valemid F1, F2, ..., Fn on kõik tõesed, ja selgitame, kas nendes ridades on ka valem G tõene. Teoreem. Valemitest F1, F2, ..., Fn järeldub valem G parajasti siis, kui valem F1& F&, ...& FnG on samaselt tõene. Teoreem. Valemid F ja G on samaväärsed parajasti siis, kui valemist F järeldub valem G ja valemist G järeldub valem F. Teoreem. Valemid F ja G on samaväärsed parajasti siis, kui valem FG on samaselt tõene. Literaal on lausemuutuja või tema eitus. Positiivne literaal on puhas lausemuutuja. Negatiivne literaal on eitusega lausemuutuja. Täielik elementaarkonjuktsioon on literaalidest L1,L2,...,Ln koostatud valem L1&L2&...&Ln. Täielik disjunktiivne normaalkuju Lausearvutuse valemi F täielikuks disjunktiivseks normaalkujuks nimetatakse valemiga F samaväärset valemit, mis kujutab endast erinevate täielike elementaarkonjuktsioonide disjunktsiooni. Täielik elementaardisjunktsioon on literaalidest L1,L2,...,Ln koostatud valem L1vL2v...vLn.
Muutuja nimi ei tohi sisaldada täpitähti Muutuja tüüpi otseselt ette ei anta; selle teeb interpretaator kindlaks esimest korda omistatava väärtuse järgi Eritüübiliste muutujate korral kasutatakse tüübimuunduse reegleid üldiselt võetakse tüüp selle järgi millele omistatakse; või esimese muutuja tüübi järgi Uuemates versioonides stringi arvule omistada ei saa (2 + "10") selle asemel tuleb kasutada parseInt() ja parseFloat() funktsioone LITERAALID. · Literaal on lihtne väärtuse definitsioon Täisarvud · 8-nd süsteemis: 045, 02 · 10-nd süsteemis: 123, 8873 · 16-nd süsteemis: 0x01, 0x5F, 0XAC Ujukomaarvud: 7.2134, 2E3 Stringid: "test", '124', "" Boolean: true, false NULL NaN OMISTAMINE. Lihtne omistamine. Tehtega omistamine. Omistamine Lihtne omistamine (=) Tehetega omistamine · Liida/lahuta ja omista: +=, -= · Korruta/jaga ja omista: *=, /=
SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled: Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client- Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi. Põhimõt e on HTML vormide valideerimiseks · interaktiivsuse tõstmiseks · dünaamilisuse tõstmiseks Javascript on lihtne ja tasuta Shellscript , JavaScript, VBA Skriptikeelte plussid Kiire loomistsükkel Lihtne õppida Platvormist sõltumatu Kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeelte miinused Piiratud funktsionaalsus (sisseehitatud vahendid) Kood avalikult nähtav Vähe töövahendeid (esialgu) JAVASCRIPT. Ajalugu. JavaScript loodi firma Netscape poolt 1995 aastal · Esmalt sai se...
Loogika harjutuseksami küsimused-vastused 1. Hägusloogikas võib lause tõesusaste olla: 0,25 2. Kui unaarne predikaat ei ole samaselt väär, siis on see kindlasti: Kehtestatav 3. Milline traditsioonilise loogika põhireegel ei ole otseselt ega kaudselt kasutusel klassikalise loogika põhialuste fikseerimisel: Küllaldase aluse seadus 4. Kuidas jagunevad küsimused vastuste hulga alusel? Õiged ja ebaõiged. 5. Atributiivse lihtväitena termin on alati piiritletud, kui ta esineb… Eitava väite predikaadina 6. Disjunktsioonitehte eitus on … Selle operandide eituste konjunktsioon. 7. Traditsioonilisele arutlusele „üldiselt üksikule“ vastab klassikalises loogikas … Üldisuskvantori eemaldamine. 8. Olgu antud süllogism: „Kui kana ei mune, siis ta ei kaaguta. Kana kaagutab, seega ta muneb.“ Millise süllogismi moodusega on tegu? Kehtiv modus tollens 9. Milline allpool toodud operaa...
