Platoni ,,Pidusöök" kirjeldab filosoofide arutlust armastusest. Peale seda kui Agathon on oma kõne pidanud Erosest, tekivad Sokratesel mõned küsimused. Nad jõuavad üksmeelele, et enne kõneldakse Erose olemusest, kes ta on. Seejärel üritatakse kõnelda tema tegudest. Nii hakkabki Sokratest Erose olemust lahti mõtestama esitades Agathonile küsimusi. Agathon pidas oma kõnes Erost kauniks. Sellega pole aga Sokrates päri. Agathon ei soovi enam Sokratesega vaielda ning nõustub Sokratesega. Seejärel annab Sokratest edasi õpetuse armastusest, mida ta kuulis ühelt naiselt, mantineialannalt Diotimalt. Sokrates asub nii õpetlase kui küsija rolli. Sokrates jõuab arusaamale, et kui Eros ei saa kaunis olla, ei pea ta tingimata olema inetu. Eros on midagi vahepealselt. Nii on ka tarku se ja rumaluse vahepeal keskmine tee. Filosoofid asuvad just seal keskel, vahepealses staatuses. Nad püüdlevad tarkuse poole. Nendel kes, on targad juba (jumalad) ei tunne
Platon Kaspar Mooses, Juhan Papagoi, Fred Hellamaa, Marek Kivi 10A Viimsi Kool 2009 Elulugu Umbes 427347 ekr Ateenas Aristokles Aristrokraatlik pere Sokrates Aristoteles Õpetus Filosoofia Akadeemia matemaatika, bioloogia, filosoofia, astronoomia. Põhihuvid Epstemoloogia Metafüüsika Eetika Poliitika Teosed Dialoogid (Sokratesega) Kolmteist kirja "Apoloogia" (kohtuprotsess) Pidusöök Kasutatud allikad Mait Kõiv "Vanaaeg" I osa Avita 2007 Peter J. King "Sada Filosoofi" Sinisukk 2005 Indrek Meos "Antiik Filosoofia" Koolibri 2000 http://et.wikipedia.org/wiki/Platon
PLATON Elulugu 427 eKr Ateena – 347 eKr Ateena. Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja. Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Kesksed küsimused Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene? 2)Mis on hea? 3)Mis on ilus? Tsitaadid Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu. Nauding on kohutav kiusatus. Mõtelda, mis on õige, tunda, mis on ilus, tahta, mis on hea — selles tunneb vaim mõistusliku elu eesmärgi. Teosed "Charmides“ "Gorgias" "Phaidon“
nii, nagu nende arust on kõige sobivlikum. Kuigi arvan, et noortel ja vanadel on alati mingisugused erimeelsused nende vaadete ning arvamuste pärast. Kuidas saaksid tänapäeva noored siiski olla tulevikus arukad ning head juhid? Ma arvan, et ühel õigel juhil ning tippametnikul peaks kindlasti olema hea haridus ja arusaam maailmast. Haridus tagab ühele noorele kindla tee tulevikku. Nõustun vanakreeka filosoofi Sokratesega, kes ütles: ,,Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust." Seega, selleks et Eesti riigil oleksid head juhid tulevikus, peaksid olema meie praegused noored väga õpihimulised ja sihtima kõrgele. Millised oleksid aga meie tuleviku juhid? Tänapäeva noorte vabaaja tegevused erinevad suuresti sellest millega noored tegelesid vanasti oma vabal ajal. Arvan, et infotehnoloogia ning tehnika areng muutub tulevikus veelgi tähtsamaks. Käes on
