Koljuõmblused on luudevahelised ühendused. Lihaste abil saab selgroog vetruda ja painduda. Rinnakorvi põhiülesanne on siseelundite kaitsmine. Selgrookõverused aitavad painutada, sirutada ja pöörata. Lampjalgsuseks nimetatakse jalavõlvi lamendumist. Lihaste ülesanded: Kehaosade liigutamine Kehatemperatuuri säilitamine Kaitsmine Kehale kuju andmine Skeletilihased alluvad tahtele ja onkimpudeks koondunud lihakiud. Südamelihased on tahtele allumatud ja pumpavad verd. On sarnased skeletilihastele. Silelihased on tahtele allumatud ja asuvad soolestikus. Koosnevad silelihasrakkudest. Jäseme liikumahakkamine närvierutuse tekkest: Erutus sunnib lihast kokku tõmbuma. Kui lihas tõmbub kukku, tõmbab ta ka kõõlust, see omakorda luud ning põhjustab luu liikumist. Pikim lihas on rätsepalihas Suurim lihas on tuharalihas Väikseim lihas on silmamuna liigutav lihas Lihased saavad vajaliku energia toidust. Treenimise käigus muutub lihas tugevamaks.
Piirdenärvi süsteem- närvid,ühendavad pea-ja seljaaju kõigi keha piirkondadega 1)Sensoorne ns- retseptoritest kesknärvisüsteemi sinaale toovad tundenävid. 2)Somaatiline-kesknärvisüs-st skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.. 3)Autonoomne- näärmetesse,elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid (sümpaatiline “Põgene ja võitle“, parasümpaatiline-talitleb efektiivselt pukeolekus „Puhka ja seedi“). Närvirakk- närvisüsteemi funktsionaalne üksus, neurohormoonid võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule.
Skeletilihased kinnituvad luudele 6. Närvisüsteemi osad ja nende ülesanded KESKNÄRVISÜSTEEM: Peaaju töötleb informatsiooni ja reguleerib liikumist. Leidub paljudel loomadel, närvisüsteemi elund. Seljaaju Ülesanne on inimest liigutada ja vahendada informatsiooni ja mitmeid reflekse. PIIRDENÄRVISÜSTEEM: Sensoorne kesknärvisüsteemi signaale viivad tundenärvid Somaatiline - skeletilihastele signaale viivad närvid. Autonoomne näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid Sümpaatiline ''Põgene või võitle'' Parasümpaatiline ''Puhka ja seedi'' 7. Sünaps närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. Keemiline sünaps ülekandeaine Elektriline sünaps - närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule 8
Selle ensüümi süntees toimub postsünaptilisel membraanil. See lammutab Ach koliiniks ja atsetaadiks. Koliin haaratakse presünaptilisse ossa tagasi ja kasutatakse uuesti ära Ach sünteesiks. Ach on üks enimlevinud mediaatoreid, see vabaneb nt veget ns-is nii sümp kui parasümp osa preganglionaarsete närvide lõpmetel ja parasümp ns-is ka postganglionaarse neuroni lõpmetel. Ach on mediaator ka erutuse ülekandel skeletilihastele 2. Mediaator likvideeritakse sele tagasihaarde või üleskorjamise (uptake) teel sünapsipilust presünapsisesse. T agasi haaratakse ntnoradrenaliin (NA) ja zerotoniin. 3. Osa mediaatoritest läheb verre
osa, koosneb kahest poolkehast omavahel ühendatud närvidega. Suurajukoor on haigustekitajaga on kindel ja tugev skeem reageerimiseks. Õgirakud on rakud, mis seotud protsessidega nagu mälu, õppimine ka meeleelundite töö. Sensoorne PNS tagavad kaassündinud immuunsuse, jagunevad: makrograafid (tekivad verega retseptoritelt signaale toovad närvid. Somaatiline PNS skeletilihastele signaale liikuvatest monotsüütidest, hävitavad kudedes mikroobe, surnud või kahjustatud viivad närvid. Autonoomne PNS elunditesse, näärmetesse ja silelihastesse rakke, tolmu, tahma, liiguvad vähe, toimivad ühe tunni jooksul), neutrofiilid (tahtele allumatud) signaale viivad närvid, jagunevad kaheks: sümpaatiline (spetsialiseerunud valgelibled, aitavad eemaldada põletikke), eosinofiilid (toodavad ergitav ja parasümpaatiline pidurdav
Poolringkanalites olevad retseptorid on eriti tundlikud pöörleva liikumise suhtes, nt karussellil. Esikus olevad retseptorid on eriti tundlikud kehaasendi muutustele vertikaal- ja horisontaaltasapinnas (nt pea kallutamine külgedele, ette-taha). Kogu informatsioon läheb ajukesse ja peaajukoorde. Mis ajukeses toimub? Ajukeses toimub saadud informatsiooni vastuvõtt ja analüüs. Analüüsi tulemusena formeeruvad ajukeses käsklused, mis edastatakse lihastele, nii skeletilihastele kui ka peaasendit muutvatele lihastele (põhiliselt kaelalihased). Kui ärritus oli tingitud tasakaalu kaotusest, siis toimuvad liigutused, mille abil püütakse endine asend ja tasakaal taastada. Kuna informatsioon kehaasendi muutudes läheb peaajukoorde, siis peaaajukoores olevad närvirakud, mis juhivad tahtelisi liigutusi, võimaldavad ka juhtida erutust seljaaju kaudu skeletilihastele – nende kaudu toimuvad tahtelised liigutused. Väikeaju tahtelisi liigutusi ei võimalda.
