Soojendus Referaat Tallinn 2017 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Kuidas soojendada? 4 Kuidas alustada soojendust? 5 Venitamine – treeningu oluline osa 6 Kehatemperatuuri reguleerimine 7 SISSEJUHATUS 2 Iga treening peaks algama soojendusega. Paraku just soojendus on treenides kippunud ununema, eriti kui treenitakse üksi. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse eesmärgiks on treeningutulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre, mis omakorda soojendab kogu keha. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus, et lihased saaksid rohkem hapnikku
Kooli Nimi Sinu Nimi SOOJENDUS Referaat Juhendaja: Nimi Linn / Aasta Sissejuhatus Iga treening peaks algama soojendusega. Paraku just soojendus on treenides kippunud ununema, eriti kui treenitakse üksi. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse eesmärgiks on treeningutulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui tegeleda suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre, mis omakorda soojendab kogu keha. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus, et lihased saaksid rohkem hapnikku. Korraliku soojendusega võib kehatemperatuur tõusta kuni 40 kraadini. Teadusuuringud on kindlaks teinud, et kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab ainevaheust kuni 13%. Kõrgem kehatemperatuur tagab lihaste elastsuse ning aitab lihastel paremini kohaneda järgnevate intensiivsete harjutustega. 1
Kahjuks inimestel kellel ei ole suurt kogemust treeninguga jätavad tihti soojenduse vahele küsides endalt "miks seda vaja on?" Vajadusi on mitmeid. Soojendamine aitab treeningul saada paremaid tulemusi ja hoiab ära vigastuste tekkimise treeningul. Soojenduse tulemuseks on kiirem vereringe ja suur verevarustus, mis aitab treeningul kauem vastu pidada. Soojendamine ei tohi olla väsitav, ega ka liiga lühike. Soojenduse peaks kestma 10-30 minutit, oleneb kui intensiivne treening tuleb. 3 2. Soojendusharjutuse eesmärgid Treeningud peaksid algama soojendusharjutustega, et vähendada vigastuste riski. Soojendusharjutuste eesmärgid Tõsta kehatemperatuuri külmad lihased, kõõlused ja sidemed on vigastustele vastuvõtlikumad, kui soojad Lihaste jäikuse vähendamine ja liikumisulatuse suurendamine Kordinatsiooni parandamine Kardiovaskulaarse süsteemi ettevalmistus füüsiliseks koormuseks ja sellest tulenevaks
Samas tuleb meeles pidada, et liigese kõhre ainevahetuse paraneminekestab kauem kui lihassüsteemi. 2) lihaste jäikuse vähendamine ja liikumisulatuse suurendamine 3) kordinatsiooni parandamine 4) kardiovaskulaarse süsteemi ettevalmistus füüsiliseks koormuseks ja sellest tulenevaks kiiremaks südametööks 5) vaimne keskendumine treeninguks Tavalistes tingimustes on vaja soojenduseks 10-15 minutit. Külma ilmaga tavapärasest kestvusest mõned minutid rohkem, sest kehatemperatuur ei tõuse jahedas nii kiiresti. Soojendus peab olema optimaalse pikkusega , eriti kui spordiga tegelejal on erinevaid vigastusi või ülekoormushaigusi. Soojenduse liigid Soojenduse võib jagada üld- , erialaseks ja individuaalseks soojenduseks. Üldsoojenduse korral on vajalik vähemalt 1/3 (miinimum 1/6) lihaste töösse kaasamine, et mõjutada soodsalt südame vereringe talitlust. Üldsoojendus tagab eelduse organismi
