,,Nullpunkt" Margus Karu Katrin Karu 1.KU Margus Karu ,,Nullpunkt" räägib minategelase Johannes Tamme elust, kes on tavaline Lasnamäel elav poiss. Peategelasel, probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesel õnnestub ühte Tallinna eliitkooli sisse saada, kuid peale esimest koolipäeva avastab hea huumorimeelega ja elurõõmus poiss, et erinevate kokkusattumuste tõttu on ta klassikaaslaste poolt jõuliselt heidikustaatusse lükatud ning teda ümbritseb sotsiaalne blokaad. Esialgu proovib Johannnes enda mainet päästa, kuid iga mööduva päevaga vajub ta enam ja enam sügavamale masendusse. Poisi elu keerleb peamiselt kolme aspekti ümber- kodu, sõbrad ja kool, ja kõik tema elus varises lühikese ajaga kokku. Uues koolis ei võeta teda omana, kodus on skisofreenikust ema ning talle väga lähedane õde, Grete, kes...
SQL Kodutöö Katrin Kello D23 Loon 3 tabelit CREATE TABLE käsuga: create table HUVIRINGI JUHENDAJA( HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID int not null, EESNIMI VARCHAR(100) not null, PERENIMI varchar(100) not null, SÜNNIAEG date not null, ISIKUKOOD VARCHAR(20), SUGU CHAR(1) not null, KOMMENTAAR VARCHAR(255), PRIMARY KEY(HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID) ); Script Output: Table HUVIRINGI_JUHENDAJA created. create table TÖÖ_HUVIRINGI_JUHENDAJANA( TÖÖ_HUVIRINGI_JUHENDAJANA_ID integer not null, HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID integer not null, HUVIRING_ID integer not null, ALATES TIMESTAMP not null, KUNI date, KOMMENTAAR varchar(255), PRIMARY KEY (TÖÖ_HUVIRINGI_JUHENDAJANA_ID) FOREIGN KEY(HUVIRIGNI_JUHENDAJA_ID) REFERENCES ISIK(HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID) FOREIGN KEY(HUVIRING_ID) REFERENCES RIIK(HUVIRING_ID) ); Script Output: Table TÖÖ_HUVIRINGI_JUHENDAJANA created. create table HUVIRING( HUVIRING_ID int not null, NIMETUS VARCHAR (60), ASUKOHT VARCHAR(55) not null,
muutumatuna Temperatuur iseloomustab keha soojendatavuse astet, keha soojusliku tasakaalu olekut Temperatuuri mõõtmine Hoitakse temperatuuri mõõtvat keha mõõdetava vastas kuni saabub soojuslik tasakaal Celsiuse skaala viga termomeetrite näidud langevad kokku 0C ja 100C juures, kuid ei lange kokku vahepealsetel temperatuuridel. Ruumala sõltuvus temp.-st ei ole päris lineaarne Absoluutne null nim piirtemperatuuri, mille puhul ideaalse gaasi rõhk jääval ruumalal läheneb nullile Abs. Temp ja molekulide keskm kin en Absoluutne temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt
#include
#include
Null-järku reaktsioon - (x +y = 0) v=k'Ca=k=const Lähteaine kontsentratsioon kahaneb lineaarselt kuni nullini.Esimest järku reaktsioon (x + y = 1) v=k*Ca aine reageerimisel tema kontsentratsioon väheneb.Teist järku reaktsioon (x + y = 2)aA + bB produktid; v = k · CAx · CBy ; ( k reaktsiooni kiiruskontstant (erikiirus), x reaktsiooni järk aine A suhtes, y reaktsiooni järk aine B suhtes, summa x + y on reaktsiooni summaarne järk, C A ja CB ainete A ja B molaarsed kontsentratsioonid, mol/dm3).Reaktsiooni kiirus sõltub aktivatsioonienergiast. Arrheniuse võrrand k = A · e-EA/RT ; (k kiiruskonstant, R universaalne gaasikonstant 8,314 kJ/k·mol, A nn sagedusfaktor, mis iseloom molekulide kokkupõrgete sagedust, EA aktivatsioonienergia kJ/mol).Aktivatsioonienergiat on võimalik vähendada ensüümide ja katalüsaatoritega, kokku puute pinna suurendamisega .ionisatsioonienergia energia, mis kulub kõige nõrgemini seotud elektron...