Platon 427 347 e.m.a Elu ja looming Platon pärines vanast ja jõukast aristokraatlikust suguvõsast. Ta kasvas mugavusest ja rikkusest ning oli tugev ja kaunis noormees.Ta oli silma paistnud sõdurina ja kaks korda võitnud auhinna Istomose mängudel.Kahekümne aastasena tutvus Platon Sokratesega ja jäi tema õpilaseks kuni ta surmani. Ta muutus väga kirglikuks tarkuse ja omaõpetaja armastajaks.Platoni katsed Sokratest päästa olid aga tõmmanud talle demokraatlike juhtide kahtluse. Ta viibimine Ateenas muutus ohtlikuks ja Platon hakkas reisima.Itaalias ühines Pythagorase poolt rajatud suure koolkonnaga.Kokku reisis ta 12 aastat.387 eKr. Naasis Ateenasse ja rajas seal Akademosele pühendatud puiestikus oma kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Platoni õpilased tõid kuulsust ja
Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Elulugu Platon pärines Ateena aristokraatiast. Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi; Platon ("lai") on hüüdnimi, mille ta pälvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba või laiade õlgade pärast. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Platoni ja Sokratese täpne vahekord on tekitanud vaidlusi, kuna Platoni säilinud dialoogid ei anna sellest kuigi selget pilti. Platon ise ei esine neis kordagi otseselt kõnelejana, samas on küsitav, mil määral edastavad Sokratese sõnavõtud tema tekstides Sokratese ja mil määral Platoni vaateid, mis pealegi muutusid aja jooksul. Lisaks on dialoogid üsna dramaatilised, Sokrates aga tihtipeale irooniline
Istmosel Korintose maakitsusel. Tema avar silmaring ja aktiivne ellusuhtumine mõjutasid tema filosoofia mitmekülgsust. Kindlasti ei tohi unustada ka Platoni avatust uutele ideedele: "Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistelgi. Neile peavad olema avatud samad võimalused tõusta kõige kõrgemaile kohtadele riigis" (Teodor Künnaps "Suured mõtlejad"; Tallinn "Olion" 1992; lk 42). Kahekümneaastase noormehena tutvus Platon Sokratesega ja jäi tema õpilaseks kuni ta surmani. Pärast suure õpetaja surma asus Platon pikaajalisele rännakule, mis kestis 12 aastat. Rännaku kestel külastas ta mitmeid maid ja omandas paljude rahvaste mitmekesisuse ja mitme maa tarkused. Naasedes Ateenasse rajas Platon oma kooli "Akadeemia". Platon töötab välja oma "idee" arusaama. "Eidos" on tema jaoks vorm, mida saab tabada mõistuse mitte meelte abil. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted - nad on vägagi
linna, kus teda oleks hinnatud ning tema tarkust ära kasutatud. Aga suurema tõenäosusega oleks võinud ta elu kujuneda selliseks, et keegi ei oleks teda enam kuulanud. Ateenas aga äratas ta üles vastuolu, kus ühed nõustusid temaga ning teiste uhkus ning tarkus ei lubanud teda kuulda võtta. Tema mõtted tekitasid linnas suure diskussiooni, inimesed tegelikul teadsid, kes on Sokrates. Inimesed nõustusid või ei nõustunud Sokratesega, kuid siiski teadsid tema põhimõtteid ning vaateid. Põgenemine oleks seevastu võinud tuua kaasa endaga unustuste hõlma vajumise, mis tähendaks, et me ei teaks praegu mehest nimega Sokrates. Sokrates arvas, et surm muudab mitte millekski või laseb hinge vabaks, kuid ta ei kartnud kumbagi. Mürgi võtmisega tõestas Sokrates, et jääb lõpuni oma vaadetele kindlaks, isegi kui see tähendas surma. Ta võttis oma sõnade üle vastutuse ega taganenud nendest
