Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sõnavabaduse piirid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõnavabadus, sõnavabaduse, südametunnistus, asjast, arvab, vanusest, vahelt, tabu, piire, ütlema, leheküljed, kommentaarid, kuulumaSõnavabadus Esialgu võib paista, et sõnavabadusel polegi piire. Eesti Vabariigi põhiseaduse ütleb: “Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud
õigusemõistmise autoriteedi erapooletuse säilitamiseks."2 Lisaks võib Euroopa inimõiguste konventsioonist välja tuua artikli 10, mis samuti reguleerib sõnavabadust ,,Igaühel on õigus öelda ja kirjutada seda, mida ta mõtleb, ning edastada ja saada teavet. See õigus hõlmab ka ajakirjandusvabadust".3 Tegemist on demokraatliku riigi ühe olulisima vabadusega. Valitsevatel jõududel on alati huvi teisitimõtelejate arvamust maha suruda. Sõnavabadus on demokraatia vältimatu eeldus. Lisaks demokraatlikule komponendile on sõnavabadusel ka eneseteostuslik külg- eneseväljendamine on üks võimalus ennast teostada. Kunstiline eneseväljendamine on kaitstud nii § 38 ,,Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad" kui ka § 45 alusel. 1 Eesti Vabariigi põhiseadus. 2 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvenstioon. RTII, 01.04.1996, 11/12, 34 3 EIÕK 3
Kristjan all Sõnavabadus ning tööõigusliku probleemi analüüs Ainetöö õppeaines ,,Õiguse alused ja tööõigus" Väimela 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Miks on sõnavabadus oluline?......................................................................................... 4 1.1.Sõnavabaduse piiramiseks on palju mooduseid........................................................ 4 1.2.Sõnavabadus aitab kaasa ka teiste õiguste tagamisele............................................ 5 2.Tööõigusliku probleemi analüüs...................................................................................... 6 Kokkuvõte..........................................
ÜRO statistika järgi on vaid 2,4% kogu maailma elanikkonnast pidev ligipääs Internetile. See väike protsent kõlab uskumatuna, kuna näiteks juba peaaegu igal Eesti riigi kodanikul kasutab terve tutvusringkond Internetti kas lihtsalt värskete uudiste lugemiseks, uute tutvuste soetamiseks või igakuiste maksude maksmiseks. Internetikeskkonnas on väga palju võimalusi eneseväljenduseks: erinevad jututoad, suhtlusportaalid, blogid, kommentaariumid jne. Internetti võiks nimetada isegi sõnavabaduse paradiisiks. Inimesed võivad välja öelda kõik, mida nad muidu öelda ei julge või ei taha. Juhuslius Delfi-portaalis korraldatud küsitluses selgus, et 67% vastanutest kahetseb Internetis öeldut. See tähendab, et üle poole kõikidest kasutajatest ei arvesta, et Internetis öeldu võrdub tegelikult reaalses elus öelduga. Interneti sõnavabadus võib olla ka positiivne. Seal saavad võimaluse avaldada oma arvamust ka
töökohal toimuva sidepidamise korral, näiteks tööarvutite vahendusel saadetud e-mailidele ja kõnedele töötelefonilt. Samuti on postiettevõtted tihti erastatud ning nendepoolne kirjavahetuse häirimine on vähemalt sama tõenäoline kui riigiasutuste-poolne kirjavahetuse takistamine. Sarnaselt on võimalik elektroonilise kirjavahetuse ründamine häkkerite poolt. Sõnavabadus Sõnavabaduse puhul on tegemist demokraatliku riigi ühe olulisima vabadusega. Sõnavabadus on demokraatia vältimatu eeldus, lisaks demokraatlikule komponendile on sõnavabdusel eneseteostuslik külg eneseväljendamine on üks võimalusi ennast teostada. Sõnavabaduse tähendus. Sõnavabadus hõlmab põhiseaduse kohaselt ideede, arvamuste, veendumuste ja muu informatsiooni levitamist. Põhiseadus ei tee vahet erineva sisuga info vahel, seega on kaitstud sisuliselt igasugune eneseväljendamine. Sõnavabaduse piirangute lubatavus.