Oksüdatsiooniaste oa ...näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtainete oa on alati null. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa null. A - rühmade metallidel on tavaliselt püsiv oa, mis võrdub rühma numbriga (mõnel on ka mitu oa: Sn ja Pb oa võib olla II ja IV). B – rühmade metallide oa on tavaliselt muutuv, sageli on üheks nende oksüdatsiooniastmeks II. Mittemetallide oa on muutuv vahemikus ∗ „rühma number“ – maksimaalne oa kuni ∗ „rühma number – 8“ – minimaalne oa. ( flouri oa on alati –I; hapnikul tavaliselt – II ja vesinikul I. )
Tasuja E.Bornhöhe 1. Sakslased ja taanlased olid kõige halvemad. Venelased, rootslased, lätlased ja leedukad olid otsekohesed ja natuke leebemad. 2. Oli kord mees Vahur tal oli poeg Tambet, kes oli halb. Tal oli poeg kelle nimi oli Jaanus. Jaanus pandi mungakloostrisse. Nad pidid varjama vabadust. Nad elasid metsas Metsa talus. 3. Kui Jaanus oli kümme aastat vana läks ta isaga Lodjajärve lossi. Jaanus sai seal sõbraks Emiilia (Emmi), Oodo ja koera Tarapitaga (Tölp). 4. Junkur (Oodo) ja Emiilia olid riidu läinud. Nad ratsutasid võidu, kuid junkur oli pahane. Nad vahetasid Jaanusega hobused ja junkur kukkus hobuse seljast maha ja minestas. 5. Prohveti-Pärt oli sangar, kuid tema mõrsja jättis ta maha. Ta leidis rahu Eestimaalt ning elas erakuna koopas ja oli loodusetundja. 6. Prohveti-Pärt ravis Oodo minestusest terveks. Oodo ja Jaanus läksid kaklema, Oodo...
järgnevad väärtused: k= 11; n=12; R=10; 2 n =6,9. Vastavalt võrdusele R<2 n näeme, et statistik R on etteantud kriteeriumist suurem. See tähendab seda, et meie valimis esineb süstemaatilisi vigu. Teiseks süstemaatiliste vigade olemasolu kontrolli kriteeriumiks on vigade keskmise nulli kriteerium, mis oma olemuselt tähendab seda, et kui vaadeldavas valimis esinevad ainult normaaljaotusega juhuslikud vead, siis vigade aritmeetiline keskmine on null. Kriteeriumi kontrolliks tuleb valimi põhjal leida vigade aritmeetiline keskmine y , 1 Sy standardhälve S ja aritmeetilise keskmise standardhälve e. standardviga. Lisaks Sy veel kahekordne standardviga 2 .
1. Loetlege tasakaalu liigid ja iseloomustage neid. Ebapüsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendist eemale. Püsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole. Ükskõikne tasakaal. Süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null. 2. Selgitage järgmiste mõistete tähendust: võnkumise hälve, amplitu ud, periood, sagedus, ringsagedus. 3. Tuletage sumbuvvõnkumise hälvet kirjeldav valem (7.10). Joonistage hälbe ajalist sõltuvust näitav graafik. 4. Defineerige mõiste ,,sumbuvvõnkumise relaksatsiooniaeg". 5. Mis juhtub võnkuva süsteemiga, kui sumbuvustegur saavutab krii tilise väärtuse (7.17)? Missuguse kuju võtab hälbe ajalise sõltuvuse graafik? 6. Mis on harmooniline võnkumine
TRIGONOMEETRILINE VÕRRAND Trigonomeetriliseks võrrandiks nimetatakse võrrandit, milles tundmatu esineb vaid trigonomeetrilise funktsiooni argumendis. Trigonimeetrilised põhivõrrandid: sin x = m cos x = m tan x = m TRIGONOMEETRILISE VÕRRANDI LAHENDAMINE 1) Teisendan trigonomeetrilise võrrandi põhivõrrandiks: a) kui võimalik, lahendan ruutvõrrandi sin x; cos x või tan x järgi b) Kasutades trigonomeetrilisi valemeid teisendan vasakupoole korrutiseks, kui parem pool on 0 (null). c) Kui on käes trigonomeetriline põhivõrrand, kasutan üldlahendi valemeid. Üldlahendi valemid: a) sin x = m x= (-1) n arcsin m + n n Z arcsin m = x= (-1) n + n n Z b) cos x = m x = +- arccos m + 2n n Z arccos m = x = +- + 2n n Z c) tan x = m x = arctan m + n n Z arctan m = x = + n n Z
energiast. Temperatuur. See on molekulide kaootilise liikumise keskmise kineetilise energia mõõt, st mida kiiremini liiguvad molekulid seda kõrgem on temps. Keskmise energia ja tempsi vahel on seos: Si süst- K, praktikas C. s Temperatuurivahemik üks Kelvini kraad võrdub ühe Celsiuse kraadiga. Tempsi mõõdetakse termomeetriga. Kelvini ja Celsiuse seos: T=t+273. s Vaata neid teisi tähiseid ka!. Temperatuuri absoluutne null. See on piirtemperatuur, mille puhul ideaalse gaasi rõhk jääval ruumalal läheneb nullile. Selle tempsi juures jääksid molekulid seisma. Teoreetiline suurus, praktikas pole võimalik saavutada. Isoprotsessid gaasides. Ideaalset gaasiolekut iseloomustavad 3 põhilist parameetrit: rõhk, temps ja ruumala. Kõiki neid võib muuta. Kuid tihti muutub ainult 2 parameetrit ja 1 jääb muutumatuks. Siit 3 protsessi: isotermiline, isobaariline ja isohooroline protsess. Isotermiline protsess
