Marss ja selle uurimismissioonid (0)

Theema: Marss ja selle uurimismissioonid. Marsikulgur Curiosity . Mehitatud missioon Marsile .
SLAID 2
Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marss asub Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast poole vähem soojust[ viide ?].
Teleskoobiga on see Maast poole väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15–17 aasta tagant suure vastasseisu ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55–60 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui  Veenus .
Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ehk 1,52 aü[1] ja kaugus Maast 55–400 miljonit km.
Marsi  tiirlemisperiood  on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit.
SLAID 3
Marsi läbimõõt on  ekvaatori  kohal 6974 km[1], pindala 144,8 miljonit km² ja ruumala 163,18 miljardit km³. Marsi mass on 6,4219* 1023  kg ehk 0,106 Maa massi[1] ja tihedus 3933 kg/m³[1].
Marsil on  gravitatsioon  40% Maa omast, esimene kosmiline kiirus 3,6 km/s ja  paokiirus  5,0 km/s.
SLAID 4
Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune (vastavalt 23°59' ja 23°27'[1], ilmnevad Marsilgi  aastaajad  ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam . Pinnatemperatuur on +25°C kuni −125°C,  Viking 1 ja Viking 2andmetel 150–295 K. Kui planeet asub Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvel kuni +25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli.
Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga Maal 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist,lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%. Kui kogu veeaur sadestuks Marsi pinnale, moodustaks see vaid 0,02 mm paksuse veekihi.
Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd.
SLAID 5
Enamik Marsi pinda on punakas kivikõrb. Heledamad alad, nn mandrid , on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest, nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõduga alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub kustunud vulkaan Nix Olympica(ladina keeles 'Olümpose lumi'), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune , 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme — kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid — lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka marsikulgurite " Spirit " ja "Oppurtunity" tehtudpinnaseanalüüsid. Arvatakse, et planeedi väike suurus põhjustas sisetuuma kiire jahtumise . Selle tagajärjel kadus  magnetväli ja päikesetuul aurustas  pinnavee .
Planeedi lõunapoolusel purskuvad jääst välja süsihappegaasi joad kiirusega 160 km/h[viide?]. Geisritepurskamise tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku - ja ämblikukujulised jäljendid.
SLAID 6
Ligikaugu kaks kolmandikku kõikidest marsile saadetud kosmosesondidest on ebaõnnestunud oma eesmärkide täitmisel ja paljud ebaõnnestusid ennem, kui suudeti uurimust alustadagi. Siiski, mõned marsi missioonid on oma ootusi ületanudki nagu näiteks kaksik-kulgurid Spirit (MER-A) ja  Opportunity   (MER-B), mis suutsid töötada arvatust tööajast kaks aastat rohkem.
Alates 6. Augustist 2012 on marsil kaks kulgurit: Opportunity ja Curiosity. Hetkel saadavad kolm sondi:   Mars Odyssey ,  Mars Express , and Mars Reconnaissance Orbiter, mis tiirlevad ümber Marsi informatsiooni meie naabrist Maale.
Senini ei ole veel ühtki missiooni tehtud, et Marsi pinnase proove maale tagasi saata ning üks marsi Phobose kuu missioon(Fobos-Grunt) ebaõnnestus toomaks proove maale.
Mars Odyssey orbiter sisenes Mars orbit in 2001.[1] Odyssey's  gamma kiirguse spektomeeter tuvastas suures koguses vesinikku, mis arvatavasti tuleb Marsi poolustel olevast külmunud veest. 
2003. aastal saatis ESA(euroopa kosmoseagentuur) kulguri Beatle 2, mis kaotas ühenduse maaga kohe pärast maandumist.
2004. teatas ESA, et kosmosesondid avatasid Marsi atmosfääris metaani ning 2004. Aastal avastati seal virmalised .
SLAID 7
2004. aastal Marsile lastud kulgurid Spirit ja Opportunity suurimaks avastuseks oli tõestus, et kunagi leidus marsil vett vedelal kujul, just nagu Maal. Põhjus, miks need kulgurid kestsid oodatust kauem, oli seetõttu, et marsil tegutsevad tuulispasad, tuuletormid- ja keerised, mis aeg-ajalt puhastasid mõlema kulguri pinnast ja päikesepaneele, mis omakorda lubas neil opereerida oodatust kauem.
Aastal 2010 peatus Spirit kulguri andmeedastus maaga.
SLAID 8
2006. aasta märtsis saatis NASA sondi Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) Marsi orbiidile, mis siis alustas oma vaatlusi planeedist, kaardistades ära Marsi pinnast ja vaadeldes ilmastikku, et leidmaks tulevikuks sobivaid kulgurite maandumispaiku. MRO tegi esimesi pilte Marsi põhjapoolusel aset leidnud lumelaviinist 2008 aastal.
SLAID 9
2012. aasta 6. Augustil maandati marsi kulgur Curiosity Gale ’i kraatris. See on hetkel suurim ja tehniliselt arenenuim ja võimsaim kulgur, mis on Marsil edukalt maandunud. Selle kiiruseks on 90m tunnis ning kaaluks ligikaudu 900kg. Hetke seisuga on ta Marsil töötanud üle 270 päeva ning eeldatav kulguri eluiga on kaks aastat.
Tema missiooniks on uurida Marsi elamiskõlblikkust, uurida selle kliimat ja geoloogiat ning koguda andmeid järgmiseks mehitatud Marsi missiooniks.
SLAID 11
NASA järgmised Marsi-missioonid, MAVEN ja InSight, avardavad teadmisi Marsist veelgi. MAVEN uurib 2014. aastal Marsi atmosfääri ning selle hõrenemise põhjusi. InSight’i üheksa meetri sügavuste puuraukude kaudu läbiviidavad geoloogilised mõõtmised peaksid 2016 . aastal andma vastuseid Marsi siseehituse ning planeetide tekke kohta.
SLAID 12
InSight on 2016. aastaks planeeritav missioon Marsi pinnale.[1] Missiooni nimetus on lühend inglise keelsest väljendist Interior Exploration using Seismic Investigations, Geodesy and Heat Transport.
InSight missiooni eesmärgiks on toimetada Marsi pinnale statsionaarne jaam, varustatud seismomeetriga ja soojusvoo sondiga, ning uurida planeedi varajast geoloogilist evolutsiooni, mis peaks täiustama meie arusaama Päikesesüsteemi maataolistest planeetidest -Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Selleks, et hoida InSight missiooni riski- ja kulumäära võimalikult madalana, võetakse kasutusele missioon Phoenix 'iga, mis maandus edukalt Marsi pinnale 2008. aastal, sarnaseid tehnoloogiaid.
Insight oli üks 28-st NASA-le laekunud ettepanekust 2010. aastal, mis tuli võitjana välja.
Missiooni teostamiseks kinnitati 425 miljoni USA dollari suurune eelarve.[6]

• Start: 8 - 27. märts 2016[2]
  
• Maandumine: 20. september 2016[2]
  
• Kestus: 720 päeva[2]
  
• Esimene teaduslik tagasiside: oktoober 2016[2]
  
• Missiooni lõpp: 18- september 2018[2]
  

SLAID 14
Mars One on mittetulunduslik projekt, eesotsas hollandi ettevõtja Bas Lansdorpiga, koloniseerimaks Marsi jäädavalt inimestega aastaks 2023 .
http://mars-one.com/en/