Platon kirjutab innustunult ja kirglikult, ta on haarav ja värvikas meeleolukas. Platoni tekstid on dramaatilised ja lõbusad, tihti kirjutatud näidendlikus dialoogivormis. Ajaloo suhtes, mis Platoni tekstidele järgneb, on nad karjuvalt ebasobivad, puudub täielikult akadeemiline ballast. Platon on intellektuaalse vaimutsemise suurmeister. Ta nägi end eelkõige õpetajana, kes enda rajatud Akadeemias elava sõna kaudu mõju avaldas. "Sarnaselt Sokratesega tahtis ka Platon olla ennekõike õpetaja, teisisõnu mees, kes äratab inimesi iseseisvale mõtlemisele ja vabastab neid kammitsevaist eksiarvamustest". Platon lähtub Sokratesest, kuid möödub peagi oma õpetajast. Platon alustab mõistemääratlusest ning liigub edasi tunnetusteooriasse ja ontoloogiasse, eetikasse, psühholoogiasse ja pedagoogiasse, ühiskonnafilosoofiasse ja seadusandlusesse, esteetikasse ja kosmoloogiasse, lõpuks loodusteadusessegi. Maailm muutub
Esteetika kategooria tekitab esteetilise elamuse, milleks on emotsionaalne seisund, mis tekib inimesel ümbritseva tegelikkuse, inimese loomeesemete ja eelkõige kunstiteoste esteetilisel tajumisel. Esteetika ajalugu käsitleb esteetika kategooriate käsitlemise lugu. Läbi ajaloo on esteetika kategooriateks pakutud ,,esteetiline", ,,kaunis", ,,harmooniline", ,,üliilus", ,,esteetiline ideaal", ,,kunst" jms. Euroopas algab esteetika kategooria interpreteerimine Sokratesega, kelle määratluse järgi on esteetika kategooriaks ,,kaunis". Kaunis on see inimene, kes on kaunis nii hingelt kui kehalt. Kaunis projekteeritakse kunstiteosesse, sest kunst on hingelise edasikandmine. Sokratese perioodil toimus esteetika kategooriate tõlgendamine antropoloogilisest aspektist lähtudes, mille kohaselt iga inimene on kauni kandja ning kaunis on ka tema loodu. Esteetilisust peeti võimalikuks vaid Antiik-Kreekas vastandina Roomale, kus filosoofide arvates esteetilisus
1 ELULUGU Platon (427 - 347 eKr) oli põline ateenlane. Ta pärines vanast ja jõukast aristokraatlikust suguvõsast. Platon oli kasvanud mugavuses ja rikkuses. Ta oli kaunis ja tugev noormees, oli silma paistnud sõdurina ja kaks korda võitnud auhinna Istmose mängudel (Olümpia mängudega sarnastel ülekreekalistel võistlusmängudel muistses Kreekas), mida peeti iga kahe aasta tagant Istmosel Korintose maakitsusel. (2 lk 34) Kahekümneaastase noormehena tutvus Platon Sokratesega ja jäi tema õpilaseks kuni õpetaja surmani. Platoni kohtumine Sokratesega oli pöördepunktiks ta elus. Kui Sokrates suri, oli Platon kahekümne kaheksa aastane. Teda valdas põlgus demokraatia ja viha pööbli vastu, kes oli surma mõistnud tema õpetaja. (2 lk 34) Sokratese surma järel lahkus Platon Ateenast. Esmalt siirdus Megaarasse ning peatus lühemat aega Eukleidese juures. Jätkas oma teekonda juba Egiptusesse, kus ta mõningate andmete
· Hea algus pole pisiasi, ehkki algab pisiasjast. · Hea nõuandja on parem kui igasugune varandus. PLATON ( eKr427-eKr347 ) ELULUGU Platon oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose Kratylose juures. Platoni loominguline pärand on suur. Säilinud on 35 tema toest ja ka kirju. Vastavalt oma inimesekäsitlusele räägib ta inimhinge voorustest. Igale hingele vastab kindel väärtus. Platoni surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas. TSITAATE · Nauding on kohutav kiusatus.
Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi. Platon ("lai") on hüüdnimi, mille ta pälvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba või laiade õlgade pärast. Diogenes Laertiose andmeil, milles on küll kaheldud, põlvnes Platoni isa Ariston Ateena kuningast Kodrosest,ema Periktione aga seadusandjast Solonist. Periktione oli kolmekümne türanni reziimi ajal mõjuvõimsa Kritiase nõbu. Nooruses sai Platon korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures.Platoni ja Sokratese täpne vahekord on tekitanud vaidlusi, kuna Platoni säilinud dialoogid ei anna sellest kuigi selget pilti. Platon ise ei esine neis kordagi otseselt kõnelejana, samas on küsitav, mil määral edastavad Sokratese sõnavõtud tema tekstides Sokratese ja mil määral Platoni vaateid, mis pealegi muutusid aja jooksul. Lisaks on dialoogid üsna dramaatilised
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 3 2) a) Sokratese päästmise eest ja pealekaebajate vaigistamiseks pole vaja maksta palju raha ning Kritonil ja teistel Sokratese sõpradel jätkub selleks raha. b) Kui Sokrates vanglast põgeneb, siis ei peaks ta ka oma toimetuleku pärast muretsema, sest Kriton on nõus jagama temaga oma vara. Kui Sokrates ei taha Kritoni raha kulutada, siis on olemas ka palju teisi inimesi, kes on nõus Sokratesega oma vara jagama. c) Sokrates ei peaks muretsema sellegi pärast, et mujale minnes, ei oskaks ta endaga midagi peale hakata, sest on palju kohti, kus Sokratest armastatakse ning austatakse. Näiteks võiks ta rahulikult elada Tesaalias keegi teda ei laimaks ega tekitaks ebameeldivusi. 3) a) Vanglasse jäämine oleks justkui iseenda reetmine, sest see tähendanuks, et Sokrates talitab nii, nagu tahavad tema vaenlased ehk aitab vaenlastele kaasa
hüüdnimi, mille ta pälvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba või laiade õlgade pärast. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. Whiteheadi sõnul on kogu Euroopa filosoofiatraditsioon vaid rida ääremärkusi Platoni teostele mitte niivõrd tema süsteemi, kui just tema külluslike ideede suhtes. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Platoni ja Sokratese täpne vahekord on tekitanud vaidlusi, kuna Platoni säilinud dialoogid ei anna sellest kuigi selget pilti. Platon ise ei esine neis kordagi otseselt kõnelejana, samas on küsitav, mil määral edastavad Sokratese sõnavõtud tema tekstides Sokratese ja mil määral Platoni vaateid, mis pealegi muutusid aja jooksul. Lisaks on dialoogid üsna dramaatilised, Sokrates aga tihtipeale irooniline
Need filosoofid, kellest raamatus ,,Filosoofia lohutus" juttu tuleb, ei kartnud ära põlatust, nad uskusid seda, mis tundus neile loogiline ning südamelähedane. Sokrates sündis 469.aastal eKr Ateenas. Tema välimus polnud just kiita, kuid sõbrad pidasid igati lugu tema tarkusest ja huumorimeelest. Mis ta siis õieti targaks tegi? Tegeles ta ju igapäevaselt võõrastega suhltemisega, püüdes nendega filosoofilist juttu arendada. Üks väepealik oli öelnud: ,,...Kui keegi iganes Sokratesega lähedalt kokku puutub ja temaga koos viibides arutleb, läheb paratamatult nii, et ka sel juhul, kui ta esmalt hoopis mingi muu asja arutamisega alustas, ei saa ta Sokratese poolt kõneluse käigus segadusse aetuna lõpetada enne, kui hakkab aru andma iseenda kohta: sellest, mismoodi ta elab praegu ja mismoodi on ta elanud oma eelnenud elu. Ja kui ta juba on peale hakanud, ei jäta Sokrates teda enne rahule, kui on kõik hästi ja ilusti järele katsunud."
Seda kolmandat tunnetust, millest Sokratesele räägib Diotima (ehk „jumalakartlikkus“) ja millest ta on eeldatavasti õppust võtnud, kinnitataksegi viimases kõnes. 7. Viimasena võtab sõna nokastanud Alkibiades, kes poole öö pealt peole saabub. Alkibiades kirjeldab, kuidas Sokrates tõepoolest ei hooli keha ilust ega maisest kasust. Kõigepealt räägib ta, kuidas ta püüdnud Sokratest ära võrgutada, kuid kuidas too hoidunud „sokraatilisest armastusest“, nii et „kui olin Sokratesega terve öö maganud, tõusin üles täpselt niisugusena, nagu oleksin maganud isa või vanema venna juures“ (236). Ehk teisisõnu, Sokrates ei lase end meelelistest peibutistest eksitada. Seejärel jutustab Alkibiades Sokratese vaprusest sõjas, kus ta ei lasknud end meelelisest hädaohust eksitada (st. Sokratest ei eksita ei meeleline mõnu ega meeleline kannatus). Muuhulgas jutustab Alkibiades huvitava loo, kuidas Sokrates Potedaia sõjakäigul kord laagris olles seisnud ööpäev