(ruutmeeter), mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm (njuutonmeeter), kui raamis on vool 1 A (amper). 6) Millist jõudu nimetatakse Ampere´i jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem koos kõigi tähiste selgitusega) ja määratakse selle jõu suund? Sõnasta suuna määramiseks kasutatav reegel. Kui suure magnetvälja suuna ja voolu suuna vahelise nurga puhul on Ampere´i jõud suurim, millise puhul null? Ampere’I jõuks nimetatakse magnetväljas asetsevale vooluga juhi lõigule mõjuvat jõudu. Fa=B*J*L*sin α (magnetiduktsioon, juhet läbiva voolu tugevus, juhtmelõigu pikkus, ning nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel). Ampere’I jõud on risti nii magnetvälja suunaga kui ka voolu suunaga. Suuna määramiseks kasutatakse vasaku käe reeglit. Kui vasak käsi asetseda nii, et magnetväli on
andmeid, kas see on kontsert, šokolaad või midagi muud ISIK_SAALIS Selles tabelis hoitakse kõikide isikute saalis viibimisi. ROLL_YKSUSES Selles tabelis hoitakse kõikide isikute rolle üksuses, kas isiku roll saalis on külastaja või 7 töötaja. Olemite omadused Tabel RIIK Veeru nimi Andmetüüp NULL/NOT NULL Semantika RIIK_ID INTEGER NOT NULL Tabeli riik Primary Key. Surrogaatvõti, mis omistatakse uue kirje lisamisel võttes senise maksimaalse ID väärtuse tabelis
Tellimuste põhjal saadakse arve ning arveread, mis vastakse ära kui tellimused on täielikult kohale toimetatud. Tellimuses on toote detailid ning lisaks ka muidugi kauba summa. Arves näidatakse ära kõikide kaupade summa. Olem suhte diagramm Tabelid 2.1. Table toode Column name Type Properties Description Toote nimetus on toode_id integer Not null ära märgitud ID- ga Toote seis määrab ära selle toote toode_seis char(10) Not null oleku, kas on olemas või ei ole
CREATE DATABASE `Lennundus` DEFAULT CHARACTER SET latin4 COLLATE latin4_estonian_ci; USE `Lennundus`; CREATE TABLE IF NOT EXISTS `tlised` ( `id` INT(11) NOT NULL AUTO_INCREMENT, `Eesnimi`VARCHAR(25) NOT NULL, `Perenimi`VARCHAR(25) NOT NULL, `IK` CHAR(12) UNIQUE NOT NULL, PRIMARY KEY (`id`) ) CREATE TABLE IF NOT EXISTS `tleping` ( `id` INT(11) NOT NULL AUTO_INCREMENT, `lepingu_nr` INT (5) NOT NULL, `algus` DATETIME (16) NOT NULL, `lpp` DATETIME(16) NULL, `tlised_id` INT(11) NOT NULL, FOREIGN KEY (`tlised_id`) REFERENCES tlised(id), PRIMARY KEY (`id`) ) CREATE TABLE IF NOT EXISTS `sisselogimine` ( `id` INT(11) NOT NULL AUTO_INCREMENT, `algusaeg` DATETIME(16) NOT NULL, `lppaeg` DATETIME(16) NULL, `tlised_id` INT(11) NOT NULL, FOREIGN KEY (`tlised_id`) REFERENCES tlised(id), PRIMARY KEY (`id`) ) CREATE TABLE IF NOT EXISTS `kassa` ( `id` INT(4) NOT NULL AUTO_INCREMENT, `kassa_nr` (4) NOT NULL,
1. Loo tabel LAENUTUS järgmiste väljadega: Laenamise_id PK, Kuupaev (kuupäev), Lugeja_ID (täisarv) FK, Raamatu_ID (täisarv) FK, Tahtaeg (kuupäev), Tagastamine (kuupäev). Tabeli kirjelduses näita ära primaarvõti ja ka võõrvõtmed. mysql> CREATE TABLE LAENUTUS( -> Laenamise_id int unsigned not null auto_increment, -> Luupaev date not null, -> Lugeja_id mediumint(8) unsigned not null, -> Raamatu_id mediumint(8) unsigned not null, -> Tahtaeg date not null, -> Tagastamine date, -> PRIMARY KEY(Laenamise_id), -> FOREIGN KEY(Lugeja_id) REFERENCES LUGEJA (Lugeja_id), -> FOREIGN KEY(Raamatu_id) REFERENCES RAAMAT (Raamatu_id)); Query OK, 0 rows affected (0.01 sec) mysql> DESCRIBE LUGEJA; +-----------+-----------------------+------+-----+---------+----------------+ | Field | Type | Null | Key | Default | Extra | +-----------+-----------------------+------+-----+---------+----------------+
