapunakiirguse muundurite (AFIR) soojusliku kiirgusvoo mõõtmise protsess erineb eespool kirjeldatud passiivsete muundurite (PIR) omast. Kui PIR-muunduri temperatuur sõltub objekti mõõdetavast temperatuurist ning muundurit ümbritseva keskkonna temperatuurist, siis AFIR-muunduri temperatuur
Sõltuvalt parameetritest aurujõuseadmes võib veeaur kui termodünaamiline keha töötsükli jooksul muuta oma agregaatolekut. Termodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamilised olekuparameetrid on füüsikalised makrosuurused, mis iseloomustavad termodünaamilise keha olekut. Kui muutub süsteemi mingi olekuparameeter muutuvad ka ülejäänud olekuparameetrid. Temperatuur iseloomustab keha kuumenemise astet mingi teise keha suhtes ja määrab nendevahelise soojusvoo suuna. Intensiivseks nimetatakse sellist olekuparameetrit, mis ei sõltu termodünaamilises süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivsed olekuparameetrid on näiteks rõhk ja temperatuur. Aditiivne ehk ekstensiivne olekuparameeter on selline, mis sõltub süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Ekstensiivsed olekuparameetrid on näiteks süsteemi mass, maht ja energia. Erimaht on keha ühikmassi maht. Kui keha maht on V ja mass M, siis erimaht
Soojusjuhtivust kirjeldavad seosed 12 ja 13. Konvektsiooni toimumiseks on vaja voolavat keskkonda- kas vedelikku või gaasi Konvektsioonitegurit tähistatakse tähega h, mis omandab väärtusi gaasides mõnest kuni mõnesaja ja vedelikes mõnekümnest mõnetuhandeni (ühikuks W m-2 K-1). Soojuskiirgust kirjeldab Kirchhofi seadus d Q = T 4 d S d t , (56) kus väärtuseks on Kuna ka keha ümbritsev keskkond kiirgab tagasi, siis soojusvoo arvutamiseks on vaja kasutada valemis nii keha enda kui ümbritseva keskkonna temperatuuride neljandaid astmeid. Kuna kehade kokkupuutel avaldab nende soojusmahtuvuse kõrval toimet ka nende soojusjuhtivuse kiirus, siis kasutatakse nende parameetrite koos arvestamiseks kontakttemperatuuri Tc mõistet. b1T1 +b2T2 Tc = (57) b1 + b2 kus b kontaktkoefitsient, indeksid tähistavad vastavalt esimest ja teist keha.
terasest.Klapikomplekt koosneb alljärgnevatest detailidest: a) klapipea, b) klapipesa, c) juhtpuks, d) klapisäär, e) muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud, f) klapisääretihend, g) tugipuks ja -taldrik, h) lukustuskoonused, i) pöördeseade. Klapid töötavad temperatuuri piirkonnas 500 (sisselaskeklapp)...900 0C (väljalaskeklapp) ja alluvad: a) gaaside rõhu poolt esile kutsutud survepingele; b) igakordsel avamisel ja sulgumisel pikisuunalisele tõmbepingele; c) soojusvoo poolt esile kutsutud tsentrilisele ringpingele. Väljalaskeklapid kannavad soojusenergiat edasi 70% klapipea ja 30% klapisääre kaudu plokikaanele. Väljalaskeklapid valmistatakse soojuse paremaks ülekandmiseks plokikaanele õõnsa klapisäärega, mis on täidetud 40...50% ulatuses naatriumi kristallidega, mille 0 sulamistemperatuur on 98 C ja keemistemperatuur 883 0C. Klapipea ja sääre
28. Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis) Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. Moodustumise ajal ei saanud Maa olla väga kuum, sest muidu poleks saanud Maal olla inertseid gaase. Algul oli temperatuur Maa sees 1000-1500º C. Pidi olema palju gravitatsioonilist energiat. Pidi toimuma mingi sündmus, mis viis Maa vedelasse olekusse (tõenduseks on tuum). Vanimad kivimid Maal on avastatud vanusega umbes 3.6 miljardit aastat. See aeg vastab ilmselt ajale, millal oli toimunud soojusvoo vähenemine, et sai moodustuda maakoor. Tõenäoliselt toimus diferenseerumine kooreks, vahevööks ja tuumaks varases staadiumis. 29. Kus Eesti maismaal avanevad aluskorra kivimid? Eestis aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on aluskorra sügavus maapinnast pisut üle 100 meetri. Lõuna suunas see suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. 30
Soojus kandub edasi konduktiivselt ja konvektiivselt. Allikateks on planeedi akretsioon, gravitatsiooniline liigendumine, loodete protsessid, radioaktiivsus. Geotermiline aste e. gradient. T'C/km. Mandrikoores keskmiselt 25'C/km. (äärmused: 10-60'C/km) Maakoore graniitsed kivimid sisaldavad rohkem radioaktiivseid elemente ja selle soojusvoog pärineb suures osas radioakt lagunemisest. Ookeanilises koores on radioaktiivseid aineid vähem, kuid seal annab suurema soojusvoo vahevöö ülemine osa. Soojusvood kokkuvõttes on võrdsed. Välistuum algab 2900km, temp u 4000-5000K. Sisetuum algab 5200km, temp u 5500-6500K. Tuumas rõhk üle 3000 kBar e üle 3 milj atm. Maa magnetväli. Jõujooned liiguvad magn lõunapooluselt magn põhjapoolusele. Geogr poolus ja magnetiline poolus ei lange kokku. Nurk(deklinatsioon) praegu 11', kuid muutub aja jooksul. Magnetilised osakesed tardkivimites säilitavad oma magnetilise orientatsiooni ajast mil see tardus.
Mida tugevam on side aatomite vahel, seda järsem ja kitsam on potentsiaali auk ning seda väiksemad on ja . Suurim paisumine esineb polümeeridel, väiksem metallidel ja veel väiksem keraamilistel materjalidel. Mida väiksem on , seda paremini talub materjal termilisi lööke. Kõige väiksem on sulatatud kvartsil, mida võib valge hõõgumise temperatuurilt asetada vette. 13.1.3 Soojusjuhtivus Materjali soojusjuhtivust iseloomustab soojusjuhtivuse tegur k. Ta on võrdeteguriks soojusvoo Jq (ajaühikus läbi pinnaühiku liikunud soojushulk) avaldises: Soojuse ülekanne toimub kahe mehhanismi kaudu: 1) kristallvõre võnkeenergia (foononite) ülekandumisena; 2) vabade elektronide energia ülekandumisena. Seega Metallidel on peamine ülekandemehhanism vabade elektronide abil. Seetõttu on nende k võrdeline erijuhtivusega ja temperatuuriga T: kus L on võrdne kõigile metallidele (Wiedemann Franzi konstant). Metallide soojusjuhtivus ongi suurim,
annaabi.ee 