Enam- vähem mõistetavad on isegi need ühiskondlikud rollid, mida me paratamatult enamiku ajast täidame. Aga ka nende puhul on palju lihtsam mõista rollikohast maski kui seda, kes on selle maski taga. Samamoodi on palju lihtsam mõista inimese poolt kas või iseendale öeldud sõnu kui seda, kes või mis neid sõnu ütleb. Üsna raske on mõista oma tundeid. "Tunne end!" on Euroopa üks vanemaid filosoofilisi õpetussõnu ja filosoofilisi probleeme. Ka tänapäeva filosoofid arvavad koos Sokratesega, et õnneks on vaja teadmist, ning ka nemad arvavad, et vähemalt osa sellest teadmisest peab olema teadmine iseendast. Tihtipeale esineb see küsimus niisuguses vormis: mida ma tegelikult tahan, kui ma ihaldan raha, ilu, tervist ja soosingut? Platonlik-kristlik vastus sellele küsimusele on tõdemus, et inimene igatseb taga seda kogemust, mis oli tema hingel enne sündimist, kui ta veel taevalikes sfäärides ringeldes ülikauni kosmose või Jumala palet vaadates ideaalses ekstaasis kümbles
Referaadis rõhutan eelkõige koolkonna tähtsamaid esindajaid ja nende põhimõtteid eesmärk selgitada eleaadide panust foilosoofiasse. Sissejuhatust on vaja juurde kirjutada !!!!! 1.ANTIIKSE FILOSOOFIA AJALUGU Kogu antiikfilosoofia ajaloo võib kolmeks perioodiks jaotada: 1.Eelklassikaline periood (7. Saj eKr 5. Saj eKr) Paljudes käsitlustes nimetatakse seda perioodi ka ,,eelsokraatiliseks" ajastuks, kuid see eeldab et teadliku filosoofilise mõtlemise harrastamine algab alles Sokratesega. Eelklassikaline periood on jaotatud otstarbekuse mõttes omakorda alaosadeks: A) Kreeka filosoofia vanimad koolkonnad a) vanim filosoofia Ioonias; b) pütaagorlaste koolkond; c) eleaatide koolkond. B) Eelkristliku sajandi füüsikud ja materialistliku mõtlemise algmed C) filosoofiline sofistika 2.Klassikaline periood (4.saj eKr)
Aristoteles Sissejuhatus "Tema surmast möödus kaks tuhat aastat, ilma et maailma oleks sünnitanud ainsatki filosoof, keda oleks saanud kasvõi ligilähedaseltki tema vääriliseks pidada" Bertrand Russel. Loomulikult on Aristotelesega. Filosoof, kes oli kursis Sokratesega, kes veetis 19 aastat Platoni akadeemias ja kes kirjutas teoseid loogikast, keemiast, botaanikast, täheteadusest, mehhaanikast, kultuuri ajaloost, kohtupraktikast ja see oli ainult lühike loetelu, mida ta elu jooksul põhjalikult uurida ja mille kallal töötada.Hakates kirjutama seda tööd oli kange tahtmine kirjutada meie läänefilosoofia isast Sokratesest või tema parimast õpilasest Platonist, kuid olles tutvunud nend kõigiga taas põhjalikumalt langes valik Aristotelese kasuks
„Kunsti funktsioon on sotsiaalne kriitia“ Pilet 5 1. Platon ja filosoofia 427-347 e.Kr Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja. Pidas matemaatikat kõige tähtsamaks, aga oli ka poeet. Pärines aristokraatlikust perest. Pärast Sokratese surma pettus Ateenas ja läks rändama(müüdi vahepeal orjaks), naases 40-aastasena ja rajas Platoni Akadeemia, mis püsis 900 aastat. Tal on säilinud palju teoseid, „Pidusöök“, „Riigist“, paljud lood on dialoogid Sokratesega. Temalt pärinebki teadmine Sokratese kohta. Ta on ideedefilosoof- tema arvates on ideed igavesed, aga asjad ajutised. Nt tulp närtsib ära, teda ennast enam pole, kuid meis säilib idee ilusast tulbist. Tema arvates on meie maailm ideedemaailma ebatäiuslik koopia. Meie mõistus kuulub ideedemaailma, kuid on langenud materiaalsesse maailma. Hing tuletab meelde ideedemaailmas juba läbi kogetut. Koopamüüt- inimkond on vangis ja ei suuda ideedemaailma meenutada
varjus Sokratese tegelaskuju taha ning arendas omaenda seisukohti, mis filosoofiat suuresti muutisd. Vastupidiselt Sokratesele ta kirjutas palju, samuti oli ta ise pigem sünteesiv. Platoni kirjutised on meeleolukad ja värvikad. Platon on intellektuaalse vaimutsemise suurmeister. Maailm muutub tema haardes filosoofiliseks süsteemiks. Tema kirjutised ei ole ühtlased. Tema soositum väljendusviis on dialoog. Ta on eemaldanud teostest iseenda. Ta on mõistatuslik. Sarnaselt Sokratesega tahtis ka tema olla eelkõigeõpetaja. Rajas Akadeemia. Tema filosoofia lähtekohad on ülevad. Ta on teadlik enda aja poliitilisest ja inimlikust allakäigust. Ta tahab inimesi sellest välja aidata. Mis on hüve? Mis on õiglus? Need on tema jaoks elu ja surma küsimused. Inimmõistus on väljakutsuvalt suveräänne. Platon pooldab Sokratese intellektuaalset eetikat, mille järgi ei toimi keegi tahtlikult vääralt. Pürgimus korra ja seaduspärasuse poole