Paus Tootaja Olem 'Paus' näitab, et töötajatel on võimalik käia ka pausidel. Pausi_liik Paus Olem'Pausi_liik' näitab mis tüüpi pausiga on tegu. Olemid Olemi nimetus Atribuut Andmetüüp Null/Not null Firma Firma_ID Integer, Primary Key Not null Firma Nimi Varchar(50) Not null Konekeskus Konekeskus_ID Integer, Primary Key Not null Konekeskus Nimi Varchar(50) Not null Konekeskus Inimeste_arv Integer Not null Konekeskus Kommentaar Varchar(200) Null Osakond Osakond_konekeskuses_ID Integer, Primary Not null konekeskuses Key
1. Lisa tabelisse RAAMAT uus väli Tiraaz, mis on täisarvu tüüpi. mysql> ALTER TABLE RAAMAT ADD COLUMN Tiraaz mediumint(10); Query OK, 42 rows affected (0.00 sec) Records: 42 Duplicates: 0 Warnings: 0 mysql> DESCRIBE RAAMAT; +------------+-----------------------+------+-----+---------+----------------+ | Field | Type | Null | Key | Default | Extra | +------------+-----------------------+------+-----+---------+----------------+ | Raamatu_id | mediumint(8) unsigned | NO | PRI | NULL | auto_increment | | Pealkiri | varchar(100) | NO | | NULL | | | Autor | varchar(50) | YES | | NULL | | | Aasta | year(4) | YES | | NULL | |
see, kuhu tellimusele järgi tullakse. Kinnitus saab olla väärtustega Ei või Jah. Kui kinnitus on Ei, siis ta arhiivi ei lähe, kui kinnitus on Jah, siis läheb kõik vajalik info arhiivi ning töötajal on hea teha aruannet (trigger). 2. Graafiline mudel 3. Andmebaasi loomise korraldused Kuna ülesande juhendis ei ole öeldud, et peame siia esitama ka foreign key ja trigger käsud, siis me seda ei teinud. CREATE TABLE Arhiiv ( Tellimus_Töötaja_Isikukood INTEGER UNSIGNED NOT NULL, Tellimus_Klient_ID INTEGER UNSIGNED NOT NULL, Tellimus_Kogus INTEGER UNSIGNED NOT NULL, Tellimus_Aadress VARCHAR(255) NOT NULL, Tellimus_Kuupäev VARCHAR(10) NOT NULL, Tellimus_Hind INTEGER UNSIGNED NOT NULL, Tellimus_Toote_ID INTEGER UNSIGNED NOT NULL, Tellimus_Tellimuse_ID INTEGER UNSIGNED NOT NULL, Tellimus_Telefon INTEGER UNSIGNED NOT NULL, PRIMARY KEY(Tellimus_Töötaja_Isikukood, Tellimus_Klient_ID, Tellimus_Kogus, Tellimus_Aadress, Tellimus_Kuupäev, Tellimus_Hind,
-)Energia on fsikaline suurus, mis nitab kui palju td vib keha antud tingimustes teha. -)Mehhaaniline energia jaotatakse.1)kineetiline energia, 2)potensiaalne energia. -)Energia hikuks on 1J. -)Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida kehad omavad oma liikumise tttu. -) Thiseks on K -)K=mv2. k=kineetiline energia(1J). v=keha kiirus(1m/s) m=keha mass (1kg). KINEETILINE ENERGIA: -)Paigal seisva keha kineetiline energia on null. V=0 (sest V vrdub nulliga). -)Kineetiline ei ole kunagi negatiivne. -)Mida suurem on keha mass, seda suurem on kineetiline energia. -)Mida suurem on keha kiirus, seda suurem on kineetiline energia. -)Potensiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida omavad kehad oma asendi tttu teiste kehade suhtes. bi; bi=m x g x h. bi= potensiaalne energia. m=keha mass. h=keha kaugus(krgus) null nivoost. g=9.8N/kg. POTENSIAALNE ENERGIA:
b=-1;
for(j=0;j
Positiivsed ja negatiivsed arvud Definitsioon Positiivne arv on arv, mis on suurem kui null. Definitsioon Negative arv on arv, mis on viksem kui null. Definitsioon Vastand arvud on kaks arvu, mis asuvad samal kaugusel nullist, kuid erinevas suunas. Definitsioon Tisarvud on kik naturaalarvud ning nende vastandarvud pluss null. Negatiivseid arve kasutatakse temperatuuri mtmisel Negatiivseid arve kasutatakse, et mrata asukoha krgus vi sgavus. Negatiivseid arve kasutatakse vlgade kirja panemisel Vihje Kui arvu ees ei ole mrki, see on positiivne arv. Tisarvude liitmise reeglid Reegel #1 Kui mrgid on samad, siis ra panne nendele esmalt the. Liida arvude absoluutvrtused ning kirjuta vastusele nende hine mrk. Tisarvude liitmise reeglid Reegel #2 Kui mrgid on erinevad lahuta suurema absoluutvrtusega arvust
1. Loodud on kolmest tabelist koosnev andmemudel 2. SQL-laused tabelite koostamiseks Tabeli ISIK loomine CREATE TABLE ISIK ( ID NUMBER(10,0) NOT NULL, EESNIMI VARCHAR2(35) NOT NULL, PERENIMI VARCHAR2(35) NOT NULL, ISIKUKOOD VARCHAR2(20) NOT NULL, CONSTRAINT ISIK_PK PRIMARY KEY(ID) ); Tulemus Tabeli VAEOSA loomine CREATE TABLE VAEOSA ( ID NUMBER(10,0) NOT NULL, KOOD VARCHAR2(10) NOT NULL, NIMI VARCHAR2(50) NOT NULL, KOMMENTAAR VARCHAR2(100), CONSTRAINT VAEOSA_PK PRIMARY KEY(ID) ); Tulemus Tabeli VAEOSAS_OLEMINE loomine CREATE TABLE VAEOSAS_OLEMINE ( ID NUMBER(10,0) NOT NULL, ISIK_ID NUMBER(10,0) NOT NULL, VAEOSA_ID NUMBER(10,0) NOT NULL, ROLL VARCHAR2(35) NOT NULL, ALATES DATE NOT NULL, KUNI DATE, CONSTRAINT VAEOSAS_OLEMINE_PK PRIMARY KEY(ID) ); Tulemus Tabelile VAEOSAS_OLEMINE välisvõtmete lisamine
