valemid F1, F2, ..., Fn on kõik tõesed, ja selgitame, kas nendes ridades on ka valem G tõene. Teoreem. Valemitest F1, F2, ..., Fn järeldub valem G parajasti siis, kui valem F1& F&, ...& FnG on samaselt tõene. Teoreem. Valemid F ja G on samaväärsed parajasti siis, kui valemist F järeldub valem G ja valemist G järeldub valem F. Teoreem. Valemid F ja G on samaväärsed parajasti siis, kui valem FG on samaselt tõene. Literaal on lausemuutuja või tema eitus. Positiivne literaal on puhas lausemuutuja. Negatiivne literaal on eitusega lausemuutuja. Täielik elementaarkonjuktsioon on literaalidest L1,L2,...,Ln koostatud valem L1&L2&...&Ln. Täielik disjunktiivne normaalkuju Lausearvutuse valemi F täielikuks disjunktiivseks normaalkujuks nimetatakse valemiga F samaväärset valemit, mis kujutab endast erinevate täielike elementaarkonjuktsioonide disjunktsiooni. Täielik elementaardisjunktsioon on literaalidest L1,L2,...,Ln koostatud valem L1vL2v...vLn.
Muutuja nimi ei tohi sisaldada täpitähti Muutuja tüüpi otseselt ette ei anta; selle teeb interpretaator kindlaks esimest korda omistatava väärtuse järgi Eritüübiliste muutujate korral kasutatakse tüübimuunduse reegleid üldiselt võetakse tüüp selle järgi millele omistatakse; või esimese muutuja tüübi järgi Uuemates versioonides stringi arvule omistada ei saa (2 + "10") selle asemel tuleb kasutada parseInt() ja parseFloat() funktsioone LITERAALID. · Literaal on lihtne väärtuse definitsioon Täisarvud · 8-nd süsteemis: 045, 02 · 10-nd süsteemis: 123, 8873 · 16-nd süsteemis: 0x01, 0x5F, 0XAC Ujukomaarvud: 7.2134, 2E3 Stringid: "test", '124', "" Boolean: true, false NULL NaN OMISTAMINE. Lihtne omistamine. Tehtega omistamine. Omistamine Lihtne omistamine (=) Tehetega omistamine · Liida/lahuta ja omista: +=, -= · Korruta/jaga ja omista: *=, /=
Muutuja nimi ei tohi sisaldada täpitähti Muutuja tüüpi otseselt ette ei anta; selle teeb interpretaator kindlaks esimest korda omistatava väärtuse järgi Eritüübiliste muutujate korral kasutatakse tüübimuunduse reegleid üldiselt võetakse tüüp selle järgi millele omistatakse; või esimese muutuja tüübi järgi Uuemates versioonides stringi arvule omistada ei saa (2 + "10") selle asemel tuleb kasutada parseInt() ja parseFloat() funktsioone LITERAALID Literaal on lihtne väärtuse definitsioon Täisarvud · 8-nd süsteemis: 045, 02 · 10-nd süsteemis: 123, 8873 · 16-nd süsteemis: 0x01, 0x5F, 0XAC Ujukomaarvud: 7.2134, 2E3 Stringid: "test", '124', "" Boolean: true, false NULL NaN OMISTAMINE Omistamine Meelis Jander A-08 Lihtne omistamine (=) Tehetega omistamine · Liida/lahuta ja omista: +=, -= · Korruta/jaga ja omista: *=, /= · Mooduli võtmine ja omistamine: %= x = 5; x saab väärtuseks 5
