KONTROLLTÖÖ SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled. - Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client-Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi · Skriptikeele plussid 1.kiire loomistsükkel 2.lihtne õppida 3.platvormist sõltumatu 4
SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled: Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client- Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi. Põhimõt e on HTML vormide valideerimiseks · interaktiivsuse tõstmiseks · dünaamilisuse tõstmiseks
Inimese lühiajalise mälu võimekust info töötlemisel Milline navigatsiooni meetod viib kasutaja kõige kiirema tulemuseni väikesemahulise saidi korral? Lame Milline on kõige efektiivsem veebi disainimise meetod? Erinevate meetodite kombineerimine Miks ei tohi HTMLis kasutada järjestikku mitut tühikut? Tohib kasutada, kuid sellel pole mingit silmale nähtavat tagajärge. Millised on skriptikeeled? JavaScript ja PHP Millist tüüpi fonte on ekraanilt kõige parem lugeda? ilma seriifideta fikseeritud fonti Kas HTMLis saab komponente üksteise taha paigutada? Jah, CSSi abil saab Milline ei ole Microsoft-i tehnoloogia? Flash Miks on vaja veebiteenuseid integreerida? Organisatsioonid soovivad pakkuda paremaid teenuseid. HALDUS Milline komplekt komponente on kõige sobivam funktsioneeriva arvuti koostamiseks? Protsessor, emaplaat, mälu, BIOS, toiteplokk
Arvutipõlvkondade areng on tihedalt seotud arvutite tarkvara arenguga - programmeerimiskeelte põlvkondadega. S. Burd eristab viite programmeerimiskeelte põlvkonda: 1. Masinakeeled; 2. Assemblerikeeled; 3. Kõrgkeeled Fortran, Cobol, Basic, PL/1, Pascal ja C; 4. Visual Basic ja SQL; 5. LISP ning Prolog. Eraldi klassi moodustavad objektorienteeritud keeled (C++, Java, Small Talk) ja skriptikeeled (VBScript, Javascript). Esimene põlvkond (1946 – 1954) Iseloomulikud jooned: Arvutite elementbaasi moodustasid elektronlambid Arvutite jõudlus jäi vahemikku 2×10 3 kuni 16×103 liitmisoperatsiooni sekundis Arvutite arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele (alates EDSACst) Igal arvutil oli ainuslik protsessor (keskprotsessor) Arvutite operatiivmälu infomahutavus oli 100 baidist kuni 2 kilobaidini
000.000 külastajaid kuus) Wikipedia – http://www.wikipedia.org/ Veebipõhine entsüklopeedia (rohkem kui 251.000.000 külastajaid kuus) Lisalugemist Veebiserveritest (www) - inglise keeles Apache home page (www) - inglise keeles Apache põhjalik kasutusjuhend (www) - eesti keeles PHP programmeerija piibel (www) - inglise keeles Video Programmeerimiskeeled (3:08) (www) - inglise keeles Serveripoolsed skriptikeeled (6:50) (www) - inglise keeles 1.2 Installeerimine Klient-server arhitektuur, millest oli jutt peatükkis 1.1 nõuab vähemalt 3 elementi: kliendi arvutit, võrguühendust ning veebiserveri ja muu vajaliku tarkvaraga serveri arvutit. Arendamise etapil piisab tihti ainult ühest lokaalarvutist, millele on installeeritud brauser (klient), veebiserver (server) ja php interpretaator – selle arhitektuuriga pole vaja internetiühendust ja kogu töö võib teha oma koduarvuti taga.
annaabi.ee 