CREATE TABLE mina ( eesnimi varchar(30) not null, perenimi varchar(100) not null, sugu varchar(5) not null, synnipaev date not null, algus datetime not null default current timestamp, viimati datetime default timestamp, CONSTRAINT pk_mina PRIMARY KEY (eesnimi) ); INSERT INTO mina (eesnimi, perenimi, sugu, synnipaev) VALUES ('Juku', 'Mets', 'Mees', '1980-02-04'); grant connect to Sandra identified by 'tere'; grant group to dba; grant membership in group dba to Sandra; grant all on mina to Sandra; SELECT * FROM mina; UPDATE mina SET eesnimi = 'Jri' WHERE eesnimi = 'Juku'; CREATE GLOBAL TEMPORARY TABLE paha (nimi
else c = (char) (c - (rotation % 26)); } decrypted += c; } return decrypted; } 9.2 Programmipõhiste testide koostamine Antud töös kasutatakse programmipõhiseks testimiseks lauseadekvaatsuse kriteeriumit. Töös on projekteeritud 16 programmipõhist testi lähtudes lauseadekvaatsuse kriteeriumist. Iga test sisaldab testi ID-d, testi kirjeldust, sisendit ning oodatavat väljundit. Testi ID: P1 Kirjeldus: Krüpteerimine on null. Sisend: Sisend on null. Oodatav väljund: Väljund on null. Testi ID: P2 Kirjeldus: Krüpteerimise sisend on tühi. Sisend: Sisend on tühi. Oodatav väljund: Väljund on tühi. Testi ID: P3 Kirjeldus: Krüpteerimise rotatsioon on null. Sisend: Sisend on „abc“. Oodatav väljund: Väljund on „abc“. Testi ID: P4 Kirjeldus: Krüpteerimise rotatsioon on väiksem nullist. Sisend: Sisend on null. Oodatav väljund: Väljund on null. Testi ID: P5
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad kruviku kasutamine pikkuse esemed (plaat ja toru). mõõtmisel. Skeem Tabel 1.1 Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T = ........ mm, null-lugem - ........ mm Katse , mm , mm , mm2 nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Tabel 1.2 Toru välismõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T = ........ mm, null-lugem - ........ mm Katse , mm ...
#include
Töö käik Mõõtmised nihikuga 1. Määrake juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2. Protokollige nihiku null-lugem ning arvestage seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõõtke antud katsekeha paksus. Selleks asetage katsekeha mõõtotsikute vahele, lükake need tihedalt vastu proovikeha ja leidke lugem di. Korrake mõõtmisi d katsekeha kümnes erinevas kohas ning leidke keskmine plaadi paksus ja tema viga. 4. Mõõtke antud toru sise- ja välisläbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutage toru ristlõike pindala ja selle viga. Mõõtmised kruvikuga 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2. Määrake null-lugem (nullpunkti parand). 3. Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT: Üldmõõtmised Töö ülesanne: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Tabelid Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. 1 Nooniuse täpsus T= ...... mm, null-lugem - ...... mm. Katse d1, mm d-d1, mm (d-d1)2, mm nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. 2 Nooniuse täpsus T= ...... mm, null-lugem - ...... mm. Katse d1, mm d-d1, mm ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvuda nihiku Töövahendid: Kruvik, nihik. ja nooniusega ja kruvikuga. Skeem: Tabel 1.1 Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T= ..... mm, null-lugem - ..... mm. Katse nr. d1, mm d´ -d1, mm ´ ( d -d1)2, mm2 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 d´ = Tabel 1.2 Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T= ..... mm, null-lugem - ..... mm. Katse nr. d1, mm ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 24.09.2014 Õpperühm: AAVB-11 Kaitstud: Töö nr: 1 OT: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega, nihiku Nihik, kruvik, mõõdetavad ja kruviku kasutamine pikkuste esemed (plaat ja toru) mõõtmistel. Tabel 1.1 Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus T= mm, null-lugem – mm. Detail Katse 2 2 di , mm d-di , mm (d-di ) , mm nr. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ...