regulatsioon/sünkronisatsioon. Lihaspinge regulatsioonimehhanismid üksiku motoorse ühiku tasandil impulsseerimissageduse muutused (mida suurem on alfamotoneuroni impulseerimissagedus, seda suuremat pinget ühik arendab) , impulssmustri muutused (lihaste poolt arendatav pinge sõltub ka sellest, kuidas on erutunud lihases erinevate motoorsete ühiku impulsatsioon omavahel ajaliselt kooskõlastatud) Lihastoonus täielikul puhkseisundil skeletilihastele omane teatud pinge. Maksimaaljõud kõigi lihaskiudude maksimaalse tugevusega kontraktsioonil avalduv jõud (elektrostimulatsioonil) Tahteline maksimaaljõud jõud, mis avaldub maksimaalse lihaspingutuse korral. Neuraalne adaptsioon süstemaatilisest treeningust tulenev lihastesisene ja väline koordinatsiooni täiustumine, väljendub hüpertroofias. Närvisüsteemi peamised funktsioonid: 1)organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks 2)homoöostaas
liikumisel, loom võib süüa ebaharilikke esemeid, hakkab tekkima neelu halvatus, mille tulemusel loom ei saa toitu ega jooki neelata. Järgneb erutusstaadium, mis nimegi poolest näitab, et loom on äärmiselt kergesti erutuv. Selles staadiumis tekib loomal rännumaania, mis eelkõige leiab rakendust metsloomade puhul. Neeluhalvatus süveneb, loom ei saa enam toituda. Surmale eelneb halvatuse staadium. Surma põhjuseks on halvatuse levimine skeletilihastele ning lämbumine. Mida ette võtta, kui Teid on purenud marutaudikahtlane loom? Marutaudikahtlase looma puremise korral tuleb haava koheselt pesta rohke vee ja seebiga ning kanda haavale kas joodilahust või etanooli (700ml/l) ja pöörduda seejärel perearsti poole. Marutaudikahtlasest loomast tuleb teatada kas piirkonda teenindavale volitatud veterinaararstile või maakonna veterinaarkeskusse. Vajadusel suunab perearst patsiendi
Kuna inimene suudab nende liikumist ise juhtida, nimetatakse neid veel ka tahtele alluvateks lihasteks. Need lihased kinnituvad luudele ning neid on inimese kehas umbes 640. Skeletilihased liigutavad kehaosi, annavad kehale kuju, on vee ja valkude tagavara ning aitavad säilitada kehatemperatuuri. Treeningu ajal kasutab inimene just neid lihaseid. (Elundkonnad, 2015) 1.2.2 Südamelihased Südamelihased moodustavad südame põhimassi. Need on ehituselt ja talitluselt sarnased skeletilihastele, kui neid ei saa inimene ise kontrollida. Südamelihased töötavad automaatselt, tõmbuvad rütmiliselt kokku, välisärritustest sõltumata. (Elundkonnad, 2015) 4 1.2.3 Silelihased Silelihased on lihased, mis koosnevad siseelundite seinu vooderdavatest silelihasrakkudest ning moodustavad siseelundite lihastiku. Töötavad automaatselt, tõmbuvad kokku aeglaselt ja inimese tahtest sõltumata. (Elundkonnad, 2015)
Kuna inimene suudab nende liikumist ise juhtida, nimetatakse neid veel ka tahtele alluvateks lihasteks. Need lihased kinnituvad luudele ning neid on inimese kehas umbes 640. Skeletilihased liigutavad kehaosi, annavad kehale kuju, on vee ja valkude tagavara ning aitavad säilitada kehatemperatuuri. Treeningu ajal kasutab inimene just neid lihaseid. (Elundkonnad, 2015) 1.2.2 Südamelihased Südamelihased moodustavad südame põhimassi. Need on ehituselt ja talitluselt sarnased skeletilihastele, kui neid ei saa inimene ise kontrollida. Südamelihased töötavad automaatselt, tõmbuvad rütmiliselt kokku, välisärritustest sõltumata. (Elundkonnad, 2015) 4 1.2.3 Silelihased Silelihased on lihased, mis koosnevad siseelundite seinu vooderdavatest silelihasrakkudest ning moodustavad siseelundite lihastiku. Töötavad automaatselt, tõmbuvad kokku aeglaselt ja inimese tahtest sõltumata. (Elundkonnad, 2015)
signaali töödelda. Enamus sünapse on keemilised Erutuse liikumine mööda refleksikaart: retseptor närvikiud, mis viib info kesknärvisüsteemi poole kesknärvisüsteem info analüüs närvikiud, mis viib info kesknärvisüsteemist eemale lihas Piirdenärvisüst jagunemine: SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM: Kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis Impulsi liikumine põhineb elektrilaengu muutumisel neuroni membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus on sisepinnal negatiivne laeng, välispinnal positiivne.