See tähendab, et soojendus kindlustab selle, et südamele ja veresoontele antakse aega keha suurenenud nõudega hapniku ja vere järele, kohaneda. Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks tegevuseks. Soojendus on kui vahelüli puhkeoleku ja intensiivse treeningu vahel ja arvatakse, et väldib lihaste liigset kurnatust ja tühja tunnet, mis pingelise treeninguga reeglina kaasneb. 3 Kuidas soojendust õigesti teha? Esiteks- venitamine ei tähenda soojendust! Kuigi on soojenduse väga tähtis osa. Eesmärgiks on sõna otseses mõttes soojendamine, soojemaks tegemine, et tõsta kehatemperatuuri. Õige eelsoojendus peaks kehatemperatuuri tõstma 1-2 kraadi võrra ja selle võib jagada kolme faasi: 1) Üldine soojendus 2) Soojendav venitamine 3) Spordiala spetsiifiline soojendus I ÜLDINE SOOJENDUS Üldine soojendus jaguneb kaheks: 1. Erinevate liigeste ringid 2. Aeroobne tegevus 1. Liigesteringid
Spordi ABC 2013 Sisukord Sissejuhatus Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. Jooksmine on tervislik, sest see tugevdab südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu ja see on suurepärane vahend stressi vastu. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks samas on see justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet. Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi ning on parem kui unerohi kuna kerge väsimus peale trenni tagab mõnusa une. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu
Jooksmine Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. "Pole olemas halba ilma, on vale riietus". Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100
optimaalset jõudu. Oluline jõuvastupidavuse arendamisel on rakendada koormust suuremate raskustega kui võistlustel, teha harjutusi korduvalt, treeningu jõupingutuse kestvus peab olema sarnane võistluskoormusega ning tuleb kontrollida koormuse füsioloogilist mõju.Eristatakse dünaamilist ja staatilist jõuvastupidavust, kus dünaamiline jõuvastupidavus on omane korduvatele tsüklilistele harjutustele nagu näiteks jooksmine, ujumine, ketta-oda vms- heited ning hüpped. Staatilise jõuvastupidavuse korral on vaja säilitada kestvalt kindla suuruse ja kestvusega lihaspinget, mida saab treenida purjetamisega, maadlusega, kiiruisutamisega. Paiduvus, osavus Painduvus Painduvustreening suurendab liigeste paiduvust, pikendades seda ümbritsevaid lihaseid koos lihastekinnituskohtade ja kõõlustega. Laste ja noorte liikumisviis on hea näide mitmekülgsest füüsilisest tegevusest
Tartu Kivilinna Gümnaasium JOOKSMINE Referaat õppeaines kehaline kasvatus Tartu 2009 SISUKORD 1. Jooksmine................................................................................................................................3 1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile.......................................................................3 1.3. Tähtis on õige spordijalats............................................................................................... 4 1.4. Väga oluline on õige jooksutehnika......................................................................
väärtuslikumad, kui lähedaste oletused ja arvamused. · sportlaste distsiplineerimatus, kehtestatud reeglite ja võistlusmääruste rikkumine. · ebapiisav oskus oma ala harrastamisel. Ka tehnika valdamine hoiab vigastusi ära. Kõik tehnilised reeglid ja põhitõed on loodud mõttega, ära hoida kehalisi vigastusi. (http://www.livestrong.com) Sportlaste sisemiste vigastuste faktorid: · väsimus,ülekoormus · haigused,mis katkestavad treeningud · ebapiisav ettevalmistus enne suuri koormusi · halb rüht (http://www.livestrong.com) 1.2. Spordivigastuste vältimine Puhkus Sportlastel, kes treenivad igapäevaselt ja tihti, on suurem võimalus vigastusi saada. Samal ajal, kui nad võivad mõelda, et mida rohkem treenitakse, seda vastupidavamad ja tugevamad nad on. Võib küll saada treenitumaks, aga vigastusi võib tekkida ka rohkem.