võõrvõtmeväli? Uuri lisaks ER-mudelit. mis on lisatud ülesande juhendile. mysql> SHOW TABLES; +-----------------------+ | Tables_in_eensaara_AB | +-----------------------+ | EMAD | | LAENUTUS | | LUGEJA | | RAAMAT | | SYNNID | +-----------------------+ 5 rows in set (0.00 sec) mysql> DESCRIBE EMAD; +-----------+-------------+------+-----+---------+-------+ | Field | Type | Null | Key | Default | Extra | +-----------+-------------+------+-----+---------+-------+ | Ema_id | int(2) | NO | PRI | 0 | | | Ema_nimi | varchar(20) | YES | | NULL | | | Vanus | int(2) | YES | | NULL | | | Laste_arv | int(1) | YES | | NULL | | +-----------+-------------+------+-----+---------+-------+ 4 rows in set (0.00 sec) mysql> DESCRIBE SYNNID; +--------------+-------------+------+-----+---------+-------+
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 1 ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Tutvumine nooniusega. Töövahendid: Nihik, kruvik, mõõdetavad Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse esemed (plaat ja toru) mõõtmisel Skeem L= M+NT TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Noonius Mõõtriistadel nagu nihik, kuruvik, goniomeeter jne, on mõõteskaalaga paraleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Kriipsu ja skaala kokkulangemist saab fikseerida üsna täpselt, nende mitteühtimisel on aga lugemi leidmine vähem täpne. Sellest lähtuvalt on...
Lineaarfunktsioon on funktsioon y=ax+b, kus a ja b on mistahes reaalarvud. Selle graafikuks on sirgjoon 2. Mida nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks? Funktsiooni määramispiirkonnaks nimetatakse selliseid argumendiväärtuseid, mille korral on reaalne funktsiooni väärtus olemas 3. Millised võimalused on funktsiooni esitamiseks Valemina, tabelina, graafiliselt, järjestatud arvupaaridena, nool diagrammidega 4. Mida nimetatakse funktsiooni null kohaks ja mida negatiivsus piirkonnaks? Funktsiooni null koht on selline x väärtus kui graafik lõikab x telge. y = null. Negatiivsuspiirkonna moodustavad need argumendi väärtused, mille korral on funktsiooni väärtus negatiivne ehk y on väiksem 0 5. Millal on funktsioon kasvav? Kui suuremale argumendi väärtusele vastab suurem funktsiooni väärtus 6. Mis on funktsiooni ekstreemumkoht? Argumendi väärtust, mille korral funktsioon saavutab oma suurima või vähima väärtuse,
Tellimuse abil klient kinnitab omalt poolt valitud menüü ridu. Isikute register Isikute registriga on tellimus seotud olemitüübi Klient kaudu. Iga tellimus koostatakse kindla kliendi poolt. Klassifikaatorite register Klassifikaatorite registriga on tellimuse seotud olemitüübi Tellimuse seisundi liik kaudu. Igal tellimusel on üks kindel seisund. 1.3.6 Ärireeglid Ühel tellimusel on üks kindel klient. Ühel kliendil saab olla null või rohkem tellimust. Ühes tellimuses saab olla null või rohkem menüü ridu. Tellimust mis on seisundis arhiveeritud, mittetäidetud või kinnitatud ei ole lubatud muuta. Tellimuse tarnimise kuupäev ei tohi olla kinnitamisele saatmis kuupäevast suurem kui üks kuu. 19 Mitteaktuaalseid menüü ridu ei tohi näidata kliendile ja neid ei tohi lisada uutele tellimustele.