vahetulemeid. Väljaspool alamtuletust tohib kasutada alamtuletuse lõppjäreldust. Kaudne tõestus sisaldab alamtuletusi. 11.On antud laused: „Kodakondsusamet väljastas eelmisel aastal üle tuhande trükiveaga passi.“ ja „Baaris külastajaid rannarõivaste ja rulluiskudega ei teenindata.“ Milline materiaalne loogikaviga esineb mõlemas lauses? Amfiboolia. 12.Literaal… Võib olla nii lausemuutuja kui ka lausemuutuja koos eitusega. 13.Üksikterm ehk singulaarterm: Võib olla tühitermin. 14.Mille järgi saabmäärata kategoorilise süllogismi figuuri? Kesktermini paiknemiste järgi. 15.Kui entümeemi lõppjäreldus on osaeitav ning väiksem eeldus on osajaatav, siis suurem eeldus… Peab olema üldeitav. 16.Kuidas nimetatakse terminit, mille abil avatakse defineeritava termini sisu? Definiens 17
x = 7; //Deklareerimata muutujale omistatakse väärtus ja seega deklareeritakse ka muutuja. Teist liiki defineerimata muutujad on muutujad, mis on deklareeritud, kuid millele ei ole omistatud väärtust. var x; //Deklareeitakse muutuja, mille väärtus on määramata. 4. Avaldised ja operaatorid Avaldise mõiste selgitamiseks toome mõned näited. Lihtsamad avaldised on literaalid (mõni konkreetne väärtus, näiteks mõni sõne või arv) või muutuja nimi: 56 // arvuline literaal false // loogikaväärtuse literaal x // muutuja x Kahe esimese ehk konstantse avaldise väärtuseks on konstant ise. Muutuja väärtuseks on väärtus, mis on omistatud vastavale muutujale. Järgmine rida on samuti avaldis: x + 56 Selle avaldise väärtuseks on avaldiste x ja 56 väärtuste summa. Operaator on avaldises arvutuslikku tehet tähistav märk. JavaScript'i operaatorid on sarnased Java ja C keele operaatoritega. Aritmeetika operaatorid. Aritmeetilised operaatorid on:
LAUSEARVUTUSE ASENDUSREEGLID ( LK 278 ) MINIMAALSE TÕLGENDUSE PRINTSIIP – tekstist tuleb välja lugeda ainult seda infot, mida sealt on võimalik eksimatult välja lugeda. VÄIDETESÜSTEEMIKS nimetatakse lõpliku arvu väidete hulka. Väidetesüsteemi nimetatakse VASTUOLULISEKS parajasti siis, kui pole loogiliselt võimalik, et selles süsteemi väited on kõik korraga tõesed. Väidetesüsteemi, mis ei ole vastuoluline nimetatakse KOOSKÕLALISEKS. LITERAAL on lausemuutuja(pos) või lausemuutuja eitus(neg). Mingi lausemuutuja hulga puhul saame koostada ELEMENTAARKONJUNKTSIOONI ehk konjunkti( ehk lihtkonjunktsiooni), milles erinevad literaalid on omavahel seotud konjunktsiooni abil. Sama hulga puhul saame koostada ka ELEMENTAARDISJUNKTSIOONI ehk disjunkti, milles erinevad literaalid on omavahel seotud disjunktsiooni abil. Valemi F DISJUNKTIIVSEKS NORMAALKUJUKS nimetatakse valemiga F
(k) Suvel sajab vihma või rahet, talvel lund. 4.0.2. Lugeda, kasutades samu tähistusi: (a) E F D; (b) D B & F A & E; (c) E & G & D C; (d) E & B G; (e) F & H & D A. 21_fl_i-v NORMAALKUJUD Mitmesugustel põhjustel (nt ülesannete lahendamine, teoreemide tõestamine, etteantud omadustega valemi otsimine) on kasulik viia laused ühesuguse välise kujuga vormi. Literaal on lausemuutuja (positiivne literaal nt B) või lausemuutuja eitus (negatiivne literaal nt ¬B). Mingile lausemuutujate hulga puhul saame koostada elementaarkonjunktsiooni ehk konjunkti (ehk lihtkonjunktsiooni), milles erinevad literaalid on omavahel seotud konjunktsiooni abil. Sama hulga puhul saame koostada ka elementaardisjunktsiooni ehk disjunkti, milles erinevad literaalid on omavahel seotud disjunktsiooni abil.