Haiguse eelstaadiumi ajal tekivad loomal käitumishälbed, rahulik olnud loom muutub agressiivseks, loom erutub kergelt, loomal kaob orientatsioon liikumisel, loom võib süüa ebaharilikke esemeid, tekib neelu halvatus. Järgneb erutusstaadium, mil loom on hästi kergesti erutuv. Selles staadiumis tekib loomal tung rännata. Neeluhalvatus süveneb ja loom ei saa enam süüa. Surmale eelneb halvatuse staadium. Surma põhjuseks on halvatuse levimine skeletilihastele ning lämbumine. (vet.agri) 1.2 Kuidas teada saada, kas loom/inimene oli ikka marutaudis? Kuigi on palju väliseid tunnuseid mille põhjal diagnoosida marutaudi, saab lõplikult kindel olla selles, kas loom põdes marutaudi või mitte laboratoorse uuringu tulemuse alusel. Kuna uurimismaterjaliks on ajukude, ei saa elusloomalt proovi marutaudi uurimiseks võtta. Proovi laboratoorseks uurimiseks võtab arst. (wrongdiagnosis) 4 2.Kuidas ennetada marutõve?
Valgeaine - kesknärvisüsteemi materjal, mos koosneb peamiselt müeliintupega ümbritsetud aksonikimpudest; peamiselt peaaju eri osi ühendavad närvid (närvikiud). Paikneb peaaju sees, seljaajus aga välimises osas. 4. Millega tegelevad sensoorne, somaatiline ja autonoomne (vegetatiivne) närvisüsteem? Vastus: Sensoorne - toovad retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale Somaatiline - viib kesknärvisüsteemist motoorsete närvide kaudu skeletilihastele signaale Autonoomne - viib signaale näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse 5. Kuidas jaguneb autonoomne närvisüsteem talitluse alusel? Miks on see vajalik? Vastus: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem. Selle ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks "võitle või põgene"-olukorras. 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis. See reguleerib organismi talitlust ja taastumist puhkeperioodil. 6. Närviraku ehitus. Neurogliia ülesanded.
närvisüsteemi teistest osadest Sensoorsed ehk tundenärvid on ühenduses meeleelunditega, vahendavad kesknärvisüsteemile signaale organismi seest ja ümbritsevast keskkonnast ____________________________________________________________________ Sensoorne närvisüsteem - närvid toovad retseptoritest signaale kesknärvisüsteemi; sensoorsed närvid Somaatiline närvisüsteem närvid viivad kesknärvisüsteemist signaale skeletilihastele; motoorsed närvid 5. Kus paikneb hüpotalamus? Tema ülesanded? Hüpotalamus on kesknärvisüsteemi osa, mis asub vaheajus. Reguleerib suurt osa autonoomsest närvisüsteemist Reguleerib kehatemperatuuri, vererõhku, ainete sisaldust veres Reguleerib hormoone, mis hoiavad 6. Mida nimetatakse autonoomseks närvisüsteemiks? Kuidas see talitluse põhjal jaguneb? Too näiteid. Autonoomne närvisüsteem on piirdenärvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatuid
venoosse tagasivoolu suurenemist südamesse, kutsub esile südame kontraktsioonide tugevnemise. Südamelihase kontraktsioonide tugevnemise tulemusena suureneb töö ajal südame löögimaht. See seostub löögisageduse suurenemisega ja viib südame minutimahu tunduvale tõusule. Pingutaval lihastööl võib südame löögimaht tõusta kuni 120-140 ml, löögisagedus 200 ja rohkem löögini minutis, minutimaht-25-30 liitrini. Vere juurdevool skeletilihastele suureneb seejuures 22-25 liitrini. · Veresoonte toonuse regulatsioon. Neurogeenne regulatsioon ahendavad närvid, laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus. Reflektoorne regulatsioon pressorretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. · Lümf ja lümfiringe. Lümfiringe abistav süsteem, mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis. Ööpäevas tekib 2-3 l lümfi. Toodab antikehi.