2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. ohjeldamisel ja suunamisel, või vastupidi, ihade teenistuses olevaks vahendiks ihaletava poole püüdlemisel. Inimesest võib seega kõnelda kui mikrokosmosest, mille struktuur peegeldab makrokosmose struktuuri. Mõlemad on mõistuslikud kehalised olendid, kelle hing on analoogiliselt struktureeritud. Ühtlasi saab makrokosmost käsitleda eetilise ideaalina inimese jaoks. Sokratesega seoses sai juba osutatud sellele, et antiik-kreeka eetilised õpetused käsitlevad üldiselt küsimust: mida tuleb inimesel teha eudaimonia saavutamiseks? Platoni käsitlus makrokosmosest kätkeb endas vastuseid sellele küsimusele ja seda kahest aspektist. 1. Kosmose hingele andis demiourgos terviklikkuse ja liitis selle vastandlikudki osad harmooniliselt üksteisega. Inimesel seevastu tuleb endal selline harmooniline vahekord oma
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e
5.sajandile eKr tekkis uus filosoofia suund sofistika, mis tegele inimlikku käitumist puudutavate probleemidega. Paljud seofistid jõudsid järeldusele, et 'hea' ja 'halb' on suhtelised. Osa sofiste leidis, et inimesed peaksid oma seadusi kujundama tugevama õigusest lähtuvalt, nii nagu toimib looduses tugevama õigus. Sofistide ideed levisid hästi ja nende vastuolud kehtiva korraga oli ilmselge, seetõttu tekkis nende vastu tugev opositsioon eesotsas Sokratesega. Ta leidis, et sofistid petavad oma õpilasi. Sokrates arvates oli õpetaja kohus vaid õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Ta suhtus halvasti Ateena demokraatlikusse riigikorda, kuna riigi juhtimisel osalesid ka täielikud võhikud. 339 eKr anti ta noorsoo rikkumises süüdistatuna kohtu alla ja hukati. Platon Sokratese õpilane. Asutas Ateena lähedale oma filosoofiakooli Akadeemia. Pani oma teosed kirja dialoogidena filosoofide mõttevahetustena
Sokratese iroonia seisnes selles, et · Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. · Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. · Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi aga endale kõik ära seletada. · Sokratesega vesteldes veendus vestluskaaslane, et Sokrates on ise kõne all olevas valdkonnas asjatundja. · Sokratesega vesteldes lakkas vestluskaaslane arvamast, et on kõne all olevas valdkonnas asjatundja. · leidis veelgi kinnitust sellele, et ta on tõesti kõne all olevas valdkonnas asjatundja. Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on · arukas visadus · teadlik riskeerimine. · kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel
Õnn(heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Õnnelikkus ja filosoofia 1) Platoni dialoog "Euthydemos", kus ta räägib Sokratesega - õnnelik saab olla ainult tark, et teada, mida hea tervise, ilusa välimuse või vedamisega üldse peale hakata. Rumal hävitaks kõik hea oma käitumisega varem või hiljem. 2) Utilitarist John Stuart Mill on arvanud, et õnn seisneb nii kehalistes kui ka intellektuaalsetes naudingutes, kusjuures intellektuaalsetel on ka kõrgem kvaliteet. 3) Juba Aristoteles arvas, et õnn on miski, mille poole püüdlevad kõik. Ta uskus, et
Thalese tüüpi filosoofiast eristas teda käsitlusvaldkond – erinevalt sedalaadi filosoofide poolt valdavalt käsitletud ontoloogilisest problemaatikast, ütleb Sokrates end olevat kogu elu tegelenud eetiliste küsimustega. See lähendas teda sofistidele, kuid viimastest eristas teda käsituslaad ja ka tulemused, millele ta nende küsimuste üle arutlemisel jõudis. Filosoofia ajaloos on traditsiooniks kõnelda just Sokratesega seoses “antropoloogilisest pöördest” Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Too pööre seisnes selles, et kui varasema teoreetilise mõtlemise teemaks oli eelkõige physis selle sõna algses laias tähenduses, siis nüüdsest nihkuvad esiplaanile inimese ja inimühiskonnaga seotud probleemid. Seda väidet ei tuleks aga mõista mitte nii, nagu oleks varasem mõtlemine inimest ja ühiskonda kõrvale jättes tegelenud üksnes loodusnähtustega.