Tsensuuri keelustamine on nn negatiivne vabandus. Positiivne vabadus on õigus midagi teha, õigus mingisugusele hüvele. Positiivset sõna-ja ajakirjandusvabadust kaitsevad eeskätt seadused, mis tagavad juurdepääsu valitsuse valduses olevale informatsioonile, ja seadused, mis tagavad avalikkuse juurdepääsu meediakanalitele. Erinevused erinevate maade ajakirjandusvabaduse kontseptsioonides selguvad veelgi, kui küsida: kuidas inimesed saavad tegelikult oma sõnavabaduse õigust realiseerida? Erinevused tulenevad erinevate riikide ajaloo iseärastustest, erinevast seadusandlusest, kultuuritraditsioonist, majanduslikust heaolust, massikommunikatsiooni struktuurist, riigi suurusest ja traditsioonilisest elulaadist. Ajakirjandusvabaduse tähendus sõltub ka ühiskonna eneseteadvusest, aja jooksul kujunenud müütidest. Võimalik on ka variant, kus inimesed isegi ei tea, mida nad teada ei saa, ja usuvad, et elavad vaba teabeleviga riigis.
lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole. Kellel on inimõigused: * üksikisikutel, seega igal inimesel; * inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised
Tegelikkus ja meediategelikkus Infoühiskonnas elamine tagab teabe levimise kiirelt ja üsnagi tõepäraselt. Meediat aga mõjutavad mitmed erinevad faktorid. Eestis on küll demokraatia ning seega sõnavabadus, kuid kõike ei ole sünnis välja öelda. Sellest tulenevalt on ajakirjaniku ülesanne edastada infot seadustega kooskõlas. Meediaallikaid on palju, seega tuleb teistest erineda, et püsida konkurentsis. Meedias avaldatavat mõjutavad mingil määral ka omanikud, uudiste koostajad ja ka rahastajad. Kuna iga inimene käsitab antud teemasid ja olukordi erinevalt, tekib mitmeid arusaami. Kas kõikide nende mõjude toimel kajastab siis meedia tegelikkust või võib rääkida
koolis avalikes kohtades jne. Kuid paljud ei mõtle korralikult mis sellega kaasneb. Indrek Meos oma raamatus antiikfilosoofia väljendab sofistide mõtteviisi sellisena: ,,Mõnele inimesele võib maailm tunduda ühe suure nõmedusena, teine leiab, et ,,nii ilus on ilmas elada!". Tõde on alati tõde kellegi jaoks. Millistena asjad meile näivad, sellised nad ongi meie jaoks. Kui teistele tunduvad nad teistsugused, siis sellised nad ongi nende jaoks". Mõni arvab, et arvuteid on vaja ja ilma nendeta ei saa ja teised arvavad, et see on asi, ilma milleta saaks ka suurepäraselt hakkama. Arvuti- ja informatsioonieetika kui teadusharu tekkis seoses arvutitehnika arenguga. Minule on see teema eriti lähedane ja huvitav, kuna ise tegelen arvutitega alates 1991. aastast. Terminit ,,arvutieetika" hakati kasutama 1970. aastatel. See tähistab rakenduseetika ala, mis tegeleb arvutite kasutuselevõtu tõttu esile kerkinud, muutunud või süvenenud eetiliste
sisuline info, mis võib paljudele ebamugavust tekitada ning mida ei aktsepteerita, samuti ka subjektiivsed ja poliitilised arvamuseavaldused. Info levitamise moodustest on kaitstud peale sõna ka kõikvõimalikud muud viisid, nagu pilt, pantomiim, skulptuur. Oluline ei ole infokandja vaid info levitamine. Samamoodi ei ole vahet, kas infot levitatakse trükis, Internetis, televisiooni- või raadiosaates, filmi või kunstiteoses. Lisaks arvamus- ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada informatsiooni, mis on avalik. Sõnavabadust saab ka teatud juhtudel piirata. Nendeks on juhtumid, kus enda ideede ja arvamuste levitamine võib kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, tervist, au ja head nime või avalikkuse huve. Vabadusõiguste alla võib liigitada veel korrespondentsi puutumatuse, mis kujutab endas igaühe vabadust ilma segamiseta teiste isikutega infot vahetada. Riigil ei ole ilma seadusliku
Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Ka Eesti Riigikohus on mitmes lahendis tõlgendanud eraelu olemust ning püüdnud määratleda eraelu piire. 25.06.2009 leidis RK lahendis nr 3-4-1-3-09, et PS-i § 26 tagatud õigus eraelule laieneb ka kinnipidamisasutuses olevale isikule ning PS-i § 26 kaitseala hõlmab ka kinnipeetava elukaaslase õigus saata kirja teel vanglasse dokumente või esemeid, mille omamine ei ole vanglas keelatud. 19.05.2009 lahendis nr 3-4-1-1-09 leidis RK, et avalikus sektoris töötavate isikute palgaandmete avaldamine rikub nende eraelu puutumatust. 1.2 Millest koosneb privaatsus? Kui 1979.a Marckx vs
Stiil ja õigekiri 2p 1p - esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust 2p - sõnastus ja kirjavõis on korrektne Arutluse pikkuseks on 1-2 A4 lehekülge. Alla ühe lehekülje pikkust arutlust ei hinnata. Arutluse sisu peab olema kooskõlas Eesti Vabariigi Põhiseaduse üldise vaimuga. Nii nagu inimesed ühiskonnas üldse on ka hindajad oma erinevate arvamuste ja väärtushinnangutega. Võib juhtuda, et hindaja peab töö struktureeritust nõrgaks või arvab, et kirjutaja oma hinnanguid on liiga vähe või need pole piisavalt asjakohased. Et hindamine ei jääks subjektiivseks, loeb igat tööd kaks hindajat. Kumbki ei tea teise antud punkte, arvesse läheb kõrgem tulemus. Kui kahe hindaja pandud hinnete vahe on suurem kui 5 punkti, hindab tööd veel kolmaski hindaja. KUIDAS ASUDA ARUTLUST KIRJUTAMA JA KUIDAS KIRJUTADA HEA ARUTLUS? Mõtisklegem näiteks, kuidas kirjutada arutlus teemal Rahvastiku vananemine kui ühiskonna probleem.
on vaja keelata. Isegi praegu Austraalias mäletavad selle raamatut ja konservaatorid arutlevad raamatu läbi. 4. Filmist ma pole kuulnud, et raamat oleks veel kuskil keelatud, kuigi tean ise, et see raamat oli keelatud mõndades kohtades Uus-Meremaal 5. Väljendusvabaduse teema all loetud materjalide põhjal - mis oleks selle kaasuse tulemus täna? Toetu oma vastuses lugemismaterjalidele. Handyside vs UK on tänapäeval üks esimesest asjast, mis formuleeris traditsioonilise vaadet väljendusvabaduse õigusele. Antud kaasuse oli tehtud oluline selgitus, mis kehtib ka tänapäeval: artikli 10 lõikest 2 tulenevate eranditega ei kehti sõnavabadus mitte üksnes informatsiooni ja ideede suhtes, mida võetakse vastu soosivalt või millesse suhtutakse ükskõikselt, vaid ka selliste ideede suhtes, mis võivad riiki või mingit rahvastikuosa solvata, sokeerida või häirida. Need on pluralismi ja sallitavuse alused ilma milleta ei ole
Sankt siooni Valdkond Normatiivsed vastandid d Õige ja väär, nagu neid Südametunnistus; määratlevad inimes(t)e kiitus/laitus; Eetika südametunnistus, mõistus ühiskondlik või kokkulepe heakskiit/halvakspanu Õige ja väär (patt), nagu Südametunnistus; neid määratleb usuline kiitus/laitus; Religioon autoriteet (pühakiri, püha ühiskondlik traditsioon) heakskiit/halvakspanu