Somaatiline ja sensoorne närvisüsteem? Sensoorsed ehk tundenärvid meeleelunditega ühenduses olevad närvid, mis vahendavad kesknärvisüsteemile signaale nii organismi sees kui ka ümbritsevast. Motoorsed ehk liigutaja närvid lihastega ühenduses olevad närvid, mis juhivad nendesse käske närvisüsteemi teistest osadest. Sensoorseks NS retseptoritest KNS signaale toovaks tundenärvideks Somaatiliseks NS KNS skeletilihastele signaale viivateks motoorseteks närvideks 5.Kus paikneb hüpotalamus? Tema ülesanded? Hüpotalamus paikneb peaajus. Hüpotalamus reguleerib hormoontalitlust ajuripatsi vahendusel Mõõdab pidevalt vere temperatuuri ja keemilist koostist. Toodab oksütotsiini 6.Mida nimetatakse autonoomseks närvisüsteemiks? Kuidas see talitluse põhjal jaguneb? Too näiteid.
Närvisüsteemi jagunemine I: Kesknärvisüsteem (peaaju + seljaaju) - Töötleb sensoorset infot. gliiarakud - taastuvad rakud, tagavad neuronite stabiilsuse, mõjutavad neuroni arengut, uuendavad ja kõrvaldavad neid. II: Piirdenärvisüsteem (ühendab pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega, peaaju saab niimoodi infot organismis toimuvast, eferentne) PNS jaguneb: 1) Somaatiline NS: viib signaale KNSist skeletilihastele. (eferentne). Allub tahtele, kasutab motoorseid närve. 2) Autonoomne NS (juhib hüpotalamus): Ei allu tahtele. Näärmetesse, elunditesse ja siselihastesse signaale viivad närvid. Autonoomne NS JAGUNEB: a) Sümpaatiline - aktiivses seisundis (jookse); b) Parasümpaatiline - puhkeseisundis (seedi). Signaalide liikumine närvirakkudes Närviimpulsi (elektrilise signaali) liikumine neuronis põhineb elektrilaengu muutumisel neuronit katva
Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust. PIIRDENÄRVISÜSTEEMI moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb: SensoorNe närvisüsteem, mille alla kuuluvad retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid. Somaatiline närvisüsteemi, mille alla kuuluvad kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid. Autonoomne närvisüsteemi, mille alla kuuluvad näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid. Autonoomne närvisüsteem jaguneb: Sümpaatiliseks närvisüsteemiks – stress ja füüsiline koormus, kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid, valmistab organismi ette kiireks reageerimiseks („Põgene või võitle“)
(Retseptorite liigid: eksteroretseptorid keha pinnal, nt temp tundlikud; interoretseptorid erinevates elundites meie kehas informatsioon organismi sisekk kohta; proprioretseptorid lihastes, kõõlustes, sidemetes info keha asendi ja liigutuste kohta ruumis.) (Aferentsete neuronite kehad on ganglionites). · PNS eferentsne osa: somaatiline motoorne närvisüsteem informatsiooni suunamine KNS- ist skeletilihastele. (vastavate neuronite kehad paiknevad KNS-is, nende aksonid ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsetesse sünapsitesse. · PNS eferentne osa: autonoomne (vegetatiivne) ns Informatsiooni suunamine KNS-ist silelihastele, südamelihasele, näärmetele. (ei ole otseühendust esimeste neuronite kehad autonoomsetesse ganglionitesse teiste kehad sealt efektororganiteni).