Ümberpöördult, kui valem F 1 & F 2 & . . . & F n → G on samaselt tõene, siis igal väärtustusel, millel valemid F 1 , F 2 , . . . , F n on tõesed, on ka F 1 & F 2 & . . . & F n tõene, mistõttu valem G on samuti tõene. Teoreemid järeldumise ja samaväärsuse taandamisest ühe valemi omaduse kontrollimisele o Samaväärus F ↔ G o Järeldumine F → G 7 6. Literaal, täielik elementaarkonjunktsioon, täielik disjunktiivne normaalkuju, nende tõesuspiirkondade kirjeldused. TDNK olemasolu ja ühesus. TDNK-le teisendamise algoritm, tema etappidel kasutatavad samaväärsused. [1] Literaal o DEF: Literaaliks nimetatakse lausemuutujat või selle eitust, literaale loetakse positiivseks või negatiivseks vastavalt selelle, kas ta on puhas lausemuutuja või koos eitusega. N: A, B, ¬C Täielik elementaalkonjuktsioon
joonisel näidatud väärtus, siis üheski relatsiooni Auto korteezis ei tohi olla atribuudi mark_id väärtus 6, sest sellise koodiga automargi andmeid ei leidu relatsioonis Mark. Andmebaasisüsteem peab tagama, et kõik andmebaasis registreeritud andmed rahuldaksid viidete terviklikkuse reeglit. 8. Andmetüüp (teema 2 ja 5) Andmetüüp e. tüüp e. domeen Tüüp on nime omav väärtuste hulk. Tüüpide näiteid. Täisarvu tüüp 1 literaal, esitab ühte täisarvu tüüpi kuuluvat väärtust Kuupäeva tüüp Ringjoone tüüp Röntgenipildi tüüp Sõrmejälje tüüp Relatsiooni tüüp Tüüpide liigitus Liigitus looja järgi. Süsteemi-defineeritud tüüp Kasutaja-defineeritud tüüp kasutaja on andmebaasi arendaja, mitte lõppkasutaja Liigitus struktuuri järgi. Skalaarne tüüp puuduvad kasutajale nähtavad komponendid
Väidetesüsteemi uurimisel võib olla mõistlik neid esitada mõnel nn normaalkujul. 4 Mõnikord vaadeldakse väidete hulkade asemel väidete jadasid. See on tähtis siis, kui oluline on väidete esitamise järjekord, antud juhul seda ei vaadelda. 18 NORMAALKUJUD Mitmesugustel põhjustel, nt ülesannete lahendamine, teoreemide tõestamine, etteantud omadustega valemi otsimine, on kasulik viia laused ühesugusele välisele kujule. Teksti lühendamise huvides on mõistlik defineerida termin literaal, mis rakenduks nii lausemuutujale kui ka selle eitusele. Literaal on lausemuutuja (positiivne literaal, nt B) või lausemuutuja eitus (negatiivne literaal, nt ¬B). Mingi lausemuutujate hulga (väidetesüsteemi) puhul saame koostada elementaarkonjunktsiooni ehk konjunkti (ehk lihtkonjunktsiooni), milles erinevad literaalid on omavahel seotud konjunktsiooni abil. Sama hulga puhul saame koostada ka elementaardisjunktsiooni ehk disjunkti, milles erinevad literaalid on omavahel
lang.Character; java.lang.StringBuffer; java.lang.StringBuilder Loomine, võrdlemine: · new char[] tähed = {'a','b','c'}; String sõne1 = new String(tähed); · hulk konstruktoreid · on eriline false System.out.println(sõne1 == sõne2); · võrdlemine System.out.println(sõne1.equals(sõne2)); true Literaal - konkreetse väärtuse üleskirjutus programmis; literaale ei tohi poolitada; literaalina esitatud väärtuse tüüp on määratud kirjakujuga. Näiteks : 1. 0, -15, 2000 int-tüüpi kümnendsüsteemis 2. 0b0, -0b1111, 0b0_011_111_010_000 int-tüüpi kahendsüsteemis (alates Java 1.7) 3. 00, -017, 03720 int-tüüpi kaheksandsüsteemis 4. 0x0, -0Xf, 0xF int-tüüpi kuueteistkümnendsüsteemis 5. 0L, -017l, -0Xf1, 0x3E8l long-tüüpi (soovitavalt L, mitte l) 6. 0., -15., 60
See on tähtis siis, kui oluline on väidete esitamise järjekord, antud juhul seda ei vaadelda. 18 NORMAALKUJUD Mitmesugustel põhjustel, nt ülesannete lahendamine, teoreemide tõestamine, etteantud omadustega valemi otsimine, on kasulik viia laused ühesugusele välisele kujule. Teksti lühendamise huvides on mõistlik defineerida termin literaal, mis rakenduks nii lausemuutujale kui ka selle eitusele. Literaal on lausemuutuja (positiivne literaal, nt B) või lausemuutuja eitus (negatiivne literaal, nt ¬B). Mingi lausemuutujate hulga (väidetesüsteemi) puhul saame koostada elementaarkonjunktsiooni ehk konjunkti (ehk lihtkonjunktsiooni), milles erinevad literaalid on omavahel seotud konjunktsiooni abil. Sama hulga puhul saame koostada ka elementaardisjunktsiooni ehk disjunkti, milles erinevad literaalid on omavahel
annaabi.ee 