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas,
Nende järgi on eetiline hinnang suvaline ja ilma kindla aluseta. Aristoteles viitab eetikateostes küllalt sageli traditsioonilisele iseloomu kohta. Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema iseloom. Moraalses mõttes ei peaks me hindama tegu või selle tulemust, nagu teevad deontoloogid või teleoloogid, vaid inimese moraalile ja sellele, mida enamus inimesi arvab. Siin on Aristoteles lähemal tegelikkusele ja vähem normeeriv, kui seda on Platon. Põhimõtteliselt erinev Platonist on Aristotelese käsitlus inimese emotsioone ning kalduvust toimida õigesti. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. vastutusest oma tegude pärast
Ta toob välja ka asjaolu, et mõnikord on raske kui mitte võimatu tagajärgi ette näha. 4. Moraalne vastutus (indiviidi, organisatsiooni tasandil). Vastutus riigikohtu lahendites. Mina isiklikult arvan, et iga inimene on vastutav oma sõnade ja tegude ning nende tagajärgede eest. Vastutust saab vaadelda erinevatest külgedest lähtuvalt, esiteks seaduslik vastutus ja teiseks moraalne vastutus. Eeldan, et kui keegi on eksinud või piire ületanud, on tema kohus ka see heastada, see oleks moraalselt juba õige aga ka seaduse piires 7 vaadatuna. Eksija olemus pole niivõrd oluline, eksijaks võib-olla üksikisik, asutus, ettevõte ja veel suuremalt võttes ka riik ise. Regulatsiooni osa: – Seadused: õigusnorm – Moraal: eetiline norm • Vastutusel on keskne osa mõlemas. – seaduslikud kohustused
kasvanud sellises perekonnas või laiemas kultuurikeskkonnas, kus teatud tundeid peetu vastuvõtmatuteks(McLeod, 2007;264). Oma isiklikest kogemustest võin öelda, et ka mina olen kasvanud perekonnas, kus ei olnud oma emotsioonide ja tunnete rääkimine väga populaarne, kuna me lihtsalt ei olnud harjunud oma suuri emotsioone, just negatiivseid jagada. Sellest olen siiani saanud aru, kuna tihtipeale ei julge ma siiani oma negatiivseid emotsioone kellegagi jagada, kuna see tundub väga tabu, tegelikuses see aga ei ole nii ja just peab oma emotsioone jagada, et saada abi ja kui mitte abi, siis tunda seda, et sind kuulatakse ja sa oled oluline. Need emotsioonid või tunded, mida inimene ilmutab, võivad maskeerida või kaitsta teisi tundeid, mida on raskem tunnistada(McLeod, 2007;264). See on kaudne vihjamine oma emotsioonidele mida inimesed tihtipeale ei julge välja öelda ja siis nii öelda läbi lillede räägivad oma emotsioonidest mis on kaudselt seotud nende tegelikudest
See tuleneb Maastrichti otsusest. Pädevuse määratlemise pädevus jääb riikidele. · 2009 Lissaboni lepingu otsus, kus bundeswerrasmuse · Lisab olulise asja põhiseaduse identiteet. · Kas EL ei lähe meie PS identiteedi kallale? Loe Lissaboni otsust, väga hea profesionaalne ülevaade EL ajaloost, arengust jne. · PS identiteet on küsimus sellest piirist, kuhu maani me võime minna praeguse PS kehtimise juurest. · Ootame ESMi otsust, sisuline otsus valdav enamus arvab, et oleme jõudnud piiri lähedale. Veel sammuke, peab tegema rahvahääletutse. · Saksamaa on kõige võimsam Euroopa Kohus. Ta ei taha minna vastuollu. Kui kaugel on Eesti areng? · 11.09.2006 öeldi, et ei saa eurot, sest meil on PS kirjas, et Eesti raha on Eesti kroon. Leiti, et teeme pragmaatilise lahenduse (eelkõige nad ei ole veel õiged) viidi sisse et riigikogu küsib arvamus riigikohtult kas EL-i ühinemislepingu rahaliidu osa on