1. Loo uus andmebaas nt Harjutus. Mine phpMyAdmin keskkonda ja täida järgnevad ülesanded. 2. Käivita järgmised kaks käsku oma loodud andmebaasis: CREATE TABLE EMA ( Ema_ID integer(4) NOT NULL AUTO_INCREMENT, Nimi varchar(40) NOT NULL, PRIMARY KEY(Ema_ID)) engine=InnoDB; INSERT INTO EMA (Nimi) VALUES ('Tups'), ('Taki'),('Tipsi'); 3. Loo äsja tehtud andmebaasi andmetabel HIIR, milles on järgmised andmeväljad: Hiire_ID - täisarv, primaarvõtme väli ja automaatselt suurenev ning ei tohi olla null, Nimi tekst, väärtus ei tohi olla null, Kaal täisarv, Synniaasta aasta, Ema_ID täisarv, võõrvõti (lisa indeksite alt valik INDEX). Määra andmebaasimootoriks InnoDB. 4
3).(Ositi integreerimine määramata integraalis. Valemi tuletamine.) Lebesgue’i teoreem Funktsioon f on lõigul [a;b] Riemanni mõttes integreeruv parajasti siis, Määratud integraali rakendused. kui ta on tõkestatud lõigul [a;b] ja pidev peaaegu kõikjal st katkev hulgal, mille Lebesgue mõõt on null. Hulga D c R Lebesgue mõõt on null siis, kui iga ε>0 korral saame leida hulka D katva vahemike süsteemi, mille pikkuste summa on väiksem kui ε. See peab näiteks paika lõpliku arvu punktide korral, st kui D= {xk є R| k=1,2,…..n} (xk sisaldava vahemiku pikkus < ε/n), sauti kui punkte on lõpmata palju, aga me saame nad nummerdada(loenduv hulk) , st D={ xk є R|kєN} (xk sisaldava vahemiku pikkus < ε/2 astmes k. Leidub ka muidu hulki, mille Lebesgue mõõt on null
Küsimus 2 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Kas antud ülesandel on alternatiivseid lahendeid? x1 x2 x3 x4 VL SF 0 0 0 2 100 1k 1 2 0 -4 22 2k 0 -0,5 1 1 12 Vali üks: a. Ei, sest tabelis leidub negatiivseid arve b. Ei, sest ülesandel puuduvad lahendid c. Ei, sest mitteühikveerus leidub negatiivseid arve d. Jah, sest sihifunktsiooni reas on null mitteühikveerus ehk x3 veerus e. Jah, sest sihifunktsiooni reas on null mitteühikveerus ehk x2 veerus Tagasiside Õige vastus on: Jah, sest sihifunktsiooni reas on null mitteühikveerus ehk x2 veerus . Küsimus 3 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst LPÜ alternatiivne lahend tähendab, et Vali üks: a. Sihifunktsiooni väärtus on teine, kuid tegevusplaan on sama b. sihifunktsiooni väärtus on sama, kuid tegevusplaan on teine c
Inertsi nähtus ei või malda hetkeliselt muuta keha kiirust v õi liiku mis suunda. NEWTONI I seadus: Keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni sellele ei m õju jõud või kui m õjuvate jõudude su m ma on null. Näide! Pane m e palli horisontaalsele p õrandale. Kui m e palli ei lükka, seisab pall paigal, sest talle m õ juvad raskusjõud ja põranda elastsusjõud on tasakaalus. Kui m e palli lükka m e, siis hakkab pall p õrandal veere ma.
Tehted ratsionaalarvudega © T. Lepikult, 2010 Ratsionaalarvud Harilikke murde, nende vastandarve ja arvu 0 nimetatakse ühiselt ratsionaalarvudeks. Ratsionaalarve tähistatakse sümboliga Q. Ratsionaalarve võib ka defineerida kahe täisarvu jagatisena (sealjuures ei või jagaja muidugi null olla). Näited : 2 6 0 Q; 12 Q; - 1 Q; - Q; 4 Q. 11 13 Aga 2 Q, Q, kuna need arvud ei ole esitatavad kahe täisarvu jagatisena. Ratsionaalarvu esitamine kümnendmurruna Iga ratsionaalarv esitub kas lõpliku või (lõpmatu) perioodilise kümnendmurruna Näiteks: 2 = 2, (0); 1 - = -0,25; 4
Die Jahreszeiten Estland ein gutes Land zum Leben. Er hat ein verschiedenes Klima und alle vier Jahreszeiten. Wie sind die Jahrezeiten in Estland? Jeder Winter ist unterschiedlich. Manchmal haben wir viel Schnee, manchmal fast überhaupt nicht. Aber es schneit immer. Die Temperatur ist auch verschieden. Manchmal ist es über null, aber es kann zwanzig Grad oder sogar mehr unterhalb null sein. Im Winter haben wir lange Nächte und es kann glatt sein. Der Frühling ist die schönste Jahreszeit. Im Frühling steigt die Temperatur und der Schnee beginnt zu schmelzen. Es kann wenig regnen, aber der Himmel ist meistens blau. Die Sonne scheint mehr und die Blumen beginnen zu sprießen. Dunkle Wintertage werden vergessen. Der Sommer ist heiß und hell. Die Tage sind lang. Das Wetter ist meistens trocken, es kann sogar die lange Trockenheit geben