x = 7; //Deklareerimata muutujale omistatakse väärtus ja seega deklareeritakse ka muutuja. Teist liiki defineerimata muutujad on muutujad, mis on deklareeritud, kuid millele ei ole omistatud väärtust. var x; //Deklareeitakse muutuja, mille väärtus on määramata. 4. Avaldised ja operaatorid Avaldise mõiste selgitamiseks toome mõned näited. Lihtsamad avaldised on literaalid (mõni konkreetne väärtus, näiteks mõni sõne või arv) või muutuja nimi: 56 // arvuline literaal false // loogikaväärtuse literaal x // muutuja x Kahe esimese ehk konstantse avaldise väärtuseks on konstant ise. Muutuja väärtuseks on väärtus, mis on omistatud vastavale muutujale. Järgmine rida on samuti avaldis: x + 56 Selle avaldise väärtuseks on avaldiste x ja 56 väärtuste summa. Operaator on avaldises arvutuslikku tehet tähistav märk. JavaScript'i operaatorid on sarnased Java ja C keele operaatoritega. Aritmeetika operaatorid. Aritmeetilised operaatorid on:
LAUSEARVUTUSE ASENDUSREEGLID ( LK 278 ) MINIMAALSE TÕLGENDUSE PRINTSIIP – tekstist tuleb välja lugeda ainult seda infot, mida sealt on võimalik eksimatult välja lugeda. VÄIDETESÜSTEEMIKS nimetatakse lõpliku arvu väidete hulka. Väidetesüsteemi nimetatakse VASTUOLULISEKS parajasti siis, kui pole loogiliselt võimalik, et selles süsteemi väited on kõik korraga tõesed. Väidetesüsteemi, mis ei ole vastuoluline nimetatakse KOOSKÕLALISEKS. LITERAAL on lausemuutuja(pos) või lausemuutuja eitus(neg). Mingi lausemuutuja hulga puhul saame koostada ELEMENTAARKONJUNKTSIOONI ehk konjunkti( ehk lihtkonjunktsiooni), milles erinevad literaalid on omavahel seotud konjunktsiooni abil. Sama hulga puhul saame koostada ka ELEMENTAARDISJUNKTSIOONI ehk disjunkti, milles erinevad literaalid on omavahel seotud disjunktsiooni abil. Valemi F DISJUNKTIIVSEKS NORMAALKUJUKS nimetatakse valemiga F
(k) Suvel sajab vihma või rahet, talvel lund. 4.0.2. Lugeda, kasutades samu tähistusi: (a) E F D; (b) D B & F A & E; (c) E & G & D C; (d) E & B G; (e) F & H & D A. 21_fl_i-v NORMAALKUJUD Mitmesugustel põhjustel (nt ülesannete lahendamine, teoreemide tõestamine, etteantud omadustega valemi otsimine) on kasulik viia laused ühesuguse välise kujuga vormi. Literaal on lausemuutuja (positiivne literaal nt B) või lausemuutuja eitus (negatiivne literaal nt ¬B). Mingile lausemuutujate hulga puhul saame koostada elementaarkonjunktsiooni ehk konjunkti (ehk lihtkonjunktsiooni), milles erinevad literaalid on omavahel seotud konjunktsiooni abil. Sama hulga puhul saame koostada ka elementaardisjunktsiooni ehk disjunkti, milles erinevad literaalid on omavahel seotud disjunktsiooni abil.