d) mediaatori tagasihaare sünapsi pilust presünapsisse – likvideeritakse noradrenaliin ja serotoniin Kõige enam levinud mediaatoriteks on atsetüülkoliin ja noradrenaliin (sellele ligilähedane adrenaliin), serotoniin. Atsetüülkoliini lammutab ensüüm – atsetüülkoliini esteraas: ta lammutab mediaatori koliiniks ja esteraasiks. Juhul, kui atsetüülkoliin jääb lammutamata, toimub erutuse ülekanne vastavates sünapsites pidevalt. Atsetüülkoliin on mediaatoriks närviülekandes skeletilihastele. Atsetüülkoliin on ka erutuse ülekandeks vegetatiivseks NS-is. Parasümpaatilist innerversiooni saavatel.... on erutuse ülekandeks atsetüülkoliin. Neuroparalüütilised mürkained ei lase lammutada mediaatoreid. Seepärast jääb erutuse ülekanne kestma ja lõpeb valulike krampidega. Samasuguse toimega on paljud putukamürgid. Fosfororgaanilised ühendid – enam neid mürkides kasutusel pole. Nende kasutamine ruumis just lastele ohtlik, kuna aine toimib vastavalt kehakaalule
Lõpliku uriini kogus otsustatakse tagasiimendumise intensiivsuse põhjal kogumistorukestes. Kui osm langeb, juuakse palju, tekib ADH-d vähem, imendub tagasi vähem, lõplikku uriini rohkem. Kusepõie tühjenemine ja täitumine Uriin voolab neerudest pidevalt ! Öösel tekib vähem uriini, kui päeval. Põie....lihased on lõdvad, üks sulgurlihastest on kinni. Väline sulgurlihas-vöötlihas, allub tahtele (m. sphineter uretrae) Erutuse juhteteed ei erine teistest lihastest, mis lähevad skeletilihastele. Sisemine sulgurlihas silelihas, ei allu tahtele (m. sphicter vesieae) Täitumise faasis sümp NS-i toonus, mis tekidab selle, et lihased on lõdvad. Kui ......... , siis edastatakse informatsioon KNS-i. Siis jõuab peaaju koorde, toimub kas põie tühjendamine, või hoitakse refleksi tagasi. Kui põis on täis ja sein venitunud, asendub sümp toonus parasümp toonusega, sisemine sulgurlihas lõõgastub, põie seinalihased (DETRUUSOR???) tõmbuvad kokku.. kui peaju koorest järgneb käsklus
3.Ämblikvõrkkelmealune õõs (cavitas subarachnoidale) – koosneb tsisternidest, C.Pehmekelme (pia mater) – palju veresooni, katab kogu ajukude – ka õõnte sisepindu Seljaaju (medulla spinalis) paikneb lülisambakanalis (C1. kuni L2 lülini, edasi närvijuurte kimp – “hobusesaba”); pikkus 30-40 cm; kaal ca 30 g; läbimõõt 1 – 1,5 cm; ristlõigu keskel on hallaine, selle ümber valgeaine. -Seljaaju hallaine: - a) eessarv – somatomotoorne tsoon (“käsud” skeletilihastele); b) tagasarv – somatosensoorne tsoon (tundeimpulsid liikumisaparaadist ja nahast); c) vahepealne hallaine – c1) eespool vistseromotoorne tsoon (“käsud” silelihastele), c2) tagapool – vistserosensoorne tsoon – (tundlikkus veresoontest , näärmetest jne.) Seljaaju valgeaine: a)Eesväät – enamik juhteteid (närvikiudude kimpe) kulgeb ülalt alla st. on motoorsed – toovad impulsse peaaju motoorsetest keskustest seljaaju eessarve neuronitele
õigesse kohta. (see toimub sünapsis) Keemilist ülekandeainet nimetatakse mediaatoriks e. virgatsaine. Närviraku pikkus üle 1m. 3. Kuidas muutub närvirakkude arv inimese kasvades? o Alguses on rohkem ja siis hakkavad surema. APOPTOOS! 4. KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju ja seljaaju) 5. PIIRDENÄRVISÜSTEEM (närvid) JAGUNEB: Sensoorseks NS retseptoritest KNS signaale toovaks tundenärvideks Somaatiliseks NS KNS skeletilihastele signaale viivateks motoorseteks närvideks Autonoomseks närvisüsteemiks Näärmetesse, elunditesse, silelihastesse signaale viivateks närvideks 6. AUTONOOMSED NÄRVID a. SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM Stress v füüsiline koormus Kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid Valmistab organismi ette kiireks reageerimiseks ,,Võitle v põgene" b. PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM
Presünaptilisel paiknevad põiekesed e vesiiklid. Erutuse ülekanne toimub järgmiselt: Erutus jõuab piki närvikiudu presünapsisse ja vabastab põekestest mediaatorid. Mediaator täidab sünapsi pilu ja puutub kokku postsünaptilise membraanil olevate retseptoritega ja tekitab neis erutuse, mis kantaksee üle sünapsi postsünaptilisse ossa. Meditaatoreid on erinevaid. Enamlevinud atsetüülkoliin(ACH) ja noradrenaliin. Serotoniin ülekandeaineks skeletilihastele. Mediaator ei jää sünapsi pilusse kauaks, vaid ta likvideeritakse ja erutuse ülekanne katkeb. Selline mehhanism kindlustab olukorra, et ei tekiks erutuse pideva katkematut ülekannet, mis viiks skeletilihaste krampideni või silelihaste kestva kokkutõmbeni e spasmini. Üks viis mediaatori kõrvaldamiseks on mediaatori lammutamine ensümaatiliselt. Viisid mediaatori kõrvaldamiseks : 1. Mediaatori lammutamine ensümaatilisel teel. Selliselt toimutakse atsetüülkoliiniga,
aitab üleliigset soojust eraldada. · Lisaks toimub soojuskadu nahalähedaste väikeste veresoonte kaudu. · Külmemates oludes aga lõpetatakse higi tootmine ja suuremad veresooned, mis toovad verd väiksematesse veresoontesse tõmbuvad kokku. Selle tulemusena suunatakse suurem osa verest soojemasse kehasisemusse. · Lisaks tõmbuvad kokku karvanääpsu juures olevad karvapüstijalalihased, mille tõttu tekib ,,kananahk". Et sooja toota, saadab hüpotaalamus skeletilihastele käskluse külmavärinate tekitamiseks, mis on efektiivne tahtele allumatu moodus glükoosist sooja toota. · Pikaajalisel külmetamisel kasutab organism ka keharasvu. Vastsündinul aga külmavärinaid ei teki- nende organism toodab sooja pruunist rasvkoest, millest on väga palju mitokondreid. · Rasvkude on hea soojus isolaator. TOIDUPÜRAMIID Keskmiselt vajavad: 14-17 aastased tütarlapsed 2600 kcal; naised 2000 kcal
Perifeerne närvisüsteem: (2.1.2) Perif NS: *varustada KNS infoga nii sise- kui väliskeskkonnast; *edastada KNS käsud efektororganitele. aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks;(2.1.3) Perif NS jaguneb: *aferentne e sensoorne osa - info suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt KNSi *eferentne e motoorne osa. – 1. somaatiline motoorne NS(aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele, südamelihasele, näärmetele), 2. autonoomne e. Vegetatiivne NS(suurendab aktsioonipotensiaale KNS-st sile- ja südamelihastele, näärmetele. Tegutseb eelkõige siseelundite töökorraldusega, reguleerimise ja ühtlustamisega.) Auto NS funkts: Troofilise iseloomuga funktsionaalne mõju –sümpaatiline närv ei kutsu esileb südame kontraktsioone, see töötab automaatselt, ilma sümp. NS mõjuta. Kontraktsioonide tugevnemine on tingitud südamelihase funkts
Poolringkanalites olevad retseptorid on eriti tundlikud pöörleva liikumise suhtes, nt karussell, . esikus olevad retseptorid on tundlikud muutustele vertikaaltasapinnas ja horisontaaltasapinnas. Ajukeses toimub saadad info vastuvõtt ja analüüs. Selle tulemusena tekivad ajukeses käsklused, mis edastatakse lihastele. Kuna info keha asendi muutudes läheb ka peaaju koorde, siis seal koores olevad närvirakud, mis juhivad tahtelisi liigutusi, võimaldavad ka juhtida erutust seljaaju kaudu skeletilihastele ja nende kaudu toimuvad ka tahtelised liigutused. väikeajust väljuvad närvijuhtmeteed, võivad minna kohe silda, edasi allapoole ja seljaajuni. Aga teine osa närviimpulsse võib minna väikeajust keskajju ja peaaju koorde. Kui väikeaju on kahjustunud, või kahjustunud närvijuhtmeteed väikeaju ja teiste asjade vahel, siis tekivad iseloomulikud muutused, mida kokku nim 4A sündroomiks. Atoonia lihase toonuse langus Asteenia lihaste kiire väsimine
Seljaaju ülesanded: · Talitleb reflektoorsete reaktsioonide keskusena, juhtides kaasasündinud ehk tingimatuid reflekse. · Talitleb juhteteena, sest on vahejaamaks erituse liikumisel peaaju ja ülejäänud keha vahel. Piirdenärvisüsteem Jaotub talitluse alusel kolmeks: 1. Sensoorne ehk tundeline: selle moodustavad retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid. 2. Somaatiline ehk kehaline: selle moodustavad kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed ehk liigutajanärvid. Reguleerib suhtlust väliskeskonnaga kui ka tahtlikke liigutusi. 3. Vegetatiivne ehk autonoomne: selle moodustuvad närvid, mis viivad signaale elunditesse, näärmetesse ja silelihastesse. Reguleeritakse tahtele allumatuid talitlusi. Vegetatiivsel närvisüsteemil. on 2 vastandliku toimega osa: a)sümpaatiline ehk intensiivistav talitleb aktiivses seisundis. b) parasümpaatiline ehk pidurdav: talitleb