sõltuv kultuurilises kontekstis. Konkreetses kultuuriruumis on mingisugune moraal, mida ei saa ega tohigi muuta. Igas kultuuris on ka teisitimõtlejaid, kuid sealt ei saa tõusta prohveteid. Inimese kriitiline mõtlemine toob välja vastuolude lahendamise vajaduse. Kultuuriline relativism lähtub ainult meie endi huvidest, seega on selline teooria veidi egoistlik. Psühholoogiline egoism lähtub enesekesksusest, sest see on eelkõige teoorias eesmärk enda piire laiendada. Selle peamine motiiv on enesekesksus, mis ütleb, et inimene oma tegevustes lähtub kõrgematest hüvedest ja kõrgematest eesmärkidest. Nende teostamiseks tuleb anda maksimaalne vabadus ega tohi piirata inimest tema enese huvide saavutamisel. See eetika on kõige austavam inimese suhte, sest see on inimloomusele loomupärane. Selle teooria rajaja oli F. Nietzsche. Tema meelest on inimese peamine tunnus elul võimutahe. See pole muud kui ühe inimkonna osa soov
ebateadlikult kuidagi või siis ajalooliselt vägivalla tulemusena peale sunnitud. 10. Kuidas kujuneb kultuuri kese? Inimesed ise loovad selle. Keskus- enesele õige maailmakorra omistamine ja teise pidamine vähemarenenuks. 11. Kuidas põhjendada, et kultuuride areng on/ei ole allutatud üldistele seaduspäradele? On allutatud. Igasugune areng toimub sisemiste reeglite järgi ja seetõttu on võimalik seda prognoosida. Progressil / arengul pole aga piire, see jätkub kogu aeg ja pidevalt. ,,maailmaajalugu" kulgeb seaduspäraselt viisil ja rahvad peavad läbi tegema teatud faasid, meeldigu see neile või mitte. Maailmaajalugu on ühtne protsess, kuhu kohalikud ajalood jooksevad kokku ja moodustavad ühe suure. 12. Kuidas mõjub globaliseerumine üksikkultuuride arengule? Lokaalsed keskused ei suuda oma ümber toimivat regiooni enam domineerida. Nt. elan Tallinna lähedal kuskil väikeses linnas, kuid Tallinn ei ole minu ainuke keskus
Eestis pigem läbirääkimised, kuid loevad ka argumendid (mis on sisuliselt parem) NL-s: - Rahvademokraatia (,,hea", hetkel alles Kuuba ja Põhja-Korea) - Kodanikedemokraatia (,,halb") tänapäevane demokraatia Läänes Demokraatia kui põhiseaduse aluspõhimõte: Demokraatia kui õiguspõhimõte (olemas õiguslik raamistu, kuidas tekib) Demokraatia on põhiõiguste sõbralik ja õigusi soosiv, eeldab vabat kodanikkonda (mõtte-, sõnavabadus jne) Demokraatias pidev pidevussuhe (,,vastuolu") (vastassuunalised normid nt sõnavabadus vs inimväärikus, au ja õigus): - Rahvasuveräänsus / enamusdemokraatia - Rahvasuveräänsus: § 1 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. (rahvas on pigem terve elanikkond) Pouvoir constituant rahvas annab endale põhikorra, konstitueerib ennast