Ümberpöördult, kui valem F 1 & F 2 & . . . & F n → G on samaselt tõene, siis igal väärtustusel, millel valemid F 1 , F 2 , . . . , F n on tõesed, on ka F 1 & F 2 & . . . & F n tõene, mistõttu valem G on samuti tõene. Teoreemid järeldumise ja samaväärsuse taandamisest ühe valemi omaduse kontrollimisele o Samaväärus F ↔ G o Järeldumine F → G 7 6. Literaal, täielik elementaarkonjunktsioon, täielik disjunktiivne normaalkuju, nende tõesuspiirkondade kirjeldused. TDNK olemasolu ja ühesus. TDNK-le teisendamise algoritm, tema etappidel kasutatavad samaväärsused. [1] Literaal o DEF: Literaaliks nimetatakse lausemuutujat või selle eitust, literaale loetakse positiivseks või negatiivseks vastavalt selelle, kas ta on puhas lausemuutuja või koos eitusega. N: A, B, ¬C Täielik elementaalkonjuktsioon
joonisel näidatud väärtus, siis üheski relatsiooni Auto korteezis ei tohi olla atribuudi mark_id väärtus 6, sest sellise koodiga automargi andmeid ei leidu relatsioonis Mark. Andmebaasisüsteem peab tagama, et kõik andmebaasis registreeritud andmed rahuldaksid viidete terviklikkuse reeglit. 8. Andmetüüp (teema 2 ja 5) Andmetüüp e. tüüp e. domeen Tüüp on nime omav väärtuste hulk. Tüüpide näiteid. Täisarvu tüüp 1 literaal, esitab ühte täisarvu tüüpi kuuluvat väärtust Kuupäeva tüüp Ringjoone tüüp Röntgenipildi tüüp Sõrmejälje tüüp Relatsiooni tüüp Tüüpide liigitus Liigitus looja järgi. Süsteemi-defineeritud tüüp Kasutaja-defineeritud tüüp kasutaja on andmebaasi arendaja, mitte lõppkasutaja Liigitus struktuuri järgi. Skalaarne tüüp puuduvad kasutajale nähtavad komponendid
Väidetesüsteemi uurimisel võib olla mõistlik neid esitada mõnel nn normaalkujul. 4 Mõnikord vaadeldakse väidete hulkade asemel väidete jadasid. See on tähtis siis, kui oluline on väidete esitamise järjekord, antud juhul seda ei vaadelda. 18 NORMAALKUJUD Mitmesugustel põhjustel, nt ülesannete lahendamine, teoreemide tõestamine, etteantud omadustega valemi otsimine, on kasulik viia laused ühesugusele välisele kujule. Teksti lühendamise huvides on mõistlik defineerida termin literaal, mis rakenduks nii lausemuutujale kui ka selle eitusele. Literaal on lausemuutuja (positiivne literaal, nt B) või lausemuutuja eitus (negatiivne literaal, nt ¬B). Mingi lausemuutujate hulga (väidetesüsteemi) puhul saame koostada elementaarkonjunktsiooni ehk konjunkti (ehk lihtkonjunktsiooni), milles erinevad literaalid on omavahel seotud konjunktsiooni abil. Sama hulga puhul saame koostada ka elementaardisjunktsiooni ehk disjunkti, milles erinevad literaalid on omavahel
1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : M...
See on tähtis siis, kui oluline on väidete esitamise järjekord, antud juhul seda ei vaadelda. 18 NORMAALKUJUD Mitmesugustel põhjustel, nt ülesannete lahendamine, teoreemide tõestamine, etteantud omadustega valemi otsimine, on kasulik viia laused ühesugusele välisele kujule. Teksti lühendamise huvides on mõistlik defineerida termin literaal, mis rakenduks nii lausemuutujale kui ka selle eitusele. Literaal on lausemuutuja (positiivne literaal, nt B) või lausemuutuja eitus (negatiivne literaal, nt ¬B). Mingi lausemuutujate hulga (väidetesüsteemi) puhul saame koostada elementaarkonjunktsiooni ehk konjunkti (ehk lihtkonjunktsiooni), milles erinevad literaalid on omavahel seotud konjunktsiooni abil. Sama hulga puhul saame koostada ka elementaardisjunktsiooni ehk disjunkti, milles erinevad literaalid on omavahel