Sensoorsete neuronite kehad paiknevad ganglionites, mis on seljaaju ja peaajunärvide lähtekoha läheduses. 1 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Perifeerse närvisüsteemi motoorse osa peamiseks ülesandeks on potentsiaalide juhtimine kesknärvisüsteemist skeletilihastele. Vastavate neuronite kehad paiknevad kesknärvisüsteemis, aksonid aga ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsetesse sünapsitesse. Perifeerse närvisüsteemi motoorse osa autonoomne närvisüsteem suunab potentsiaale kesknärvisüsteemist silelihastele, südamelihasele, näärmetele. Autonoomse närvisüsteemi osa sümpaatiline närvisüsteem avaldab siseelunditele peamiselttroofilist mõju st. reguleerib nende ainevahetusprotsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit
ehk Broca'. 1. Somatomotoorne keskus juhib skeletilihaste tahtelisi liigutusi. Paikneb eesmises tsentraalkäärus. Tahteliste liigutuste sooritamine toimub skeleti- ehk vöötlihaste abil. Sealt saavad alguse püramidaaljuhteteed, mis läbivad aju tüve ja jõuavad seljaajju ning liiguvad seljaajus mööda eesmisi, osa ka külgmisi vääte valgeolluse koostises hallolluse eesmistesse sarvedesse alfamotoneuronitele. Alfamotoneuronitelt lähtuvad närvikiud (eesmiste juurte koostises) skeletilihastele. 2. Kõnekeskus Kõne koosneb fonatsioonist ehk häälemoodustamisest. Selles osalevad kõrilihased, õhusurve, mis läbib kõri ja koosneb artikulatsioonist ehk häälikute ja nende kombinatsioonide moodustamisest. Artikulatsioonis osalevad keele, suulae ja näolihased. Kõnekeskusel on kolm osa: a) Motoorne kõnekeskus ehk Broca' keskus. Broca' ala on enamus inimestel vasaku otsmikusagara tagumises alaosas ja jääb eesmise tsentraalkääru nende neuronite ette või
motoorse neuroniga, mis on osaks spinaalrefleksi kaarest Motoorse väljundi töötlus seljaajus: 6. peaaju motoorsetest keskustest saabuvad aksonid ühinevad alaneva motoorse juhteteega valgeaine eesväädis ja vabastavad oma virgatsaine sünapsis mõne hallaine eessarve somaatilise motoorse neuroniga või interneuroni vahendusel 7. somaatiline motoorne neuron saadab närviimpulsi spinaalnärvi ventraaljuure kaudu skeletilihastele 8. südamelihas, silelihased ja näärmed on juhitud seljaaju hallaine külgsarve autonoomsete motoorsete neuronite kaudu, sealt kulgeb närviimpulss hallaine eessarve ja spinaalnärvi ventraaljuure kaudu seljaajust välja 9. järgmine ühendus on autonoomse motoneuroniga piirdenärvisüsteemis Hallainet on rohkem seljaaju kaela ja nimmesegmentides, sest need vastutavad jäsemete sensoorse ja motoorse närvivarustuse eest.
soodustades venoosse tagasivoolu suurenemist südamesse, kutsub esile südame kontraktsioonide tugevnemise. Südamelihase kontraktsioonide tugevnemise tulemusena suureneb töö ajal südame löögimaht. See seostub löögisageduse suurenemisega ja viib südame minutimahu tunduvale tõusule. Pingutaval lihastööl võib südame löögimaht tõusta kuni 120-140 ml, löögisagedus 200 ja rohkem löögini minutis, minutimaht-25-30 liitrini. Vere juurdevool skeletilihastele suureneb seejuures 22-25 liitrini. 18. Veresoonte toonuse regulatsioon. Neurogeenne regulatsioon: · ahendavad närvid · laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklik ajus · pressoretseptorid · baroretseptorid · kemoretseptorid hormoonid, mediaatorid, keemilised ühendid. 19. Lümf ja lümfiringe. Koevedelik, mis siirdub lümfisoontesse, muutub lümfiks. Oma keemiliselt koostiselt on see vedelik sarnane vereplasmaga, erinedes sellest valkude väiksema sisalduse poolest (4-5%)
sensoorne osa ül. *info suunamine aktsioonipotensiaalide näol retseptoritelt. ( KNS-i. retseptorid on : *eksteroretseptorid(võtavad ärritusi väliskeskkonnast); *interorets. (org. sisekeskkonnast); *propriorets.(paiknevad lihastes, kõõlustes, sidemetes). Aferentsete neuronite kehad paiknevad ganglionites (selja- ja peaajunärvide lähtekohas)) ja * eferentne e. motoorne osa, mis jaguneb omakorda *somaatiliseks motoorseks ül. aktsioonipotensiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele. (neuronite kehad paiknevad KNS-s, aksionid ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsesse sünapsisse) ja *autonoomseks e. vegetatiivseks ül. suurendab aktsioonipotensiaale KNS-st sile- ja südamelihastele, näärmetele. tegutseb eelkõige siseelundite töökorraldusega, reguleerimise ja ühtlustamisega.. (2 liiki neuroneid, mis on ühendatud järjestikku KNS ja efektororgani vahel. esimese kehad on KNS-s ja aksonid ulatuvad autonoomsete
tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinide teised toimed: · adrenaliin lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist · katehhoolamiinid aeglustavad seedekanali talitlust. · Katehhoolamiinid on insuliini antagonistid, seega tõstavad veresuhkru taset, ja erinevalt glükagoonist toimivad nii maksale kui ka rasvkoele ja skeletilihastele. Stress. Stressi peetakse mõnikord igapäevaseks kaasaegseks haiguseks, kuid stress on olnud läbi aegade inimese ellujäämise põhiliseks vastureaktsiooniks keskkonnale. Eelajaloolistel aegadel aitas ,,võitle või põgene" reaktsioon ellu jääda ohtlikes situatsioonides. Stressi esilekutsuvaid ärriteid nimetatakse stressoriteks. Nende hulka kuulub kõik, mis kutsub esile tugevaid füüsilisi või psüühilisi pingutusi,
tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinide teised toimed: · adrenaliin lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist · katehhoolamiinid aeglustavad seedekanali talitlust. · Katehhoolamiinid on insuliini antagonistid, seega tõstavad veresuhkru taset, ja erinevalt glükagoonist toimivad nii maksale kui ka rasvkoele ja skeletilihastele. Stress. Stressi peetakse mõnikord igapäevaseks kaasaegseks haiguseks, kuid stress on olnud läbi aegade inimese ellujäämise põhiliseks vastureaktsiooniks keskkonnale. Eelajaloolistel aegadel aitas ,,võitle või põgene" reaktsioon ellu jääda ohtlikes situatsioonides. Stressi esilekutsuvaid ärriteid nimetatakse stressoriteks. Nende hulka kuulub kõik, mis kutsub esile tugevaid füüsilisi või psüühilisi pingutusi,
pea- ja seljaaju töö toimub tihedas koostöös, nad organiseerivad organismi talitlusi ja kooskõlastavad elundsüsteemide tööd. Perif NS: *varustada KNS infoga nii sise- kui väliskeskkonnast; *edastada KNS käsud efektororganitele. Perif NS jaguneb: *aferentne e sensoorne osa - info suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt KNSi *eferentne e motoorne osa. 1. somaatiline motoorne NS(aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele, südamelihasele, näärmetele), 2. autonoomne e. vegetatiivne NS(suurendab aktsioonipotensiaale KNS-st sile- ja südamelihastele, näärmetele. tegutseb eelkõige siseelundite töökorraldusega, reguleerimise ja ühtlustamisega.) 3 tüüpi retseptoreid: *eksteroretseptorid võtavad ärritusi vastu väliskeskkonnast *interoretseptorid võtavad ärritusi vastu organismi sisekeskkonnast *proprioretseptorid on lihastes, kõõlustes, sidemetes paiknevad retseptorid. Autonoomne NS jaguneb:
Südametegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinideteised toimed: ·Ardenaliinlõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist ·Katehhoolamiinid aeglustavad seedekanali talitlust ·Katehhoolamiinidon insuliini antagonistid, seega tõstavad veresuhkru taset, ja erinevalt glükagoonist toimivad nii maksale kui ka rasvkoele (lipolüüs*) ja skeletilihastele (glükogenolüüs**). *Lipolüüsil mobiliseeritakse rasvadesse talletatud energia, kuid selle käigus glükoosi ei teki. ** Viimastes tekkiv glükoos kasutatakse kohapeal lihasrakkude kontraktsiooniks. Stress ·Stressi peetakse mõnikord igapäevaseks kaasaegseks haiguseks, kuid stress on olnud läbi aegade inimese ellujäämise põhiliseks vastureaktsiooniks keskonnale. ·Eelajaloolistel aegadel aitas "võitle või põgene" reaktsioon ellu jääda ohtlikes situatsioonides.
2. perifeerne närvisüsteem (PNS): närvid ja ganglionid. PNS peamised ülesanded on: varustada KNS-i infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada KNS-i “käsud” efektorganitele. PNS jaguneb: 1.aferentne e sensoorne osa - peamiseks ülesandeks on informatsiooni suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt 2. eferentne e motoorne osa - peamiseks funktsiooniks on aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele PNS eferentne e motoorne osa jaguneb: 1.somaatiliseks motoorseks närvisüsteemiks 3 2.autonoomseks e vegetatiivseks närvisüsteemiks - suunab aktsioonipotentsiaale KNS-st silelihastele, südamelihasele, näärmetele Autonoomne närvisüsteem jaguneb: 1
annaabi.ee 