tehti, ilma et nad tohtinuks vastu hakata. Tema hinnangul oleme üles kasvanud tabude ja reeglitega, milles ei tohtinud kahelda, näiteks neljas käsk: austa oma ema ja isa, et su käsi hästi käiks. Miller küsib: kas ei peaks seda teistpidi keerama - vanemad, austage oma lapsi! Tema arvates kasutavad vanemad neljandat käsku selleks, et tõkestada väikesest peale lapse loomulikke agressiivseid väljendusi, nii et lapse ainuke võimalus on need edasi anda järgmisele põlvkonnale. Selle tabu murdmine oleks suur samm edasi, on musta kasvatuse ideoloog veendunud. Karmi ja ebausutavat teksti neile, kes on kogenud oma vanemate hoolitsust ja armastust, jätkub Alice Milleri raamatus küllaga. Näiteks kirjutab ta, et hästikasvatatud inimese tragöödia on selles, et ta ei tea, mida talle lapsepõlves tehti, kuna tal ei lubatud seda märgata, ja nii ei märka ta ka seda, mida ise oma lastele teeb. Elava allasurumiseks seavad
Inglise filosoof John Locke (1632-1704) ehitas oma õigusõpetuse üles loomuliku algolukorra ideele. Sellises olukorras hea ja halb või nendeni jõudmine ei olnud midagi enamat kui mõnu ja valu. Sellises olukorras võis igaüks tehe kõike, mis talle tundus vajalik tema vajaduste rahuldamiseks. Locke'i algolukorra loomuõigus tähendas piiramatuid subjektiivseid õigusi 9 [Luts 1997, lk 95]. Mõistusseadus pidi inimestele ütlema, et nad võivad kindlustada tema elu ja omandi, nautida oma alaseid õigusi üksnes rahuolukorras. Rahu aga on võimalik säilitada piirates oma loomulikku vabadust kõrgem võimu kasuks. Niisugune võim saavat toetuda üksnes ühiskonnaliikmete üksmeelsele heakskiidule [Luts 1997, lk 95]. Pärast riigi moodustamist peavad inimesed säilitama oma algsed õigused elule, vabadusele ja omandile. Nii võis riigil olla oma kodaniku suhtes üksnes piiratud võim, sest nende põhiõigustesse ei
1406 andis kuningas Henry VI teada, et kõik kalalaevad on tema kaitse all. SS Lootuse kaasus: Pr ja Türgi laevad põrkasid kokku. T läks põhja( 8 tükki uppusid). Türgi võttis Pr töölise(leitnandi) vastutusele 10 päeva iga laiba eest. Pr ütles, kui pole tava, ei saa võtta vastutusele(puudub kriminaaljuristitsioon). T: Pidi tõestama, et pole tava, mis keelaks, siis võib. Vaidluseks läks küsimuses, et kellel on kohustus tõestada. Ridade vahelt võib lugeda, et tõestamis kohustus oli Prantsusmaal. Kui aga Pr tõestada ei suuda, jääb õigus Türgile. Kes peab tava tõestama (olemasolu) kaotab! Türgi jäi peale. Mis põhjustel jõutakse kohtuvälistele lahenditele? Ei usaldata kohtu õigust. On olema smõned rahvusvahelise dlepped seoses tuumarelvadega, kuid nende tegelik sisu on: Tuumarelvade katsetamise osaline keeld. Kui riigil pole muud relva, siis enesekaitseks võib ta kasutada tuumarelva.
sätetega) allutama senisest julgemale kontrollile. Teise seisukoha järgi peavad liikmesriikide kohtud lähtuma lojaalse koostöö põhimõttest ning on seetõttu kohustatud hoiduma liidu õiguse (nii otsesest kui ka kaudsest) põhiseaduslikkuse järelevalvest. Põhiõiguste ja riikluse aluspõhimõtete kaitse jäägu Euroopa Kohtu hooleks. Käesoleva artikli eesmärk ei ole niivõrd otsida nende alternatiivide vahelt kolmandat teed, kui vaadelda sisulisi põhjendusi aluspõhimõtete kaitsmiseks erinevate kohtuliku kontrolli mudelite abil. Esimeses osa eritletakse ülimuslikkuse eri vorme ja pakutakse liikmesriikide kohtupraktikale tuginedes välja neli kontrollimudelit. Artikli teises osas heidetakse võrdlev pilk Amee- rika Ühendriikidele, et paigutada ülimuslikkuse probleem konstitutsioonilise teooria laiemale taustale.