jõudu. Oluline jõuvastupidavuse arendamisel on rakendada koormust suuremate raskustega kui võistlustel, teha harjutusi korduvalt, treeningu jõupingutuse kestvus peab olema sarnane võistluskoormusega ning tuleb kontrollida koormuse füsioloogilist mõju.Eristatakse dünaamilist ja staatilist jõuvastupidavust, kus dünaamiline jõuvastupidavus on omane korduvatele tsüklilistele harjutustele nagu näiteks jooksmine, ujumine, ketta-oda vms- heited ning hüpped. Staatilise jõuvastupidavuse korral on vaja säilitada kestvalt kindla suuruse ja kestvusega lihaspinget, mida saab treenida purjetamisega, maadlusega, kiiruisutamisega. Paiduvus, osavus Painduvus Painduvustreening suurendab liigeste paiduvust, pikendades seda ümbritsevaid lihaseid koos lihaste kinnituskohtade ja kõõlustega. Laste ja noorte liikumisviis on hea näide mitmekülgsest füüsilisest tegevusest
Peamine kasu vastupidavuse arendamisel on võime säilitada väsimusele vastupanu, mis tekib raskete treeningute ja võistluste käigus. Sportlik tulemus sõltub 70% ulatuses sportlase indiviidi pärilikust lihaste koostisest. Teiseks faktoriks, mis kujundab välja vastupidavuse näitjaid, on psühholoogiline häälestatus: tahtejõud, motivatsioon ning soov võita. Hea vastupidavus treeningutel on ka suureks plussiks ka lihtsalt harrastussportlasele, sest treening: · Tugevdab luustikku · Parandab meie vereringeelundkonna tööd ning alandab vererõhku · Põletab rasva · Leevendab stressi ja parandab meeleolu · Vähendab diabeedi tekkimise ohtu · Tugevdab südant · Kiirendab ainevahetust Vastupidavustreening tagab samuti ka korraliku taastumise trennist, tõstab psüühilist taluvustaset, vähendab depressiooni, parandab peaaju verevarustust ning aitab unehäirete vastu
Paraneb liigeste ja lihaste tundlikkus Paraneb hapnikutarbimiselundkonna talitlus (kopsude maht suureneb) Süda tugevneb, infarkti oht väheneb Väheneb diapeedi (suhkruhaiguse) risk. Organism kasutab suhkrut rohkem ära. 8. ÜLDISED NÕUANDED LIIKUMISEKS? Enne treeningut tee kindluse mõtte terviseuuring. Astmahaigetele ja kõrge vererõhu all kannatajatele on kindlasti sobivamad vastupidavusalad, ülekaalulistele, kellel on põlvevaevused, sobib hästi ujumine ja jalgrattasõit. Sportida ei tohi krooniliste haiguste ägenemise ajal. Samuti külmetuse, vigastuste, venituste jms korral. Sest organism suunab oma energia terviserikke kõrvaldamiseks. Liigu palju jalgsi. Venita alati peale aktiivset liikumist. Ülekaalu korral vali endale liikumisviis, kus ei oleks suurt pinget põlvedele: rattasõit, jooksmine jooksulindil, rulluisutamine ,,POLE OLEMAS HALBA ILMA, VAID ON VALE RIIETUS" TEE ENNE TREENINGUT ALATI PÕHJALIK EELSOOJENDUS!!! 9. MIS ON INSULIIN?
vaimne seisund, sõltub humoraalsest toimest (st. vabanenud heaolu hormoonide hulgast). Massaazi mõjul suureneb hemoglobiini ja erütrotsüütide hulk veres, paraneb organismi gaasi ja valguvahetus, samuti suureneb uriini eritus! Massaazi näidustused: · Vedelike ja jääkainete kogunemine organismi · Pingepeavalud · Naha probleemid (kortsude tekkimine, naha kuivus) · Imuunsüsteemi nõrkus · Väsimus · Tähelepanuvõime langus Massaazi vastunäidustused: · Kõik palavikulised seisundid alates 37 kraadist · Kõik ägedad põletikulised protsessid · Hüübivuse häired · Naha-, neeru-, nakkushaigused (haavad, lööbed, vältida sünnimärkide masseerimist) · Veenipõletikud (veenikomu laiend) · Kasvajad / kahtlus kasvajatele · Imetamisperiood · Lümfisõlmede põletikud · Äge südamepuudulikkus · Liiga kõrge või madal vererõhk
pingutusi); • südame töö muutub efektiivsemaks ning vererõhunäitajad normaliseeruvad; • hapniku tarbimise võime paranemisega täiustuvad oksüdatsiooniprotsessid; • hemoglobiini tase veres tõuseb – paraneb hapniku transportimine, koed on paremini hapnikuga varustatud; • väheneb sklerootiliste muutuste risk (muutub vere lipoproteiidide koostis, kahaneb kolesterooli tase). MÕJU TUGI- JA LIIKUMISAPARAADILE Optimaalne kehaline treening kutsub esile luude, liigeste ja lihaste tugevnemise ning verevarustuse paranemise. Harjutused ja liigutused hoiavad liigeseid pidevas liikumises ning vähendavad nende jäigastumise riski. Koormus parandab liigeskõhrede toitumist, mis väldib liigespindade kulumist ja ka luuhõrenemist ehk osteoporoosi. Lihaste hea toonus hoiab ära rühivigade tekke, mis omakorda mõjub soodsalt hingamissüsteemile ning selle kaudu vere hapnikuga varustatusele. MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE
Planeerimine pole igavuse sünonüüm, otse vastupidi see tagab treeningu mitmekülgsuse, koormuse aruka tõusu ja positiivsed tulemused. Organism püüab alati olla tasakaalus ning uue olukorraga harjuda nii unerütmi, toitumisharjumuste kui ka treeninguga. Treeningukava peamine mõte on see, et nii keha kui sooritusvõime harjuksid uute nõudmistega. Treening jagunedes: kontsentiline, ekstsentriline, plüomeetriline, isomeetriline treening. Arendav treening peab olema regulaarne ja pidev, koormust tuleb lisada arengule vastavalt tõusvas joones ning treeningkavas peavad olema harjutamine, puhkus ja toiduvalik. Et vorm paraneks ja taastumine oleks kindel, tasub kaaluda aja liigendamist lühemate ja pikemate osade kaupa. Kas treenimine aitab vananedes ainevahetuse aeglustumise vastu? Juba 25-aastaselt võid hakata enda teadmata lihasmassi ja jõudu kaotama. Sinu kehaehitus hakkab väikestviisi muutuma, aga see ei kajastu kaalus
terved. 12 1.1.7 Lihaskrambid Lihaskramp on lihase pingeseisund, mis võib tekkida mitmesugustel põhjustel. Põhjused on vahel geneetilised - mõnel inimesel lähevad lihased lihtsalt kergemini krampi. Otseselt tuleneb lihaskramp hapniku puudusest lihases. Krampe võib põhjustada ka külm (näiteks treeningusaali madal temperatuur, ebapiisav soojendus enne koormavat treeningut, jahedas vees ujumine jm). Kui ümbritsev temperatuur on madal, ahenevad veresooned ning energia säästmiseks ainevahetus aeglustub. Veri ei pääse lihastesse hapnikku viima ja krambi tekkimiseks ongi soodne pinnas loodud. Treeningu ajal tekkivaid krampe põhjustab enamasti piisava vedeliku ja soolade puudumine kehas. Treeningupäevadel on soovitatav vedeliku tarbimist veidi suurendada ja alates hommikust juua klaas vett iga kahe tunni tagant ning süüa korralikku süsivesikurikast toitu
..........................................4 1.2 Kuidas valida õiget ratast.........................................................................4 1.3 Missugune ratas mille jaoks...................................................................5- 6 1.4 Ohutus ja riietus.........................................................................................6 1.5 Kuidas harjutada........................................................................................6 2. Jooksmine 2.1. Koormus ülesehitus...................................................................................7 2.2. Sobilik harjutuspaik, jooksujalats..............................................................8 2.3. Jooksutehnika.............................................................................................8 3. Kepikõnd 3.1. Keppide pikkus vastavalt kasvule..............................................................9 3.2. Kuidas kasutada..........
...................................................................................13 1.4.2. Maksimaalne aeroobne võimsus................................................................................14 1.4.3. Anaeroobne lävi.........................................................................................................14 1.5. Vastupidavuse arendamine................................................................................................15 1.5.1. Aeroobne treening.....................................................................................................16 1.5.2. Intensiivne treening...................................................................................................17 1.6. Jõu arendamine..................................................................................................................17 1.6.1. Jõuvõimete liigitamine.....................................................................................