TALLINN 2013 Preparation: This task report describes completion of the assignment of finding customer behavior similarities via creation of database entries and execution of SQL queries. First off a PostgreSQL 9.2.2 has been installed and a table has been created to accommodate the data from data.txt file. -- DROP TABLE person_book; CREATE TABLE person_book ( id serial NOT NULL, person_id integer NOT NULL, book_id integer NOT NULL, CONSTRAINT person_book_pkey PRIMARY KEY (id) ) CREATE INDEX idx_book_id ON person_book USING btree (book_id); Then, the data was imported into the table. The following command works when database actually runs on the machine the data file is located on (or something like this... Sure as hell the processing engine couldn't get to the file when database with the table was located on a ttu server and the
Andmebaasid Laenutamine CREATE TABLE LAENUTAMINE ( Laenamise_id INT not null auto_increment, Kuupäev date, Raamatu_ID INT, Lugeja_ID INT, Tähtaeg date, Tagastamine date, PRIMARY KEY (Laenamise_id), FOREIGN KEY (Lugeja_ID) REFERENCES LUGEJA(Lugeja_ID), FOREIGN KEY (Raamatu_id) REFERENCES Raamat(Raamatu_ID)); Lisa 10 kirjet. INSERT INTO LAENUTAMINE(Kuupäev,Lugeja_ID,Raamatu_ID,Tähtaeg) VALUES(curdate(),1,3,adddate(curdate(), interval 21 day)); RAAMAT CREATE TABLE RAAMAT (
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_04.lst SQL> DESCRIBE lepikult.yliopilased; Name Null? Type ----------------------------------------- -------- ---------------------------- ID CHAR(8) EESNIMI VARCHAR2(15) PERENIMI VARCHAR2(15) SQL> DESCRIBE lepikult.koduylesanded; Name Null? Type ----------------------------------------- -------- ----------------------------
6 0110 1100 1001 7 0111 1101 1010 8 1000 1110 1011 9 1001 1111 1100 Kui me võtame kümnend arvud, mis annavad kokku kümme. Näiteks võtame 2 ja 8. Juhul kui nende summa on kümme siis 8421 kahendkodeeritud kümnend süsteemis on vastupidised koodid. Näiteks 2 ja 8 8421 kahendkodeeritu süsteemis(seal kus on null sinna paned ühe ja seal kus üks sinna nulli). Digitaaltehnika konspekt 5 Kui on tarvis saada number 11 siis liidame 8421 kahendkodeeritud kümnend süsteemis 8, 2 ja 1, ehk siis tulemiks saame: 8421 11 1011 Seega number 11 vastav kahendkodeeritud kümnend süsteemis 1011. Koodide 2421 ja liiaga 3 teineteist üheksani täiendavate arvude (0 ja 9, 1 ja 8, 2 ja 7) koodid on teineteise inversioonid. 1.7
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI TULEMUSED 2011 Tabel 1. Geograafia riigieksami tulemused aastatel 2007- 2011 2007 2008 2009 2010 2011 Eksami sooritajaid 7043 7132 7150 6126 5944 Keskmine sooritus (%) 59,9 56,4 53,8 62,2 59,4 Eesti õppekeelega tööde keskmine 60,8 57,27 55,3 63,2 60,2 Vene õppekeelega tööde keskmine 50,9 47,28 38,7 46,8 47,9 Noormeeste keskmine 60,9 58,4 55,1 64,0 61,1 Neidude keskmine 59,1 54,8 52,9 60,7 57,9 Kõrgeim tulemus 95 98 95 100 98 Mad...
6 0110 1100 1001 7 0111 1101 1010 8 1000 1110 1011 9 1001 1111 1100 Kui me võtame kümnend arvud, mis annavad kokku kümme. Näiteks võtame 2 ja 8. Juhul kui nende summa on kümme siis 8421 kahendkodeeritud kümnend süsteemis on vastupidised koodid. Näiteks 2 ja 8 8421 kahendkodeeritu süsteemis(seal kus on null sinna paned ühe ja seal kus üks sinna nulli). Digitaaltehnika konspekt 5 Kui on tarvis saada number 11 siis liidame 8421 kahendkodeeritud kümnend süsteemis 8, 2 ja 1, ehk siis tulemiks saame: 8421 11 1011 Seega number 11 vastav kahendkodeeritud kümnend süsteemis 1011. Koodide 2421 ja liiaga 3 teineteist üheksani täiendavate arvude (0 ja 9, 1 ja 8, 2 ja 7) koodid on teineteise inversioonid. 1.7
Objekt võib puududa:
Andmebaasipäringu vastus
Veebiteenuse vastus
Konfiguratsiooni osa
Süsteemi komponent
19. Mis on Optionali peamine mõte Java programmis?
Võimaldab selgelt väljendada, kui väärtuse puudumine on planeeritud stsenaarium
Optional
Windows arvuti Pasco Capstone tarkvaraga või nutiseade SParkvue äpiga (hästi sobib tavaline kaasaegne mobiiltelefon) Skeem: Teoreetilised alused: Jäik keha on staatilises tasakaalus kui üheaegselt on täidetud kolm järgmist tingimust: Kõikide kehale mõjuvate väliste jõudude vektorsumma on null. Kõigi kehale mõjuvate väliste jõumomentide vektorsumma suvalise punkti suhtes on null. Keha liikumishulk on null. Matemaatiliselt saame selle kirja panna järgnevalt: n ∑ → Fi=0 i n ∑ →M i=0 i=1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