haldusõigusesse. Haldusõigus reguleerib riigi ja haldusaparaadi organiseerimist ja funktsioneerimist ning tema suhet kodanikega, ei reguleeri erategevust ja üksikisikute vahelisi suhteid. Riigivõimu volituste teostamisel ei tohi ära segada haldust ja tootmistegevust e ettevõtlust. Nt 1. K. Gönig on määratlenud haldus õigust, kui avalikku õigust, mis pole riigi-, konstitutsiooni- või protsessiõigus. 2. G. Braibant arvab, et pole võimalik defineerida positiivselt Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib riigi haldusaparaadi organiseerimist ja funktsioneerimist, tema suhet kodanikega, kuid ei reguleeri vahetult erategevust ja üksikisikute vahelisi suhteid. Riigihaldusest tuleb eraldada teatud riikliku tegevuse liigid, mis ei kuulu haldusõigusliku
5. Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjoni ja Nõukogu kohustused mõneti dubleerivad teineteist. § 13 p 4 ütleb : "Komisjon teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, samuti kohalikele omavalitsustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta" ning § 13 p 5 ütleb: "Komisjon nõustab ja informeerib Vabariigi Valitsust ja valitsusasutusi, kohalike omavalitsusüksuste asutusi ning teisi asjast huvitatud isikuid käesoleva seaduse rakendamist puudutavates küsimustes". Soolise Võrdõiguslikkuse Nõukogu üleasanneteks on muuhulgas § 36 p 3 alusel: "Nõukogu esitab Vabariigi Valitsusele oma seisukoha ministeeriumide esitatud riiklike programmide käesoleva seaduse paragrahvile 9 vastamise kohta". Tuleks selgelt ära määratleda, missugune organ teostab järelevalvet seaduste, määruste jm. vastavuse üle SVS-le. SVS eelnõu 1
Internet ei saa olla turvaline ega ebaturvaline, vaid käitumine selles on kas rohkem või vähem turvaline," möönab koolitaja Kalev Pihl. ,,Täiskasvanud õpivad asju teisiti kui lapsed ning meie mõtlemine on täiesti erinev. Seetõttu ei saa me ka lapsele üheselt öelda, kuidas peab netis käituma või millised leheküljed on kasulikud. Tähtis on vaid Pihli sõnul meeles pidada, et internet on suhtluskeskkond. ,,Laps kohtub seal väga erinevate tegelastega, suhtleb nendega ning arvab, et tunneb neid. Loomulikult on täiskasvanud paremad inimestetundjad ning saaksid last võimaliku probleemi korral aidata. Kuid laps peaks seda teadma? Tihti kaotavad lapsevanemad oma ,,krediidi" ülistades laste netikasutuse oskusi ning korrates: ,,Sa oled arvutis minust targem". Nii tekibki noortel arusaam, et internet on teismeliste mängumaa. Kui aga tekivad mured, ei tulda ema ega õpetaja käest küsima, sest lapsed on ju internetikasutuses targemad!" 1.2. Ohud
Võetakse seda tihti läbi hedonismi elul pole sügavat mõtet. nautida lhtsalt elu. intellektuaalsete naudingute eelistamine. mis suurendab minu naudingut on hea..läbi sellise vaate. Nartsissism eneseimetlus. See hea, mis mu enda eneseimetlust aitab tõsta. Eneseteostus on oluline. Pean ennast tõestama, peab olema enda edulugu. PSÜHHOLOOGILINE EGOISM lähtub mina keskusest, enese keskusest. Teoreetiline teooria. Eesmärk teoorias mina piire maksimaliseerida. Laiendatuna väidab, et peamine motiiv, millest inimesed on tegevuses lähtuvad, on enesekesksus. Tähendab seda, et kuna inimesed seavad end kõige tähtsamaks, siis tulekski inimese heaolu seada kõige kõrgemaks eetiliseks eesmärgiks. Tuleb anda enesehüve teostamiseks maksimaalne vabadus, mõjukus. Ei tohi piirata enesehüve saavutamisel inimest. Väidab, et on tegu kõige loomupärasema eetikaga inimesele, austab inimest kõige enam. Rajajaks F. Nietzsche (18441900)