• Seda vähem tõmbesuund püsib horisontaalsel joonel; • Seda raskemini laseb aer end keerata. Mida väiksem on aeru kaldenurk: • Seda suurem on edasiliikumiseks tehtava töö hulk; • Seda kergem on sooritada aeru vetteviimist; • Seda madalamalt saab aeru tõmmata; • Seda kergemini laseb aer end keerata. 2.3 Paadi korrashoid 23 Paat ja aerud tuleb pesta ja kuivatada peale igat treeningut. Sool ja keemilised ained veekogudes võivad kahjustada paadi pinda ja aere. Pidev puhastamine puhta veega takistab inventari kiiret kulumist. Siinid, tullid ja jalatoed tuleks puhastada iga nädal. See väldib nende liiga kiire kulumise ja võimaliku purunemise. Siine tuleks puhastada bensiiniga, kuid kindlasti mitte liivapaberiga. Liivapaberiga hõõrub ära pealmise kihi siinidelt ning tulemuseks on peagi kulunud ja lainelised siinid. Võimalikud ohukohad paatide korrashoiul on:
tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste inimese organismi, koormuste plaanipärane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi. muutused võivad Esilekutsutavad muutused võivad seejuures olla väga ulatuslikud ning ilmneda
Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega
Liigutustehnika õppimine. Liigutusspetsiifika arendamine. Võistlusteks ettevalmistumine. Puhkus. 7. Miks kasutatakse maksimaalse jõu arendamiseks väikest korduste arvu? - Tagamaks liigutuse õige tehnika. Lk 67 -94 küsimused 1. Selgitage lühidalt, kuidas on higistamine seotud normaalse kehatemperatuuri säilitamisega. Higistamine – on higiga erituva vee aurustmine nahalt. See võimaldab organismil liigsest soojusest vabaneda ka siis kui keskkonna temperatuur on kõrgem kui kehatemperatuur ning nii säilitada normaalset kehatemperatuuri. 2. Selgitage lühidalt, kuidas mõjutab dehüdratsioon südame löögimahtu, löögisagedust ja minutimahtu erineva intensiivsusega kehalisel tööl kõrge temperatuuriga keskkonnas. Südame löögimaht väheneb kehalisel tööl enam-vähem proportsio- naalselt dehüdratsiooni ulatusega, südame löögisagedus aga suureneb ligikaudu 8 löögi võrra minutis iga liitri kaotatud vee kohta.
Spaa sõnastik A Aniis - Kasutatakse astma, bronhiidi, külmetuste, puhituste ja krampide raviks. Suurendab rinnapiima hulka, rahustab, mõjub hästi inimese loomulikule tasakaalule. Kasutatakse ka südamevalu, seedehäirete ja musklikrampide leevendamiseks. Ei sobi kasutada raseduse korral. Apelsin - Kudesid trimmiva toimega, naha- ja nahaaluskoe ainevahetust parandav Meeleolu parandav, rahustav ja soojendav, depressioonivastane, rõõmu- ja rahutunnet tekitav, lõdvestav. Ravib kõhuhädasid, vähendab menstruatsioonivalusid. Soodustab seedimist, tõstab söögiisu. Ergutab maksa ja pankrease tegevust. Aitab vedelikupeetuse ja ülekaalu korral. Antiseptiline, baktereid hävitav, leevendab bronhiiti. Lastele kõhukrampide vastu. Võib kasutada raseduse ajal. Akvatreening ehk vesivõimlemine toimub mereveebasseinis. Vesivõimlemine hõlmab vees sooritatavat harjutuste kompleksi, mis tugevdab kõiki lihaseid ja tõstab lihastoonust. Suurepärane liikumisviis neile, kelle jaoks taval
sundisid ja tegid nii võimalikuks õppeaasta alguses seatud eesmärkide saavutamise. 4 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Kiirjooksu määratlus Kiirjooksuks nimetatakse maksimaalse kiirusega jooksu distantsidel kuni 400 m ja kuni 400 m pikkuseid teatejookse. Samuti võib siia hulka lugeda naiste tõkkejooksu kuni 100 m, meestel kuni 110 m distantsidel. Klassikaline kiirjooksu ala on 100 m jooks, sisehooajal aga 60 m jooks. Maailma parimad naissprinterid läbivad 100 m alla 11 sekundi ja mehed 100 m alla 10 sekundi. Hetkel kehtivad maailmarekordid on vastavalt 10,49 (Florence Griffith-Joyner) ja 9,58 (Usain Bolt). Sprindi eesmärgiks on läbida vahemaa võimalikult lühikese ajaga. Selleks tuleb sooritada võimalikult kiire start, saavutada võimalikult lühikese ajaga maksimaalne jooksukiirus ja säilitada saavutatud maksimaalset jooksukiirust võimalikult kaua.