vabaduse. Rahva ülesässitamine ei õnnestu, Kreeka kaotab, algab Hellenismi ajastu. Filosoofiline proosa. Sokrates kui ,,kirjandustegelane", sokraatiline dialoog Alates 5-3. saj eKr, seotud Sokratese kujuga (on pooleldi kirjanduslik tegelane, ei saa oletada, milline ta päriselt oli, ta pole ise midagi kirjutanud, teised on kirj temast). Temast on kirj Aristophanes komöödias ,,Pilved". Xenophon on avaldanud teose dialoogi vormis ,,Mälestused Sokratesest", kus on üles kirj vestlused, mis Sokratesega peetud, kaitseb seal Sokratest (ta mõisteti surma, sest õpetused polnd kooskõlas klassikalise polisliku (linnriikliku) väärtussüsteemiga. Ei pidanud oluliseks kuulekat alistust, mida kodanikult oodati, vaid pidas oluliseks ise mõtlemist. Meenutas inimestele sofiste, kuid ei olnud nii nihilistlik, pidas oma õpetustes tähtsaks voorusi (vaprus, autunne, mõistlikkus). Tema õpetusviis õp ei pea pikki kõnesid vaid kaasab õpilase sellesse võrdse osapoolena, esitades küsimusi
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena
Tegeldes sellega, mida tunneb, rahuldab vajadusi ja elab õnnelikult. Inimene vajab mõtestatud vaimset elu. Usub, et inimese hing on surematu. Inimese hing lahkub tema surma järel kehast ning inimene jätkub oma individuaalsuses. Teoloogilise mõtteviisiga - kõigel on oma eesmärk, oma mõte. Andis uuesti julguse, et tõde on olemas. PLATON (427(424) - 347) Sokratese õpilane. Aristokraatliku päritolu. Sündis Ateena juhtivas perekonnas. Oli 20, kui puutus kokku Sokratesega. Oli Sokratese õpilane 8 aastat. Pühendus filosoofiale. Peale Sokratese hukkamist lahkub kodulinnast. Rändab Egiptusesse, võib-olla ka Indiasse; pikemalt viibib Sitsiilias, Alam- 4 Itaalias. 387 tuleb tagasi Ateenasse. Rajab kuulsa Platoni Akadeemia, kus õpetab tasuta. Tema ümber koondub õpilaste ring. Platon elab kuni surmani Ateenas ning sureb keset tööd. Säilinud 34 dialoogi, milledest osa pole audentsed: "Apoloogia" - sisaldab Sokratese kaitsekõne kohtunikule.