Sissejuhatus õigusteadusesse. 5.september. Toomas Anepäo/Anepaio ?? Eksamil 5 küsimust, igast käsitletavast teemast üks küsimus. Kusjuures iga õppejõud hindab oma valdkonda ja hindamine toimub protsentides. Sõnal õigus on olemas mitmeid erinevaid tähendusi ning üheselt mõistetav ei ole sõna ka juristide jaoks eelneva kokkuleppe puudumisel. Õigusajalugu. Arhailine õigus. Tegemist on põhimõtteliselt teistsuguse õiguskorraga kui meie tänapäevane õiguskord. Kogu arhailise õiguskultuuri põhistruktuurid on teistsugused. Räägitud on isegi erinevate rassiliste õiguste olemas olust, kuis säärane määratlus on alusetu. Sellise määratluse eesmärgid olid eelkõige rahvuspoliitiline piiritlemine ning ka vastandamine. Lihtne oli tekitada olukorda meie vs. nemad etc. Mõtteskeem sobis ka oleviku ja mineviku seletamiseks. Taoline vastandamisele rajanev käsitlus ei olnud otstarbekas ei poliitiliselt ega ka teaduslikult. Tänapäeval räägitak
erinevates keskkondades on olulised teistsugused kultuurilised nähtused. Nt Amazonase indiaanlane ei saa hakkama Euroopa suurlinnas, samas ei saa ka Eurooplane hakkama dzunglis. Lääne inimese ettekujutus kultuurist ja maailmast: · usk seaduspäradesse, usk sellele, et areng toimub sisemiste reeglite järgi, · progressi narratiiv, teaduse kiire areng. Väide, et igasuguste avastuse kaudu muutub elu paremaks ja probleeme jääb vähemaks, progressil ei ole piire, jätkub pidevalt. · maailmaajalugu, ühtne protsess, Hegeli järgi Marxi järgi, peab kulgema seaduspärasel viisil, kõik rahvad peavad tegema teatud faasid läbi olenemata sellest kas see neile meeldib või mitte. Euroopas oli see juhtiv arvamus kuni II maailmasõda. · Üleilmastumise mõju · loobumine suurtest narratiividest; protsessi narratiivist. II maailma sõjad kaotanud
Aristotelese Nikomachose eetika Ei peaks austama rikkaid ja kõrget päritolu, vaid pigem häid inimesi. Lahendus iga inimene peaks püüdlema tõeöise au poole, mida saab loomutäiuse eest. Loomutäius- oskus õigesti tegutseda. Õiged seadmused ehk kindlad, mõõdukad käitumisviisid. Seadmused = loomulikud eeldused+ harjutused. Aupürgimus peab olema mõõdukas. Aristoteles ütleb, et eneseväärikus tuleneb meie endi tegudest ja isiksusest. Eneseväärikas on inimene, kes arvab, et ta on suurte asjade vääriline ja ongi nende vääriline. Eneseväärika inimese toimimisviisid. Kuidas suhtub auavaldustesse? Rõõmustama, kuid peab teadma, et auavaldus pole samaväärne tema enda loomutäiusega. Kuidas ohtudesse? Ei väldi ega torma ohtudesse. Kuidas heategudesse? Tasub proovida neid teistele teha, aga mitte teiste heategusid vastu võtta. (teistele hea tegemine näitab kaudest üleolekut nende üle.) Üldiselt hinnatud asjade tagaajamisse
annaabi.ee 