selgroo paigast ära (altpoolt liiga kumeraks).Metoodiliselt valed venitusharjutused võivad kasu asemel hoopis kahju tuua, seepärast on oluline teada, kuidas harjutusi õigesti teha ja kuidas harjutus mõjub. Oma tervislikku seisundit ja rühti saab kontrollida erinevate testide abil. Kui teed tihti sarnaseid harjutusi tasuks üle kontrollida, kas teed harjutusi ikka õigesti, milliseid lihaseid see harjutus treenib ja kuidas neid lihaseid peale treeningut venitada. 6. Südame–vereringe ja hingamise haigused Vererõhk on rõhk, mille tekitab südame pumpamine eelkõige suurtes arterites. Süda pumpab verd veresoontesse, veresoontes tekib rõhk ja seda saab mõõta. Rõhu suurust mõjutavad südamelihase jõud ja veresoonte toonus. Eristatakse ülemist ja alumist vererõhku. Ülemine vererõhk on suure vereringe suurte arterite kõige kõrgem rõhk vatsakeste kokkutõmbel.
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haiguste tundmine on aluseks tead
hommikuvõimlemiste- ja füüsilist pingutust nõudvate taktikaliste harjutustega on võimalik arendada oma kehalisi võimeid. Ajateenistuse alguses ei ole sõdurite füüsiline vorm kaugeltki ühesugune ja sellepärast on allüksuse ülematel raske üles ehitada kehalise kasvatuse tunde selliselt, et kõikidele oleks tagatud optimaalne koormus. Iga sõdur saab üldise ülevaate oma füüsilisest vormist peale KV kehaliste võimete kontrolltesti sooritamist. INDIVIDUAALNE TREENING Sihipärase individuaalse treeninguga on võimalik organismile anda koormust, mille mõju (olenemata treenituse astmest) on optimaalne selleks, et tagada kehaliste võimete areng. Teades üldisi treeningu põhimõtteid- ja kehalise koormuse mõju organismile on võimalik: · koostada lähtuvalt vajadustest individuaalne treeninguprogramm; · tõsta teadlikult oma treenitust; · vältida ületreeningust tingitud väsimust;
Päevasest energiavajadusest tuleb valkudega katta veerand. Neerukahjustuste puhul tuleb valgu hulka päevases toidus vähendada. 2.2.5 FÜÜSILINE KOORMUS Igapäevane mõõdukas füüsiline koormus on kasulik kõikidele inimestele. Füüsiline koormus ja liikumine tugevdab lihaseid, treenib südant ja kiirendab ainevahetust. Samuti alanevad vererasva näitajad (kolesterool ja triglütseriidid), langeb vererõhk ja veresuhkru tase. Regulaarne füüsiline koorinus ja treening parandavad insuliini omastamist ja aitavad normaliseerida kehakaalu energiakulu tõttu. Füüsilise koormuse soovitused on igale diabeetikule individuaalsed ja selletõttu on vajalik pidada nõu endokrinoloogi või diabeediõega, eriti kui o vanus on üle 40 eluaasta o esineb kõrge vererõhk o esineb kõrge kolesteroolitase o esinevad tüsistused või kaasnevad haigused o inimene suitsetab o diabeet on kestnud aastaid
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
Inimorganismi seisundi hindamise võimalused Nii tööviljakust kui ka kvaliteeti on võimalik väljendada objektiivsete näitajatega arvuliselt, kuigi mitte alati lihtsalt. Keerukaks küsimuseks jääb, kuidas kvantitatiivselt hinnata, mis on inimesele parem? Ergonoomika tegeleb eeskätt terve inimesega. Ebasoodsad muutused tema organismis on suhteliselt väikesed. Meditsiinil on siin lihtsam kui ergonoomikal. Ravi efektiivsust saab hinnata tervenemise järgi: kehatemperatuur alaneb, biokeemilised näitajad paranevad, haav kasvab kinni. Muutused haigetel (nt kehatemperatuuri tõus, valu) on suuremad kui tervetel. Ergonoomika kasutab laialdaselt enesehindamist. Uuringutes hinnatakse nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt 1) psüühilist pinget, 2) diskomforti, 3) lokaalseid väsimusaistinguid ja ka üldist, raskesti lokaliseeritavat väsimustunnet, 4) kaebusi tervisliku seisundi kohta.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