Ta kirjutas 5saj teisel poolel, kus oli väga religioonikriitiline aeg ja ratsionalistlik maailmavaade domineeris. St et kirjutus on hästi ratsionalistlik, kuskil pole jumalaid ja endeid. Mis ajaloos loeb, on jõuvahekord ja tugevam jääb peale. Suhtumine allikatesse- tema otsustas õige ja vale vahel ning kirjutas ainult tõde. Kõige ratsionaalsem antiikajaloolane ever. Xenophon. Suursugune, pm aristokraat., kasvas üle Pelopennose sõja ajal ja nooruses suhtes Sokratesega ja pidas end tema õpilaseks 401 läks palgasõdurina Pärsia kuninga teenistusse. Sõjaretk Babüloni ja sõjaretke kestel tõusis ta üheks väejuhiks. Tema karjäär oli elukutseline palgaohvitser, eriti Spartas. Suhtus Ateena demokraatiasse negatiivselt, eriti kuna Sokrates mõisteti surma seal ja teda ka tagaselja. Ta on küll ateenlane, aga ta on pigem Sparta-meelne. Kirjutajana oli laiahaardeline publitsist. Hea stiil ja populaarne. Ta kirjutas kreeka ajaloo "Hellenika", Hellase ajalugu
Kirjutati papüürusele, diptühhonile (kaks kokkupandavat lauakest), seatinaplaatidele ning kirja raiuti ka marmortahvlitesse. Kujutav kunst (58) Filosoofia (Platon ja Aristoteles) (46, 47) kirjandus (Xenophon, Lysias, Isokrates, Demosthenes)(48, 51) 45. Sokrates ja sokraatikud Sokratest peetakse kreeka klassikalise filosoofia rajajaks, see on kreeka filosoofia kõige lühem ajastu. Sokrates elas 469-399 e. Kr. Tema isa oli kiviraidur, ema ämmaemand. Sokratesega pöördus kreeka filosoofia inimese poole. Esiplaanil eetiline temaatika, tagaplaanil olemisõpetus. Ta oli esimene filosoof, kes ühendas omavahel kõlbluse ja teadmise idee. Tema õpetuse nõrgaks küljeks peetaksegi, et ta samastas vooruslikku käitumist ja õiget teadmist. Sokrateselt pole säilinud kirjalikke teoseid, kuna ta õpetas põhimõtteliselt suuliselt. Vastandas end sofistidele. Ei võtnud tasu. Platon, tema tuntuim õpilane, kirjutas tema vaateid üles, ent
Oligarhid ja nende pooldajad hoidsid veel mõnda aega enda käes Eleusist, kuid 401. a. vallutasid ateenlased sellegi. Vahetult pärast neid veriseid sündmusi 399. a. andsid ateenlased kohtu alla ja mõistsid surma Sokratese. Filosoofi süüdistati ateenlaste poolt austatud jumalate mitteaustamises ja noorsoo rikkumises. Kui esimese süüdistuse tagamaid on raske mõista, siis noorsoo rikkumise all peeti ilmselt silmas mitmete Sokratesega seotud meeste (eriti Kritiase, kuid ka näiteks Alkibiadese) demokraatiavaenulikku tegevust. Teada oli ka Sokratese enda tauniv suhtumine demokraatlikku riigikorda. Pole juhuslik, et Sokratese peasüüdistaja Anytos oli üks äsjaseid demokraatia aktiivsemaid taastajaid. Ilmselt lootsid ateenlased, et Sokrates, kellele anti võimalus endale ise karistus valida, eelistab minna pagendusse. Kuid filosoof keeldus end karistuse vääriliseks tunnistamast ja mõisteti tema
Aasia joonia linnades ning teiselt poolt kreeka LõunaItaalia ja Sitsiilia kolooniates. Siit ka filosoofia traditsiooniline jaotus "joonia filosoofiaks" (Mileetose koolkond ja selle järglased) ning "itaalia filosoofiaks" (pythagoreism ja eleaadid). Kogu eelsokraatilist filosoofiat nimetatakse sageli ka eelklassitsistlikuks seda eeldusel, et klassikaline, st. teaduslik filosoofiline mõtlemine algab alles Sokratesega. Theophrastose süstemaatilist käsitlust, et varased kosmoloogid olid omavahel õpilaseõpetaja suhetes ja moodustasid filosoofia koolid koolkonnad on peetud anakronismiks. Mileetose koolkond Mileetoses sündis vanim kreeka kosmoloogiakoolkond, mis andis esimesena atsionaalsete meetoditega maailmas toimuvale spekulatiivseid seletusi. Koolkonna moodustavad Thales, Anaximandros ja Anaximenes kõik olid pärit Mileetosest. Vahel
annaabi.ee 
